............................................................................................5 Täpsemalt plastmassidest............................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................19 2 Sissejuhatus Plastmassid on materjalid, mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Järjest suuremat kasutust leiab plastmass mitmesuguste pakendite tootmisel. Plastmassesemete lõhnamine osutab sellele, et neist eraldub keemilisi aineid, mis võivad olla
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses).
Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi.
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid,
docstxt/13063557524762.txt
Tehnika ajalugu 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine)
kergendamiseks. Inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Taimekaitse- ja putukatõrje vahendid Põllul, koduaias ja korteris on kasutusel mitmesugused taimekaitse- ja putukatõrjevahendid. Ka nende seas on palju selliseid, mis on inimesele ja koduloomadele mürgised ning oskamatul kasutamisel ohtlikud. Plastmassid Plastid ehk plast-massid on sünteeti-lised materjalid, mis koosnevad polümeerist, täiteainest, plastifi-kaatorist, stabili- saatorist, värvainest jms. Plastmassid on nt. kilekotid, pastapliiatsid, kummid, torud, paljude riiete materjalid jne. Plastide omadused Plastid on kerged, tugevad ja hästi töödeldavad. Plastid on hästi painduvad, elastsed ja sitked. Halvaks omaduseks on vähene vastupidavus kõrgemale temperatuurile.
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna
PLASTMASSIDE Triin Teppe KASUTAMISMAHUST Tallinn 2016 PLASTIKUTE TOOTMINE SISUKORD Plastmassidest üldiselt Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus
2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldasemaiks arheoloogiliseks klaasileiuks Eestist on Tartust 1987. a. leitud emailimaalingutega klaaspeeker oletatava valmistamiskohaga Veneetsias. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. (Materjalimaailm) 2.2 Plastmass Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaike või vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms) sulameid. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. 2.2.1 Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest. Ka inimese eksisteerimine on võimalik tänu polümeeridele, kuna valgud, DNA, RNA ja tärklis on polümeerid, nendeta elu poleks võimalik 20
Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning
keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Materjalid ja nende omadused Materjali nimi Materjali koostis Kasutamise efektiivsus Plastmass Polümeer, plastifikaator, värvaine, Plastmassid on odavad, täiteaine, vananemisvastased kerged, üsna tugevad ja vahendid jms hästi töödeldavad. Nad on samuti ka painduvad, elastsed ja sitked. Plastmasside liigid : · Termoplastsed plastmassid- niiditaoliste molekulidega, pehmenevad
põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 5. Millised head omadused on plastmassidel? Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti töödeldavad), kerged, keemiliselt ja bakterite suhtes vastupidavad, heade soojusisolatsiooni- ja dielektriliste omadustega. Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. Plastmasse saab töödelda selliste meetoditega, mida metallide või puidu puhul kasutada ei saa. 6. Millised halvemad omadused on plastmassidel? Plastmassidel on ka mõned halvad omadused
docstxt/1318705066120334.txt
pudelist välja ronida . * Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud, kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast . * Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga .
See on visuaalse kontrolli abimeede. Pärast asbestitööde teostamist ja enne objekti või töökoha tavakasutusse võtmist teostatakse kontrollmõõtmised (puhtuseseire). Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. ASBESTI ASENDUSAINED Asbesttoode Asendusained ja -materjalid Asbesttsementtorud ja -plaadid Metall, plastmassid, puit, betoon, kips, klaaskiud, PVA, tselluloos Isolatsioonimaterjalid Klaaskiud, kivivill, slakkvill, keraamiline kiud, perliit, vermikuliit, kaltsiumsilikaat, polüstüreen, polüuretaan Põrandakatted PVC, klaaskiud, savi, talk, paekivi, wollastoniit Värvid ja kattematerjalid Plastmassid, talk, savi, paekivi
KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid)
nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi. Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s Soojusülekande liigid: · Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus. ·
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem. Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada.
Puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks
Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga.
, eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ainete segud, mis sisaldavad vähe vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu halvasti. Nt:Kumm, plastmassid; 8.q=+-ne q-keha elektrilaeng, e-elementaarlaeng,n-elektronide arv; 9.Elektrilaengu jäävuse seadus,isoleeritud süsteem-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu; 10.Positiivne ioon on ioon millel on positiivne laeng; 11.Negatiivne ioon on ioon millel on negatiivne laeng;
kaksiksideme arvel. Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine. Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähtemonomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. 3. Milleks kasutatakse polümeere? Mida sisaldavad plastmassid ja milleks? Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka Plastmassidena. Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi). 4
· Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist
kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne.
ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi. SÖÖVITAV TOIME Kontsentreeritud happed ja leelised Kõige ohtlikum on 30% -line või kangem etaanhape ehk äädikhape Toitude maitsestamiseks ja marinaadide valmistamiseks aga kasutatakse 6% -list äädikhappelahust Leelised ja nende kontsentreeritud lahused
(vahepealsed) Liitumispolümerisatsioon kaksik-kolmiksidemetega monomeeride liitumine: nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n Nt: CH3-CH=CH-CH3 ja OH CH2-CH=CH2 Polükondensatsioon kui on NH2 ja OH-rühmad: NH2-CH2-CH2-COOH ja OH-CH-CH2-COOH Polümeerid sisaldavad lisaks põhikomponendile täiendavaid aineid: plastifikaatoreid(teevad polüm. plastsemaks), stabilisaatoreid(annavad õhukindlust ja temp. vastupidavust), täiteaineid(vähendavad plastmassi kulu). Plastmassid vananevad ja väsivad juurde pandud ained õhkuvad ära. ftaalaat plastikkile paindlikkuse suurendamiseks. ftaalhape: Tähtsamad asendatud polüeteenid: õ lk 58 Silikoon hüdrofoobne, erakordsed mehhaanilised omadused, madal soojusjuhtivus, madal mürgisus, madal keemiline reageerimisvõime, keemiline püsivus, hüdrofoobsed, vastupidavus hapnikule, osoonile ja UV- kiirgusele. Silikooni kasutatakse köögitarvete tegemisel, mänguasjade tegemisel, meditsiinis, elektroonikas,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista
11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte tüüpi monomeerlülisid b)kopolümeeriks: polümeeriks, mis koosneb makromolekulidest, mille koostises on erinevad monomeerlülid 12. Millest koosneb naturaalne kautsuk 13. Milest valmistatakse sünteetilist kautsukit. 14. Kuidas saadakse kummit. 15. Milliseid polümeere toodetakse estrite baasil. 16. Milliseid plastmasse nimetatakse biodegradeeruvateks. Plastmassid, mis on biolagunevad 17. Milliseid kiudusid toodetakse polüamiididest. plastkiude 18. Millise omaduse poolest ületavad polüamiidkiud naturaalseid kiudusid. tugevus, kuumuskindlus, vastupidavus 19. Mida nimetatakse silikoonideks ja kus leiavad need kasutamist. 20. Millised eelised on silikoonmäärdeainetel
Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 kiirgus väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa autotootja BMW on välja töötanud auto, mis tarbib kütusena vesinikku ning eraldab õhku sisuliselt vaid veeauru.
küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Eteen piirituse, sünteetilise kautsùki, plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks Etüün kasutatakse metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne. Benseen on tähtis orgaanilise sünteesi lähteaine. Temast toodetakse nitrobenseeni, aniliinvärve 1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2
*Pindpinevusjõuks nim jõudu, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. *Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Kapillaarsus: Tahkis: Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik, jää jne). *On mono- ja polükristallid *Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) Amorfsed ained: Tahked ained millel kristallstruktruur puudub(klaas, pigi, plastmassid)*Voolavad*Isotroopsed. Tahkiste tüübid: 1)Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF) erinimeliste naaberioonide tõmbumine 2) Aatomkristall(teemant, Ge, Si) naaberaatomite ühised elektronpaarid 3) Molekulkristall(jää, O2, CO2) polaarsete naaberaatomite tõmbumine 4) Metall(Cu,Al,Zn) positiivsete ioonide vaheline elektrongaas.
· triptühhon · jne Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Vaibakunst · Metallehistöö · Sepis · Keraamika · Puitehistöö Puitehistöö Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad. Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku
Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad.
orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Austria Tööstus: Tööstuses on esikohal rasketööstus. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, kunstkiud ja plastmassid. Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus.Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. Huvitavaid fakte Austriast
a) tahkised on kritallilised ained, kus kristalle kuju on määratud kristall-ehk ruumvõrega, mille saame, kui aine osakesed ühendame mõtteliste joontega. Nt. metallid, teemat, süsinik. Tahkistel on kindel sulamistemperatuur, mis ei muutu sulamise ajal. Monokristall on üks kristall, mille ulatuses kristallvõre on ühesugune. Polükristall koosneb paljudest kristallidest, on kristallvõred korrapäratult. b) amorfsed ained nt. klaas,pigi,plastmassid. Nende ehitus on sarnane vedelike ehitusega, nende omadus on voolavus. Nt. vana klaas voolamise tagajärjel muutub alt paksemaks, kui ülevalt. Temperatuur muutub sulamise protsessis pidevalt. Isotroopsed ained ained, milles füüsikalised omadused on igas suunas õhesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt polükristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna õhukese parafiini kihiga ning puudutades
Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Ka Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Millist ainet nimetatakse mittejuhiks? Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kummi, eboniit, siid, plastmassid, petrooleum, puhas vesi, õhk jt. Kui laetud elektroskoobi metallvarrast puudutada käega, kaotab elektroskoop laengu. Elektrilaeng kandub elektroskoobilt inimesele. Laetud elektroskoop tühjeneb ka siis, kui selle varras ühendada traadi abil Maaga. Sel juhul kandub elektrilaeng laetud elektroskoonilt Maale. Mida nimetatakse maandamiseks? Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks.
Kasutamine: Aknaklaas Klaasplokid spets. klaas Nud Uksed Seinad Plastikmaterjalid Tootmine: Tooraineks naftatooted Polmeriseerimine Valamine, vormimine vi mni muu mte Kasutamine: prandakatted pinnakatted aknaraamid viimistlusmaterjalid isolatsioonimaterjalid Olmematerjalid ja koduhooldus TEHISMATERJAL Snteetiline materjal- tehismaterjali alaliik, mida looduses ldse ei leidu ja mis on inimese looming tehismaterjalide kasutusalad: liimid pinnakatted(mbel, kirjutustarbed) plastmassid kunstnahk tekstiilid vrvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad- karedus, hdrofiilsused ained ja hdrofoobsed ained Liimide liigid- prduvad(lahustena) ja prdumatud (polmeersed) spetsiaalliimid Plastmassid polmeerid ja polkondensaadid Termoplastid ja termoreaktiivid ttlemine Tekstiilid liigitus valmistamine ttlemine vrvimine kasutusvaldkonnad Tekstiilide liigitus: A)looduslikud puuvill, lina ja kanepikiud B)siid atsetaatsiid snteeskiud a)polakrlkiud b)polesterkiud Kunstnahk
Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka
elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 polümerid võivad olla plastmassid ehk tehnopalstid, kummid, õlid. 2.3 metallide ja mittemetallide segud. NT: evoniit (kummi- väävlisegu) 2.4 keemilised puhtad elemendid.(vask, hõbe, wolfram)- kasutatakse elektroonikas. Vastavalt kasutusalale liigitame materjale: 1. konstruktsioon materjalid- (kaante elemendid, korpused) 2. eriotstarbelised ehk spetsiifilised materjalid(elektriseadmed, laevaehitus, lennukiehitus jne) 3.abi ja viimistlus materjalid(värvid, määrded, jahutusvedelikud, õlid jne) 4
Valge kristalne aine Lahustub hästi alkoholis ja eetris, vähesel määral ka vees Leidub paljudes marjades Kasutatakse: toiduainetööstuses säilitusainena antiseptikuna sünteetiliste värv- ja lõhnaainete tootmiseks E10 Akrüülhape ehk prop-2-eenhape Terav lõhn Veest raskem vedelik Tahkub +13 kraadi juures Võib saada prop-2-een-1-oolist Kasutatakse: plastmassid klaas polümeerid Suured tänud, et te pidasite vastu!
Kilekotid on kerged, tugevad ja vastupidavad seepärast me neid kasutamegi. Aga see on ka põhjus, miks need võivad säilida looduses sadu aastaid ja koguneda näiteks merre ning kahjustada mereloomi. (Keskkond Eurooplastele 2014) 3 1. KILEKOTTIDE KAHJULIKKUS 1.1. Mõju loomadele Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmis rõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. (Eesti Loomakaitse Selts 2008)
tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest
Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa autotootja BMW on välja töötanud auto, mis tarbib kütusena vesinikku ning eraldab õhku sisuliselt vaid veeauru.
polaarseks kovalentseks sidemeks. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks.Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. 2. Pooljuhtmaterjalid on oma juhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal. Nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole sellised isolaatorid nagu klaas või portselan või plastmassid. Kui materjal sisaldab ainult neljavalentseid elemente nagu germaanium ja räni, siis neid materjale nimetatakse omajuhtivusega pooljuhtmaterjalideks. Pooljuhtmaterjalidele avaldab mõju soojus ja valgus. Temperatuuri tõusuga tekib rohkem vabu elektrone ja materjali takistus väheneb. Valguse langemisega juhtivus suureneb võrdeliselt valgusvooga. N-TÜÜP Kui 4-valentsete elemendi kristalli kasvatamisel lisada iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 1 5-valentse elemendi
annaabi.ee 
