Kokkuvõte ümarmaterjalist, saematerjalist, immutatud saematerjalist, höövelmaterjalist.
säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele.
Enamik arenenud riik tootmiseks puitu on muidugi Rootsi ja Inglismaa, need kaks riiki on importiva palju puitu. Nad impordivad palju saepurust ja paberi lauad ja puud, riigi puidu tootmine need kaks kõrgelt arenenud võrreldes Slovakkia ja Poola. Koostage iga riigi metsatööstuse tähtsamate toodete. SLOVAKKIAS: kõige rohkem Slovakkiaks kasutatakse Roundwood(umbes 8,2) ja saematerjalid(umbes 1,6) SUURBRITANIAS: kõige rohkem Suurbritaniaks kasutatakse Roundwood(umbes 10,1) , saematerjalid (umbes 3,4) , makulatuur(umbes 8,2) , paber ja paberitooted(umbes 3,2) POOLAS: kõige rohkem Poolaks kasutatakse Roundwood(umbes 37,5) , saematerjalid(umbes 4,2) , puitpaneelid(8,5) , paber ja paberitooted(3,8) ROOTSIS: kõige rohkem Rootsis kasutatakse Roundwood(umbes 68,9), seamaterjalid(umbes 15,9), paberimassist(umbes 12,4), paber ja paberitooted(umbes 11,4) 4) Millise riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on kõige suurem? Mille põhjal otsustasid?
MaterjaliÕpetus. Puitmaterjalid.. Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu ( näit. Puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks
• sobivus väga paljudesse kohtadesse. 5. Loetle puidu negatiivsed omadused • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne Kask on eesti kõige levinum lehtpuu, enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses (siseviimistlus) Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde
30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m
Tartu Kutsehariduskeskus Immutatud sae- ümar ja höövel materjalid Iseseisev töö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinev...
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid,
Eelised- kiirus (5-10p); saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5- 10%); hävivad kõik putukad ja seente eosed Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis
Erinevad võtted tule eest: Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid: • konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad •
..100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust.
Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: materjali ladvapoolset diameetrit (cm) materjali pikkust (m) Virnmaterjalid o M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) Saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus Kohustuslik 2,5-7% lisamõõt niiske puu saagimisel Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev: kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Oluline on jälgida mõõtühikuid
1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama.
Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema. Tõmbepuit lehtpuudel esinev ebanormaalne puidu ladestumine, peamiselt kaldukasvavatel puudel ja okstel. Ristlõikel nähtav sirbikujiliste ja kontsentriliste aladena, mis erinevad värvuse ja tekstuuri poolest normaalsest puidust. Tõmbepuit raskendab puitmaterjalide töötlemist ning viimistlemist. Esineb vähe suuremahuliselt ja olulist mõju sordilisusele ei avalda. Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus
2. Tamm on tumedam kui saar. 3. Saartel on soonte ala aastarõngad laiem kui tammel Pöök · Pöök on küpspuiduline hajulisooneline puu,puit on valge kollakas punase varjundiga. · õhu käes seistes punane .sooni palja silmaga ei näe säsikiired on hästi nähtavad ja muudavad puidu omapäraselt kirjuk. · pöögipuit on kõva,tugev,hästi painutatav kuid väikese mädanemiskindlusega. · seetõttu peavad pöögi saematerjalid häst läbi aurutatud. · peale selle kaardub ja kõõmeldub pöögipuit palju.ehituses parketina,.taaratööstuses ja tööriistade valmistamisel. · raieküpsus 70 aastat. · mahu kaa a.kuivalt 0,64.ü.kuivalt 0,68 toorelt 0,96. Valge pöök · On maltpuidulin hajulisooneline. · puit on hallikas valge värvusega,aastarõngad ja säsikiired on ainult näha tüve ristlõikel. · valge pöögi puit on tihe ja raske ning tugevusest ja kõvadusest ületab isegi tamme
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud.
b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M(rm)= virna pikkus* virna laius* virna kõrgus. Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude korral kasutatakse: 1tm= 1,43 rm; 1rm= 0,7tm. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: - puuliigist; - materjali pikkusest; - materjali diameetrist 3. Saematerjalid. V= a*b*L , kus V- materjali ühe tüki maht; a- materjali laius; b- materjali paksus; L- materjali pikkus. Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendada.
In Japan, their traditional values of relative status and respect for seniority are reflected in their organisations and there is a very clear organisational structure. This means that senior management command respect at all times and expect a level of formality from junior members of their teams. • SOCIO-CULTURAL ASPECTS OF INTERNATIONALIZATION EESTI EKSPORDI AJALOOLINE ÜLEVAADE I vabariigi ajal said peamiseks ekspordiartikliks metsasaadused - puit, saematerjalid, tuletikud, paber ja tselluloos kui ka metsa kõrvalsaadused nagu metsamarjad, seened, ulukiliha ja karusnahad • Metsasaaduste eksport moodustas 1920. aastal 64,1% koguekspordist. Aastatel 1922– 1939 eksporditi suurem osa puidust Inglismaale, Hollandisse ja Saksamaale. Metsasaadused moodustasid rahaliselt keskmiselt 30% riigi koguekspordist • 1920ndate lõpus mindi üle peamiselt tselluloosi tootmisele. Tselluloosiks vajaliku
Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele
ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3...7 m; · laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5...0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele.
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja...
· Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol. 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted- · Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 0,7 m VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm 2) Poolpakk, vähekasutusel 3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100)
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...
• Immutamine kuumas ja külmas vannis • Immutamine kõrgel rõhul Et puit ei süttiks, siis mõned näited: • Üle krohvimine • Immutamine ainetega, mis ei taha hästi süttida • Tulekaitsevärvid (võõba savi ) Puidu kvaliteet Enim kasutatav puuliik eestis ja euroopas on kuusk. mÄnd on enamasti Lõuna- Euroopas populaarne. Kohalikke lehtpuid kasutatakse vähe, kuna mädaneb kiiresti. Normid ei näe ette lehtpuud konstruktsioonipuiduna. Tähtsamad saematerjalid on: poolpalgid, servatud poolpalgid, servatud laud, servamata laud, prussid, latid jne Ehitustel karkasse tehes on oluline, et materjal oleks keskmiselt töödeldav, ehk 15-18% niiske, et hiljem ei hakkaks see liialt painutama ennast jne. Seega oleks soovituslik katta seisev materjal kinni . Saematerjali jagunemine: • Mööblikuiv 6-8% • Tislerikuiv 8-12% • Sisekuiv 10-14% • Ehiutskuiv 16-20% • Niiske 22-27% • Märg puit >27%
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Palgid vähemalt 140 mm 4...7 m Peenpalgid 80...140 mm 3...7 m Ümarlatid 30...80 mm 3...7 m Laastupakud vähemalt 140 mm 0,5...0,7 m Vineeripakud vähemalt 200 mm 1...2 m Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust. Vineeripakud valmistatakse peamiselt lehtpuust (kasest). Saematerjalid. Need saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid on (vaata joonist 3.9.1): poolpalgid – lõhki saetud ümarpalk; servatud palgid – kahest küljest saetud; servamata lauad – paksus 13...100 mm; servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem; prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab olema paksusest vähem kui 2 korda suurem;
puitlaastplaadist, laudsepaplaadist või massiivkilbist. Tahvlid kinnitatakse raami ilma liimita. Üksteise suhtes liikuvate toote elementidevahelist pilu nimetatakse sulgpiluks. Sulgpilu kaetakse katteliistuga. Ümardatud või teistsuguse profiiliga latte, mida kasutatakse toote dekoratiivseks kujundamiseks või liitekohtade varjamiseks, nimetatakse pilastriteks. 3.2.3. Saematerjal, Prussid ja prussikud. Ristlõike mõõtmetelt jagunevad saematerjalid: a) lauad - paksus kuni 38, laius vähemalt 75mm (varem: materjali laius ületab paksuse kaks ja rohkem korda); b) b) prussikud ehk peenprussid (ka latid) - paksus ja laius alla 75mm (varem: materjali laius on väiksem kui kahekordne paksus ja kui paksus on alla 100 mm); c) c) prussid - paksus üle 38mm, laius vähemalt 75 mm (varem: laiuse ja paksusega üle 100 mm). Lauad, prussikud ja prussid (edaspidi prussid) võivad olla ühest tükist ja liimitud erineva kuju, ristlõike ja
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
töötlemine Rait AS 120 213 263 457 541 Reola, saetööstus Vara Saeveski 73 82 118 181 Stahlhut 37 97 138 Saetööstus Ha Serv OÜ 164 saematerjalid Arens Mööbel 87 81 128 151 Olerex AS 125 493 Fortum Tartu AS 158 193 Soojus Tartu Maja 120 166 443 Betoontooted AS 181 518 Kodumajatehase AS 298 204 319 407 520
Säsikiirtes olevad rakud sisaldavad tärklist, rasvu, polüsahhariide (liitsüsivesikuid), vaigu, parkaineid (tanniin). Viimati nimetatud kahel ainel on antiseptilised omadused, mis takistavad puidu nakatumist seenhaigustesse ning nende levikut. Okaspuud sisaldavad ka vaiku mida lehtpuudel ei esine. Vaigu eesmärgiks on kaitsta puitu kahjustuste eest. Kui puitu mehaaniliselt kahjustada moodustub vigastatud pinnale vaiukelme. Tänu vaigu sisaldusele on ka okaspuidust saematerjalid vastupidavamad välistingimustes. Looduslikku vaiku kogutakse peamiselt männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadakse meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega. _____________________________A. Roos______________________________ 16 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 30. Okaspuu trahheiid ristlõikes (lehis). 1- sügispuidu trahheiidid; 2 -
M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude puhul kasutatakse : 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid V=axbxL kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama meetriteks (juhul kui soovitakse arvutada mahtu m3).
); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati; üsna suur kütuse kulu. 3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m; 4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m.
M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga. Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsendid tarbepuudele on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus, siis niiske puidu saagimisel nõutakse paksuses ja laiuses 2,5 kuni 7 % ülemõõtu. Kui saematerjal on virnastatud, siis on hõlpus leida kogu virna maht, teades ühe laua või prussi mahtu ja korrutades selle kogu virnas asuva materjali arvuga. Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev.
· kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p),
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
väikeste esemete värvimiseks. Ei sisalda enamasti kilemootustajat. Vastupidavust võib suurendada õhukese lakikihiga. Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga. Lahusti põhised, akrüülalusel(vaigud), õlivärvid, nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid- sellist liigitamist nim liigitust koostise järgi. Pilet nr. 17 1.Puidu niiskuse määramine kaalumismeetodil. 2.Hööveldatud saematerjalid. 3.Õlivärvid. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude puhul kasutatakse : 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul peab mõõtmed teisendama meetriteks. 67
Atlanta, kes esitas Singerile tellimuse. Tegemist oli hiiglasliku tellimusega. Äriprojekt, mis esialgu oli mõeldud ühekordsena, tasus end aktsiaseltsi asutajatele nii hästi ära, et sai Venemaalt juba uusi tellimusi ka teistele kauplemisartiklitele. Õige peas leidis Atlanta juhtkond, et nii mõndagi saaks toota kohapeal. Niimoodi hakatagi Eestis loodama tehaseid - seebivabrik, nööbivabrik, terve hulk saeveskeid - saematerjalid läksid Lääne-Euroopasse. Kuna Venemaal oli tol ajal käsil NEP e uus majanduspoliitikas, siis osteti ära üks suurimaid kompvekitööstusi ja äri läks täiega käia. Pärast NEPi väljakuulutamist ei jätnud ka eesti ärimehed juhust kasutamata. Lisaks 1920. aastata alguses Venemaa riiklikud tellimused elustasid mõned tööstusharud, nt nn SOVPRA- OMSE vaheline valitsus (Nõukogude valitsuse ja Eesti masinaehituste tööstuse vaheline leping). Nõukogude Venemaa suurelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
