PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, frees...
majanduskriisi stabiiilselt kasvanud. · Kaubavedu jõustus 30.07.1992 Kaubavahetus · Eksport rootsi on kasvanud impordist jõulisemalt. · 2012a käive oli näiteks 3.4mld eurot. Peamised kaubad mida veetakse · Masinad, seadmed, transpordivahendid,metallid ja metallitooted. Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% · Mineraalsed tooted 9,8% · Puit ja puittooted 8,5% · Metallid ja metalltooted 4,7% · Transpordivahendid 4,4% Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): · Masinad ja seadmed - 51,7% · Transpordivahendid 14,8% · Metallid ja metalltooted - 8,5% Tänan kuulamast
POOLA Kaubavahetus · Poola on Eesti suurim väliskaubanduspartner Kesk- Euroopa riikide hulgas, olles Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas juba aastaid 7. positsioonil. · 2012. aastal oli Eesti-Poola kaubavahetuse maht 1,029 mld eurot (3,9% kogukäibest), eksport 176,901 mln, import 852,673 mln, saldo -675,773 mln. 2011. aastaga võrreldes kahanes käive 0,9%. POOLA Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal · Masinad ja seadmed - 27,6% · Metallid ja metalltooted - 19,0% · Puit ja puittooted - 11,1% · Transpordivahendid 9,0% Peamised impordiartiklid 2011. aastal · Masinad ja seadmed - 35,0% · Metallid ja metalltooted - 11,3% · Keemiatooted - 10,0% SLOVAKKIA Kaubavahetus · Eesti ja Slovakkia kaubavahetus on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik. · 2012. aastal oli Slovakkia Eestile 27. kaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibega 116,4 mln eurot. · Eksport Slovakkiasse moodustas 2012. aastal 54,5
Välismajandus: eksport, import Su Ema Eksport - Eestis toodetud kaupade väljavedu; välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport); kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis; kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis; välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Import - kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks; taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% I...
krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni. 2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias. Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse üha rohkem, sest paljud kaubad jõuavad meieni läbi teiste riikida vahendajate. Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%. Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%. Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln krooni): Aasta Eksport Import Bilanss 1995 15,9 125,6 -109,7
Suured tööstuslinnad on Milanot ja Torinot. Põhja tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed, tekstiil ja rõivad, metall ja metalltooted, transpordivahendid ning toiduained, joogid ja tubakas. Peamisteks impordiartikliteks on transpordivahendid, keemilised ained ja keemiatooted, metallid ja metalltooted, kütused, elektroonilised ja optilised seadmed ning tekstiil ja toiduained. 5.Iseloomusta masinatööstuse arengut. Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja- Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm:
22% puit ja puittooted (saematerjal, profileeritud puit, vineer); 15% loomsed tooted (piimapulber, juust, või); 14% muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel, valgustid, puitmajad) 12% keemiatooted (haruldaste muldmetallide ühendid, ravimid, värvid, lakid). Olulisemad importkaubad: 30% masinad ja seadmed; 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid); 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted; 8% plast- ja kummitooted 7% metallid ja metalltooted. Poola Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poola on demokraatlik parlamentaarne vabariik . Poola rahvaarv on umbes 38,6 miljonit inimest. Nendest ligi 98% moodustavad poolakad, ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad. Poolakad räägivad poola keelt, mis on slaavi päritoluga, ning tähtsaimaks usuks on katoliku usk (95% elanikkonnast). Kirjaoskuse tase on 99%, vanuses 7-15 aastat on hariduse saamine kohustuslik
9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
2009.aastal sai Venemaast suurim naftatootja. Suurim sissetulek ongi nafta- ja gaasitoodete näol. Majandus: eksport ja import Eksport: ·õli ja õlitooted ·maagaas ·metall ·puit ja puidutooted ·kemikaalid ·palju erinevaid tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid Import: ·masinad ·liha ·sõidukid ·puuvili ja pähklid ·ravimid ·optika ja meditsiini ·plastmass tööriistad ·poolvalmis ·raud metalltooted ·teras Looduskatastroofid 15.02.2013 kukkus meteoriit Venemaale, sadu inimesi sai vigastada. Lõuna-Venemaal Krasnodari krais hukkus paduvihmadest tingitud üleujutuste tõttu 171 inimest. Vaatamisväärsused Suur teater Lenini mausoleum Moskva loomaaed Punane väljak Moskva Kreml Allikad: Pildid Vladimir Putinist: www.google.ee
Olustvere Teenindusja Maamajandus kool Põllumajandus Karl Mark Venemaa Referaat Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Venemaa............................................................................................3 Majandus........................................................................................4 Venemaa Föderatsioon....................................................................5 Matrjoska.....
Pärast EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi. Eesti ja Hispaania kaubavahetus (2006. a., kaubajaotiste järgi) Eesti eksport Hispaaniasse mln EEK % Kaubad kokku 734,4 100 Transpordivahendid 161,9 22,0 Metallid ja metalltooted 151,4 20,6 Puit ja puittooted; puidusüsi 109,4 14,9 Mineraalsed tooted 99,9 13,6 Muud tööstuskaubad 78,1 10,6 Eesti import Hispaaniast mln EEK %
2008 1,2 13,8 1,1 10,0 78,4 2009 0,8 12,6 0,6 8,4 205,7 2010 1,37 15,6 1,0 10,9 357,9 2011 1,88 15,6 1,33 10,6 545,0 2012 1,99 15,9 1,39 10,2 589,9 Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% Mineraalsed tooted 9,8% Puit ja puittooted 8,5% Metallid ja metalltooted 4,7% Transpordivahendid 4,4% Peamised impordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): Masinad ja seadmed - 51,7% Transpordivahendid 14,8% Metallid ja metalltooted - 8,5%
TOODETE SERTIFITSEERIMINE JA INSPEKTEERIMINE Eesmärk Kui räägitakse kvaliteedist siis tavaliselt peetakse silmas konkreetseid tooteid. Kuidas aga tagada, et tooode oleks kvaliteetne. Selleks on kõige lihtsam viis valmistada oma toode järgides rahvusvahelisi standardeid või teisi normdokumente. Kuid milliseid standardeid ja normdokumente võtta aluseks toodete kavandamisel see on ettevõtte jaoks kõige olulisem otsus, sest tihti mõjutavad ühte ja sama toodet erinevad nõuded. Lahendus Toodete sertifitseerimine Sertifitseeritakse tooteid, mille kohta on olemas normdokument. Normdokumentideks võivad olla kas rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest m...
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgetekasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatähtsusega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist. Majanduskliima jahenemine meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas ehitussektori mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti.
õnneks on need numbrid taas tõusnud. Suurimad ekpordiartiklid on: · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist); · keemiatooted (14%); · valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%); · elusloomad, loomsed tooted (11%) · transpordivahendid (8%). Suurimad impordiartiklid on: · mineraalsed tooted (67% koguimpordist); · puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%). 4. Tähtsamad visiidid 2010. aastal toimus palju visiite Venemaale ning Venemaa külastas Eestit, tähtsamad neid olid: Venemaale · September 2010 Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalarenguministri Viktor Basarginiga. · Mai 2010 - Kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa
kroonides): Aasta Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: puit ja puittooted 23,7% metallid ja metalltooted 18,9% transpordivahendid 12,4% masinad ja seadmed 11,5% Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% jalatsid ja peakatted 13,5% valmistoidukaubad ja joogid 13,1% Plast- ja kummitooted 12,1%
maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20
tooraine ja tooted (VI) Kummi- ja plasttooted 22 3 29 42 5 56 -20 (VII) Puit ja puittooted (IX) 69 9 30 21 2 62 48 Paber ja pabertooted 26 3 53 18 2 20 8 (X) Tekstiil ja tekstiiltooted 28 3 47 42 5 45 -14 (XI) Metall ja metalltooted 61 7 53 78 9 95 -17 (XV) Masinad ja seadmed 227 28 152 218 24 110 9 (XVI) Transpordivahendid 39 5 56 100 11 317 -61 (XVII) Mitmesugused 56 7 33 15 2 25 41 tööstustooted (XX) Muu 45 5 80 41 4 52 4 2
Aasta Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 · Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: · puit ja puittooted 23,7% · metallid ja metalltooted 18,9% · transpordivahendid 12,4% · masinad ja seadmed 11,5% · Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: · tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% · jalatsid ja peakatted 13,5% · valmistoidukaubad ja joogid 13,1% · Plast- ja kummitooted 12,1% Kasutatud kirjandus · http://www.vm.ee/?q=node/49 · http://europa.eu/abc/european_countries/e u_members/
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Va...
Import: Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Masinatööstus on Norra suurim ja äärmiselt mitmekesine tööstussektor. Tööpäevade järgi suurenes tööstustootmine 2010. aasta oktoobrist 2011. aasta oktoobrini 0,7%. Sel perioodil toimus märkimisväärne kasv sellistes harudes nagu töödeldud metalltooted, masinad, seadmed, laevad, paadid ja naftaplatvormid. 10 19. Transport. Norra infrastruktuur on kõrgelt arenenud, kuigi mägine maa takistab palju liiklemist. Norrakad oskavad teha tunneleid ja oskavad ehitada teid otstarbekalt. Norras kehtib ka teedemaks. Lennujaamu on Norras kokku 98 ja 2007 aastal lendas lennukiga 41,089,675 inimest Raudteid on norras kokku 4,114km . Rongid veavad aastas umbe 60 miljonit inimest
Kordamisküsimused majandusajaloo (MJRI.03.052) kontrolltööks Pärnu Kolledzi üliõpilastele 1. Thorstein Vebleni majanduslikud tõekspidamised teose ,,Jõudeklasside teooria" põhjal. Veblenil oli veendumus, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust. Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused. Tähtsamate institutsioonid: · meisterlikkuse · vanemate armastuse · tühise uudishimu · püüdu enesejaatamisele · enesearmastusele. 1. Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering · traditsiooniline ühiskond · tõusuks eelduste loomine · tõus (take-off) · liikumine küpsusele · kõrge massilise tarbimise ühiskond...
Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga. 6.1. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004): Riik/Haldusala Käive (mlrd/JPY) Osakaal koguekspordist (%) 1.Usa 13,731 22,7 2.Hiina RV 7,994 13,1 3.Lõuna-Korea 4,785 7,8 4
Kohene kütmine peatab kivistumise protsessi. Valumass vajab niiskust kivistumiseks. Kuivamise ajal hoida kõik luugid ja uksed lahti. Võib ka kuivatada soojapuhuriga või võimsa lambiga. Sissekütmisel ei tohi kütta ahju täiesti soojaks. Kütta 7-8 korda. Pärast iga kütmist jätta luugid ja tahmatopsid lahti. Ustel ja luukidel ei tohiks olla kondentsi pärast viimast kütmist. Pärast viimast kütmist sulgeda kõik luugid ja siibrid. P.4.1 Kamina, ahju ja pliidi ehitamisel kasutatavad metalltooted. Kaminal: Metall raud, tuharest, ahjuuks, siiber, tuharuumi uks, tahmatops, metallist ühendustoru. Pliit: põhjaplekk, praeahi, tahmatopsid, uks, tuharest, pliidi ääreraud, keeduplaadid, kulbi raud, siibrid, nurkrauad viimalõõri toetuseks, uksekruvid. Ahi: ahjuuks, tuharuumi uks, tuhatopsid, tuharest, siiber, metall raud, plekkahjul plekist kest. 4.2 Soojuspaisumise arvestamine kamina, ahju ja pliidi ehitamisel. Ahju sisevooder ja välisvooder ei tohi oma vahel kokku puutuda
Operatiivlao maksimaalne mahutavus protsentides Kaubaliigi nimetus Ladustamistegur ekspluatatsiooniperioodi kaubakäibest* 1 Tükkkaup 2,5 0,9 2 Konteinerid 2,5 0,9 3 Metallid ja metalltooted 2,5 1,0 4 Raudbetoontooted 2,5 1,0 5 Ümarpuit, saematerjal 4,5 0,6 6 Süsi 9,0 0,8 7 Maak 13,0 0,8
Eksportkaupade valmistamiseks vajaliku tooraine ja pooltoodete sisseveo suurenemine ning hoogustuv sisenõudlus tõi endaga kaasa ka impordi kasvu kiirenemise. Impordi aastane kasvutempo jõudis juba peaaegu ekspordi kasvule järele, ulatudes 36,5%-ni. Sarnaselt ekspordile näitas ka import kõrgemat kasvu. 2012. aastal olid impordis nagu ekspordiski kolm suurema osatähtsusega kaubagruppi masinad ja seadmed, mineraalsed tooted ning metallid ja metalltooted. Suurima panuse kasvu andsid samuti masinad ja seadmed, mille sissevedu suurenes aastaga 1,6 korda. Mineraalsete kütuste import kasvas 41%, samal tasemel suurenes nii naftasaaduste kui ka elektri sisseost. Kütuste sisseveo kiire kasvu taga oli osaliselt ka nafta maailmaturuhinna oluline tõus. Transpordivahendite import kasvas aastaga masinate ja seadmetega samas tempos. Põhilise osa nende sisseveomahust (86%) moodustasid autod ja varuosad
Kaubajaotis kombineeritud nomenklatuuri Miljonit eurot Osatähtsus, (KN) järgi % EKSPORT KOKKU 12 549,5 100,0 Masinad ja seadmed (XVI) 3 593,0 28,6 Mineraalsed tooted (V) 1 873,4 14,9 Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 174,1 9,4 Metall ja metalltooted (XV) 1 041,2 8,3 Puit ja puittooted (IX) 930,7 7,4 Mitmesugused tööstustooted (XX) 828,7 6,6 Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 647,0 5,2 Transpordivahendid (XVII) 624,0 5,0 Plastid ja plasttooted (VII) 382,7 3,1
10.3 Kus paiknevad suuremad tööstusharud? Suuremad tööstusharud paiknevad suuremate linnade ääres. Seega ka rannikul. Suurimad tööstusharud asuvad Tokyo, Osaka, Yokohama linnakutes. 10.4 Milliseid tööstusharusid riik impordib ja ekspordib? Peamised ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga ning tooraine 10.5 Iseloomusta masinatööstuse toodangu arengut. 2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini. Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud
eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004): Riik/haldusala Käive (mldr JPY) Osakaal koguekspordist (%) 1. USA 13,731 22,7 2
2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga. Kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht oli 14,8 miljardit eurot, millest kaupade eksport eraldi oli 12 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades moodustas 2011. aastal 92,7% SKP-st. 2010. aastal oli vastav näitaja 79,4%. Enim eksporditakse väärtuseliselt Eestist masinaid ja mehhaanilisi seadmeid (32% ekspordist), sellele järgnevad mineraalsed tooted ja metallid ja metalltooted. Kala ja kalatooteid eksporditi 2011. aastal 126 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kaupade ekspordist 10,5%. Sisse veeti kala- ja kalatooteid 2011. aastal 83,6 miljoni euro väärtuses. 11 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel Teadlaste hinnang kolme viimase aasta Eesti peamiste kalaliikide varu arvukuse ja kasutamise tasemete kohta on toodud Lisas 2, nii tähtsamate veekogude kui ka kalaliikide lõikes. 2.1
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 Allikas: Statistikaamet Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: · puit ja puittooted 23,7% · metallid ja metalltooted 18,9% · transpordivahendid 12,4% · masinad ja seadmed 11,5% Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: · tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% · jalatsid ja peakatted 13,5% · valmistoidukaubad ja joogid 13,1% · plast- ja kummitooted 12,1% 174 TURISM
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
