· Soe ja kuiv Negatiivseteks : · Külm ja niiske Pindamise temperatuurid: · Sitked naftabituumenid penetr.(-330) vähemalt +15kraadi · BE bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud vähemalt +10kraadi. Pinnatava kihi pinnatemperatuur vähemalt +10kraadi. Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske. Projekteerimise põhialused Katte füüsikalised omadused. Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon, mustsegu, stabiliseerimine, kruusatee). Määrab ära kasutatavate materjalide tüübid ja tehnoloogia mida peaks kasutama selle tee sälilitamiseks ja kaitsmiseks. Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni juures teele valada. Katte üldine seisund, iseloomustab katte seisnudit enne pindamist. Liikumiskiirus.
aastast selle tabeli järgi liikluskulude arvutus järgmisel lehel 2011 0 Tee-ehitus KMA 2012 1 Pindamine Pindamine 2013 2 2014 3 rekonstrueerimine 2 klassiks KMA Pindamine 2015 4 2016 5 Pindamine Pindamine Pindamine 2017 6
kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist; 209. Kergkatete tüübid (vähemalt 5) 1) ridakillustikuga pindamine; 2) klaaskiu lisandiga pindamine; 3) freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine; 4) freespurust bituumenemulsiooniga stabiliseeritud katete ehitamine; 5) freespurust mustkatete ehitamine; 210. Mis on pindamine Teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. 211. Milleks kasutatakse pindamist (5) 1) katte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks; 2) teepinna tolmuvabaks muutmiseks; 3) kulumiskihi moodustamiseks; 4) haardeteguri suurendamiseks; 5) katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3)
·Enne tööde algust puhastatakse teepind kogu tee laiuses, kiirusmuuterajad ja muud stabiliseerimisele kuuluvad pinnad ning lõigatakse teepeenrad lahti. Seisev vesi (lombid) kõrvaldatakse teelt. Enne stabiliseerimistööde alustamist tuleb paigaldada kõik liikluskorralduse projektis või skeemil ettenähtud liiklusmärgid. Stabiliseeritud kihil võib liikluse avada 2 tundi pärast stabiliseeritud kihi planeerimist ja rullimist. ·1 kordne pindamine traditsiooniline ühekihiline pindamine, alla sideaine ja peale kivimaterjal. 1 ½ pindamine - Kogu tee laiuses kaks erinevat fraktsiooni, alla jämedam 12/16 või 8/12 ja peale peenem (enamasti 4/8), kiilub jämedama kinni. ·2 kordne pindamine - Traditsiooniline pindamise tüüp, kus kaks killustikupuistet 12/16 ja 4/8 seotakse kahe sideaine kihiga kokku. 1 ¼ kordne pindamine - 1- kordse pindamise erandlik variant. Rattajälge puistatakse jämedam
Kui nüüd põhjatöötlus on valmis, võime asuda olustikule (temperatuur, niiskus, lumi) vastava määrimise juurde. Tänasel päeval kasutatakse grafiittöötlust järjest vähem. Vaid külmade ilmade korral (alla -15)soovitame kasutada grafiit põhjamääret. LIBISEMISE MÄÄRIMINE Libisemismäärimine koosneb kolmest osast: 1. alusmäärimine, 2. ilmastikule- ehk põhimäärimine 3. pindamine. Libisemismäärde valik Libisemismäärde valiku aluseks saab kasutada mitmeid kriteeriume nagu näiteks õhu suhteline niiskus. Seda kasutades saab teha kerge?lt valiku floori sisaldavate ja mittesisaldavate määrete vahel. Kui õhu suhteline niiskus on alla 45%, siis valitakse kõigile lumetüüpidele temperatuuri järgi määre floori mittesisaldavast Start SG-seeriast. Kui õhu suhteline niiskus on 40-60%, siis uuele, peenele lumele valitakse floori sisaldav määre Start LF- seeriast.
-vaht bit töödeldud mat puhul võib tee avada liiklusele kohe pärast mat paigaldamist ja tihendamist *vahustatud bit saab kasutada suhtleliselt kõrge niiskus sisaldusega koha pealse mat puhul *vaht bit lisatakse väikestes kogustes tsementi või lupja, paraneb töödeldavus, väheneb plastsus arv 43) töötatakse läbi katet mõjutavad tegurid, katte füüsikalised omadused, keskonna tingimused sideaine tüüp ja kulnorm 44) Ühekordne pindamine. Kerge ja keskmise liiklusega enam-vähem ühtlaselt kahjustatud teekate. Lihtne ja odav viis. -1½ kordne pindamine kogutee laiuses kaks erinevat fraktsiooni, alla jämedama 12/16 või 8/12 ja peale peenem enamasti 4/8 (kiilub jämedamaga kinni) 45)Kahekordne pindamine. Tugevalt murenenud, peente võrkpragude ja väiksemate ebatasasustega deformeeruv asfaltkate raske liikluse korral või põlevkivituhkbetoon kate.
teedeks ehitatud enne kõrvalmaanteid (aastatel 1970- 1980) ja rekonstrueerimist ei ole neist paljudel teedel veel tehtud. Kõrvalmaanteede (25% liiklusest) osas peab märkima, et nende rekonstrueerimiseks piisavalt vahendeid ei jätku ning keskmine katete vanus püsib ühtlasel tasemel vaid seetõttu, et kruusateedele ehitatakse pidevalt uusi tolmuvabu katteid. Põhiliseks tugi- ja kõrvalmaanteede säilitusremondi meetmeks on pindamine 3, mis ei taga küll sõidumugavuse parandamist kuid hoiab katteid lagunemast. Katete keskmised vanused aastate lõikes 30 25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2 Teekatete keskmised vanused aastate lõikes 3
C 69 BP 4)? C-katioosne 69-bituumeni sisaldus % vees PB-polümeerne 4-lagunemiskiiruse klass Nt. C 60 B 4 B-teebituumen 7. Millised on põlevkivibituumenite margid , nende kasutusalad ja –temperatuurid. PB-1 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. PB-2 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. Segistis soojalt segatud mustsegu. PB-3 : Segistis soojalt segatud mustsegu. Kruuskatte pindamine. PB-4 : Immutuskate. Killustikpindamine, kruuspindamine. PB-5 : Immutuskate. Kruuspindamine, killustikpindamine. Temperatuurid. Markidele PB1-PB2 60 kuni 80 C, margile PB3 70-90 C ja markidele PB4- PB5 110 – 130 kraadi. Küsimused täitematerjali osas. 1. Terminid ja määratlused Täitematerjal – terastikuline materjal, mida kasutatakse ehituses. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav
_________________________________________________________________________ _________ Pinnakonarused keevituvad hõõrdesoojuse toimel. Keevisliide on tugevam kui materjal. Nõrgemalt pinnalt rebitakse tükk. Vähendamise võimalused: Kontaktmaterjalide valik vastavalt E.Rabinowizc´i metallide sobivuskaardile. Kontakti määrimine. Detaili sobiv pindamine (N: fosfaatimine). Kontakti koormuse ja temperatuuride vähendamine. Kontakti piisav sissetöötamine. Abrasioon: Detaili pinnalt lõigatakse materjali kõvema keha poolt. Lõikajaks on kontakti sattunud osake või ühe detaili pind. Vähendamise võimalused: Kõvema pinnaga detail tuleb töödelda võimalikult väikse pinnakareduseni.
samatüübilisi eeliseid: 1. Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5. Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub
sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta. Millest sõltub vajalik kandevõime maanteel ja linnatänavatel - maanteel teeklassist ja koormussagedusest, linnatänavatel tänava liigist Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa) Mis on pindamine ja millist efekti annab - kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning rullitakse; pindamine võib olla ühe- või mitmekihiline Mis on tehnoloogiline kiht katendis, kas ja kuidas arvestatakse tugevusarvutuses - kui on vaja liivalusel enne killustiku panekut vaja liikuda, siis kasutatakse õhukest killustiku kihti et
Vastavussertifikaadi kohustuslikkus Sideaine Kasutusala Kohustuslikud kontrollitavad omadused Naftabituumen Asfaltbetoonsegude Penetratsioon, kinemaatiline ja dünaamiline valmistamine, viskoossus, pehmenemistäpp ning murdumistäpp bituumenstabiliseerimine Põlevkivibituumen Pindamine, mustsegude Penetratsioon või tingviskoossus, kinemaatiline valmistamine ja viskoossus, lahustuvus tolueenis, vees bituumenstabiliseerimine lahustuvate ühendite sisaldus, pehmenemistäpp, leektäpp, pehmenemistäpi tõus pärast kuumutamist ja jääkpenetratsioon
Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad
Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad
Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. [2] 18. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus
nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele. 207. Betoonkate tuleb armeerida: · Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas · Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel · Kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist 208. Kergkatete tüübid: · Ridakillustikuga pindamine · Klaaskiu lisandiga pindamine · Freespurust mustkatete ehitamine · Freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseeritud katete ehitamine · Puhast freespurust katete ehitamine 209. Pindamine teekate kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotakse vaheldumisi bituumensideained ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse . 210. Pindamist kasutatakse sõidutee katte ilmastiku ja veekindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks
Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. 10 Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted
servas asuva salapulga külge. Traadi asemel võib plaatide kinnitamiseks kasutada ümber rangi haaravat konksuga ankrut või samba sisse kinnitavat ankrut. Traadi ja salapulkadega võib ankurdada ka seinaplaate. Pärast iga plaadirea paigaldamist täidetakse voodri ja põhimüüritise vahe plastse tsementmördiga 1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine, värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste omaduste tõttu tugev ja püsiv, parem kui paljudel teistel kivimaterjalidelt. Pindamise eeltööd.
· 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu · PAB poorne asfaltbetoonsegu · DAB dreenasfaltbetoonsegu · KMA killustikmastiksasfaltsegu · VAS valusafaltsegu · KPA kuumpinnatud asfaltbetoonsegu 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi.
Fassaadis kasutatakse taustvärvitud klaasi nii üksikklaasina kui ka sisemise klaasina paketis, näiteks ehitise umbosa juures, kus väljast vaadatuna ei pruugi fassaadi üldilmes erinevust näha – väline peegeldus on ühtlane. Taustvärvitud klaasi saab valmistada väga paljudes erinevates 13 värvitoonides.. Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus
Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides
tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp, õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel, ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi.
Tarbija 69. Contaminate 26. Reostama, saastama 70. Contra-flow lane 27. Vastassuuna sõidurada 71. Contract agreement 28. Töövõtuleping 72. Control measurement 29. Kontrollmõõtmine 73. Conventional signs 30. Tingmärgid 74. Cover aggregate 31. Kivipuistematerjal 75. Covering, revetment 32. Pindamine, katmine 76. Cracking 33. Pragunemine 77. Crane truck 34. Autokraana 78. Crash barrier 35. Kaitsepiire, põrkepiire 79. Crash helmet 36. Kaitsekiiver 80. Crawler shovel, Caterpillar shovel 37. Roomikekskavaator 81. Crawler tractor 38. Roomiktraktor 82. Cross, crossing 39. Ristmik 83. Cross-drain 40
13 Liivapritsitud klaasi pind on pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selle meetodiga võib valmistada klaasipinnale sabloone kasutades erinevaid mustreid. Kuna pritsitud pindasid on raske puhastada, on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana.[8] 4.9 Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on klaasi keraamiline värv tagapinnal. Värv põletatakse karastusprotsessis klaasile kinni, nii et sellest tuleb kindel püsiv pind. Karastamine muudab klaasi termilistele pingetele vastupidavaks. Kuna klaas on seejärel läbinähtamatu, võib teda asetada fassaadi umbosades soojustuse vastu või jättes tuulutusvahesid. Ühtlaste fassaadide e
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...................................................
............ 178 13.5. Asfaldisegude sideained ............. 178 13.6. Asfaldisegude mineraalained ............. 178 13.7. Asfaltbetooni omadused ............. 180 13.8 Asfaldisegude valmistamine ............. 180 13.9. Asfaldi regenereerimine ............. 181 13.10. Asfaltbetooni paigaldamine ............. 181 13.11. Pindamine ............. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine ............. 183 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine ............. 184 14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine .
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasid...
2. Kalatöötlemise ettevõtted -kalarasva ja jäätmeid 3. Tapamajad ja lihatööstused - valgud ja vere komponent. 4. Piima- ja juustutööstused - raskeltlagunev piimavalk, vadak, pesuained. 5. Mahla, alkoholi ja pärmi tootmine - taimsed töötlemisjäägid, suhkrud, pärmid, pesuained (väikses mahus). 6. Tahkete jäätmete ladustuskohad, prügilad. Nõrgvees on orgaanilised happed, fenoolid (Kohtla - Järve tuhamäed). 7. Keemiline metallurgia ja metallide pindamine. Reovees on Ni, Cu, Zn, Cr- nitraadid jt soolad, NH4+, mineraalhapped (galvaanika, Sillamäe). 8. Vedelkütuste transport, jaotamine, ladustamine - pilsiveed sisaldavad naftasaaduste jääke. 9. Tselluloosi ja puidumassi tootmine - S-ühendeid (merkaptaan), leeliseid, pleegitusaineid, kiudu. Süvaoksüdatsiooniprotsessid Oksüdatsiooniprotsess, mis toimub ümbritseval temperatuuril ja rõhul ning genereerib piisaval hulgal hüdroksüülradikaale, et mõjutada veetöötlust.
2.3.Pulbrisegude ettevalmistamine vormimiseks 22 2.4. Kermiste vormimine 23 2.5. Eelpaagutamine 25 2. 6. Mehaaniline töötlemine 25 2. 7. Kermiste paagutamine 26 2.8. Omaduste kontroll 39 2.9 Täiendav töötlemine 39 2.9.1 Lihvimine 39 2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla metalli pindamine spetsiaalsete kõvade katetega (pihustamisega, pealesulatamisega, pealekeevitamisega jne), selleks on väljatöötatud spetsiaalsed sulamid, seadmed ja tehnoloogia, vt.1-II, lk. 187-190. Erosioonkulumine tekib vedeliku- või gaasivoo mõjul metallpinnale. Põhimõtteliselt on see metalli kohalik väsimus ja purunemine korduvate mikrolöökide tulemusel (laevakruvid, hüdro- ja gaasiturbiinilabad, torustik, armatuur jne.).
• tolmuvabade koristusmeetodite kasutamine • töökoha eraldamine kasutuses olevatest ruumidest • varustamine olukorrale vajalike töövahenditega • ehitusmaterjalide õigeaegne toimetamine töökohale • ehitusmaterjalide kaitsmine tolmu ja niiskuse eest • ehitusmaterjalide ja tööriistade hoidmine ettenähtud kohtades • inimeste ja materjali liikumine vaid tööpaigal, mitte kasutuses olevate ruumide kaudu • õuealade pindamine enne sisetööde alustamist. 1.1.3 Ehitusaegne- ja järgne koristamine Ehituse käigus tehtud vigu on raske ja vahel isegi võimatu parandada. Vajalik on pindade kaitsmine ja õigeaegne puhastamine. Näiteks tuleb kasutada pindade kaitseks ettenähtud teibi ja see õigeaegselt eemaldada või välja vahetada. Pindade kaitsmiseks ei või kasutada pakke- ega toruteibi, neil on tugevatoimeline liim, mille eemaldamiseks kasutatav lahusti tekitab pinnakattele värvimuutusi. Niiskuskindla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
