1714 Muru külvamine koos 153,3 m2 0,2 3,02 3,25 961,379 2 kasvumulla lisamisega 3 1714 Muru rullimine 153,3 m2 0,1 1,3 199,329 3 3 172 Teede ja platside alused Betoonist sillutiskivi 39,78 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 1245,33 1721 liivapadi, paksus 10 cm 72 9 Asfaltkate liivapadi, liiv, 122,0 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 3821,09 1722 paksus 20 cm 796 1 Asfaltkate killustik, 122,0 m3 0,3 14,10 14,0 3,5 3857,71 1723 jämekillustik, paksus 20 796 5 cm Asfaltkate killustik, 97,66 m3 0,3 11,5 2,5 3,0 1660,28
tx = tnt + 15 tx = -7. 7 Temperatuuride vahemik: Tn = tnt - tt Tn = 36,8 - positiivne; To = - (tnt tt) To = -36,8 - negatiivne. Horisontaalse liikumise arvutused = 10 - päikesekiirgusest tingitud temperatuurikoormus pindadele, mille katte paksus on 150 mm, sh asfaltkate, deformatsioonivuukide liikumisvaru arvutamiseks. T = tVII + T tnx + C T = 61,8; Lt = 63000mm temperatuurivahemik; f = 1,2 osavarutegur; -5 = 1,010 betooni joonpaisumistegur; = Lt*T** f a = 0,047m. Vuugi laiuseks on seega leitud 4,7 cm.
Kooli nimi Nimi LEIUTISED EHITUSALAL Referaat Juhendaja: Tallinn 20__ Muutused ehitusalal said alguse Tööstusliku Pöördega Euroopas 18. kuni 19. sajandil. Sellel ajal hakati üha enam kasutusele võtma masinaid, mida esialgu ehitati puidust. Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai ...
tingimused sideaine tüüp ja kulnorm 44) Ühekordne pindamine. Kerge ja keskmise liiklusega enam-vähem ühtlaselt kahjustatud teekate. Lihtne ja odav viis. -1½ kordne pindamine kogutee laiuses kaks erinevat fraktsiooni, alla jämedama 12/16 või 8/12 ja peale peenem enamasti 4/8 (kiilub jämedamaga kinni) 45)Kahekordne pindamine. Tugevalt murenenud, peente võrkpragude ja väiksemate ebatasasustega deformeeruv asfaltkate raske liikluse korral või põlevkivituhkbetoon kate. Vähendab oluliselt sadevete pääsu katendisse ja muldkehasse, suurendades sellega vähesel määral ka tee kandevõimet. -Ühe kordse pindamise erandlik variant. Rattajälge puistatakse jämendam fraktsioon (12/16 või 8/12) ja mujale peenem (8/12 või 2/4) 46) 2½ kordne pindamine tekib paksem ja tugevam pindamiskiht, kus 12/16 ja 4/8 killustikuga kiiludes parandatakse alus ja III kihiga 8/12 või 4/8 pinnatakse peale vajalik kiilumiskiht
Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt kas statsionaarses või liikursegistis. Must segusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib laos säilitada teatud aja. Mida kujutab endast höövlisegu? Höövlisegu valmistatakse otse tee peal greideri, teefreesi, kultivaatori või mõne muu seadme abil, mis võimaldab materjale segada. Niiske materjali puhul juurde segada lupja või põlevkivituhka. Milles seisneb asfaldi regenereerimine? Vana asfaltkate purustatakse ja segatakse. Enamasti eemaldatakse vana asfalt teekattelt freesimise teel. Milliseid materjale kasutatakse teekatete pindamisel? Pindamisel pihustatakse teekattele bituumenit ja siis kiht killustikku. Bituumenina võib kasutada vedelbituumenit, vedeldatud bituumenit, bituumeni emulsiooni või ka sitket bituumenit. Pindamiskillustikuna võib kasutada: *bituumeniga töötlemata fraktsioonitud
kasutatakse linna valduses olevat maad, mille haljastus tuleb hiljem taastada. Samuti ei jää selliselt laod, konteinerid jms. segama asfalteerimistöid, mis tähendab, et ajutisi ehitisi ei pea ümber tõstma ega paigutama. 14 8.2.3. Ajutiste teede paiknemine Objekti ajutised teed rajatakse ümber hoone. Hiljem rajatakse ajutiste teede peale hoone ümber asfaltkate. Ehk ajutiste teede killustikaluseid saab kasutada asfaltkatte alusena. 8.2.4. Jäätmekäitlus Objektile tuuakse 14 m3 prügikonteiner ning tühjendatakse vastavalt vajadusele. 8.2.5. Objektivalve Objekti kontorid on varustatud mobiilsete valveseadmetega.Objektil on turvamees, kes tuleb objektile tööpäeva lõpus ning vahetus lõpeb kell 8 hommikul. Korra iga kahe tunni tagant on ettenähtud kontrollringkäigud. 8.3
39/40 nähti ette hoida lahti 1420 km . Norm oli, et 10cm lund teel on ok. Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale, 1932 oli teid 23439 km millest enamus kruusateed, kivisillutist 402 km. Materjale veeti kaugelt ja töödeldi käsitsi 1928 töötas 8 kivipurustit. Asfalt 1923 esimene 180m Tallinn Narva mnt asfaltkate. 1926 alustati katseid põlevkivibituumeniga. Tsementbetoon katend 30-37 6,5km. Asulatesse peateedele hakati rajama asfaltkatteid. 37-39 alustati tolmutõrjega. 1931 Teedeehituse Uurimise Selts arendas asfaltsegude retsepte. Püsikatteid said siiski suuremate linnade väikesekoormusega teed. Riiklik rahastamine ja naturaalkohustuse kaotamine parandas teede olukorda oluliselt, kavandati sildade ehitust.
vanuserühmaga (on enamus mängijatest) · tuleb arvestada mängijate arvulisusega reaalne osavõtjate hulk · tuleb arvestada soolise koosseisuga haprad-jõulised mängud · tuleb arvestada mängimise kohaga sees (ruumis) või õues; mängimisala (territooriumi) mõõtmetega (suur-väike, avar-kitsas); · tuleb arvestada ohuteguritega ruumis juhtmed, mööbel, valgustid, libe põrand, aknad jne; õues ebaühtlane pinnas (augud, mättad), asfaltkate, muru, liiv, killustik jne; mängud vees või veekogu lähedal (kallas, vee sügavus jne.) · tuleb arvestada mängimise ajastatusega hommik, peale lõunat, õhtul; peale söömist, peale uinakut, peale pikaajalist füüsilist või vaimset tegevust · tuleb arvestada aastaajaga ja ilmastikuoludega õhu- ja toatemperatuur, õues tuule tugevusega, vihmast tingitud libedus jne. · tuleb arvestada ürituse olemusega pidulikel (kostüümid, pidulik riietus) ja
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOH...
mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214. Asfaltkatete regenereerimise all mõistetakse nende esialgsete omaduste taastamist. 215. Asfaltkatete regenereerimise võimalused: Asfaldi korduvkasutamine; asfaldi kuumtöötlus; asfaltkate kuumtaastamine. 216. Geosünteedid- tasapinnaline toode, mis on toodetud polümeersest materjalist, mida kasutatakse pinnasel, kaljul, maapinnal või muul alusel geotehnilise tehisprojekti, struktuuri või süsteemi lahutamatu osana. 217. Geosünteetide jaotus: geotekstiil, geovõrk, geomembraan, geosünteetiline savivahekiht, geokomposiit. 218. Geotekstiil- kootud ja mitte kootud geotekstiil (jaotus tootmise tehnoloogia järgi) 219
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
Höövlisegu valmistatakse otse tee peal. Materjalide segamiseks kasutatakse: greiderit, teefreesi, kultivaatorit, mõnda muud seadet abil, mis võimaldab materjale segada. 180 Niiske materjali korral võib vee sidumiseks juurde segada lupja või põlevkivituhka. 13.9. Asfaldi regenereerimine Asfaldi regenereerimine seisneb vana asfaldikatte uuesti kasutamises. Vana asfaltkate eemaldatakse teekattelt peamiselt freesimise teel. Saadakse asfaldipuru. Seda võib vajaduse korral veel purustada ja sõeluda. Asfaldipuru peab olema ühtlase terasusega, ilma suuremate tükkideta. Asfaldipurule segatakse juurde uut bituumenit ja mineraalmaterjali. Freesitud asfaldipuru võib segada otse teel. Siis ei pea uut mineraalmaterjali lisama. Ilma igasuguse töötluse ja lisanditeta asfaldipurust võib teha väga väikese liikluskoormusega teekatteid.
dame mitte auto keskkoha vaid vasak- või parempoolsete rataste joonel. Kõige õigem on aga hoida suuremat piki- vahet eesliikujaga, et takistust saaks märgata aegsasti. Suuri ebameeldivusi võib kurelt sõitvale mootorrattu- rile põhjustada ootamatu sattumine trepilisele teelõi - gule. Trepiks nimetavad mootorsõidukijuhid lainelist tee- katet, mis tekib autorataste rütmilise õõtsumise tagajärjel, kui asfaltkate on kuumadel suvepäevadel pehmenenud. Treppi kohtame kõige sagedamini päikesele avatud, kuid tuulevarjuustel teelõikudel ja langudel, kus selle teket soo- dustab pidurdamine. Trepp paneb masina hüplema, mis- tõttu on raske suunda säilitada. Sageli tekib seejuures ka masina samaaegne külgsuunaline liikumine, mida on raske pareerida. Seetõttu tuleb trepi märkamisel aegsasti vähen- dada kurust ja hoida rooli tugevamini. - Tähelepanelik tuleb