korjatakse peaaegu küpselt. Retsept Annoonašerbett • 5 dl annoonapüreed • 1 spl sidrunimahla • 200 g suhkrut • 2,5 dl vett • 2,5 dl väherasvast koort 1. Valmista püree, aja annoona viljaliha läbi sõela või pressi läbi marli. 2. Sega vesi ja suhkur ning keeda segu viis minutit. Jahuta, kuni suhkruvesi on leige. 3. Lisa segule püree, koor ja sidrunimahl. 4. Vala segu madalasse nõusse, kata see ning pane sügavkülma, kuni see on peaaegu tahkeks muutunud. Klopi. Pane segu uuesti sügavkülma, kuni see on muutunud täiesti tahkeks. Meditsiin • Tuntud rahustina ja soolte tervise korrashoidjana • Hea vererõhu alandaja • Annoona puust kasutatakse kõike – lehed, viljad, seemned, juured ja koor • Lehed ja viljad nt. – Reguleerivad veresuhkru taset – Parandavad luude tervist – Spasmide vastane toime Lisaks • Taimejuurtel nugisevastaline toime • Seemneid kasutatakse parasiitide
-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7) 28.tahke,vedel,gaas. 29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek. Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda, tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala. Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N. Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J. 32.Siis kui hapniku on piisvalt. 33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik. 34. 35.Sest aine soojenemiseks kulub energia kuna aineosaksesed vajavad seda liikumiseks
Toitumine RASVAD Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid. Küllastumata rasva molekul sisaldab süsiniku aatomite vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad. Miks rasva peetakse pahaks? Rasvarikast sööki on peetud süüdlaseks kõiges - alates südame-veresoonkonna haigustest kuni jämesoole- ja rinnavähini. Paar dekaadi tagasi muutus rasv lausa kohutavaks mõisteks. Väsinud
· Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
• Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste keemiliste elementidega • Looduses toimuvad reaktsioonid lämmastikuga vaid kindlates tingimustes Kasutus • Väga paljudes tööstusvaldkondades • Põlemise või plahvatuse korral inhibiitorina • Keemias soojuse või kemikaalide transpordiks
sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks. · Soojus, mille juures aine sulab või tahkestub nimetatakse sulamis või tahkestumissoojuseks KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamistemperatuur · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamine · http://et.wikipedia.org/wiki/Inkongruentne_sulamine · http://ak.rapina.ee/valdur/soojus.html · www.neti.ee
Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine.
V) Faasimuutust, mille tulemusena tekib selline sturktuur nimetatakse euteksulamiks. 14) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver ja faasimuutus sellel. V) Tegu on mehaanilise seguga. (Graafik 3). Ülevalt alla vaadates: Vahemik 1: Kogu sulam on vedelas olekus. Vahemik 2: Üks osa sulamist muutub tahkeks kui teine osa on veel vedelas olekus. Horisontaalne joon jahtumiskõveral näitab hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks. Vahemik 3: Mõlemad sulami osad on tahkes olekus ja jahtuvad maha. 15) Millised on vaadeldava sulami valuomadused (koos põhjendusega)? V) Eutektsetel sulamitel on parimad valuomadused. Plastsus vähendeb järsult
remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade
rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte Süsinikku leidub ka alkoholis, bensiinis, erinevates hapetes, valkudes, rasvades, ravimites ja lõhkeainetes Pildid Click to edit Master text styles Second level
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamiste...
• jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel?
Seetõttu ei tohi sama rasva ega õli toiduvalmistamisel kasutada mitu korda. Osaliselt aitavad hüdrogeenitud rasvadest pärinevate vabade radikaalide vastu võidelda vitamiinid. Eelkõige on vajalikud E- vitamiin, provitamiin A (leidub näiteks porgandis, tomatis, paprikas ja muudes oranžikates aedviljades) ja C vitamiin. Seega on kasulik rasvaste toitude kõrvale juua näiteks porgandi- või segumahla. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv keemiliste meetodite abil tahkeks muudetud taimeõli. Hüdrogeenitud rasvad on üheks peamiseks südame ja veresoonkonna haiguste allikaks. Nad sisaldavad küllastatud ja trans-rasvhappeid, mis tekitavadki probleeme veres (“veresoonte lupjumist” ehk rasva kogunemist veresoonte seintele, mis võib põhjustada südameatakki või insulti). Kuigi inimeste harimisele toitumise valdkonnas on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud, ei jõua teadusavastusel põhinev info kuigi kiiresti avalikkuseni ja vanad
hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kergem 3,0 raskem Maakoore vanus Kuni 4 miljr Kuni 180mlj
Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad putukad, kes võrku lendavad, sealt enam välja. Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa. Nendel ämblikel, kes koovad püünisvõrku, on
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...
kv t k r üt a i -ut v D 3 H ajalugu · Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull , kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev. Valmistatud detail on piisavalt vastupidav ning seda saab edasi töödelda teiste masinatega. Sellist tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt valuvormide valmistamiseks. tehnoloogia · 3D printimise tehnoloogia seisneb CAD tarkvaraga loodud detailide
Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Keemikutarkust. Rasvade (glütserooli triestrid C11C19 alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOO-Na+ +
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused:
Ioon-pos. vi neg.-set laengut omav aineosake. Kivim-mitmest mineraalist koosnev moodustis. Kontsentratsioon-aine osakeste arv ruumalahikus. Indikaator-on mingi nhtuse olemasolu nitaja,vahend mingi suuruse ligikaudseks mtmiseks Filtrimine-tahke aine eraldamisviis lahusest. Aatom-keemilise elemendi vikseim osake,molekuli koostisosa. Molekul-aine vikseim osake;koosneb aatomitest. Aurustumine-vedeliku muutumine auruks. Tahkumine-vedelas olekus oleva aine muutumine tahkeks. Fsikaline nhtus-protsess,milles muutub aine olek jt. aine fsikalised omadused,kuid ei muutu aine koostis. Keemiline nhtus-protsess,milles muutub aine koostis. Kdunemine-orgaaniliste ainete muundumine mikroorganismide toimel. Krimine-orgaaniliste ainete muundumine bakterite vi prmseente elutegevusel hapniku osaluseta vi ka hapniku osavtul. Toitained-ssivesikud,rasvad,valgud;toiduainete koostisosad. Ktus-soojus- ja elektrienergia saamiseks kasutatav aine.
Palmiõli Merli Pilter KO-14 Eristatakse: ● Palmiõli ● Palmituumaõli (palm kemel oil) Palmiõli Saadakse enamasti Aafrika õlipalmi (elalis guinensis) punaka viljaliha massist, vähem ka Ameerika õlipalmi (elalis olifera) viljalihast. Õli värvus: Palmiõlil on spetsiifiline punakas värvus, mis tuleneb palmi viljaliha beeta-karoteeni rikkusest. Palmituumaõlil sellist punakat värvust pole, sest palmivilja seeme ei sisalda beeta- karoteeni. Õli tootmine: 100kg palmiviljast õnnestub keskmiselt saada 22 kg palmiõli ja vaid 1,6 kg palmituumaõli. Õlipalmide istandused: Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, nagu praegu, siis on 15 a. pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud. Palmiõli kasutatakse: ● huulepulkades ● kreemides ● seepides ● paljudes toiduaine...
rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest
vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga töötab sisepõlemismootorist tunduvalt vaiksemalt vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda odavam Miinused vesinikelemendiga auto hind ulatub praegu vähemalt 7,5 miljoni kroonini puuduvad tanklad ja teenindus lahendamata on probleem, kuidas vesinikku paakides hoida: vedelana peaks teda jahutama -250 kraadini, ent -260 kraadi juures muutub vesinik juba tahkeks. Gaasilise vesiniku kokkusurumine on aga väga kallis, samas ka ohtlik, kuna H2 on väga lenduv süsteemis valitseb suur rõhk - kuni 400 bari, mis seab paakidele ja torudele erinõuded puuduvad ühtsed lahendused ja standardid ohutuks tankimiseks väljastatav vesi jäätab meie kliimas teed Ford Fusion Hydrogen 999 ületas 207miili tunnis kiiruse (333 km/h) olles esimene vesinikku kasutav seeriaauto, mis suutis ületada 200mph kiiruse.
Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate väga peenikesre veepiiskade kogum. Kaste- Taimedele ja esemetele piiskadena kondenseerunud veeaur. Hall- Valge kristalliline sade, mis tekib rohule, põõsastele ja puulehtedele õhus oleva veeauru tahkeks muutumisel, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 kraadi 12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13. Päikesekiirguse jaotumine + seniit + erinevad laiuskraadid 14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel? Kuna poolustel on maa-ala suurem ja päikesekiired langevad väiksema nurga all. Ekvaatoril langevad aga kiired väiksemale alale. 15. Miks vahelduvad aastaajad ning kuidas?
või klaasi pulbri kihthaaval, vastavalt detaili läbilõikele, terviklikuks mudeliks. Stereolitograafia Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev. Valmistatud detail on piisavalt vastupidav ning seda saab edasi töödelda teiste masinatega. Sellist tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt valuvormide valmistamiseks. Sulatatud sadestumise vormimine
Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. Vesi on üks levinumaid ja parimaid , selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: ·Tahkes jää ·Vedelas vesi ·Gaasilises aur Füüsikalised omadused. · Keemiline valem: H2O · Välimus läbipaistev, värvusetu vedelik. · Keeb umbes 100 °C juures. · Vesi muutub tahkeks umbes 0 °C juures. · Vee tihedus 1 g/cm3. Keemilised omadused Kaaliumi reaktsioon veega ·aktiivsete metallidega (Na, K, Ca, Ba jne.); ·halogeenidega (F, Cl); ·sooladega, moodustades hüdraate või hüdrolüüsides neid; ·aktiivsete metallorgaaniliste ühenditega (dietüültsink, Grinjari reaktiivid, metüülnaatrium jne.) Vesi reageerib toatemperatuuril: Vesi reageerib kuumutamisel: · raua ja magneesiumiga; · söe ja metaaniga; · mõnede alküülhalogeniididega.
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas?
Oliver Frey sõnul on margariin ebatervislik toode just valmistamisprotsessi pärast- see on keemiline. Frey kinnitab, et margariin ei kõlba mitte mingil moel kasutamiseks, ei praadimiseks ega võileibade tegemiseks. Ta soovitab hoopis võid, mis ei muuda praadimisel oma keemilist struktuuri. Veel mõned teaduslikud uuringud näitavad, et tervislik taimne rasv ei jää sugugi sama tervislikuks, kui ta on tööstuslikult muudetud tahkeks, st taimerasvaks või margariiniks. Taimsete õlide struktuur muutub töötlemisel ega sobi sellisena inimese rakkude struktuuriga. Hüdrogeenimise protsessis muutuvad looduslikud cis-vormis ( kaksiksideme suhtes struktuuris) rasvhapped transs-rasvhapeteks ( töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde. Ohtlik on just pikaajaline
reaktsioonides redutseeriana. Tähtis vee ja hapete koostisosa. Midagi põnevat Vesiniku nimetus (Hydrogen) tuleneb Kreeka keelest ja tähendab vee tekitajat. Vesinik avastati esimest korda 1766 aastal Inglise füüsiku ja keemiku Henry Cavendishi poolt. Vesinik on tähtede põhiline koostisosa. Kui vesinikule mõjub rõhk, mis on 500 000 korda tugevam kui maa atmosfääri oma, muutub vesinik tahkeks Midagi põnevat Vesinikuga Vesinikuga kaasneb kaasneb suur suur tule- tule- ja ja plahvatusoht. plahvatusoht. Reaktsioon Reaktsioon hapnikuga hapnikuga eraldab eraldab soojust, soojust, mistõttu mistõttu vesinik vesinik õhus õhus või
13. Pindpinevusjõud- jõud, mis mõjutab piki vedeliku pinda seda piiravatele kehadele 14. Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus v languses kapillaartorus 15. Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temp. väärtus, mille puhul selle aine kolm faasi on tasakaalus 16. Soojushulk (sulamine): Q=cm(t1-t2) / c- erisoojus J/km*c ja m-aine mass kg 17. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb üle vedelaks 18. Tahkumine- faasisiire, vedel läheb tahkeks aineks 19. Sulamissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et sulatada 1kg ainet 20. Aurumine- faasisiire, kus vedel läheb gaasiks 21. Kondenseerumine- faasisiire, gaasist vedelaks 22. Auramissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et aurustada 1kg ainet 23. Soojushulk (aurumine): Q=L*m / L-aurumissoojus ja mass 24. Kriitiline temp.- temperatuur millest kõrval enam gaas vedelaks ei muutu 25. Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus aurumine ja kondens. on tasakaalus 26
- Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab.
Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks.Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või
levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele.
Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad
Plastsed määrded Plastsed määrded ei ole tegelikult ei õlid ega ka tahked määrded. Nad koosnevad vähemalt kahest komponendist, millest üks on peaaegu tahke, teine vedel. Plastse määrde struktuur kujutab endast tahkemas komponendist moodustunud võrku, mille vahed on täidetud vedela komponendiga. Selline süsteem läheb hõõrdumisel üleni vedelasse, õlitaolisesse olekusse, hõõrdumise lakkamisel aga esialgne struktuur taastub. Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin. Vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4. Katlakütused ehk kütteõlid. 5 Vedelaid katlakütuseid kasutatakse soojusenergia tootmisel keskküttekateldes, aurukateldes ja mujal. Üks tähtsamaid katlakütuseid on masuut, mis jääb nafta
taimeõlide (estrite) reageerimisel naatrium või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks. Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks. Seebi valmistamise tehnika. · Seebi valmistamiseks taimsed rasvad töödeldakse vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Vedel taimeõli muutub tahkeks rasvaks. Keetmise juures lisatakse seebile nafteenhappeid ja kampoli, et anda seebile paremat vahutavust. Et teha seebid kõvemaks kasutatakse kaoliini. Seebi valmistamise protsessi nimetatakse seebistumiseks. Seepe liigitatakse. · VÄLIMUSE JÄRGI: vedel, tahke, pulbriline, pasta, helveste ja geelina. KASUTAMISE OTSTARBE JÄRGI: majapidamis, tualett, laste, kosmeetilised, ravim ja eriseebid. TOOTMISE JÄRGI: liim, tuum ja pooltuum seebid. Seebisortide kirjeldused.
...=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda,
· Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata. · Rekristallatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Absoluutne niiskus - suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Suhteline niiskus - veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.
See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Keemilised omadused Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C . Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-
Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega. Vedel
............................................................................ 5 2 MAA MAGNETVÄLI Sissejuhatus Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa
· Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2- NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline, molekulmassi kasvuga muutub agregaarolek, vedelaks, ja siis tahkeks, madalamad amiinid lahustuvad vees. nukleofiilne asendusreaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent nukleofiil atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Elektrofiilsustsenter elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom
Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Sülg muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Ööpäevas eritub inimesel 0,8- 1,5 liitrit sülge.
1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e
koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina.
Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora- toorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist ( Ca2(CO3)2) hapete toimel. Kasutatakse tulekus- tutamisel. Ta ei põle ega toeta põlemist. Tugeval jahtumisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarna- seks massiks- ,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamisel. CO oksiid ; süsinikoksiid ehk vingugaas Süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuste mittetäielikul põlemisel. Väga mürgine gaas! SO2 oksiid ; vääveldioksiid S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on värvusetu, terava lõhnaga mürgine gaas! Saadakse tööstuses väävli või väävlimaakide põletamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
