12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA – manual metallic arc Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R)
KIVIMID TARDKIVIMID ehk SETTEKIVIMID MOONDEKIVIMID KRISTALSED KIVIMID Tardkivimid on kivimid, Settekivimid tekivad Moondekivimid tekivad mis tekivad magma taimede ja loomade subduktsioonivööndis, tardumisel maakoores või jäänuste ning kus ookeanilise laama laava tardumisel kivimiosakeste settimisel sukeldumisel mandrilise maapinnal. veekogu põhja. Aja laama alla sulavad jooksul alumised kihid kivimid üles. settekihi raskuse all Vulkaanidega satuvad kivistuvad. moondekivimid taas Eesti aluspõhja maapinnale.
hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub
foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Aja jooksul tugevnevad erinevad pudedad setted pealmiste kihtide raskuse all ning ka vee abil. Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest. Välimuselt vöödilised. paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast
On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti?
KIVIMID On looduslike mineraalide kogumid. Mineraal on kindla ehitusega tahke anorgaaniline aine. GRANIIT (kivim) päevakivi (roosa) - vilk (läige) mineraalid - kvarts (must) / KIVIMITE LIIGITUS TEKKEVIISI JÄRGI 1)TARDKIVIMID ehk kristallsed kivimid. Tugevad ja vastupidavad. Tekkinud magma tardumisel : a) maakoore sees.süvakivimid (graniit) b) magma tardumisel maapinnal. (Purskekivimid (vulkaaniline tuhk)) 2)SETTEKIVIMID pehmed ja vähe vastupidavad. Tekkinud erineva murenenud materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel a) purdkivid peeneteralised (liivakivi) b) biogeensed settekivimid tekkinud taimsete ja loomsete organismide kuhjumisel ja kivistumisel. Tahked ja fosiilsed kütused on biogeensed. c)kemogeensed soolade ladestumisel (kivisool) 3)MOONDEKIVIMID
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas
MAAKERA EHITUS Maakera on jaotatud mitmeks üksteise sees olevaks sfääriks ja on seega kihiline. 3 peamist erinevate füüsikaliste omadustega selgelt piiritletud sfääri: 1) õhuke maakoor 2) mantel ehk vahevöö 3) tuum 1) MAAKOOR Maakoor ei ole kõikjal ühesuguse ehituse ja paksusega. Jaguneb kaheks: a) ookeaniline maakoor · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid b) mandriline maakoor · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) 2) VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala.
Graniit Kätliin Linnamägi Gerda-Liis Vanatua 9B Graniit Graniit on tardkivim ,mis on tekkinud magma tardumisel sügaval maapõues. Graniit on Eestimaa pinnale jõudnud viimase jääaja jooksul . Omadused Graniit on teralise ehitusega ,suurekõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Graniite leidub erinevates värvitoonides ja mustrites Graniit sulab umbes 1215C 1260C juures Kasutamine 1.Treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide ja äärekivide valmistamiseks 2.Teede ehituses Leidumine Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda : Maakoores Kilpidel paljandub tihti maapinnal Kasutatud materjal et.wikipedia.org/wiki/Graniit slideboom.com/presentations/34296kivimid.ee et.wikipedia.org/wiki/tardkivim ph.eau.ee/ehitusmaterjalide_omadused
C. Antud struktuur hak laguneb ja tekib tse kraadi juures on aus muutuse järel tekib D. 727 kraadi juures te E. Struktuuri iseloomu olekust tardumisel Score: 2/2 37. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuu Student Response A. Antud struktuur tek B. Antud struktuur hak laguneb ferriidiks k on austeniidis lahus
Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? : 1. ledeburiit 2. perliit 3. austeniit 4. ferriit 5. tsementiit 27 Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? : 1. austeniit 2. tsementiit 3. ledeburiit 4. perliit 5. ferriit 28 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? : 1. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 2. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 3. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 4. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee
kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes kihtides või lava tardumisel maapinnal a) Graniit- tekib magma aeglasel jahtumisel maakoores. Jämekristalne, kõva ja hästitöödeldav. Kasutatakse ehitusmaterjalina. b) Basalt- tekib maapinnal välja voolanud laavast. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. · Settekivimid- tekivad setete kuhjumisel veekogu põhja ja nende kivistumisel suure rõhu tõttu.
727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit d. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel e. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 Küsimus 37 (2 points) Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks b. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni
hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks. Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine: füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses. Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus. Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul. Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel:
hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim) Paekivi, lubjasüsi
vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
Kivimite teke nimi klass Tardkivim ü Tekib graniidist. · Tekivad nii magma tardumisel maa sees kui ka laava jahtumisel maapinnal või vees. Graniit ü Laevaga sõites näed kõikjal ranniku lähedal väikesi madalaid saarekesi,need on graniidist kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores.
saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami, sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe.
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad
C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 37. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0
Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe on pidev tard-, sette- ja moondekivimite moodustumise, murenemise ja moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores, moodustuvad süvakivimid (peridotiit,dioriit,graniit). Settekivimid tekivad veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Pika aja jooksul üksteise peale ladestuvad setete kihid tihenevad ja kivistuvad. Kivimid on enamasti kihilised, neis leidub ka fossiile ehk kivitisi
alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 37. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud stru Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0
Vali üks või enam: 1. austeniit 2. tsementiit 3. ferriit 4. perliit 5. ledeburiit Question 27 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? Vali üks või enam: 1. ferriit 2. austeniit 3. tsementiit 4. perliit 5. ledeburiit Question 28 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? Vali üks: 1. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 2. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 3. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5
sukelduvadsubduktsioonivööndis vahevöö sügavusse. 5)Jõudnud tuumani,annavad nad sellele ära osa oma rauda,kuumenevad, muutuvad kergemaks, kogunevad tuuma pinna kõrgendikele,et taas ülespoole liikuda. 5)Välistuum(vedel)ja sisetuum(tahke) Kivimite ringe-protsess looduses,kus kivimid muutuvad ühest liigist teise Kivimid jagunevad tekke järgi: 1)settekivimid-mere põhjas,palju fossiile e kivistisi(kui meres palju elustikku,siis palju fossiile) 2)tardkivimid-laava ja magma tardumisel: *süvakivimid-maa sees sügaval-graniit *purskekivimid-maa peal,laava tardumisel-basalt 3)moondekivimid-maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sissemoondekivim) LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised
Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid metamorfsed kivimid magmakivimid Teda moondab rõhk ja Tekivad nii magma Vee kogupõhja settinud temperatuur. tardumisel maa sees kui ka miljonite aastate jooksul. laava jahtumisel maapinnal Fossiilid- kivistised või vees. Lubjakivi moondekivim on Graniit- süvakivim, jääaeg Kruus marmor. Basalt purskekivim, Liiv, lubimuda Graniit gness vulkaani purskel. Savi Liivakivi - kvartsiit Pims kivi- tardunud laava Lubjakivi
kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes. Moondekivim settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk
Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki, tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe. Viimane ongi andnud põhjust
Answer: 0,76 Score: 0/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response Feedback A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel)
koostiselt ja omadustelt üleminekuliste kivimtüüpide teke, mille piiritlemine on tinglik. Siit tuleneb ka olukord, kus kivimite klassifitseerimisel arvestatakse üheaegselt mitut tunnust, näiteks tekkeprotsessi, -kohta, koostist, koostisosade tekstuuri-struktuuri, lähtematerjali päritolu jne. Esmalt lähtutakse kivimite klassifitseerimisel tekkest, mille järgi eristatakse kolme suurt rühma: · tardkivimid (magmakivimid) moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal; · settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise või biokeemilise settimise produktide setete kivistumisel; · moondekivimid (metamorfsed kivimid) tekivad kõigi võimalike kivimtüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu ning gaaside ja lahuste toimel maakoores. (1) Iga rühma kivimite tekkel on määravaks olnud erinevad geoloogilised tegurid,
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil
Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende teradeks. tsementeerumisel aga
on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid?
alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 37. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response Value Correct Answer A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures Student Response Value Correct Answer
turismiks, tasuta vesi. Geisrid tekivad kui on vastav maaalune süsteem (lõhed jne), mis soojendavad vett ja veeallikat. Aktiivsed vulkaanid-tegutsenud kogu inimkonna vältel ja võivad pursata, vesuuv, fuji, etna Passiivsed vulkaanid-tegutsenud sajandeid või aasta tuhandeid tagasi ja jäänud oote seisundisse Kustunud vulkaanid- vulkaanid mille kohta pole teada et nad oleks pursanud kunagi. nt kuraditorn Kivimeid liigitatakse: tardkivimid - kristalsed kivimid, magma v laava tardumisel tekkinud, nt graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest Suhteline vanus-määramisel selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord
ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4
· kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. Keevitus protsess-konkreetne keevitus viis,mis eristatakse kasutatava energia järgi Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisa metall millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik-keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum.(kolme mõõtmeline materjali pikkus,-paksus ja piluvahe) Pilu laius-õmbluse juure või servade vahe kaugus (tavaliselt 2-3mm) Keevis läbim ehk keevitus läbim-on keevis metall,mis kantakse serva vahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega(võib olla 1 või mitu) Keevitus järjestus-keevitu järjestus on läbimite keevitus järjekord.
24.Mis on geiser? Miks ta tekib? V:Kuumaveeallikas. 25.Miks elatakse vulkaanide jalamil? V:Sest seal on viljakas muld. 26.Selgita kuidas on tekkinud settekivimimid?Too näide. V:Veekogude põhjas setete kuhjumise tõttu. Põlevkivi, fossiilid. 27.Selgita kuidas on tekkinud moondekivimid?Too näide. V:Teiste kivimite muutumisel kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Marmor. 28.Selgita kuidas on tekkinud tardkivimid?Miks neid leidub maapinnal harva?Too näide. V:Magma või laava tardumisel. Need on kaetud teiste kivimite või setetega. Graniit. 29.Millest on tekkinud süsi, põlevkivi, nafta? V:Setetest. 30.Kuidas kasutatakse kivimeid? V:Ehitusel.
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse
Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest
Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited
litosfääriks Maakoor I. Mandriline maakoor 1. Paksus: 30-70km 2. Vanus: alla 4 miljardi 3. On väiksema tihedusega- kergem 4. Moodustab mandreid ja koosneb nii tard-, sette-, kui ka moondekivimitest II. Ookeaniline maakoor 1. Paksus- 5-10km 2. Vanus: ~200 miljonit aastat 3. On suurema tihedusega 4. On tekkinud basaltse magma tardumisel Kivimite liigitus tekke järgi I. Tardkivimid e magmakivimid 1. Purskekivimid- laava tardumisel Nt. Basalt 2. Süvakivimid- tekivad magma tardumisel nt. Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt
Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
