Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained nt. aminohape, vesi. Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub
välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine. ·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine. ·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse
Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2
lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseerimine – tüüakuse kõrvaldamine • Koorimine – lahtisaagimise kergendamiseks ja koorega
Esineb palju metsade loodusparke, mis on turistide meelitamiseks. Metsade järelkasvu eest ei hoolitseta nii intensiivselt, kui näiteks mõni muu Euroopa riik. 6. Puiduvarud Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadust, sest see pole nii suur. 7. Riigi eksport Riik ekspordib puidutooteid, aga see osa maailma metsatööstuses on väike. 8. Metsaga seotud probleemid Peamised metsaga seotud probleemid Kreekas on tulekahjud ja soojast kliimast tingitud puidu mädanemine. 3 Kasutatud materjalid http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Greece.htm https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/9_ypef-booklet-2011-12_kreeka.pdf http://www.olivetreewood.net/products 4
9. Elektriküte, vaatamata oma kõrgele hinnale, omab järgmisi eeliseid: a) Hooldevaba b) Lihtne kasutada c) Sooja heajuhtivus 10.Infrapunase kiirgusega lambid töötavad valguse madalas laine alas ja valguse valgustustihedust mõõdetakse termomeetriga. 11. Nimeta lauda loomaruumi ebapiisava, vähese ventilatsiooni tunnused: a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Kasutatud kirjandus : · V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; Veisekasvatushoonete käsiraamat, 2000a. · V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 · V. Luts, Veisekasvatushoonete käsiraamat, EV PM, 2002 3
Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened
b) Lihtne kasutada c) Sooja heajuhtivus Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 10. Infrapunase kiirgusega lambid töötavad valguse madalas laine alas ja valguse valgustustihedust mõõdetakse termomeetriga. Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 11. Nimeta lauda loomaruumi ebapiisava, vähese ventilatsiooni tunnused: a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx ALLIKAD: 1. V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; 2. V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 3. V. Luts, Veisekasvatushoonete käsiraamat, EV PM, 2002 4. VIKO, Paiksed mehhanismid, materjalid Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx
33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38. Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest 39. Mool - aine hulga ühik 40. Mädanemine kõdunemine ohuhapniku osavõtul 41. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon 42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47
..................lk. 2 Hapniku üldtutvustus.....................................................lk. 3 Hapniku avastamine.....................................................lk. 3 Õhk ja selle koostisosad................................................lk. 4 Osoonikiht................................................................lk. 5 Fotosüntees...............................................................lk. 6 Kõdunemine..............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide
fluori-, vase-, tsingi- jt. elementide ühendid Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides 1)kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist käärimine lihtsate ühendite (CH4, CO2,äädikhape) tekkimine sahhariididest jt. ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid 3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline 4)Kõdu läheb huumuseks, mis muudab mulla kohevaks ja toitainete rikkaks ning ülejäänud muundub põlevateks maavaradeks (turvas,põlevkivi,maagaas) 5)
*tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis
eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt 2. Männi ja kuuse saematerjali otsad Mänd- ovaalne Kuusk- ringikujuline 3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused *Lõhed- välised ja sisemised (rikuvad puidu terviklikust, alandavad kvaliteeti) *Oksad- nõrgestavad tugevust *Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust *Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust *Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale) 6. Puidu kaitsmine mädanemise eest Keemilised võtted- töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega) Antiseptimise meetod- võõpamine, pritsimine, immutamine vannuis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7
• õhu koostises • soodustab põlemist • vajalik hingamiseks Allotroobid: • O ehk monohapnik (ebapüsiv, tugevam oksüd. kui O2) • O2 ehk dihapnik ehk tavaline hapnik • O3 ehk trihapnik ehk osoon (terav lõhn, sinine, mürgine gaas,ebapüsiv, atmosf. üle. kihtides) S • kollane kristalne aine • tavatingim. S8 • madal st. • Kergesti peenestatav Kasutusalad: • H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine • H2S – roiskumine+mädanemine • Na2S2O3 – fotograafia • SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend Allotroobid: • S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid, S8 molek.) • Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused
Annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile. On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape. Esimene hape, mida inimene tundma õppis. Sipelghape (metaanhape) on küllastunud monokarboksüülhape. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgates. Nagu toidulisand, sipelghape on registreeritud E236. Kasutatakse: Põllumajanduses, kus see on laialdaselt kasutatuses söödaks. See aeglustab voolu protsesside lagunemine ja mädanemine, mis aitab kaasa pikaajalise heina ja silo säilimisel, keemiatööstuses lahustina, tekstiilitööstuses villa värvimisel, toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja valuvaigisti, ning mõnedel juhtudel - antibakteriaalsete ja põletikuvastase toimeainena. Keemiline valem HCOOH. !! Kontsentreeritud sipelghape kokkupuutel nahaga võib põhjustada tõsiseid põletushaavu ja valu!
Rauaühendid- vere hemoglobiini koostises. Väävliühendid- valkude valmistamiseks, küüslaugust, sibulast, Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2. Roiskumine (ilma hapnikuta) Lõpptulemus on kõdu. Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo.
..X · Lagunemisreaktsioon AB+C+... 2. Oksüdatsiooniastme muutuse järgi · Redoksreaktsioon o-a muutub o Oksüdeerija redutseerub liidab elektrone, o-a väheneb o Redutseerija oksüdeerub loovutab elektrone, o-a suureneb. · Mitteredoksreaktsioon o-a ei muutu 3. Energeetilise efekti järgi · Eksotermiline Energia eraldub, nt mädanemine, kõdunemine · Endotermiline Energia neeldub, nt fotosüntees SÜSINIK Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Välimus Värvitu Hallikasmust Sulamistemperatuur Kõrge ~3000C Kõrge Kõvadus Väga kõva Pigem pehme Elektrijuhtivus Ei juhi elektrit Juhib
Niisiis hakkab lepik tasapisi ümber kukkuma ja mädanema, kuusk aga, kellele isegi sobib lepiku varjus kasvada, hakkab ülekaalu saavutama. Lõpuks asendub lepik kuusikuga, kuid aega kulub ühe sajandi asemel kaks. Selline asjade käik on kahjulik nii loodusele kui ka majandusele, sest toorme saamiseks kulub liiga palju aega. Kahju loodusele väljendub selles, et süsinikuringe kestab liiga kaua, vahepealne süsiniku sidumine lepikus on liialt ajutine, lepapuidu mädanemine metsas nullib kogu efekti, kasvufaasis toodetud hapnik tarbitakse ja süsihappegaas vabaneb. Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab ka see, milleks kasutatakse raiutavat puitu. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut on välja selgitanud, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgmiselt: · energiana söe asemel 700 kg;
ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja sisse. Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti paljunema ja põhjustavad riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema. Vahel võib hallitamine ning pruunikas mädanemine alata ka vilja seest.. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad. 4 HÜPOTEES Õunad säilivad paremini ning jäävad väliselt ilusamaks jahedas kui soojal toatemperatuuril. Hüpoteesi tõestamiseks viisin läbi järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutusi 12 päeva jooksul. 5 1. UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 1
..7cm jämedustest ümarlattidest, mille vahekauguseks ca 40...50cm. ● Esimest korda on vaja teda parandada tõenäoliselt varem, umbes 15–20 aasta ● Pilliroog kinnitatakse katusele katuseroigaste ja sidetraatide abi. pärast. Nii õle- kui rookatusel tekivad ajapikku kahjustused nagu ● Roikad on ümmarguse ristlõikega 5...6 cm läbimõõduga latid; need tehakse männist, sammaldumine (seob niiskust) ja mädanemine, ka hiired ja linnud võivad katust kuusest, haavast või pajust. Vanasti seoti roikad kohale kasevitstega. lõhkuda. ● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus roog on asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi-
Suurim kurkide saagiperiood on intensiivse päiksepaiste ajal. Mittepiisava valguse puhul võib multðida peenraid valge kilega. See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade mädanemine otstest. Ilma tuulutamiseta kuumenevad taimed tugevasti üle. Ülekuumenemised avaldavad negatiivset mõju fotosünteesi intensiivsusele, geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine. Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga
Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse:
tarberakendus valdkondades. Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk Fenolaadi immtamisest mida saadi põlevkivist. Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama kaitsevahendeid tagahoovi projektides. Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud vähem toksilistest ainetest. 4 2. Puidumädanik. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundamises. Seened, tungides puitu, eraldavad fermente, mis muudavad tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini aineteks, mis lahustuvad vees ja on omastavad seente poolt. Mädanik esialgselt enam-vähem säilitab terve kahjustamata puidu kuju, kuid tema mass ja tihedus vähenevad, muutuvad puidu mehaanilised, füüsikalised ja keemilised omadused olenevalt protsessi intensiivsusest ja kestusest.
Toiduainete riknemise liigid: (täida lüngad toiduainetega, milles riknemine aset leiab) 1. Kuivamine-.......................................................................................... 2. Hallitamine-......................................................................................... 3. Käärimine-.......................................................................................... 4. Roiskumine, mädanemine-........................................................................ 5. Hapnemine-.......................................................................................... 6. Rääsumine-.......................................................................................... Toiduainete ja toitumisõpetuse alused Aune Põldma TOIDUAINETE GRUPID KUIVAINED Iseseisev töö:
Vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Puidu vigadeks loetakse kõiki nähte, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD
vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 –16 % taastusremondi maksumusest. 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? ¤ vajaliku hoolduse tegematajätmine (niiskumine, korrosioon, mädanemine, sh torustike leke, pinnase leondumine või ärakandumine vundamentide alt jne); ¤ ülekoormamine (sh ka temperatuuriga); ¤ transpordi jne avariid; ¤ tulekahju. 12. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine Olukorra uurimine sisaldab: I faas - täielik visuaalne vaatlus, mis on dokumenteeritud, illustreeritud fotodega ja plaanidega II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega
ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 16 % taastusremondi maksumusest. 9. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? ¤ vajaliku hoolduse tegematajätmine (niiskumine, korrosioon, mädanemine, sh torustike leke, pinnase leondumine või ärakandumine vundamentide alt jne); ¤ ülekoormamine (sh ka temperatuuriga); ¤ transpordi jne avariid; ¤ tulekahju. 10. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine Olukorra uurimine sisaldab: I faas - täielik visuaalne vaatlus, mis on dokumenteeritud, illustreeritud fotodega ja plaanidega II faas - uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega
Hooldamata AJ hoone 3 Ajami tõrge 1 Hooldamata AJ seadmed 7 Sihilik kahjustus 1 Hooldamata kontaktühendus 5 Selgitamata põhjus 24 Ebasümmeetriline koormus 1 Torm 31 Äike 31 Puude langetamine 8 Masti mädanemine 5 JK poolt välja lülitatud 1 Puu(de)/okste murdumine liinile 84 Külm ilm 1 Mitteselektiivsus 7 Omavoliline väljalülimine 1 Releekaitse ja automaatika vead 2 Tabel 3.2 alusel koostasin joonise 3.2. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete põhjuste jaotus
sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud 7. Okste head ja vead Okste heaks omadus eks on see, et ta annab väga ilusa kontuuri puit materjalile, kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi-
tekitamata erilisi tundeid. 4-8 tunni möödudes ilmub nahale punetus ja tekib kihelus. Esimese päeva lõpuks ja teise päeva alguseks tekivad väikesed punnikesed, mis on täidetud merevaigukollast värvi vedelikuga, mis mõne aja pärast muutub sogaseks. Punnide tekkega kaasneb ka järsk palavik ja põdurus. 2-3 päeva pärast punnikesed lõhkevad ja paljastavad enda all haavandeid, mis ei kasva kinni pika aja vältel. Kui haavandile satub infektsioon, algab mädanemine, mis pikendab taastumisprotsessi kuni 5-6 kuuni. Kaduvväikese kontsentratsiooniga aurustunud ipriit tabab esmalt nägemise organeid, piisab 10-minutilisest mõjust, et alustada kogu nägemissüsteemi halvamisega. Varjatud toimeperiood on seejuures 2-6 tundi; seejärel ilmnevad halvatusele iseloomulikud nähtused: tunne, nagu silmis oleks liiv; valgusekartus; pisaratevool. Seedetrakti halvamine toimub ipriidi manustamisel toidu ja veega
ühendeid. Inimene kasutab baktereid ka või ja juustu valmistamisel. (http://www.zone.ee/loodusop3/bakterid.html) Bakterioloogia Bakterioloogia on baktereid ja nende põhjustatud protsesse käsitlev seadus. Bakterioloogia tekkeajaks peetakse 19. sajandi II poolt, kui ilmusid L. Pasteuri uurimused mitme bakteriaalse protsessi kohta, nagu näiteks käärimine, nakkushaigused ja mädanemine. Bakterioloogia on tihedas seoses nii teoreetiliste teaduste kui ka praktiliste aladega, milles kasutatakse baktereid või võideldakse nendega. Nüüdisaegne bakterioloogia on füüsika ja keemia uurimismeetodeid rakendav eksperimentaalteadus. Eristatakse üldist, meditsiinilist, tööstuslikku, põllumajanduslikku bakterioloogia haru. (EE nr. 1 lk. 438)
Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on tingitud rakuseinte koostisosadest; tselluloosist, ligniinist ja osalt ka hemitselluloosist. Puidumädanik on taimehaigus, mida iseloomustab mädanemine- seente poolt puidu lagundamine puitunud rakuseinte lõhustamise tagajärjel. Nakatunud puit kaotab oma vastupidavuse ja tugevuse, muutudes pehmeks ja rabedaks. Tervet ja elujõulist puud mikroorganismid üldjuhul ei suuda nakatada ega kahjustada. Oht
Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste) Puidu vead Loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi;
7. Toote käitlemine ja hoiustamine 8. Mõju inimesele ja induviduaalsed kaitsevahendid 9. Toote füüsikalis keemilised omadused 10. Püsivus ja reaktsioonivõime 11. Terviserisk 12. Keskkonnarisk 13. Jäätmekäitluse viis 14. Veonõuded 15. Reguleeritavad õigusaktid 16. Täiendav informatsioon Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri.
· Väljalangenud oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja. · Tubakaoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidusvälja. · Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust · Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidega. · Painutatud elemendid tuleb painutada nii, et okslikum pool asuks survetsoonis. MÄDANIKUD · Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. · Seened toituvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniidist, rakkudes sisust jne. · Seente arengus on vajalik puiduniiskus üle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20 -35 kraadi. Alla 0 seente areng peatub ja üle 60 kraadi juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel)
Õpetatav aine: HÜGIEENIÕPETUS Õppeaine maht tundides : 32A, 8 IsT Õpetatavad erialad : kokk, pagar-kondiiter, toidukaupade müüja, kelner-ettekandja, hotelliteenindaja, müügiassistent. Mooduli eesmärk: Moodul võimaldab õpilasel: · Omandada teadmisi hügieeninõuetest, mis tagaksid toiduohutuse · Mõista hügieenireeglitest kinnipidamise vajalikkust · Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3....
Orgaaniliste vahend ainete koostises O2 hapnik 21% õhu Värvi ja Toetab põlemist. O3 Trii hapnik, koostisest, maitseta, ehk osoon., Mädanemine, kõige ning lõhnata Kaitseb uv kõdunemine, levinum gaas. kiirguse eest. roiskumine..., on element Lahustub looduslikud looduses vees halvasti. põlemis 50% Maa
> Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta.
· tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 6. Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne) ja nende arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2
Väärsäsi aastarõngaste piiril asersevatest kobbedatest rakkudest koosnevad laigud penikeste hajutatud vöötidena(tõugukahjustuste kinnikasvand jäljed). Korduv maltspuit mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Keemilised värvused keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores uidus tekkinud ebanormaalsed värvused. Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb rakeu kestade lagundamises. Tõugurikked puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Võõrlisandid kivid, traat, metallikillud. Mehaanilised vigasused metsavarumisel, vaigutamisel, transpotimisel, sorteerimisel ja töötlemisel tekitatud vigastused. Koorerebend koore vigastamine. Karr puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine. Killu lahtimurre materjali otspinda ulatuv küljalõhe või puidukadu. Söestumine tulekahju tulemusena
Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED praod, puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed radiaalsed, levinuim lõhede tüüp,
esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka pu langetamisel. Siselõhed rikuvad piudu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloos, ligniit, rakkude sisu jne). Seente arenguks on vajalik niiskus üle 18%. Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35 OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60 OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC
aastani. Salvador hakkas sõbrast eemalduma, sest talle ei meeldinud sõbra romantilised tunded tema vastu. 1936. aastal hukati Lorca kindral Franco fasistide poolt ning just veidi aega enne seda oli kunstnik vana sõbraga ühendust võtnud. García surm oli tema jaoks suur löök. Lisaks nende sõprusele oli Dalí ja tema teised sõbrad ühiselamus elades arendanud välja oma märgi- ja sümbolikeele, mis ka tema hilisemas loomingus aeg-ajalt esile kerkis. Üks võtmesõnadest oli putrefacto (mädanemine), mida kunstniku teostes sageli esindavad eesli korjus või laipa õgivad sipelgad. Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses
1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed.
Lisaks on veel tehtud selline asi nagu kandevõimekriteerium, mis on tavaliselt kandetaladel, ehk neid on immutatud või mõjutatud piisavalt palju keemiliselt, et nad põlevad kaua aega(aeg on kindlaks tehtud). Seda on tagatud suure tala ristlõikega, et puit kaua põleks. Puidu vead- suuremad vead on puidul praod ja oksakohad, lisaks veel kõver tüvi. • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust: keerdkasv, kõverkasv jne • Puidukahjurid rikuvad puitu- kooreürask jen • Mädanemine seente toimel- majaseen, metsaseen jne Puidu kaitse- • Et seeni ära hoida, siis peaks olema puidu niiskus väiksem kui 20% ja ei tohiks olla väga hapnikurikas ruum. Seega peaks olema ruum tuulutatud. Et ei tekiks liigniiskust. • Et ei teksik sseeni, saame sisestada puitu piisavalt kemikale • Füüsikaliselt saame kuumutada puitu, uputada vette jne • Keemiliste ainete korral peavad olema täidetud kriteeriumid: peab olema mürgine
tema keemilist aktiivsust Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H SO ) välja 2 4 vesiniku 77. Redoksreaktsioonid looduses ja tehnikas. ·Looduses, tehnikas; ·Hingamine, põlemine, mädanemine; ·Biokeemiline oksüdatsioon-aluseks raku ainevahetusele, ensüümreaktsioon, kulgeb madalal temperatuuril; ·Metallide tootmine maakidest; ·Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad; ·Metallide korrosioon ja selle vastu võitlemine ja veel palju palju muud. 78. Redoksreaktsioonid galvaanielementides. Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud (Luigi Galvani 1737-1798, Itaalia)
Aga ei tohi olla kaaliumi. ristõielised jaoks. liiga niiske, muidu tekib Kaltsiumi puudusel õisik Kodusõnnik, kompost hallitus, mädanemine pruun ja mädane Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib
Tekstuur Korp puu väline kaitsekiht; Niin korbaalune kiht, milles puu kronist allapoole kulgevad toitemahlad tüvesse ja juurtese (korp ja niin moodustavad puukoore); Mähk e kambrium on koore alune kiht; Puit mähiosaga piiratud tüveosa, mille moodustavad aastarüngad; Säsi e puusüda on aastarõngaste tsentriosa, mis koosneb nõrkadest, sageli pooleldi lagunenud rakkudest. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on
annaabi.ee 
