...........................................................................................6 Gyproc-põrandaplaat GL 15 Põranda- ja vahelaekonstruktsioonid ...............................................................................................................................................................................6 Puitkorruselamu vahelagi......................................................................................................................................7 Betoonsegu................................................................................................................................................................9 Betooni transport ja paigaldus...............................................................................................................................9 Klaas........................................................................................................................................................................11
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on selgitada välja keskkondade tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2.KATSETATAVAD MATERJALID Töös kasutatakse tsementi CEM 42,5, Kiiu karjääri liiva, paekivi killustik, vesi. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati Abramsi koonust, alust, metallvarrast, vorme ja presse. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Betoonsegu valmistamine ja koostis Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt
nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemp. olema vähemalt +5°C. See on minimaalne betoonisegu temperatuur ja harilikult valitakse seda soojem betoonsegu, mida madala on välisõhu temperatuur. Betoonisegu temperatuuri valimisel tuleb arvestada veo, betoonimese ja teiste tööetappidel toimuva temperatuuri alanemisega. Külma ilmaga soojendatakse betoonisegu valmistamiseks minevat vett ja täiteainet vastavalt vajadusele. Tsemnti ei soojendata. Kui välisõhu temp. on 0°C kõrgem, piisab harilikult vee soojendamisest. Ehitusplatsil soojendatakse täiteainet näiteks soojajakiirgurite, puhurit või auruga, aga peab olema tõhus külmakaitse.
on segisti paigaldatud sassiile tugi-pöörderingi abil, mis võimaldab valmissegu väljastamist ca 200 kraadi ulatuses. Mehhaaniliste pumpadega- statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkondlalt ja nad töötavad seal kuni betoonitööde lõpuni. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40m kõrgusele. Imiklapi avamisel imetakse betoonsegu pumbakambrisse. Surveklapi avamisel surutakse järgmine seguannus betoonjuhtmesse. Linttrasportöörid Konveierid- monteeritud segupirniga autole või iseseisva seadmena liikurmasinale Kraana abil koppades Kallurkastidega väiketraktorid või ATV-d Vibrolondid- betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas. Koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust. 9
mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes. Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks
läbimõõduga 100, 113 või 150 mm; • katsekehade valmistamiseks kasutatavad vormid puhastatakse ja vormide sisepinnad määritakse õhukese vormiõli kihiga; • betoonisegu tihendamisel täidetakse vormid 150x150x150 mm ühes kihis. Tihendamine toimub nii kaua kui betooni pind on tasane ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud betoonsegu tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab tekkinud tühemiku; • tihendamine võib toimuda ka vibrolaual või erandkorral sisevibraatori otsiku peal, kasutades otsiku ja vormi vahel sobivat elastset vahekihti ja sobivaid tugesid; • kui puuduvad sobivad vibroseadmed võib betoonsegu tihendada ka Ø12..16 mm metallvardaga sorkimise teel.
segu; killustik-mastiks-asfalt – modifitseeritud bituumenist, fillerist, liivast ja graniitkillustikust segu; valuasfalt – ilma killustikuta segu (liiva-asfalt); pindamine – teekatte kulumiskihi uuendamine. Eesti asfaldinormides kasutatavad lühendid: B – naftabituumen, BE – bituumenemulsioon, VB - vedeldatud naftabituumen, PB – põlevkivibituumen, IMM – immutus, HRA – HRA-asfaltsegu, KAB – kergasfalt-betoonsegu, KMA – killustik-mastiks-asfaltsegu, MSE – mustsegu; MUK – must killustik, PAB – poorne asfaltbetoonsegu, 177 PIK – pindamine killustikuga, PIM - pindamine mustkillustikuga, PIN – pindamine, TAB ja TAK – tihe asfaltbetoon, VAS – valuasfalt-betoonsegu. 13.4. Asfaldisegu liigi valik
annaabi.ee 
