Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on selgitada välja keskkondade tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2.KATSETATAVAD MATERJALID Töös kasutatakse tsementi CEM 42,5, Kiiu karjääri liiva, paekivi killustik, vesi. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati Abramsi koonust, alust, metallvarrast, vorme ja presse. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Betoonsegu valmistamine ja koostis Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks li...
nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemp. olema vähemalt +5°C. See on minimaalne betoonisegu temperatuur ja harilikult valitakse seda soojem betoonsegu, mida madala on välisõhu temperatuur. Betoonisegu temperatuuri valimisel tuleb arvestada veo, betoonimese ja teiste tööetappidel toimuva temperatuuri alanemisega. Külma ilmaga soojendatakse betoonisegu valmistamiseks minevat vett ja täiteainet vastavalt vajadusele. Tsemnti ei soojendata. Kui välisõhu temp. on 0°C kõrgem, piisab harilikult vee soojendamisest. Ehitusplatsil soojendatakse täiteainet näiteks soojajakiirgurite, puhurit või auruga, aga peab olema tõhus külmakaitse.
on segisti paigaldatud sassiile tugi-pöörderingi abil, mis võimaldab valmissegu väljastamist ca 200 kraadi ulatuses. Mehhaaniliste pumpadega- statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkondlalt ja nad töötavad seal kuni betoonitööde lõpuni. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40m kõrgusele. Imiklapi avamisel imetakse betoonsegu pumbakambrisse. Surveklapi avamisel surutakse järgmine seguannus betoonjuhtmesse. Linttrasportöörid Konveierid- monteeritud segupirniga autole või iseseisva seadmena liikurmasinale Kraana abil koppades Kallurkastidega väiketraktorid või ATV-d Vibrolondid- betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas. Koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust. 9
mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes. Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks
läbimõõduga 100, 113 või 150 mm; • katsekehade valmistamiseks kasutatavad vormid puhastatakse ja vormide sisepinnad määritakse õhukese vormiõli kihiga; • betoonisegu tihendamisel täidetakse vormid 150x150x150 mm ühes kihis. Tihendamine toimub nii kaua kui betooni pind on tasane ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud betoonsegu tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab tekkinud tühemiku; • tihendamine võib toimuda ka vibrolaual või erandkorral sisevibraatori otsiku peal, kasutades otsiku ja vormi vahel sobivat elastset vahekihti ja sobivaid tugesid; • kui puuduvad sobivad vibroseadmed võib betoonsegu tihendada ka Ø12..16 mm metallvardaga sorkimise teel.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
