VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KERGKRUUS TOOTED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Mis on kergkruus? Kergkruus on keraamiline täide- ja soojustusmaterjal, mis saadakse savist pöördahjus põletusprotsessi tulemusel. Temperatuuril kuni 1150oC savi paisub ja tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kergkruus tooted Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii
..järgneb Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium- ja soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat, Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid, lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus Kahhelkivi ja sulamistemperatuuri, toodete tugevus põhjustavad toote
Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud...
docstxt/12315342246461.txt
massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks: 1. valatakse esmalt 6-7 l vett segumasinasse ja lisatakse: · 1 kott fibo (peentäite kergkruus, fr. 2-4 mm) · +1 kott fibo (kergtäite kergkruus, fr. 4-10 mm) ning segatakse 2-3 minutit Segistid on erinevate suurustega, seega konkreetsele masinale sobivad kogused tuleb ise leida, pidades kinni materjalide suhtarvudest. · nüüd lisatakse 1 kott (25 kg) kuivbetooni Vetonit S-30 ja segatakse veel 3-4 minutit NB! Parim tulemus saavutatakse segisti madalaimas (kõige järsemas) tööasendis. seejärel lisatakse segistisse vähehaaval vett kuni
Betooni liigitus Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · raske üle 2600 kg/m3 · normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse:
plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse struktuuriga ning neil on väga tugev koorik, mis teeb kergkruusast hea ja kerge materjali. Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi. • Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega mitmekorruseliste majade ehitamiseks. • Krohvitud seintel on hea õhumüra isolatsiooni võime. Krohvimata seintel on see
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
a. Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust b. Suurendada mõrdi kivinemiskiirust c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c
Cat TH 417'ga ning asetatakse vöö peale täpselt telgede järgi, mille asukohad on eelnevalt geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv, mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465'ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4. 3.2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine
Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Fibo kergbetooni lähtematerjaliks on Fibo kergkruus ja tsement. Kergkruus (tuntud ka keramsiidina ning Leca, ExClay ja Fibo kaubamärkidena) on poorne ja sõmer keraamiline ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse eriliste omadustega savi paisumisel põletusprotsessis 1150 ºC temperatuuril pöördahjus. Fibo plokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad Fibo-plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Looduslikest
Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). *Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). *Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. 5.7. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa toodetakse EVS - EN 13055 standardi järgi ja see omab CE märgistust. Kuidas teha savist kergkruusa: • eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks • mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus
armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid? Tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. 7. Mis on poorbetooni eelised? Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. • Vähendab konstruktsiooni kaalu. • Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud. • Parem töödeldavus. • Head soojusisolatsiooni omadused. • Vastupidav külmumistsüklitele
(sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema ≥25 tsüklit. Mosaiikplaadid - on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). 35. Keramsiidi omadused ja kasutuskohad Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC.
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas Häädemeestel), peakontor Tallinnas ja müügiesindus Tartus. Tooted Weberi fassaaditoodete valik on väga lai ning erinevate lahenduste ja süsteemide seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras. Lubi ja lub...
Põletamata tehiskivid Põletamata telliskivi saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel Liigitus sideaine järgi lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta. · Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · ...
Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7. Kuidas valmistatakse san . Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi? 9. Mille poolest erineb silikaltsiit tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad? 15. Nimeta betooni lisandeid? 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
KOKKUVÕTE Vaadates seina U-väärtust saame nentida, et seina U-väärtuse tase on väga hea . U-väärtus on 0,12 W/(m2 K), Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,16W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus jäi kõrgemaks kui soovituslik oleks, milleks oli 0,24 W/(m2 K). Pinnasel põrandal soojustus puudub ja suurema soojustakistuse teeb kergkruus aga võiks lisada ka veel vähemalt 100mm paksuse EPS soojustuse sinna hulka, et parandada U- väärtust. Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
(alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav. Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi lastakse kuivatamiseta pöörlevasse ahju ja kuumutatakse 1100...1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2... 3 kordseks. Kuulide poorsus 60...80 % Mahumass 400...800 kg/m3 Kasutusala: · pinnase täiteks · Kergbetoonis · Keramsiitplokkide valmistamisel Keramilised torud Kanalisatsioonitorud
Tavaliselt 1000°C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15%. Mida kõrgem temp seda väiksem veeimavus. Mida kõrgem on põletustemp, seda suuremad on poorid ja seda suurem külmakindlus. Suured poorid imavad vett kiiremini. Suht head häält summutavad omadused. Efektiivne keraamika- väikese tihedusega <1450 kg/m³. Mullkeraamika- toodetakse mullilise struktuuriga savidest, treeplitest ja diatomiitidest. Gaaskeraamika- mass kobestub gaaside toimel. Ntx kergkruus. Plaadid ja katusekivid- fassaadiplaadid, seina,- põranda,- ja katusekatte materjalid. Katusekivide tooraineks on sinisavi. Toodetakse 6 erineva kujuga. Need valmistatakse madalama niiskusega. Valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. Eriotstarbelised kivid- tee- ehk klinkertellis toodetakse raskelt sulavatest savidest. Põletatakse täieliku paakumiseni, on ilmastikukindlad, püsivad, dekoratiivsed ja hea
........... EHITUSMATERJALID VARIANT 1 REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusinstituut Õpperühm: .... Juhendaja: lektor ....... Esitamiskuupäev: ................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1.BETOON...........................................................................................................................................3 1.1. Betooni tähtsamad omadused....................................................................................................4 1.2. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid....
sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid • Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised. Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne. • Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine
saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus Savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150°C-ni Tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused:
...........................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5.2 Drenaazitorud ..............................................................................................18 3.2.2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täide...
Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese
Plokid rindi kastmine 5 päeva pärast valamist). mine õnnestub paremini, kui kasutada puhastatakse veega. 42-0290 Kulud ja meetodid 10 MATERJALID Eestis järgida standardi EVS-EN 771-3 nõudeid. Plokid Kergkruusplokid (vt RT 35-10834) Kergkruusplokid tehakse betoonisegust, mille täitematerjaliks on kergkruus ja peentäite- materjal. Kergkruusplokkide pikkus on 590 mm ja kõrgus 190 mm. Plokkide laius on 75…380 mm. Laius, mm kg/tk tk/alus kg/alus 75 6,5 180 1170
Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei klba, sobivad ekstrusioon- vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid. Kik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tülikas. Tuulutus Tuulutuseta lamekatus ei ole töökindel ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika ....................................................................................................................... 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused .......
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lu...
Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö. Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele, lämmastikhappele,
3) Teekatendi mõiste (mida tähendab, liigid, koostis, lisakihid tüübid) Mõistest ja liikidest on juttu 1. küsimuses. Lisakihid: Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv).
Krohvitööd Välisnurga tegemine *Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantaks...
vahesid sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid • Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised. Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne. • Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine
> Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement Portlandtsemendi tooraineks on: 75%...78% lubjakivi 22%...25% savi Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivax lisandiks sissejahvatatud looduslik kips. Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratsioonireaktsioonide tõttu
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPII...
Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. 23. Kergkruusa omadused: 1
arvatud põrand, mis asub pinnasel), mis on alt viimistletud. Paneeli peale on valatud 30 mm tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid. Esimese korruse põrand pinnasel, kui ka keldrikorruse põrand, on järgneva konstruktsiooniga: aluspinnase peal on tihendatud kergkruus 200 mm, seda katab hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber, raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus Märjad ruumid on kõik kaetud keraamiliste plaatidega (pesemis-, kuivatus-triikimisruumid, köök, sanitaarsõlm, WCd ja dusiruumid)
Kiireks 4310 betoon, remondiks paksema kihina. (Sanee- mm sünteetiline vaik L /25kg Katmiskuiv 1-3 päeva 6 kg/m2 raus- vm kandev pind plaano) Betoon, Maxit Floor 8-50 kergbetoon, fibo 4,5 5,0 Käimiskuiv 6-8 tundi; 4350 (dB- kergkruus, jäik plaano) mm villaplaat, nõrk L /25kg Katmiskuiv 3 päeva 7 kg/m2 Helikindlate põrandate aluspind ehitamiseks Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Loodis pindade viimistlemine on lihtne ka materjali esmakasutajale
tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. (Silikaat AS) 1.2. Mört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee- sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale
Silikaat müürisegu M10 on põletatud tellistest, silikaattellistest, keramsiit- ja betoonplokkidest müüride ladumiseks sobiv kuivsegu millele lisatakse vaid vesi.Tarnitakse 25 kg ja 1000 kg pakendites Kasutusvaldkonnad Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks Aluspind Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest.
materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad: KUUMSIN 4 • Mõnede materjalide adsorptsioonikõverad: KUUMSIN 5 VEEKINDLUS • Materjali veekindluseks või veetiheduseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitingimist
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev...
See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori) baasil. 11 2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus. FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus- ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis
turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks
41 II korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2 42 Parapetipaneelide montaaz m2 142 0,05 7,1 2 1 KATUSETÖÖD 43 Aurutõkke paigaldus (polüetüleenkile) m2 624 - - 4 1 44 Soojustuse paigaldus m2 624 0,3 187,2 4 2 45 Kergkruus kallete andmiseks m3 125 0,5 62,5 4 2 46 Soojustamine (jäik mineraalvillaplaat) m2 624 0,3 187,2 4 2 47 2 x SBS katusekatte paigaldus m2 685 0,2 137 4 5 48 Parapetiplekkide paigaldus koos alusprussidega jm 123 0,5 61,5 2 2 PÕRANDAD
13. Kuidas jugunevad keraamilised plaadid? Põrandaplaadid, seinaplaadid, fassaadiplaadid, mosaiikplaadid. 14. Kuidas jagunevad santehnilised keraamikatooted ja millest nad on valmistatud? Santehnilised keraamikatooted on jämekeraamika (kivipurusegune asi) ja peenkeraamika (peeneteraline savi). Peenel on veeimavus alla 5% ja jämedal üle 5%. 15. Millist keraamilist materjali kasutatakse vundamendi soojustuses, samuti põrandates ja tasakatustes? FIBO kergkruus. PÕLETAMATA TEHISKIVI MATERJALID 1. Mis materjalist ja kuidas valmistatakse silikaattelliseid? Lubjast ja liivast. Lupja on 5-8% ja liiva on 92-95%. Sinna lisatakse vesi ja vee ülesanne on lubja kasutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Liiva kaevandamine ja sõelumine, lubja jahvatamine. Need segatakse omavahel. Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2. Kuidas jagatakse silikaattelliseid?
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
