Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega. LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI
Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2
sees kui ka väljas. Samuti pidin hoone ümbrust koristama ehitus jääkidest ja vanas hoonest tekkinud prahist. Silikaat hoonet oli raskem koristada kuna prahti tuli mitu traktori koormat. Siis kui silikaat hoone oli lammutatud ja lammutus jäägid minema viidud tuli kraana ja veoauto koos uute vundamendi plokkidega mis ma pidin aitama veoautolt maha laadima. Selleks pidin ma kasutama kiivrit ohutuse tagamiseks ja mõistagi olid mul juba turvajalanõud olemas. Vundamendiplokid asetasime algselt hoone kõrvale kuna polnud ehitajat kes nad õigesti paigaldaks. Nädala pärast firma leidis sellise isiku ja vundament sai valmis. Siis firma võttis tööle ehitajad kes aerocist hoone laoks ja mina olin abitööline neile. Alguses oli raskusi kuna ehitajad olid vene keelt kõnelevad isikud. Kuid üks kolmest oskas natuke eesti keelt . Kuid töö iseenesest oli lihtne tuli vaid plokke ette tassida ja ka mõõtu saagida suure ploki saega
Vahel kasutatakse ka elektrilist soojendamist Enamasti looduslik liiv; terade suurim jämedus piiratud; pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört · Vundamendiplokid - raskebetoonist; taldmikuplokid, · Tsement, liiv ja vesi keldriseinaplokid, postvundamendi alusplokid · Hea tugevusega · Postid · Halb plastsus ja veehoidvus · Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud
Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8...1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk,
73,2 m3 Kergkruus 1200 mm. 299,53 m3 Kogumaht 372,73 m3 Mineraalpinnase tagasitäite maht Kogus Ühik Liiv 341 m3 Kergkruus 37,7 m3 Kogumaht 378,7 m3 Vundamendi ja taldmiku mahud Kogus Ühik Taldmikuplokid (82 tk) 43,71 m3 Vundamendiplokid (196 tk) 40,03 m3 500 mm. Plokk (66 tk) 32,09 m3 300 mm. plokk (130 tk) 7,94 m3 Kogumaht 83,74 m3 Monoliitbetooni maht Kogus Ühik Taldmiku monoliit vöö 6,68 m3 Plokkide monoliit 2 m3 Põranda betoon 21,05 m3 Kogumaht 29,73 m3 Haljastuse maht Kogus Ühik
ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi
alternatiiv monoliitbetoonist, terasest ja puidust hoonelahendustele. Hea ja otstarbeka ehituslahenduseni jõudmine eeldab varajast koostööd kavandi looja ja teostaja vahel (Otsman, 1976: 29). Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile: monteeritavaid vahelaepaneele vundamendiplokke, trepimooduleid, silluseid jne (Otsman, 1976: 29). 1.1. 3. Kasutusalad: · karkassisüsteemid postid, talad, vundamendiplokid, sillused; · katus- ja vahelaesüsteemid; · seina- ja fassaadisüsteemid siseseinad, välisseinad; · trepid; · põllumajandus- ja keskkonnatooted farmimahutid ja reservuaarisüsteemid, silohoidlad, farmide põrandaelemendid; · infrastruktuuri- ja eritooted raudteeülesõidud, tehnohooned, monteeritavad piirded, sillad ja tunnelid, kaevurõngad, radioaktiivsete jäätmete konteinerid. 1.1.4. Eelised:
ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad välisilmet). Soojustehnilised omadused: soojujuhtivus suhteliselt suur, soojusmahtuvus kõrge, suur temperatuuripaisumine, ei sobi soojusisolatsiooni materjaliks. Looduskivide markeerimine: olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetiingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkokknas töötamise järgi. ·Looduskivist toorplokid: vundamendiplokid (markeeritakse survetugevuse, külmakindluse ja mehmenemiskoefitsiendi alusel), sise- ja välisseina materjalid (tihedus, veeimavus, külmakindlus, löögikindlus, kuluvus jne). ·Plaadid: voodriplaadid (Rs>100MPa, Kpehm0,7), põrandaplaadid (kuluvus), trepiastmed (survetugevus, kuluvus, pinnakõvadus, löögikindlus, välistreppidel külmakindlus). ·Teematerjalid: tihedus>255MPa, survetugevus kuivalt min 100MPa, külmakindlus min 25 tsüklit.
Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega. LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI
monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on tülikas esineb ühendusosade korrosiooni oht terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga,
2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puitu 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puidu tugevust. 5. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga
aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saerakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 39.Raudbetoondetailide põhitüübid-vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitppbist: taldmikuplokid ja keldiseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele
Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele 39. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele
Eraldamine massivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. Pinnatöötlemise järgi eristatakse raid- ja abrasiivtöötlemist: Looduskivide kasutamisel arvestatakse nende: Väliseid omadusi 2.Tugevusomadused: 3.Kuluvus 4.Ilmastiku mõju(vt . ka 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, weather-resistance): - A.niiskuse mõju - B. Õhu-, gaasi- ja õhusaastest tulenevad mõjutused · Õhusaaste · Soolad .Soojatehnilised omadused 2.5.2.1. Markeerimise6 alused Looduskivist toorplokid Vundamendiplokid. Sise- ja välisseinamaterjalid Plaadid. VoodriplaadidPõrandaplaadid Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine)
Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 29. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi.
· Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae- õõnespaneele. 38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale
4.2 Kasutamine Looduskivitooteid markeeritakse olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkonnas töötamise järgi näiteks survetugevuse järgi õhukuivas olekus, külmutus- või kulumiskindluse ja ka tiheduse järgi. Klassifikatsioon toimub survetugevuse (Rs) ja külmakindluse (F) järgi sõltuvalt otstarbest. Rs 0,4; 0,7; 1; 1,5; 2,5; 3,5; 5,0; 7,5; 7,5; 10; 12,5; 15,20.....100 MPa F 10; 15; 25; 35; 50; 100.....500 tsüklit · Vundamendiplokid Vundamendiplokkide valmistamisel kasutatakse tard-, sette- ja moondekivimeid murtud, saetud, klombitud toodetena. Neid tooteid markeeritakse kindlasti nii survetugevuse ja külmakindluse kui ka pehmenemiskoefitsiendi alusel, kusjuures tard-, settekivimitedel, mida kasutatakse vundamendiplokkidena peaks Rs 15,0 MPa · Sise- ja välisseinamaterjalid Kasutatakse saetud, klombitud ja tahutud kivimeid, mille puhul markeeritakse neid tiheduse,
pole kivistumist vaja kiirendada. 127 --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis operatsioonidest koosneb sarruse valmistamine? 2. Milles seisneb vormide ettevalmistamine enne toote vormimist? 3. Mis operatsioonidest koosneb raudbetoontoodete vormimine? 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid Vundamendiplokid. Need tehakse raskebetoonist. Joonis 9.8.1. Vundamendiplokid: a – lintvundamendi taldmikuplokk, b – keldriseinaplokk, c – postvundament. Seinaplokid. Need jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist. Suurplokkide paksus peab vastama seina paksusele. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata
- Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone. - Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone - Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. - Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige
annaabi.ee 
