RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina....................
Kahj. tüveosa vahemik 0...3 m 0...3 m 0...3 m Kahjustusaste Paberip. Paberip. Küttepuu Puude arv kokku Dia- Kuusk h24= 26 Kask h24= 26 meetri- Palgid Peen- Paberi- Kütte- Jäät- Palgid Peen- Paberi- Kütte- Jäät- klass palgid puud puud med palgid puud puud med KU Mahutabel 12 0 0 0,07 0 0,02 0 0 0,06 0,01 0,03 0,09
............9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu akende all olevale palgireale. Maja otstes olevad palgid võivad samuti vahetamist nõuda, sest viilkatus sinna peale ei ulatu. 2) Kola sorteerimine. Vanade kuuride, saunade või talude ümber on aja jooksul igasugu kola kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks. On
Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud)
Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast
. ka maju, millel üle poolte palkidest on tulnud ära vahetada. "Palkide olukorra hindamine ei ole väga keeruline," räägib ta. "Üldiselt on nii, et kui palk paistab mäda, siis ta seda ka on." Erilist tähelepanu tuleb kaua kütmata ja niiskuse käes vaevleva maja puhul pöörata seentele ja hallitusele. Kõige sagedamini tekib hallitusseen niiskel lõigatud välispuidul ning ta tekitab palgile suurt kahju, rikkudes selle välimust ning muutes palgi aja jooksul kasutuskõlbmatuks. Sellised palgid tuleb kindlasti välja vahetada, sest konstruktsiooni nõrgestamisele lisaks kujutavad nad suurt ohtu ka elanike tervisele. Seenkahjustusega palkide vahetamisel tuleks kindlasti appi kutsuda spetsialist, kes oskab hallituse ulatust hinnata. Ka hallitusseente puretud palgi kõrval olevad esmapilgul täiesti tervena paistvad palgid tuleb välja vahetada, sest need on üsna suure tõenäosusega samuti nakatunud. Kahjustatud palgid tuleb ära põletada.
Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole
Kilplased 1.Millega lugu lõppes? Kilplasi võib leida igalt poolt ja neid teguviise samuti 2.Kuidas söötsid heina lehmale? Nad arvasid et seovad lehmale nööri kale ja viskavad üle aia ja hakkasid tirima enam nad ei jaksanud ja lasid tagasi siis avastasid lehm on surnud ja pidasid suure peo maha said palju liha 3.Kilplased ehitasid nõukoda kirjelda palgi vedu ja koda Kilplased vedasid palgid ühelt mäe pool üle teisele ja viimane palk kukkus kilplastel käest ära ja veeres õigesse kohta, siis nad mõtlesid palgid uuesti mäe otsa viia ja alla veeretada nii nad tegid. Koja nad mõtlesid et teevad 5 nurkse kujuga sest nad tahtsid et see oleks eriline 4.Miks ja kuidas nad otsustasid oma elu muuta? Neil olid kõik majad ära põlend ja nad otsustasid mujale kolida enne kolimist sõid ja jõid kõik võimaliku ära ja läksid teele kõik eri suunades 5
Alustades lahtiselt laotud maakividele rajatud vundamendist, mis on praktiliselt terviklikult maa alla vajunud. Kivid on laotud üksteisekõrvale moodustades sellise lahtise ja liikuva lintvundamendi. Põrand ei ole kaetud millegagi ning sealt vaatab vastu harilik mustmuld. Kolm väliseina ning sisesein on palkseinad, mis ühendatud tappidega. Ühendused püsivad veel kindlalt üksteise küljes, kuid näitavad juba väsimusmärke, sest palgid on hakanud vaikselt mädanema. Neljas sein on kaetud servamata laudadega, mis on neljast seinast kõige paremini säilinud. Saunal oli kaks akent, millest üks on säilinud. Teise aknaava asemel on laotud punaseid telliskive ning sealt tuleb välja saunakorstna metalltoru. Majja sissepääsuks on madal umbes 150 cm kõrge uks. Uks on koosneb lihtsatest üksteisee kõrval seisvatest laudedest, mis on ühentatud horisontaalse lauaga. Katuse pärliniks ning teisteks
raskeltsüttivaks (ammooniumiühendid). · Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). · Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Puidu kuivatamine · Õhkkuivatamine (15-20%) · Kamberkuivatamine (5-10 päeva 80-100C juures) · Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Puidust ehitusmaterjalid Ümarmaterjalid · Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m · Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm
Tulioksaga puu oli pikk tugev võsaoks, mis oli kasvanud 9 ühes koorega palgi sisse, samuti alaspidi kasvanud oks või murdunud vaigune okastüügas (Tihase 1974: 52). Enne suursae kasutuselevõtmist, st peamiselt kuni XIX sajandi keskpaigani, raiuti ehituspuud ning ehitati hooned kirve abil. Seejuures käsitsesid ehitusmeistrid kirvest niivõrd osavalt, et tänapäeval vanade ehitiste juures on tihti raske kindlaks määrata, kas palgid on lõigatud saega või raiutud kirvega (Tihase 1974: 52). Palgid viidi ehitusplatsile talvel. Kevadel kooriti nad koorimisraua abil ning laoti korralikult virna, et nad seal saaksid piisavalt taheneda. Enne hoone seinte ülesraiumist määrati kindlaks iga palgi asukoht, siis löödi silma järgi iga nelja nurga kohta maa sisse tikud ning kontrolliti, kas nendega moodustatud nelinurk on ristkülik. Selleks läks vaja nööri, mõõdeti ära nelinurga diagonaalid ning taotleti
Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse.
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2 ...
Remont on seda odavam ja säilitab maja ajaloolist väärtust seda paremini, mida vähem tehakse. Seepärast kaalutle, millised muudatused on oma hinda väärt. Kui sinu maja näikse vajavat täielikku uuendamist, siis vaheta parem maja, kui et selle surnuks remondid. Esmane ülevaatus Tuleks alustada pealiskaudsest objekti ülevaatamisest. Märkida üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga madalaks jäänud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu akende all olevale palgireale. Maja otstes olevad palgid võivad samuti vahetamist nõuda, sest viilkatus sinna peale ei ulatu. Kola sorteerimine. Vanade kuuride, saunade või talude ümber on aja jooksul igasugu kola kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks
Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort)
Paberi valmistamine ● raiutakse mets maha ● puit tuuakse tehasesse ● paber koosneb massist milles on 65% vahtrapuud, 25% kaske ja 10% paplit ● tükeldatud puutükid pannakse keerlevasse masinasse, kus eraldatakse puukoor ( kestab umbes 20 min) ● koorest puhastatud palgid tükeldatakse saepuruks ● saepuru pestakse veega läbi ● siis asetatakse puru suurtesse tünnidesse, kus kuumutatakse 158 C juures läbi ● tekib tumepruun mass ● tumepruun mass keedetakse ja eraldatakse aur ● lisatakse paksendaja ● tekib helepruun kuiv mass ● kuivale helepruunile massile lisatakse vesi ja leelis, mis seda valgendab ja tekib valge pasta
tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole, see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist. Fasaaditööd algavad vaatlustööde ja uuringutega: · kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest. · millises seisukorras on voodrilaud. · kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust. Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse. Tööetapid: · visuaalne vaatlus · probleemsete kohtade avamine · palgiparandus · takutamine · tuuletõke · laudise paigaldus · fassaadi pesemine, vana värvi eemaldamine kui tegu on vana laudise värvimisega · viimistlustööd Kogu seina ristlõike ulatuses kasuta ainult hingavaid materjale.
(süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid. Pärisperemees - see kellel, kellel oli päris oma maad.
1. Ebamäärane kasv puidu karvamisel. 2. .... ehk maja on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3. Seinapalgil peab olema enne ehitamist 20+/-5% sisaldus. 4. Palkide kuivama panemisel peab jääma tuulutav ava, muidu võib tekkida ... oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult...
hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 30) Metsavaldaja V müüs puidukaupmees E-le koorma metsas valmisraiutud ja märgistatud palke. Kui E oli kolme kuu möödudes lepingu sõlmimisest palkide hinna täielikult tasunud, lubas V tal palgid E-le sobival ajal ära vedada. Millal saab E-st palkide omanik? Kuna V lubas palgid ära vedada siis, kui E on nende eest täielikult tasunud, siis võib eeldada, et tegemist on omandireservatsiooniga müügiga,st, et AÕS § 233 järgi läheb omand ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Seega omandireservatsiooni järgi saaks E-st palkide omanik peale nende eest täielikku tasumist. 31) V müüs E-le oma kaupluslaost saepingi, mis paiknes laoruumis, kus E oli masina
arenevad puutüvele Fifth level viljakehad, järjest suureneva seenkahjustusega muutub puu nõrgaks ning murdub. Seened, mis lagundavad tarbepuitu Seened lagundavad telefoniposte, Click to edit Master text stylesaiateibaid jne. Second level Eriti ohtlik on majavamm, mis Third level lagundab isegi jämedad palgid Fourth level kuubikutaolisteks tükkideks, mis Fifth level muutuks sõrmede vahele võttes pulbriks. 20%-line niiskusesisaldus puidus põhjustab majavammi vohamise.
Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki.
Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80. Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp, sanglepp), sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks, et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki.
Metsade majandamine tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest(külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsaga tegutsemine Arenenud riikides puidu saadused, tooraine, mööbel, ehitusmaterjalid, paber. Arengumaades põllumaa tegemiseks, energia saamine, söögi tegemine, eksportimiseks, töötlematta. Puitu veetakse välja sealt kus seda on palju, Venemaa, Kanada, Brasiilia, Kongo, Indoneesia. Ümarpuit palgid ( kõige rohkem toodab USA) 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puutoodete valmistamiseks. Metsa kaitse : Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaaladel võib ulatuslik metsataie muuta piirkonna kliimat
kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark Lehner ja teised egüptoloogid arvavad, et töölisi võis olla keskmiselt 14.567 ja tipphetkedel ka kuni 40 000. Ilmselt lohistasid töölised kivid üles kelgutaoliste puidust asjadega, mille alla pandi kas liiv või palgid, aga selliseid puid ei kasvanud läheduses, seega oli tegu ilmselt liivast radadega. Püramiidis on 2 märkimisväärset kambrit kuninganna kamber ja kuninga kamber. Arheoloogid on jõudnud järeldusele, et ilmselt oli kuninganna kamber algselt ehitatud Cheopsi jaoks, aga hiljem avastati, et kirst ei mahu käikudest läbi ja seetõttu ehitati teinegi kamber, mis oli suurem ja sinna viisid laiemad koridorid. Kuninganna kamber on olnud alati
mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne
Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam
tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks saagimiseks, ka paberipuidu nottide kõverus ei tohi olla üle lubatu, vastasel juhul pole võimalik neid piisavalt koorida. Kõveruse mõõtmine on kujutatud joonisel 4. Ümarpuidu kõverust defineeritakse järgmiselt: KÕVERUS · kõveruse kõrgus palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge ja palgi keskkohta läbiva joone (keskjoone) vahele palgi teljega risti tõmmatud
Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes, annab ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla, tõmbab palk ainult väljast halliks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaksRaul Evert, KPSR Konsult OÜ projektijuht, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning
sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett. Saadud kiudainele lisatakse vett, täiteaineid (mis teevad paberi tugevaks), vaiku (mis ei
seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang significant oluline, paljutähendav, märkimisväärne sleepy-head unimüts solar päikese- sorrel punakaspruun sow külvama stitch piste storm torm swallow pääsuke swift kiire, vilgas take advantage of ära kasutama take for granted enesestmõistetavaks pidama tear pisar, rebend timber puit, palgid treasure aare, varandus treeless metsatu, lage tuck pistma, torkama, toppima tundra tundra turbine turbiin ultraviolet ultravioletne unoccupied vaba (tool), elaniketa (korter) urban sprawl verse värss, salm, värsirida vote hääletama waste jäägid wing tiib wipe out minema pühkima, hävitama 3
Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele. Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale. Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks hoone kolmandal korrusel, mis on madal ning massiivne, ja üks rõngaskonks keldris, kus hoiti vange ketiga kinni.
Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti saviplatvormidele, mis täitsid vundamendi rolli, ning teiseks ehitati kõik ruumid piklikud ja kitsad, kuna puudusid pikad palgid laetalade tarvis. Samuti võeti kasutusele Mesopotaamias kaared ja võlvid; ehitusel kasutati savitelliseid. Kujutav kunst oli seotud arhitektuuriga ning reljeefe kasutati peamiselt ehitiste kaunistamiseks. Tihti kujutati valitsejaid kotka peaga, et tekitada hirmu, ning oli ka muid eripärasid kujutis oli profiilis ning täpne, detailne, kuid poos oli alati jäik. Juukseid ja habet ei osatud kujutada. Omaette reljeefitüübiks oli steel kuninga tellimusel valmistatud
2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega (massiivsem), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada. Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Looduslikud palgid peavad olema sirged, enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. Nurgad tapitakse - nurgaseotised: pikknurk lühinurk Palgid seotakse omavahel salapulkadega e. karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3.
Tere! Sinu loovtöö on siiski natuke lühike ja peaksid veel mõtlema, mida juurde panna. Minu soovitused sulle olid: a) Vormistus saadan sulle loovtöö juhendi, mille järgi korrektselt vormistada Sisukord peab olema koos lehekülje numbritega, kiri õiges suuruses jne b) Sissejuhatus on liiga lühike. Sissejuhatus on põhiteksti esimene ja väga tähtis osa, mille ülesanne on: a) teemavaliku põhjendamine; b) Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovid tõestada, käsitleda, millistele probleemidele otsitakse lahendusi, millistele küsimustele otsitakse vastuseid, mis on selles valdkonnas tehtud; c) Töö ülesehituse selgitamine (Näiteks: Töö koosneb näiteks 4 peatükist, esimene peatükk kirjeldab tervislikku toitumist, teine peatükk kirjeldab ... jne); d) kasutatavate andmete ja meetodite tutvustus. Sissejuhatuses ei lahendata probleemi, ei vastata küsimustele, ei tehta järeldusi. Osaliselt on sul punktid täidetud, kuid k...
kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks · Paberimassi tambitakse, et lõhkuda jämedad koed · Lisatakse vanapaberimassi · Paberimass puhastatakse ja valgendadakse · Mass kuivatatakse liikuval sõelal · Kuumad rullid kuivatavad paberit ja pressivad kiud tihedasti kokku · Valmis paber keeratakse rulli
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad
võiks saada. Rebane mõtiskles seepeale natuke ja vastas: ,,Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida." Karu läks koos rebasega kopraonu otsima. Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale. Kobras hankis palgid ja karu pani need rebase õpetuste järgi paika. Pärast pikka tööd sai suure ukse ja uhke katusega maja valmis. Karu oli tehtud tööga väga rahul ja tänas oma abilisi. Ta oli väga rõõmus, et maja vähemalt kolmandal korral hea ja korralik välja kukkus. Pika ehitustöö ajal oli ilm külmemaks läinud ja karu otsustaski talveunne jääda. Ta läks majja ja viskas pikali. Karu lamas tükk aega, kuid und ei tulnud. Ta sai aru, et und ei tule, kuna majas oli külm
Majas leidub püsse, kiivreid, medaleidordeneid ning Pagari tänava keldrist toodud rauast piinatool. Raamatudvoldikud on laotatud Kadrioru lossist pärit musta värvi presidendiametilauale. Tõrsi kätte sattus see laud tükkidena. Tõrs ei söanda oma saarelt päevakski lahkuda. Nelja aasta eest üritasid kolm meest talle jõuga "katust pakkuda". Aga edutult. Nüüd kavatseb Tõrs saarele ka muinaslinnuse ehitada, palgid tahab ta tuua kodukandist Saaremaalt. Tõrsi plaanid ulatuvad veel kaugemale. Ta kavatseb teha viikingilaeva, sepikoja, tuuliku ja lasketiiru. Jõele tahab ta oma elektrijaama püsti panna. Maja ees konutavatel tankidel kavatseb ta aga mootori mürisema ja rattad veerema ajada. Muuseumi looja abikaasale Tiiu Tõrsile, poeg Hannesele ja tütar Triinule pereisa pöörased plaanid meeldivad. Triinu on innukas klaverimängija
Pole just lihtne hüpata tormi valda ja ujuda eikellegimaale, kui juba järgmine laine võib sind karidele tõugata. Just hirm sunnib meid igaveseks jääma nagu tarretunud kujud oma sünnipaika, kus tuuleiilid ei ole nii järsku tulema ja vihma ei kalla oavarrena. Nõrgematel on aga võimalus leida õlekõrrena abi ja toetust oma perelt, sõpradelt või tuttavatelt. Nagu on ka vanarahvas sõnanud, et kaks pead on ikka parem kui üks. Ühisel jõul suudame murda ka kõige jämedamad palgid meie peade kohal ja leida rada maailma, kus võime leida ees piimaojadena voolavad jõed ja mannavahust voolitud mäed. Kuid siingi leidub agasid. Alati võib ees oodata ka üks suur kuristik, kuhu kõik ühisel meelel ja nõul võivad sisse kukkuda ja nõnda lõpetada hullemini kui alustatud sai. Et pimedate kombel auku ei sammuks, tuleks avardada juba varakult oma silmaringi, harides ennast ja tehes nõnda tugevat eeltööd. Nii tulebki välja
Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis. Vanus u 3800 a, ümbermõõt 31,3 m, läbimõõt 11,1 m, korba paksus 61 cm. Pikim käbi 65 cm suhkrumännil USA lääneosas. Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a. Okaspuude omadused ja kasutamine · Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus, tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik, muusikariistad jne. Okaspuud on vaigused, palgid on seega ehituseks vastupidavamad kui lehtpuud. · Keskkond- suure osa hapnikuvarude tagajad, okaspuud aitavad vältida pinnase ja mulla erosiooni · Elupaik- loomadele, lindudele. Seemned ja võrsed toiduks, kevaditi õietolm kaladele toiduks. · Taimedele- elukeskkond. · Okaspuud on osalised ka mulla tekkes ja veereziimi reguleerimisel.
BRASIILIA Anzela Arzumanjan Vlada Djatsenko 11.a klass Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindala: 8511965 km² Rahvaarv: 192296000 (2010) Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika Kliimavööde: ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima (viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas) Loodusvöönd: savann, ekvatoriaalne vihmamets RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997) Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. ...
Kasutusvõimalused Ameerika pähklist valmistatakse kvaliteetset mööblit, põrandaid, muusika instrumente sh kõlareid ja klavereid, laevade sisustust, sportimistarbeid, vihmavarjude käepidemeid, kellakorpuste materjale, püstolipärasid ning lennukite propellereid. Sobib hästi treimiseks ja nikerdusteks ja spooni tegemiseks ning tänu heale tugevusele ja elastsusele ka toolide valmistamiseks. Kõrge kvaliteediga palgid hööveldatakse kattevineeriks, mis on väga nõutud üle kogu maakera. Puu kannab söödavaid pähkleid. Jahvatatud pähklikoori kasutatakse paljude erinevate toodete valmistamisel. Mürgisus Pähklipuu juurtes, tüves, lehtedes ja pähklikoortes leiduv keemiline aine pärsib mitmete puu läheduses asuvate taimede (tomatid, kartulid, mustikad, õunapuud jpt) kasvu, ja seda isegi siis kui must pähklipuu on ammu maha raiutud. Samuti võib musta pähklipuu tolmu suhtes
omakorda draakoneid ja teisi legendidega seotud olevusi ja tegelasi, kuid kõigest järgemööda. Hiina on oma arhitektuurilt ääretult täpne, nimelt on kõik hooned sümmeetrilised ja üle külvatud pisidetailidega.Huvitav on selle sümmeetria puhul seegi, et enamik hoonetest on valmistatud puidust, nimelt on rajatud hooned keerukatele palkkonstruktsioonidele. Enimlevinud on ehitise element on palk, mida kaunistavad erinevad nikerdised ja mis on värviga üle võõbatud, pahatihti on need palgid sambad, talad ja piidad. Eripäraseks muudab Hiina arhitektuuri ka katuse kuju, katused on tihti mitmekordsed, taevasse kõrguvate nurkadega ja värvikirevad. Kõrguvate nurkade rajamist innustas relligioon, nimelt ei saavat pahad vaimud istuda kõrguva nurga peale. Selleks, et pahalane ikka mingil juhul istuda ei saaks paigaldatakse nurkadesse ja võimalusel ka mujalegi kujud, et kaitse ikka palju kindlam oleks.
kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja peksti puust kootidega. Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid. Mehed tegid puutööd, sest igapäevased tarberiistad valmistati ise. Selliste perega koostehtavate tööde juures lauldi rahvalaule ja räägiti ennemuistseid lugusid. Talvel veeti suvel tehtud hein reega kuhjadest koju. Samuti lõigati metsas puid ning veeti palgid koju, sest talvel sai reega üle lume lihtsamini ja otsem liikuda. Kiirete talutööde tegemiseks korraldati talgud kutsuti kokku naabrid ja tuttavad, et töö saaks üksteist abistades kiiremini tehtud. Need tööd olid metsavedu, heinategu, rukkilõikus, hoonete ehitamine, sõnnikuvedu, kartulivõtt. Kutsuja andis talgulistele süüa. Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4) Talurahva kohtud Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II
suhteliselt väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades looduslikke ja taaskasutatud materjale. 5. KOKKUVÕTE Ülaltoodud säästlikel majadel on ühine eesmärk- keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, võimalikult vähe jätta ökoloogilist jalajälge ning ehitamise käigus arvestatakse geograafilise eripärandi ja loodusega. Energiatõhusa maja positiivsele energiabilansile aitab kaasa kõikvõimalike materjalide taaskasutamine, olgu siis selleks vanad tellised, palgid või karkassi tarbeks merekonteinerid. Kuid millised on nende kolme maja erinevused? Ökomaja koosneb peamiselt looduslikest materjalidest, näiteks täispuit, põhk, savi ja puitlaastplokk. Kasutatakse allergiavaba viimistlust ning võtmesõnaks on taaskasutus. Nullenergia maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab, hoone on väga hästi soojustatud ning maja võib olla elektrivõrgust eraldatud tänu tuule- ja päikeseenergia kasutamisele.
10%); hävivad kõik putukad ja seente eosed Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13
Haavapaberipuit kasutatakse Eestis ja ka okaspuupaberipuidule on kohalik nõudlus kasvamas. Üks tähtsamaid füüsikalisi omadusi, nii oma transpordi laevad, on niiskust. Vastavalt puidu niiskusesisalduse mõeldakse vee protsent, kuid mitte kogumassist (nagu Sarnaselt teise suhtes kaubad) ja kaalu kuiva puud. Niiskusesisaldus puit on väga kõrge ja see ei sõltu ainult liikide vaid ka koha kasvavate puude. Näiteks värskelt saetud mänd võib sisaldada 80-97% niiskust, kuusk - 78-105%; Kui palgid oli pikka aega vees, niiskus võib see suurendada veelgi. Kui õhk ladustamise puitu vee puitu, järk-järgult aurustub osaliselt kuiv puit, vähendatakse kaalu ja mõnevõrra vähenenud maht, lõpuks tekivad praod. See omadus on nn puidu kahanemine. Pärast pikaajalist ladustamist ümarpuidu õues niiskusesisaldus seal on vähendatud 15-25% ja ladustamise kuivas siseruumis - kuni 8-12%. Arvestades üha muutuva (kõrge lint) niiskusesisaldus, mis toob kaasa olulise muutuse mass
topeltplanksein, rõhtprusssein; Kergkarkass tä idissein: täidissein: jätkuvpostidega karkass, platvorm karkass, tehaselementidest (seina- (seina- ja ruumelementidest) hooned. 69 Rõhtpalksein Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein (mä(mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas kä käsitsi töö töödeldud deldud või masin- masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, tä täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja sü südamiku pooled jää jäävad vad väljapoole)
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
