Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi.Põhja- ja Lääne-Eestis Lubjakivi • -settekivim • -moodustunud protistide kodade ladestumisest • -koosneb kaltsiumkarbonaadist • -kasutatakse lubja tootmiseks tööstustes Lubjakivi leiukohad Marmor • Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4
.. PÕLEVAD liiv, savi, Klassifikatsioon Eestis (Enno Reinsalu 1998): lubjakivi/dolomiit Põlevad maavarad: põlevkivi (kukersiit); diktüoneema argilliit; turvas lubjakivi/dolomiit Ehitusmaterjalid: lubjakivi; dolomiit; kristalne ehituskivi (graniit); liiv; kruus; savi
kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992 · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik · Padise Paemurrud lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Rummu lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Anelema dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine · Pajusi dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik · Karinu dolomiit, ehituslubi · Kaarma dolomiit, viimistluskivi · Hellamaa dolomiit, klaasidolomiit · Koguva dolomiit, ehituskillustik · Kogula lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html
docstxt/12315342246461.txt
jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest.
5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses kasutatud juba 700 aastat
Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO
ladestik, sventoni lade. liustikujõgede setted, ja liivsavimullad. Raskesti sulav savi, 100 veebruar: 7,5 järvetasandikud, künklik Võru kivimiline koostis: lubjakivi, dolomiit, moreenreljeef. mulla lähtekivimid: punakaspruun liivsavi m Ca.
Paekivi ehk paas Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel
EESTI KIVIMID Ø Dolokivi ehk dolomiit ..On valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim mis on aluspõhja kivimiks. VÄRVUS: Valge, hall, helepruun, punakasvalge. OMADUSED: Peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. KASUTAMINE: Hoonete kattematerjalina ja hauaplaatide, kujude ja nipsasjakeste valmistamisel. Dolomiit (Ca-Mg-karbonaat) Kaardil: Ø DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT
docstxt/1283183536103622.txt
tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju kiiremini; väikese vooluga Ameerika juga ei suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse. On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda. Joa pealmise kihi moodustab kõvem dolomiit, mille all asuvad pehmemad ja kergemini erodeeritavad liivakivid ja argilliit. Vee-erosiooni tagajärjel kulutatakse ära alumised pehmemad kivimid ja siis langeb rahnudena alla ka ülemine kiht- vastupidavam dolomiit. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad. Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega,
See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Objekti ümbritsetud ala on veel seotud ohustatud soontaimede ja samblaliikide ja ohustatud taimekoosluste seiretega. Tumenurme pank asub Saaremaal Muhu vallas. Sisemaal kahe lahustükina asuv pank kujutab endast Antsülus-järve, mis on ookeanist eraldumise tulemusena tekkinud suur sisejärv, rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit. 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni. Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni
Eesti kivimid Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, s.h UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Kivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tardkivimid. . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Settekivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 Moondekivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kivimid tööriistadena. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Dolomiit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 2 SISSEJUHATUS Mina valisin enda referaadi teemaks ,,Mineraalid ja kivimid". Kohe alguses, kui sain
ehitusmaterjal ning Euroopas võime leida terveid vanalinnu, mis on põhiliselt üles laotud liivakivist. Petra: LIIVAKIVI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paekivi Eesti rahvuskivi Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Kasutatakse skulptuuride rajamiseks, hoonete sise- ja välisviimistluses Paekivi on eriti levinud Põhja-Eestis Graniit Heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest Graniit on levinuim kivitüüp maakoore pindmises osas ja seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas 80% suurtest rändrahnudest Eestis koosnevad graniidist GRANIIDI LEIUKOHAD
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Kõvadus: 5- 5,5 Värvus: roostepruun kuni tumepruun Läige: peegeldunud valgus annab läike, klaasjas, matt Esinemise vorm ja koht: tekib mitmesuguste rauamineraalide lagunemisel, samuti setib merede või mageveekogude põhjas rauabakterite mõjul. Eestis leidub järve- ja soorauana ning rauaookrina. Karbonaadid dolomiit Dolomiit Dolomiit kaltsiit Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud Kõvadus: 3,5 - 4 Värvus: valge, kollakas, pruun Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerib vaid pulbrilisel kujul ja nõrgalt.
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid)
5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse tooraine, põlevkivi e. kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7.Siluri kivimid- lubjakivi,dolomiit-ehitamiseks 5.8.Devoni kivimid ja kasutus- liivakivi,dolomiit,lubjakivi,savi-ehitamiseks 5.9.Pinnakate Eestis- hakkas kujunema uusaegkonna ajal,kvarternaadiajastu kivimid, paksus Põhja-Eestis 2- 3m, Lõuna-Eestis 10-15m 6.Eesti maavarad. 6.1.Kütused-põlevkivi(kirde eesti) ja turvas(lääne eesti) Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi) Kambrium liivakivi ja savi Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro
Saunamäe, Tuksi, tootmiseks Väike-Lähtru, Variku, Vatla Savi devon Kullamaa, Randsalu Kasutatakse telliste, katusekivide ja tsemendi tootmisel Dolomiit ordoviitsium Kurevere Katteplaatide, mosaiikplaatide, hauaplaatide ja tarbeesemete valmistamisel Lubjakivi ordoviitsium Ense, Nõmmküla, Toodetakse Pusku, Sutlepa, killustikku,
Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat
Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid (ehituskivid) CaCO3 * MgCO3 dolomiit Dekoratiivsed ehitusmaterjalid CaSO4 * 2H2O kips Ehitusmaterjal (pahtel, lahased) Ca3(PO4)2 Fosforiidi koostisosa fosforväetised Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O
VANAAEGKOND Troopiline meri, palju Harjumaa organisme (Vasalemma), lubjakivi Lääne-Virumaa (Porkuni) Dolomiit (rikkalik Saaremaa (Panga lubjakivi põhjaelustik) pank) Rüükalade fossiilid Tartumaa (Kalmistu liivakivi paljand) Mere taaspealetung Võrumaa (Peetri jõe
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel
Mullbetoon 100,8 100,00 100,8 873,8 859 2 Tabel 1.1 Mõõtetulemused grupi poolt kasutatud ehitusmaterjalide kohta Materjal Mõõtmed [mm] Mass[g] Tihedus [kg/m3] 99,1 99,2 98,4 99,0 98,7 98,9 Dolomiit 99,2 98,0 99,4 2119,0 2191,0 148,8 149,2 49,2 Paisutatud 148,4 148,9 48,5 Polüstüreen 148,6 149,2 48,4 34,6 3,1 100,0 102,2 6,9 Polümeriseeritud bitumeen 99,9 101,72 6,8
Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal eosoikum), Keskkaegkond(imetajad, linnud), Uusaegkond(inimkond). Eesti kronostratigraafiline skaala. Devon(liivakivi,dolomiit,savi Kesk ja Lõuna Eesti), Silur(karbonaat kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab
Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus. Turism · 6 miljonit turisti aastal 2000 Keskkonnaprobleemid · prügi
Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine. Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna poole. Selle kallaku tõttu avanevad kivimite kihid lääne-ida suunaliste ribadena. Saaremaa keskosas paljandub lääne-ida suunalise vööndina kaarma dolomiit. See on peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. Kaarma lademel lasuvad paadla lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid. Saaremaa lõunarannikul järgneb paadla lademele kaugatoma lubjakivi. See on õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri rõngaid - mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad
Ediacara (settekivimid, fossiilid) Kambrium (liivakivi, aleuroliit, aleuruliitsavi, savi) Ordoviitsium Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust (llivakivi, aleuroliit, savi, diktüoneemargilliit, karbonaatkivim) Silur (lubjakivi, dolomiit, domeriit, savi) väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. Devon (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit) (Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara, Sinimäed.) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad
Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on kaltsiumkarbonaat CaCO3, ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Kaltsiumkarbonaati sisaldavad kriit, marmor, luud, munakoored, teokarbid, pärlid. Kasvuhooneefekti põhjustav süsinikdioksiid on süsinikuühendite põlemise üks produktidest. Kõik elusorganismid sisaldavad väga erinevaid süsinikuühendeid, mida nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. Süsiniku allotroopsed teisendid teemant ja grafiit on väga erinevate omadustega
Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6
litosfääri füüsikalise (rabenemine) lagunemise produktidest keemilise (porsumine) lagunemise produktidest organismide elutegevuse tulemusena. 28.11.12 4 purdkivimid savikivimid kemo-biogeensed settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6
Õõnes 2 keraamiline tellis 248,3 85,3 66 2150 1410 1525 3 Eps 147 97,3 47,4 21,9 667,9 32,3 4 Silikaattellis 247,6 118 86,6 4810 2545 1924 5 Klaasvill 140 99,6 20,6 24,56 294 83,5 6 Lubjakivi 50,5 50,2 50,2 350 127 2591 7 Dolomiit 98,2 98,2 98,2 2000 941 2220 8 Ekst. polüst. 50,2 99,5 145,3 35 724 48 9 Graniit 146,3 99 27 326 114 2850 10 Ekst. polüst. 68,3 68,5 25 19,8 390 51,5 188,5/ 11 Kivivill 149 135/99 45 191,6 1120 173 12 Bituumen isol. 910,4 10,3 0,48 69,39 52,4 1325
249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8 251 122 14 Šamatt- tellis 250 250.7 121 121 251 120 149.9 79.72 15 Tsement kiud plaat 149.9 79.72 15 Tsement kiud plaat 149.9 79.72
o proovikeha tihedus [kg/m3] p=(1- o/)*100 (9) p poorsus [%] keha absoluutne tihedus [kg/m3] 4. Katsetulemused 4.1 Korrapärase kujuga materjalid Tabel 4.1 Proovike Materjali Proovike Proovike Proovike Proovikeha tihedus [kg/m3] ha nimetus ha ha maht ha mass number mõõtmed [cm3] [g] [mm] a b h 16 dolomiit 98,8 98 99 958,56 2005,6 2092 Tabel 4.2 Proovike Materjali Proovike Proovike Proovike Proovikeha tihedus [kg/m3] ha nimetus ha ha maht ha mass number mõõtmed [cm3] [g] [mm] a b h 45 puitplaat 199,5 99,6 20,7 411,31 168,9 411 4.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid 4.2
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate
keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid Rauamaak -- ei kasutata (Asukoht Jõhvi, asuvad liiga sügaval) Keemiatoore Fosforiit -- ei kasutata Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda -- ravimuda
Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid, savi, lubjakivi/dolomiit, liivakivi, pinnakate. Ajastud: devon 410 mln a tagasi, silur 435 mln a tagasi, ordoviitsium 500 mln a tagasi, kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis
messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: keedusool, söögisooda, (pesu)sooda, seebikivi, glaubrisool, kustutamata lubi, kustutatud lubi, lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, fosforiit, kips 11. pmetallid: tina, plii, alumiinium · lihtainete omadused ja kasutamine 12. dmetallid e. siirdemetallid: raud, vask, tsink · lihtainete omadused ja kasutamine · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning kasutamine: rauatagi, raudvitriol, vaskvitriol 13. Raskmetallid, nende mõju keskkonnale ja inimorganismile
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967
Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad
annaabi.ee 
