· Pikkus 250, mm · Laius 60,120 mm · Paksuse 65. 88. mm Silikaatkivi üldised omadused · Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud
· Tempsi COLORE ehitusplaadiga saab katta nii uute kui ka renoveeritavate hoonete fassaade ja arhitektuurseid elemente. · Plaate võib kasutada ka sisetöödel seinaviimistlusmaterjalina. Nad on vastupidavad vaid mehaanilistele teguritele. · Väga hinnatud on plaat kõrgendatud tule- ja ilmastikukindluse nõuetega hoone ehitamisel. Omadused Tempsi Colore plaate iseloomustavad · mehaaniline tugevus · niiskusekindlus · tulekindlus · külmakindlus · helipidavus · soojapidavus · keskkonnasõbralikkus · hügieenilisus · kahjurputukate ja seenmädanikukind lus · asbesti- ja formaldehüüdivabad Värvitoonid Tempsi Colore plaatide värvitoonide skaala on väga lai. Toone võib valida RAL värvikataloogi järgi. Tehnilised andmed Plaadi mõõdud Max laius 1250mm, max pikkus 3350mm, paksus 8 40mm (intervall
kulumist oluliselt. · Biodiislit kasutades on mootori ja kõrgsurvepumba töötamise müra palju vaiksem. Täiuslikum põlemine kuna biodiisli molekul sisaldab hapnikku on põlemisel tekkiva tahma hulk väiksem. Tänu sellele on ka mootor puhtam ja tahmatest sellisel masinal, kes muidu testi ei läbiks, korras. · Väävlivaba - tänu minimaalsele väävlisisaldusele ei lisa erinevalt fossiilkütusest biodiisli kasutamine meie keskkonda väävliühendeid. · Külmakindlus - oleneb kõige rohkem algmaterjalist, lisanditeta on biodiisli külmakindlus +20°C kuni -15°C. Külmakindluse tõstmiseks kasutatakse lisandeid, mis tõstavad vajadusel biodiisli külmakindluse -30°C. Samuti tõstab biodiisli külmakindlust fossiilse talvise diislikütuse lisamine. · Head pesemisomadused - biodiisel on väga hea pesuvahend naftatoodetest tekkinud plekkide puhastamiseks. Samuti peseb biodiisel kütusepaaki ja küttesüsteemi
Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö
vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne).
veeimavus. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2 min Silikaatplokkide Müüritise niiskusdeformatsioon keskmiselt 0,2...0,4 mm/jm kasutamisel väheneb mördi Veeaurujuhtivus 10...15x10-12 kgs·mPa ja tööjõu kulu. Külmakindlus - > 50 tsüklit PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI TEHNILISED OMADUSED KIPSIST TOOTED Soojuspaisuvus 3...5x10-6 m/°C, müüritisel 4...6x10-6 m/°C. Kipssideainest toodete Kipsist ehitustooted: Soojusjuhtivus 0,7...0,8 W/mK kuival kivil, 1,0 W/mK koostis
·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust
Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10
materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10
Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala püsivus..........................................................................................................................4 Õhumüraisolatsioon....................................................................
Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest
6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine Materjale on võimalik markeerida ning jaotada mingi iseloomuliku näitaja järgi klassidesse. Klassifikatsiooni alusel saab teha materjali valiku vastavalt kasutustingimustest. Materjali omadused selgitatakse katsetuste kaudu. nt , ehituskivi:tugevusklass, veeimavus, külmakindlus, kuluvus, kõvadus 2.7 looduskivide katsetamise võimalused 2.7.1 konstruktiivsed
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
*paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem. ühenditest (raud-punane; lubi-kollane; mangaanoksiid - pruun ja must) *tihedus vahemikus 800-2250 kg/m3 Omadused: *tugevus *poorsus *õhuläbilaskvus *niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus *akustilised omadused Keraamilised plaadid *märjalt v kuivalt pressitud plaadid *glasuuriga kaetud v mitte *tiheduse järgi jaotamine (I-IV) *mida tihedam plaat, seda vastupidavam *Plaatide tüübid: 1)kahhelplaadid - kuivalt pressitud ja madalal temp põletatud 2)klinkerplaadid - märjalt pressitud ja kõrgel temp. põletatud Kergkruus *kasutatakse: kallete andmisel, vundamedi soojustamisel, fibo plokkide valm., pinnase isoleerimiseks, libeduse tõrjeks
............................................... 11 Poorsus.........................................................................................................................................11 Õhuläbilaskvus............................................................................................................................12 Niiskumisega seotud näitajad....................................................................................................12 Külmakindlus..............................................................................................................................12 3.4. Savitellise kasutamine...............................................................................................................12 Täistellis.......................................................................................................................................12 Auktellis.......................................................
...3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub
1.1. Paekivi Paekivist fassaade võib Eestis kohata enamasti vanematel hoonetel, kuid paekivi kasutamine on üha enam populaarsemaks muutumas. Eestis leidub paekivi küllaldaselt ning seetõttu on ka palju erinevad ettevõtteid, kes paekivitooteid pakuvad. Valikus on nii klombitud välisviimistluskivid, lihvitud paekivi plaadid, looduslikud plaadid ning palju teisi erinevaid võimalusi. Paekivi fassaadi eeliseks on tema vastupidavus külmakindlus võib ulatuda üle 50 tsükli. Samuti annab paekivi hoonele väga silmapaistva välimuse, kuna iga kivi on teisest veidi erinev, mistõttu tekivad omanäolised mustrid. 2 Kuna loodusliku paekivi pind on reljeefne, hakkab pooridesse kogunema tolm ning mustus. Ajapikku tekib ka sammeldus. Seetõttu kaotab fassaad oma kena väljanägemise ning tekib vajadus
H 180 Räniorgaanilised lakid ja nendega liimitud mikaniidid ja klaaskuidmaterjalid C >180 Vilk ja klaaskiudmaterjalid, fluoplastid 1.2.2 Külmakindlus Külmakindlus võimaldab hinnata dielektrikute vastupidavust madalate temperatuuridele. Paljud materjalid kaotavad elastsuse ja pragunevad painutamisel.Seda nähtust kasutataksegi sageli materjalide külmakindluse määramisel. 1.2.3 Niiskuskindlus Niiskuskindluse all mõistetakse dielektriku võimet pidevalt töötada niiskes keskkonnas, ilma, et tema omadused eriti muutuksid.Õhus esineb alati teatud määral veeauru.Vesi on tugevalt polaarne madala eritakistusega vedelik, seega halvendab
Viskoelastse materjali omapäraks on käituda sõltuvalt temperatuurist, deformatsiooni pingest ja deformatsiooni kiirusest vähem või rohkem elastselt või viskooselt, see tähendab tahkisena või vedelikuna. PLASTIFIKAATORID Põhitingimuseks lahustumine polümeeris: Plastfikaatorite (<40%) toime põhiefektid Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossus ja paranevad töötlemisomadused (liikuvamad, libisevamad, painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid.
Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut. skulptuurid, killustik, äärekivid, sillutuskivid, põrandaplaadid. Nimeta lühidalt, kirjelda kivimi kauraudamise variante. Mida loetakse killustikuks ning murtud kivimaterjaliks ? Murtud kivimaterjal on korrapärased kivitükid. Killustik jaguneb terajämeduse järgi fratsioonidesse : 4...8, 8...16, 16...32, 32...64 mm.
> Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades. Külmakindlus > Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad.
..2250 kg/m3 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED PÕLETATUD TELLIS.OMADUSED Tugevus Tellised taluvad väga hästi keemilist ja füüsikalist koormust. Väheste aukudega tellise On vastupidavad hapetele. survetugevus on kõrgem kui Külmakindlus on suur. Kõik välistingimustes kasutatavad täiskivil. Keskmine survetugevus 35 MPa (20...75 tellised peavad taluma vähemalt 25 külmatsüklit visuaalsete MPa). Tellised liigitatakse kahjustusteta. survetugevusest lähtuvalt Akustilised omadused. Suure tiheduse tõtttu omab tellissein klassidesse
MÜÜRSEPP, tase 4 TEST I 1. Silikaattellis on valmistatud. a. Kustutatud lubja ja kvartsliiva segust b. Liiva ja savi segust c. Liivast ja tsemendist 2. Keraamiliseks ehitusmaterjaliks nimetatakse: a. lubjast valmistatud ehitusmaterjale b. tsemendist valmistatud ehitusmaterjale c. savist valmistatud ehitusmaterjale 3. Materjali külmakindlus on: a. materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees b. materjali omadus loomulikus olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees c. materjali omadus taluda miinuskraade 4. Materjali survetugevus (tugevus) näitab: a. materjalis olevat sideaine hulka b. materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget c
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole sellest kõrgusest Võib elada rohkem kui 1000 aastat. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel hargnenum ning laiem ja ümaram võra.
(võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa; • Suhteline pikenemine 200-800%; • Löögisitkus (sisselõikega) 5-12 kJ/m²; • Erisoojus C⁰ 1,93 kJ/(kg*K); • Soojusjuhtivus 0,15 W/(m*K); • Soojuskindlus Viki järgi 95-110⁰C, külmakindlus alates -5 kuni -25⁰C; • pᵥ 1014 Om*cm. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100⁰C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt. Termiline destruktsioon algab 300⁰C juures. Maksimaalne polüpropüleenist toote ekspluateerimise temperatuur on 120-140⁰C. Polüpropüleen allub hästi kloreerimisele. Milleks seda kasutatakse? Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid,
Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi. Selektiivsöötmel jöövad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti tekib kimäärne embrüo
Need tellised on kallid kuna nad on tehtud eritellimusena ja tavaliselt tehakse väikestes kogustes. Kuid kui neid erilisi telliseid konstruktsioonis kasutada annab see tellisseinale uue ja erilise välimuse. 5 4 Telliste füüsikalised omadused Tellise valmisel tuleb kindlaks määrata tema vastupidavus, vorm ja väljanägemine. Vastupidavus tuleb kooskõlastada järgmiste parameetritega: suurus ja tüüp, survetugevus, külmakindlus, lahustuvate soolade sisaldus ja väljanägemine. On tavaline, et fassaaditellised määratletakse nime (tootja ja tellise nime) järgi, mis automaatselt täidab tellise omadused selle fassaadis kasutamiseks. 4.1 Survetugevus Telliste survetugevus leitakse 12ne tellise purustamisel. Purustatakse telliseid üks- haaval kuni purunemise või pargunemiseni. Keskmine survetugevus antakse N/mm 2-s. Purunemise vastupidavus on telliselt alates 3,5 N/mm2 (pehmed fassaaditellised) kuni
saavad uue struktuuri, muutuvad tugevamaks, tihedamaks. GRANIIT raudkivi, kristallilise struktuuriga (kristalli läbimõõt 130 mm). VÄRVI JÄRGI JAOTATAKSE 4 GRUPPI 1. PUNANE 2. PRUUN 3. HALL 4. ROHELINE Teralisus on näha. Survetugevus moodustab 1/40 kuni 1/60. Tõmbertugevus 4060 korda väiksem kui survetugevus. Suur mahumass. Väike veeimavus (0,50,8 %). Suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Suur soojajuhtivus. Võrdlemisis kõva (Mohsi skaalal 67). Kulumiskindel. Poleeritav. Põletamisel saadakse krobeline pind. SETTEKIVIMID tekkinud settimise teel (kihiline struktuur). Koosnevad: kvartsiit, kaoliniit ja patsiit + magnesiiti. PAEKIVI jaguneb LUBJAKIVI ja DOLOMIIT. Mahumass 2300 2700 kg/m3 Külmakindlus 15100 tsüklit. Vee imavus 16 % Firma ELEK MOONDEKIVIMID Tardmoondekivimid, kihiline struktuur.
Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit). Dolokivi survetugevus veega küllastatud olekus on 54 138 Mpa ja külmakindluse määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile. Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 21,2% ja on keskmiselt 14%. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3
Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina.
Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. G Gk G Gk Bm m 100(%) Bk m 100(%) V0 Gk
tugevam kui väike tihedusega materjale 5.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjaliomaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Poorsus ja materjali tihedus on omavahel seotud: mida suurem on poorsus, seda vähem on tihedus, näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga > 90% . Poorsusest sõltub materjali külmakindlus,veeimavus, õhu ja muu gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning sooja juhtivus. Pooride läbimõõdust oleneb ka vee olek antud ümbritseva keskkonna temperatuuril (aur, vesi, jää) ja liikumise võime poorides, mis põhjustab materjali püsivusomaduste muutumist (nt. külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb).Näiteks betoonil on suur tihedus 2260kg/m3 ja poorsus on väike, seega on ta külmakindlus suur ja sooja juhtivus on ka väike 1,0....1,7W/(moK)
Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Külmakindlus: Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme. Soojuserijuhtivus:
fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · optilised: - läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine; · tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused TERMOMEHAANILINE KÕVER: · Plastide mehaanilisi omadusi kirjeldab hästi deformatsiooni sõltuvus temperatuurist konstantse koormuse korral
o Lagundavad prügimäed alkoholiks o Toodavad ämblikuniiti- ülitugev materjal o Toodavad puuvilla o Vaniliini · Geenitehnoloogia põllukultuuride aretuses o Et saavutada · Putukaresistentsus (tomat, mais, puuvill, kartul) · Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused · Suurem toiteväärtus (kuldne riis- A-vitamiin) · Pikem säilivusaeg · GMO-de vastu o Kahjurid muutuvad immuunseks o Geenid võivad üle kanduda umbrohule o Erinevate organismisde geenide koostoime võib olle ettearvamatu o GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad o Geenisaaste o Allergeenide valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu Geeniteraapia
-Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus tulekindlus soojapidavus külmakindlus -Kuna ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist, siis vähenevad oluliselt kulutused: müürisegule transpordile tänu läbimõeldud konstruktsioonile säästetakse ka
Klass Vesitsementtegur Veeimavus, massi% Kf, cm/s* W0,4 >0,6 >4,7 – 5,7 > 2x10-9 … 7x10-9 W0,6 >0,55 >4,2 – 4,7 > 6x10-10 … 2x10-9 W0,8 >0,45 Kuni 4,2 > 1x10-10 … 6x10-10 TERMILISED OMADUSED KÜLMAKINDLUS • Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra, mis avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. • Külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni.
· Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. · Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal. · Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus · Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. · Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet pa-des. Kümalkindlus · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunult(täisimbunult)talude lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. · vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. · Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. · Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele,mistõttu viimased deformeeruvad.
metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi: 1)Ruumilised honed (korrused sektsioonid, trepikojad jne.) 2)Konstruktsioonelemendid (vundamendid, katus, seined jne.) 3)Ehitustooted (elemendid, millest valmistatakse konstruktsioonelemendid tellised, kivid, paneelid jne.) 9. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused: tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus. 10. Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13
· Tehniku kirje teostatud töödest, vajavatest remontidest, tööaegadest ja olenevalt autotootja nõuetele, siis ka clocking ehk garantii kooskõlastamiseks vajaminev aja ja kuupäeva märge koos tehniku ja meistri allkirjadega. HOOLDUSPROTOKOLL · Tegemist vajavad hooldus ja kontrolli toimingud · Hooldusprotokolli õigsust ja tööde teostamist kinnitab tehnik oma allkirjaga · Töö käigus teostatud mõõrmised (rehvirõhud, rehvi mustri sügavus, jahutusvedeliku külmakindlus, jne) · Kliendile seletamine, mis sai tehtud, mis vahetatud, mis vajab tegemist, millal on järgmine hooldus... · Soovituslik on peale igat tööd see üles märkida! ETTEVALMISTUSLEHT, PDI · Täidetakse ennem auto loovutamist kliendile (eelnevalt on vajalik ka paigaldada kliendi soovitud lisavarustus) · Kontrollitakse kõik sõlmed üle · Vajadusel teostatakse seadistused (sillastend, programmeerimine) · Vastavalt hooajast erinevad tööd
Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, külmakindlus, soojajuhtivus, veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on selle soojajuhtivus. Mida poorsem on materjal seda parem veeimavus sellel on. Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust ning halvendavad selle külmakindlust. Peenepoorilistel ja suletud pooridega materjalidel on
Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni
loomade roomamis-ja kaevumisjälgi. Lubjakivi värvus oleneb lisanditest ja võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel:settesisete protsesside toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud. *Eesti niiskes ja märjas,rohkete kummels, sulamistsüklitega kliimas tekivad lubjakivis kihistused ja ta laguneb kiiresti. *Lubjakivi ei talu hästi ka lihtsaid koduseid happeid(nt piimhape, sidrun, mahlad jne). *Kõik lubjakivid ei ole ilmastikukindlad. Graniit Graniit on magmaline kivim
päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk; maltspuit(lülipuit seal sees pool ei ole eristatav), lülipuidul on malts ja lülipuit eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13. C 24/30=> 24 MPa-> silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus Variant II 1.Erikaal (abs tihedus) on materjali mahuühiku maas tihedas
katsekehade survetugevuseks tuli aga 27,7 N/mm². Betoon kuulub tugevusklassi C20/25. Hommikuse rühma survetugevuseks külmas keskkonnas tuli 14 N/mm² ja niiskes keskkonnas 26,3 N/mm². Niiskes keskkonnas kivinenud betooni survetugevused on suhteliselt võrdsed. Järeldada saab ka seda, et külmas keskkonnas kivinenud betoon on kõige nõrgem. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus, poorsus, külmakindlus, püsivus, tihedus [1]. 6.2 Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95 %-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevuse peale 28-päevast kivinemist 20ºC ja 95 100 % niiskuse juures. [1] 6.3 Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust? Kasutatav killustik, samuti temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. [1] 6.4 Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust?
mis kivinesid normaaltingimustel, pidasid survele paremini vastu kui katsekehad, mis kivinesid külmas keskkonnas. Normaaltingimustel kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 34,7 N/mm2, külmas keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks aga saadi 10,0 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus (määratakse klass), poorsus, külmakindlus (määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures.
Biodiisel minu autos Nagu me kõik teame, siis maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostu...
materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Poorsusest sõltub materjali külmakindlus (lahtisest poorsusest), veeimavus, gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning sooja juhtivus. Poorsusest ja materjali tihedus tihedus on ka omavahel seotud: mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Näide: Terasel on väike poorsus, seega on ta külmakindlus suur. Vesi ei pääse pooridesse
· 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõikuda ±15mm, painutus +10/-15mm · 3.3 Pingebetoontrosside tugevusnäitajad peavad olema tõestatud valmistajatehase (müüja või tarnija poolt) sertifikaadiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
