2m x 1.8m Sarikad 250 x 50 mm / vahel kivivill Rockwool 250 Kipsplaat, isover 13mm Kipsplaat 15,4 mm 600mm, vahel soojustuseks Super
paksusega 50mm Kipsplaat ,Isover 13mm*2tk Horisontaal laudis Tuulutusvahe (liist) 22*100, samm 600mm
Bituumensindel Distantspruss 50x75, samm 600mm OSB plaat 22mm Tuuletõke ISOVER VKL-13 13mm Distantsliist 50x32mm Sarikad 50x200, samm 600mm Armeeritud kile hari Distantspruss 50x75, samm 600mm
Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42x3000 mm) 32 jm + 13,5 jm = 45,5 jm = 16 tk Kruvid vööle (kruvi samm 400) 112 tk Vertikaalprofiil (42x2600 mm) (posti samm 600) 30 tk Klaasvill (Isover KL AKU 610x1310) 60 plaati Standard kipsplaat (GN13 12,5x1200x2520) pikem sein 4,5 tk, lühem sein 2 tk Kokku 13 plaati Kruvid kipsile Samm 150/200, keskel 300; ühele plaadile 52/42 kruvi Kokku 676/546 kruvi Kipslagi: 1 plaadikihiga kahetasapinnaline lagi Pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk Peakandja (3000 mm) ruumiga risti; samm servades 600, keskel 1200, 6 rida 6 tk
Tulekindel kivivill- Kasutatakse kaminasüdamike ja küttekollete soojusisolatsiooniks temperatuuril kuni + 580°C. Samuti kaitsevad plaadid läheduses asuvaid konstruktsioone kuumenemise eest Klaasvill-Paksus: 150 mm Soojusjuhtivustegur: 0,037 W / Mk Pakis: 4,577m² Mineraalvill kasutamiseks ventileeritavates välis- ja kassettseintes soojus- ja heliisolatsioonina, võib kasutada kihilistes seintes ja välisseinte soojustusena ruumide siseküljelt. Puistevill- Puistevill ISOVER KV on soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel üle jäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal. Puistevilla kasutatakse lagede soojustamiseks nii uusehitustel kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. ISOVER KV võib paigaldada ka otse lae hõrelaudise ja õhu- / aurutõkke peale. Kivivillmatid- KIVIVILL MEGAROCK on Rockwooli kvaliteetne soojusisolatsioon, mis
a sum sum ma ma Kipsplaat, standard 2.54 6.49 9.07 6.88 8.57 7.16 12,5(13)x1200x300 0mm Bauroc (aeroc) 3.25 2.21 2.6 2.6 1.73 2.9 Classic 200mm Fibo3, 100mm 1.45 1.16 1.43 1.55 1.55 1.95 Isover KL33 18.59 25.99 22.17 19 18.99 19.9 50X610X1170 mm Keraamiline 8.84 0 13.9 13.67 13.5 14.1 põrandaplaat 40x40cm Kipsplaat, 5.9 8.99 4.09 10.32 5.97 9.02 niiskuskindel 12,5(13)x1200x300 0mm Kuivliiv 0,63- 3.9 2.69 3.3 3.23 2.9 2.75 2,0mm 25kg Laud, õhukuiv 2.6 2.5 3.5 2.55 2.6 5.05 22x100mm
kahjulikke emissioone, seega on tegu igati loodussõbraliku ehitusmaterjaliga. 1.9 Klaasvill Klaasvilla toorained on enamjaolt taaskasutusained näiteks klaasimurd, millele lisandub soodat ja lubjakivi. Klaasvilla kiuline osa on valge. Kollaseks muudab villa sideaine. Klaasvill on õhuline ning elastne. Villa on hea transportida ning ladustada, kuna pakkimisel pressitakse see kokku kuni 80% oma algsest suurusest. Eestis on populaarne Saint-Gobain Ehitustooted AS'i bränd ,,Isover-klaasvill", samuti on turule tulnud ka ,,Ecose klaasvill". Viimase kohta ei ole veel piisavalt tagasisidet, et seda analüüsida. Siiski on välja toodud mõningad negatiivsed muljed Ecose klaasvilla kasutades. (Viide nr 9.) Isover klaasvilla mahumass on 15-20 kg/m3, seda eelkõige mattidel ja pehmetel lehtvilladel. Soojaerijuhtivus 0,029-0,041 W/m. oC ning sideaine sulamistemperatuur on analoogne kivivillade sideainega 200-250 oC.
R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC R = 0,04 + 0,05/0,036 + 0,2/0,036 + 0,22/1,8 + 0,13 = 7,24 U = 1/7,24 = 0,14 W/m² ºC Katuslae soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Põrand: - Soojustus Polüstüreen 150 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC - Tasandusvalu 55 mm, = 1,8 W/m² ºC - Laudparkett 23 mm, = 0,3 W/m² ºC
Kipsplaat 125mm Kipsplaat*2 15,4 mm Isover http://www.gyproc.ee/ samm 600mm, vahel http://www.knauf.ee/www/ee/04_sausa-buve/2_16/1_37/gipskartona.html http://wellmax.ee/tooted/voodrilaud?gclid=CJrctovvmMQCFWTecgodrm4A-Q soojustuseks Super Rock
raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus
Isolatsioonivillade paigaldamisel ja töötlemisel tasub järgida pakendil olevaid juhtnõõre, sest õigete tööriistade ja võtetega on villade paigaldamine mugavam. Plaate on kõige kergem lõigata villanoaga.Villanuga läheb vaeva nägematta villast läbi. Isolatsioonimaterjalid tuleb paigaldada nii, et need on tihedalt ümbritsevate konstruktsioonide ja üksteise vastas. Isolatsiooni paksus tuleb valida nii, et kogu isolatsioonivahe saab täis. Tänu elastsusele liibub Isover mineraalvill tihedalt vastu konstruktsioone ning taidab tühimikud, mis muidu jääks külma sillaks. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill sulab juba 500- 600 kraadi juures. Klaasvillade hulgas olemas väga vähe levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi. Valge vill on samas ka soojapidavama
Lubi ja lubitsementkrohvid leiavad tänapäeval küll võrdlemisi vähe kasutust, kuid muinsuskaitse all olevate objektide renoveerimisel nõutakse neid jätkuvalt. Tootesarjas on olemas lisaks erinevatele täite ja pinnasegudele ka vastavad fassaadivärvid. Enim kõneainet pakuvad fassaadide soojustussüsteemid. Hoonete soojustamise populaarseimaks lahenduseks on õhekrohvisüsteemid, kus soojustusena kasutatakse kas mineraalvillast (nt Isover) või vahtpolüstüreenist isolatsiooniplaati. Lisaks on Weberi valikus olemas ainulaadne metallist krohvivõrguga ning paksu krohvikihiga (2030 mm)ThermoRoc soojustussüsteem. Kuid fassaadide juures on kõige olulisem siiski tema väljanägemine ning selle jaoks on oluline ikkagi dekoratiivkrohv. Selleks on kõige kasutatavamad tooted silikaat ja silikoonkrohvid. Viimased neist eelkõige oma hüdrofoobsete omaduste tõttu, kuna nii püsib fassaadipind kauem puhta ja nägusana
paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju. KERGPLOKK FIBO APOREX RKL- tuuletõkke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal küljel, jääb vertikaalseks. Horisontaalsed liitekohad peavad asetsema karkassi peal. Kivivooder seotakse konstruktsiooni külge sisevooder laudis. Horisontaalne distantsiliist 32 korda 100. Aurutõkkega isolatsiooniplaat ISOVER REK-25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu
Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga krohvisegude hulgast, mida toonitakse Weber ja NCS värvikaartide alusel. Teise populaarne lahendus on WeberMin. WeberMin on oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid polüstüreeni asemel kasutatakse soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid.
487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 16 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik aluskiht SBS Uniflex 754,7 m2 kergkruus FIBO 380mm kaldeks 256,6 m3 Isover KL37 100mm mineraalviil 754,7 m2 Isover OL-P 70mm lmekatuste mineraalviil 754,7 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex, pealmine 4,5 mm, alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad
intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE" asjaliku foto juures sinatus ,,Isover-Klaasvilla" reklaam ,,OLETE TE MÕELNUD, ET RUUMIS VIIBITE TE ENAMUSE OMA AJAST? ÕNNEKS ÜMBRITSEB TEID KAASAEGNE SOOJUSTUSMATERJAL" distantsitust taotlev karikatuuri juures teietus Stilistiline pinge ei lisa kummalegi reklaamile midagi tähenduslikku. Stiil pole ainult tundeasi, vaid ka müügivahend. Sinatamine või teietamine reklaamis on stiiliküsimus, mille lahendus sõltub konkreetse kultuurikeskkonna psühholoogilisest ja sotsiaalsest eripärast
Võrdlusest selgub, et paremaks lahenduseks on lahendus 1 – kombineeritud soojustuspaneel mineraalvillast, tuuletõkkeplaadist ning töödeldud saematerjali jääkidest. 23. Kasutatud kirjandus 1. ROCKWOOL, koolitusmaterjal [WWW] http://puumarket.ee/static/files/498.Rockwool.pdf (18.12.2014.) 2. Kergkonstruktsioonide helipidavusest [WWW] http://www.ehitusala.ee/wp-content/uploads/2014/03/ISOVER-28.03.2014-Ehitusala- akustikap%C3%A4ev.pdf (18.12.2014.) 3. Heliga seotud põhimõisted, ISOVER [WWW] (18.12.2014.) http://www.isover.ee/projekteerimine/heliisolatsioon 4. Puitmaterjalide tutvustus, Puuinfo [WWW] http://www.puuinfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=107&Itemid=116 5. Toodete omadused, PROBEX [WWW] http://www.probex.ee/osb.html (18.12.2014.) 6. Building with straw. Design and technology of a sustainable architecture, Gernot Minke,
2362 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 100mm 107 m2 0,1 8,87 1,3 1089 2363 Ehituskile 107 m2 0,1 1,34 1,3 283 2364 Polürtüleenkile 0,2mm 16 m2 0,1 2,63 1,3 63 2365 Kõva villaplaat Isover OL-K-30 30mm 16 m2 0,2 6,53 2,6 147 2366 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 50mm 16 m2 0,1 4,47 1,3 93 24 Vaiad ja tugevdustarindid 28951 243 Vaivundament 85 tk 3,5 235,1 60 45,5 28951
48 Katusetarindid 483 Metalltarindid Tsingitud lehtteras 2mm 75 m2 Sokli tsinkplekist veeninaga 90 jm 486 Puittarindid Tammepuidust pruss, immutatud 2 m3 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon FIBO kruusast katuse kalle 57 m3 Aurutõke 380 m2 Isover koormusttaluv villaplaat OL-P-170 380 m2 Tuulutussoonega jäik klaasvillaplaat Isover OL-TOP 30 mm 380 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex pealmine 392 m2 kiht 4,5mm, alumine kiht 3,0mm 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest vahesein GN13+GN13, kivivill 95mm,
omadused. Teises peatükis on räägitud boorbetoonist- tema väga headest omadustest ja kasutusalast üle terve maailma. Muidugi ei saa ka minna mööda boorbetooni tootmisprotsessist. Järgmises peatükis on juttu betoonilisanditest ja mingil määral ka nende positiivsetest ja negatiivsetest omadustest. Viimases peatükis on juttu soojaisolatsioonimaterjalidest. Kuna seda materjali oli väga palju on siia tehtud valik. Antud juhul on suurest firmast nagu ISOVER. 3 1.Tsement 1.1.Tsemendi toorained Toorained: Tsemendi valmistamine Kundas toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. - Lubjakivi Kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti
Sageli kaetakse matid või plaadid mingi kattekihiga. Kõige enam kasutatakse selleks klaaskiudriiet, alumiiniumpaberit jne. Klaasvill. Klaasvilla tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill on ise valge, kuid sideaine muudab selle kollakaks. 207 Klaasvill on väga elastne. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat kohta. Eestis kasutatakse kõige enam „Isover-klaasvilla“. Allolevas tabelis on esitatud enamkasutatavad Isover-klaasvill-toodete margid ja nende tunnused. Mark Tunnused Isover KT Pehme matt, mida turustatakse rulli kerituna. Isover KL Elastne plaat. Isover RKL Mõlemalt poolt klaaskiududega kaetud jäik tuuletõkkeplaat. Servad on varustatud soone ja nuudiga. Isover OL Jäik koormust taluv plaat.
Survetugevus: 130 kPa (kompressioon 10%) 4.4.2 Fassaadiplaadid Fassaadiplaadid peavad olema kõrgete soojusisolatsiooniomadustega jäigad tulekindlad plaadid, millel on hea vastupidavus aluselistele ainetele. Eksisteerivad enamasti krohvi alusplaatidena. 4.4.2.1 Kasutamine Kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamisel krohvialuse pinnana. 4.4.2.2 Omadused Tihedus: 90 - 160 kg/m³ Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+250 °C 17 Kivivillaplaadid. (2010). Isover [WWW]. http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21578. (29.04.2010). 18 Tehnilised isoleermaterjalid. (2010). Ehitusteave [WWW]. http://ehitusteave.ee/02061039.pdf. (29.04.2010). 14 4.4.3 Seinaplaadid 4.4.3.1 Kasutamine Poolpehmed kivivillaplaadid, mis sobivad tasapindadele ning väikese kumerusega koonilistele
liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3 Üldist mineraalvillade kasutusest Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka
osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus
200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad
VIIDATUD ALLIKAD [1]Vikipeedia [Võrgumaterjal] Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Vundament [Kasutatud 31.Jaanuar, 2019] [2]Moodne kodu, delfi 2017 [Võrgumaterjal] Available: http://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/nouanded-kuidas-soojustada-vundamenti-pohjused-miks- vundament-laguneb-voi-vajub?id=79218026 [Kasutatud 31.Jaanuar, 2019] [3]Espak[Võrgumaterjal] Available: https://espak.ee/wp-content/uploads/2013/09/ISOVER-v-- ikeehitiste-vundamentide-soojustamine-Styrofoam-XPS-toodetega.pdf [Kasutatud 4.veebruar,2019] [4] Estplast [Võrgumaterjal] Available: http://www.estplast.ee/booklets/Perimeeter_Pluss_EST.pdf [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [5] Tarmatrade [Võrgumaterjal] Available: http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [6] Keskonnaamet [Võrgumaterjal] Available: bhttps://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/kiirgus/radoon [Kasutatud 4
Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape.
tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
· ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
Ehitusvilt paksus 815 mm, tehakse akrusnaha jääkidest, lisatakse antiseptikuid. Kranuleeritud vahtplast kasut. puistematerjalina Mineraalsed materjalid: Mineraalne aine sulatatakse kõrgel temp., pihustatakse väikesteks kraanuliteks. Pressitakse nt. Vattideks, plaatideks. Klaasvill koosenb klaas,soda,lubjakivi. Tuletõkke plaat käib mati peale. Paigaldatakse ka puistena(puhuritega). Kõiki villasid saab kasutada ka helisisolatsioonina. ISOVER Kivivill Firmad PAROC(kasut. basalt, soojaerijuhtivus 0,011i), ROCKWOOL (kasut. debaasi, soojaerijuhtivus 0,037). On olemas ka puistevillad. Mõlemad villad on kuuma(tule)kindlad. PAISUTATUD KIVIMID: 1)perliit, Kuumutamisel paisub kuni 15 korda 2)kermikuliit. Kuumutamisel paisub kuni30 korda Mahumass 70300 kg/m3, soojusjuhtivus 0,06 W/m* C, Tera läbimööt 38 mm. Kuumutatakse 7001200 C.
Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR, KUI KIVIVILL Omadused: • Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus, sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla – 200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures. • Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape.
pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Eestis kasutatakse kõige enam Isover-klaasvilla. Kivivilla toodetakse basaltkivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõutega kohtades. Eestis enim levinud Paroc- kivivill. Räbuvill valmistatkse kõrgahju räbust. Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks. Kaasaegsete materjalidega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteetne materjal.
Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. 25 Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS 58
· Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10-130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill. 05.05.2014 · Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035- 0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad
Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK. Tuntum tootja SaintGobain Isover. Toodete tähistusel KL plaatvill, KT rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27149kg/m3, =0,0350,040W/mK. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS.
kattekihiga. 19. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. 20. 1.KLAASVILL 21. Toorained: klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. 22. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Väga elastne. 23. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill 24. 2.KIVIVILL valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Kõige kuumakindlam mineraalvill. Saab kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. 25. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste betoonivalu jms soojustamiseks
5.1.1 Klaasvill Peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10-130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, Rs =0,025MPa, sulamistemperatuur 600 C. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover ja Knauf. 5.1.2 Kivivill Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik., kivivill hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survetugevus kuni Rs=0,15 MPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Mineraalvillasid kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks.
Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10- 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover. Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27-149kg/m3, =0,035-0,040W/mK, survepinge10% deformatsioonil 50-500kPa. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte,
Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks. Elastsuse tõttu täidab hästi isoleerivat ruumi. Eestis on levinuim ,,Isover-klaasvill", mille mahumass ehk tihedus 15-20 kg/m3, soojajuhtivus 0,029-0,041 W/m°C ja ekspluatsioonitemperatuur max 200-250 °C). Kivivill - Valmistatakse looduslikust kivimist nt basaldist. Kuumakindlaim mineraalvilla liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum ,,Paroc-kivivill", mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C. Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust
Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover-klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites.
annaabi.ee 
