.............. 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist. Vähem levinud on ka klaasist telliseid. Moodultellise mõõtmed on 250x120x65 mm. Telliseid võib ka toota erikujudega ning neid nimetatakse seega spetsiaalseteks. 2
KAEVIKMÜÜRITIS Tellise read seotakse omavahel püstseintega, mille vahe kaugus on max 4tellist ~105cm. Soojustus materjaliks kasutatakse termoliiti. 1. 2. 3. MITMEKIHILINE SEOTIS ... on seotis kus iga 3 või 5 pikikivirea tuleb põikikivikiht. Eelised. · Täite kihtides saab ära kasutada poolikuid telliseid · Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ). TÄISNURKSETE POSTIDE LADUMINE Postid laotatakse enamasti 3'me kihilistes seotistes. Tingimused : · Esimese kahe kihiga seotakse post põikisuunas. · Järgmise kahe kihiga seotakse post pikisuunas. · Jnee..... Laotud posti tunnused
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda
l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2]
ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 14. sajandist. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid, mis kuivatati ning põletati ahjus. Hiljem töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub Aseris. Ehitustellise tavalised mõõdud on 65x120x250mm.
l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20,0 [cm] b = 11,9 [cm] h = 8,833 [cm] Rp = (3 * 1483,33 * 20,0) / (2 * 11,9 * 8,833²) = 47,93 [N/mm²] 2.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale
33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.
4.2.1 Põletamata tellis Lubjaliiva tellised ja betoonplokid; valmistatud lubjast, tsemendist ja liivast Tellise kirjeldus: 1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg 4.2.2 Mõõtmed Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3 Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites. Märkus: Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³ Standardmõõtmed (NF): 1 tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 7,1 Õhuke (DF): 1DF tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 5,2 Õhukesi telliseid (DF) kasutatakse tavaliselt sellepärast, et: Kaks 1 DF tellist ja vuuk võrduvad 2 DF tellisega 2DF tellis 3DF tellis 4DF tellis 2 x 1DF-tellis üks teise kohal 20 Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 11,5 x 11,3 3 x 1DF-tellis vertikaalselt üksteise kõrval Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 17,5 x 11,3 2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis
33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.
pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsendiks tuli 0,7. Kirjandusliku allika järgi materjale, mis lagunevad veega immutamisel s.o. kpehm < 0,8 ei saa kasutada veega läbiimbuvates konstruktsioonides. Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni.
5.JÄRELDUS Katse tulemusena saadi silikaatkivi keskmiseks tiheduseks 1871 kg/m³. Internetis on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m³.[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiliste telliste tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast.[1] 6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Kivistamise toimub tunnelkuivatis või riiulvagunettidel 1000ºC juures 1,5 3 päeva. 6.3 Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja kustutamata lubjast, millele lisatakse täiteainena jahvatamata liiva. [1]
· Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud.
Joonis 1. Kuivade ja märgade tehiskivide survetugevused 5. Järeldused Tehiskivide keskmine tihedus on 1918,8 kg/m3 (brutokivi tiheduse klass on 2,0). Tehiskivide veeimavus on massi järgi 9,90% ja mahu järgi 19,03%. Kuiva tehiskivi survetugevus on 4,07 kN ning märja puhul 3,13 kN - proovikehad kuuluvad survetugevuse klassi 35. Järeldub, et survetugevus (tõenäoliselt ka muud tugevused) vähenevad katsekehade veega immutamisel. 6. Küsimused 1. Keraamilisi telliseid valmistatakse savist. 1000ºC juures põletamisel valmib looduslik tehiskivi, mille värvus ja omadused saavad alguse savis leiduvatest mitmesugustest ainetest ja valmistamise tehnoloogiast. 2. Keraamilisi telliseid kivistatakse kuivatades ja seejärel põletades. 3. Silikaattelliseid valmistamisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks. 4. Silikaattelliseid kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril 180 ºC
EGIPTUSE PÜRAMIIDID · Vanaegiptuse kultuur arenes omaette · Maaliti jumalate kujutisi inimeste kaitseks · Kujusid ja sambaid raiuti välja otse kivist · Saadi innustust sumerite kiilkirjast · Piltkirjas üle 1000 tähemärgi · Õppisid telliseid valmistama · Abivahendideks kangid ja rullid · Egiptuses ehitati enamus ehitistest kivist Püramiidide ehitus · Siiani ei ole päris selge, kuidas püramiide täpselt ehitati · Kivid asetati üksteisele pindpinevusjõul · Mõõtmed on täiuslikult korrapärase vormiga · Tohutu tööjõud · Tipud tehti kullast · Pealispinnad kaeti lihvitud kiviplaatidega · Püramiidides käigud, mis viivad
Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi.
amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist telliseid, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum oli 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil
Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. II KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt
tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. · Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Nõuded looduslikele ehitusmaterjalidele · Kõvad ja tugevad · Ilmastikutingimustele vastupidavad · Odavad ja kättesaadavad Eelistused · naturaalsed ehitusmaterjalid ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid. · sobilikud nii uusehitistel kui vanade hoonete ehitamisel. · tagavad puhtama ja tervislikuma ruumikliima. · sobivad allergikutele.
Vahe peitub aga selles, et Niilusel olid korrapärased üleujutused, mis jättis endast maha viljaka muda, mille järgi saadi põlluharidust reguleerida. Mesopotaamias oli lugu hoopis teistsugune seal tehti nii kuivendus, kui niisutustöid. Mõningal määral on loodusega seotud ka arhitektuur. Kuna Egiptuses leidus palju liivakivi, on ehitised kiviblokkidest koosnevad. Sumerite maal oli suurel määral domineeriv savi, millest valmistati telliseid. Tellised olid omakorda valitsevad arhitektuuris. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonis oli kehtestatud ka klassiühiskond. Mulle tundus, et Egiptuses oli see veidi tõsisemalt võetavam kui Mesopotaamias. Püramiidide sünnimaal oli kõige tähtsam kuningas (vaarao), nagu ka Mesopotaamias. Talle järgnesid kõrgem ametnikkond, kirjatajad, sõjavägi ja töötegijad. Mesopotaamia tsivilisatsioon
täitematerjalina ehitusaluste täitetööde tegemisel veepuhastusfiltrites Leiukohad kruusamaardlad: - Määvli - Kõpu - Tehumardi · Hiiu · Pärnu · Viljandi · Lääne Savi Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse Savi tarbe- ja reservvarud on 3768 tuhat m3 Leiukohad Kasutamine Savi kasutatakse põhiliselt keraamikas, kus sellest valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud Ohtlikkus keskkonnale Ainult moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Ainus otsene kahju tekib savi kaevandamisel, mille tulemusena maastik muutub ja sellega mõjutab tihti negatiivselt seal leiduvaid koosluseid. Savi on viimastel aastatel rohkem kasutusele võetud kuna on pigem keskkonda säästva loomuga, teiste
Moodsamal ajal asendus kivi tellistega. Kui vanades taludes ja vabaõhumuuseumis on näha veel looduskivist ehitatud küttekoldeid, siis enamikus taludes on need juba lammutatud. Kes sellise õnnelik omanik juhtub olema, peaks oma haruldast varandust hoolega säilitama. Kivist koldeid parandades ja korrastades tuleks kasutada võimalikult palju selliseid materjale, mida kasutas juba selle ahju ehitaja. Eriti tellisahjude puhul on oluline leida samas mõõdus vanu telliseid, millega puuduolevaid või hävinud osi asendada. Selliseid leiab vanade materjalide taaskasutuskeskustest, aga paljud on puuduva kivi ostnud sarnastest keskustest Soomes või Rootsis või leidnud puuduva kivi naabermaja keldrist 2 või kuurist. Aeg on edasi läinud ja sisemise tulekolde rajamisel, kus välimus pole enam nii oluline, võib kasutada kaasaegseid kuumakindlaid samottkive. Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid
impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa, mis oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi arhitektuur Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus
tootmis- ja kontroll-mõõtmisoperatsioonist, mida tehakse mitmesuguste tööriistade ja- vahendite abil. Joonis 7.8 Kaldjõu mõju müüritisele 7.2.2 Tööriistad Tööriistad on mördilabidas, kombineeritud kellu, tellisevasar ja vuukrauad. Mördilabidaga segatakse kastis mörti ja tõstetakse seda müürile. Kombineeritud kelluga tasandatakse müüril mörti, täidetakse sellega vertikaalvuuke ja tahutakse telliseid. Tellisevasaraga raiutakse ja tahutakse telliseid. Kumerate ja nõgusate vuukraudadega antakse mördiga täidetud vuukide välispinnale projektikohane kuju. Kontroll-mõõteriistad ja-vahendid on nöörlood, vesiloodidega rihtlatt, suundnöör ja selle kinnitusklambrid, kihilatid, nurgik, tollipulk, mõõdulint. Nöörloodiga kontrollitakse müüritise pindade vertikaalsust. 400-g nöörloodi kasutatakse siseseinte ja postide ladumisel, 600-g loodi konstruktsiooni väliosade ladumisel.
neile renti .Nii kujunes välja Nebukadnetsari ehitustegevus • Babüloonia oli hoolimata kõigist senistest vallutustest liiga nõrk. Võidud saavutati pigem meedlaste kui enda jõududega. • Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning 100 m kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi 100 väravat, mis olid valmistatud üleni vasest, vaskpiitade ja põikpuudega. Ištari värav „Paabelitorn" ehk peajumal Marduki tempel Semiramise rippaiad • Oma lossis lõi ta kuulsad rippuvad aiad, ühe seitsmest maailmaimest. Aedade aluseks olid lossi aitade võlvid. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar aiad oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned
etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi. Kasutati lubjamörti ja põletatud telliseid. Valitsevateks said uued konstruktsioonid, nagu nt võlvid, kaared ja kuplid. Sammas kaotas oma endise ülesande ja sellest sai rohkem iluelement. Sambaid ühendati kaartega. Rooma maalikunstis valitses looduslähedane laad. Osati edasi anda keerulisi liigutisi ja inimkeha proportsioone. Kompositsioon oli vaba ja loomulik. Motiivid võeti mütoloogiast või ajaloost. Peale figuuride maaliti ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maalitu uks ja sellest avanev vaade.
sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks. Mõlemad on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu. Tehislikud ehitusmaterjalid Tellised Lubi Tsement Klaas Tellised Põletatud savist telliseid, katusekive ja teisi detaile on kasutatud juba ammustest aegadest. Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 °C juures. Sellel temperatuuril hakkavad saviosakesed kleepuma ja moodustavad tugeva ruumilise struktuuri. Savitellised peavad vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. Lubi Lupjast tehtud lubimörti kasutatakse sideainena. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C. CaCO2 → CaO + CO2↑
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised ...
Rubiin ja safiir ). Keemiatööstus ( kemikaalid ). Toiduainete tööstuses ( pakkematerjal, foolium ). Lennukitööstuses ( kostruktsioonmaterjal). Olmes ( mööbel, nõud jalgrattad, alumiiniumiga kaetakse ka konservipurkide sisepindu, alumiiniumi kasutatakse ka peeglite valmistamisel. (alumiinium on hea peegeldusvõimega), vanasti kasutati ka alumiiniumist kööginõusid, aga need on tervisele kahjulikud, alumiinium kuulub ka savi koosseisu. Savist saab valmistada telliseid, värve, skulptuure, potte jne. ). Alumiiniumitoodang ( mln t ) Hiina 4.300, Venemaa 3.347, Kanada 2.709, USA 2.707, Austraalia 1.836, Brasiilia 1.318, Norra 1.096, LAV 0.707, India 0.671, Saksamaa 0.653. Värvimata alumiinium: Värvitud alumiinium: Alumiinium pada: Alumiinium on hästi sepistatav: Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus "Valgus". Lk 49. Väike Entsüklopeedia. Rein Aro. Lk 44. Õpilase Entsüklopeedia. Jennifer Justice. Lk 110.
Temperatuuri muutu tähistatakse tihti ka t, st t = t2 t1. Mida kuumemaks on vaja ahju kütta, seda rohkem puid peab ahjus ära põle- Tama. Puude põlemisel vabaneb teatud soojushulga, millist osa kandub üle ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutu tahame saavutada, seda suurema soojushulga Peab ahi saama. Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule üle kandunud soojushul- gast. Ahjusid on suuri ja väikseid. Suure ahju valmistamiseks on tavaliselt kasuta- tud rohkem telliseid kui väiksese ahju valmistamiseks. Järelikult on suure ahju mass väikse omast suurem. Suure ahju kütmiseks kulub rohkem puid kui väikse ahju kütmiseks, seda muidugi juhul, kui mõlema ahju temperatuuri muut on ühesugune. Mida suurem on ahju mass, seda suurem soojushulk tuleb ahjule anda, et saavutada sama temperatuuri muut. Erineva massiga kehade soojendamiseks sama tempera- tuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk.
Kus: 𝑚1 – proovikeha mass veega immutatult [g] m – proovikeha mass kuivalt [g] V – kuiva proovikeha maht [cm³] 𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil
MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid
aga mitmest mineraalist. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest . Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel. Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm. Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi . Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus .
VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad sil...
Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib kahevõraline tamm. Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsaline, pakkudes inimestele varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Viimastel aastatel on juurde istutatud parki erinevaid leht- ja okaspuid. Park on nii muinsuskaitse- kui looduskaitse all
2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine. 2.1. Toormaterjal. Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa. Ta koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. 2.2
Referaat Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Riho Rüütel 105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5.
Neljas tase Viies tase KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse
Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus
Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur
märkimiskohast latile kantud vastava kõrgusmärgi täpsed kohakuti. Jaotuslati kõrgus on 1,5 m Suundnöör Kasutatakse umbes 1 mm jämedust nailonnööri. Punutis jäigastub pingutamisel. Kõige tavalisemat suundnööri kinnitusviisi pakub terasnaelast painutatud konks. Kui müüritakse nööri järgi.....Selliselt, et tellise kaugus jääb 2-3 mm nöörist. Samas tuleb jälgida et nöör ei puutuks nii telliseid kui mörti. Nöörist on näha tellise õige asend pikema serva suhtes. Tellist omale kohale lükates jälgitakse püstvuukide joont varasemates müürikihtides. Müüri aluspinna horisontaalsus Kui nurgamajakad on paigaltatud ja kõrgused neile looditud tuleb tulevase müüri aluspinna horisontaalsust kontrollida enne kui aluststakse tegelikke müüritöid eriti enne mördi valmistamist. Kui aluses on sügavamaid kohti tuleb neid eelnevalt täita,
ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks. Üha rohkem jäätmeid on hakatud sortima, kompostima ja taaskasutama, mistõttu on vähendatud kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Sorditud jäätmeid kasutatakse otsese ringluses ning telliseid, puitu ja praakdetaile kasutatakse väikeehitiste juures. Jäätmeid kasutatakse ka suletavate prügilate kattematerjalina ning ajutiste prügilateede ehitusel. Eestis on täiustatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Linnades on üks kogumispunkt iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse
Tervet toodetavat kaupa ei olnud võimalik ka ainult Eesti turul maha müüa, sest Eestis oli selleks liiga vähe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul müümist fakt, et oli palju ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda spetsialiseerudes ümber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu
Tervet toodetavat kaupa ei olnud võimalik ka ainult Eesti turul maha müüa, sest Eestis oli selleks liiga vähe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul müümist fakt, et oli palju ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda spetsialiseerudes ümber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu
3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv,algselt kõigile jumalaile ehitatud Panteon.
(propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk
4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta
Sisukokkuvõte: Uruki lonnas valitses kuningas Gilgames, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgames kaunitari jalamaid
Majasisene süsteem lahendatakse eraldi projektiga. 7.Küttesüsteem ja ventilatsioon Elamu kütteks on maaküte(maasoojuspump). Kütteseadmed paigaldatakse vastavalt tootjate paigaldusjuhenditele. Küttekehadeks paigaldatakse vesipõrandakütte torustik. Hoonesse on ette nähtud soojustagastusega sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoone korsten on ristlõikega 840x590mm ja selle ehitamiseks kasutatakse telliseid suurusega 240x120x88mm. 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-1. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni liimpuittalade, roovlattide ja distantsliistude minimaalne distants korstna välispinnast on 100 mm isoleerituna kivivillaga. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
