Ehitussegud Referaat 2013 · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks ja ka pastaks. · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus - ja puiduosakond Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine Iseseisevtöö Tartu 2014 Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel.
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%.
ÕNNELIKUD ON NEED, KES ISEENNAST ÄRA VÕIDAVAD Elus saavutame tulemusi, mis on meie edu betooniks ning millele ehitame oma karjääri. Kuigi need saavutused on meie edaspidises elus tähtsad, ei hinda me neid kõiki samaväärselt suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud
Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse.
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus
termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised:
6 Vastused küsimustele 1. Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liiv ei tohi sisaldada aineid, mis takistavad betooni kivinemist või tekkitavad korrosioone ja vähendavad betooni püsivust. Sellisteks aineteks on väävelühendid, mis põhjustavad purunemist, kloriidid, mis põhjustavad betoonis olevate armatuuride roostetamist ja teised orgaanilised ained, mis muudavad betooni struktuuri nõrgemaks. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku valimisel tuleb arvestada selle fraktsiooniga ja tugevusmarkiga. 8
SBS (styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavab sbs-materjalide suureparase elastsuse madalatel temperatuuridel, on UV kaitseks kaetud kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri köikumistele. APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on krge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. 6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%.
sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne. Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse pinnaga. Lisaks veel väiksed detailid: naelad, kruvid, mutrid, needid, poldid jne. Korrosioon. BETOON. Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi
mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjaid; fraktsioonidsees jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: pinnasele toetuvad põrandad, vaiadele toetuvad betoonpõrandad ja tasanduskihid. Kiudbetoonist seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada:kandvaid sise- ja välisseinu, ennastkandvaid seinu, tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. Kokkuvõte
5.5 Läbind Li %-des sõelal i. Li = 100 - Ai [%] Tabel nr 5. Läbind Li %-des sõelal i. Sõela ava[mm] Li [%] 4 99,7 2 93,7 1 70,4 0,5 37,8 0,25 11,5 0,125 2,9 Graafik liiva sõelekõvera kohta on toodu lisa 1. 5.6 Huumusesisalduse määramine Tabel nr 5. Huumuse sisalduse määramine Katse Katsetatav materjal Katseproovi värv 24 Betooniks kõlblik / nr. h möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv (+ lehed, muld, ookkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas,
Katsetatud killustiku muljumiskindluse näitaja on 1200 (muljumiskindlus 10,4%). Plaatjaid ja nõeljaid terasid oli kogu massist 7,3%, kuna plaatjate ja nõeljate terade hulga järgi hinnatakse killustiku sobivust, ning lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%, siis katsetatav killustik on raskebetooni jaoks sobilik. Killustiku tühiklikkus on 48,7%, killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3. Killustiku veeimavus on 1% killustiku massist. 7. Küsimused 1. Killustiku valimisel betooniks tuleks vaadata, et kõikide killustiku omaduste tase oleks kõrge. Eelkõige on vajalik valida sobiva terasuurusega killustik, sest oluline on terad betoonis pakkida võimalikult tihedalt, kuid vähima tsemendi ja vee kuluga. Mida tugevam on killustik, seda tugevam betoon tuleb (jämetäitematerjal moodustab 70% betooni struktuurist). Samuti ei tohi nõeljate terade hulk olla suur (mitte üle 50%). 2. Killustiku fraktsioonid, mida kasutatakse betoonisegudes on 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. 3
Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja
Killustku plaatjate ja nõeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 25 %. Nõue betooni valmistamiseks on 15 50 %[1]. See killustik on sobilik, et seda kasutada betoonis jämetäitematerjalina. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %. Mida suurem muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse järgi määratakse killustiku tugevusmark. Katses olid tugevusmargiks kas 600 või 1000. 8. KORDAMISKÜSIMUSED 8.1 Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku peensusmooduli väärtus on 6,5 8,5, mida suurem on killustiku puistetihedus, seda suurem on betooni tugevus. Killustiku nõeljate ja plaatjate terade hulk peab jääma 15 50 %. Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 2 korda suurem.[1] 8.2 Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid? Betoonisegus kasutatavad killustiku fraktsioonid on 2-8 mm, 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. [1] 8
sisalduse järgi ning liiva terastikulise koostise järgi. Peab sisaldama võimalikult 7 palju erinevate suurustega terasid, et oleks võimalikult vähe tühimikke, mille tõttu suureneks tsemendi kulu. Tolmu ega savi ei tohi olla, kuna seejärel ei nakkuks tsement täitematerjaliga nii hästi. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku pinnal ei tohi olla midagi sellist, mis tugevalt kleepuks. Jämeda täitematerjali tera maksimaalne suurus ei tohi ületada kolmandikku konstruktsiooni väikseimast mõõdust. Peab sisaldama võimalikult palju erinevate suurustega terasid, et oleks võimalikult palju tühimikke, mille tõttu suureneks tsemendi kulu. Tolmu ega savi ei tohi olla, kuna seejärel ei nakkuks tsement täitematerjaliga nii hästi. Kasutatud materjalid http://www.knc
Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel kapolüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · Pinnasele toetuvad põrandad · Vaiadele toetuvad betoonpõrandad · Tasanduskihid Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. Kiudbetooniga on võimalik valada: · Kandvaid sise- ja välisseinu · Ennastkandvaid seinu
1.3.1. Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad; · vaiadele toetuvad betoonpõrandad; · tasanduskihid. 1.3.2. Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada: · kandvaid sise- ja välisseinu, · ennastkandvaid seinu, · tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga.
projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist, mis nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. [1] 4 1.1.2. Sein Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-Wall betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerida seinu on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. [1] Kiudbetooniga on võimalik valada kandvaid siseseinu ja välisseinu ning ennast kandvaid seinu ja tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu milles ei ole suuri avasid. TAB-Wall süsteemi võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. [1] 1.1.3. Vahelagi
Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Lubjamörti saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe
Sõel avaga 2,0 mm L2,0=100-8=92% Sõel avaga 1,0 mm L1,0=100-30=70% Sõel avaga 0,5 mm L0,5=100-62=38% Sõel avaga 0,25 mm L0,25=100-89=11% Sõel avaga 0,125 mm L0,125=100-98=2% d) Liiva peensusmoodul FM=(2+8+30+62+89+98)/100=2,89~3 8.3 Huumusesisalduse määramine Tabel 8.3.1 Huumusesisaldus liivas Katse Katsetatav materjal Katseproovi värv 24h Betooniks kõlblik / nr. möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv + lehed, muld, okkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik 7 Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on
nõrgendavad struktuuri), samas liiv ei tohi vähendada ka betooni püsivust (ei tohi olla ränihapet ja maagimineraale, mis kahjustavad betooni; väävliühendeid – nad põhjustavad paisumist ja jällegi betooni kahjustust) või tekitada betoonis sarruse korrosiooni (ei tohi olla rohkem kui lubatud kloriide, muidu nad põhjustavad armatuuri roostetamist). 2) Killustiku valitakse betooniks fraktsioonide alusel. Tavaliselt kasutatakse 5-10 mm ning 5-20 mm fraktsioone. Sammuti valitakse killustiku ka plaatjate ja nõeljate terade sisalduse järgi, kuna nad on vähem vastupidavad. Suurehulgaline sisaldus viib segu terade tühiklikkuse kasvule. Betoonisegude valmistamisel põhjustab see sidekomponentidele väljamineva rahasumma kasvu. 3) SO3 on vääveltrioksiid ehk väävel (VI) oksiid, mis põhjustab korrosiooni intensiivsuse kasvamist
kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. Tsemendi korrosiooniks nimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks. Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 7. BETOONID 7.1. BETOONIDE OLEMUS JA LIIGITUS *Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:
kunstipärase vormi jne. jne.jne. Arhitektuur Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamörti, saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige
killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4 . Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5 I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3) ! Ndeljate ja plaatjate terade hulk peab j[iima 15 - 50 % I Mida suurem muljumiskindlus, seda vastupidavam on killustik
kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt
Arhitektuur. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamörti, saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige
Lisana on paigutatud töö lõppu küsitlusleht, millele vastasid ehitusfirma ,,Stesamex" töölised. Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses. Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Betoon Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine, täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24)
C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil
Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid
Talvel vesi lõikudes külmub ja nii on osa katusest nö. eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud. RASKEBETOON Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetuun on kõige levinum betooni liik. Sellepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Tsemendi omadusi kasutatakse kõike ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobib selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht- või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega
tähelepanu pöörata sellele, et see jääks piisavalt kaugele tulevasest betooni pealispinnast = betoonkiht. Selline kaugus on oluline kaitse roostetamise eest ja selle saamiseks kasutatakse tugiposte, mis surutakse või painutatakse sarruse ja raketise vahele. 2.6 Betooni valmistamine Betoon on inimese valmistatud kivi: Betoon = täitematerjal + tsement + vesi Lõplikult segatud ja töödeldavat betooni nimetatakse betooniseguks. Kõvenemise tagajärjel muutub betoonisegu kivistunud betooniks. Tsement ja vesi moodustavad tsemendipasta, mis kõvenedes moodustab kivistunud tsemendipasta ja kinnitab täitematerjali kivistunud betoonis. Tsementi peab hoidma kuivas kohas, sest õhuniiskus võib põhjustada selle enneaegset kivistumist. Ladustamine varjualuses või kile all. Betoon jagatakse kahte gruppi (BI ja BII) ning seitsmesse betooni tugevusklassi (B5, B10, B15, B25, B35, B45 and B55): B I - B5, B10, B15 ja B25
Ka turul liikuva materjali kvaliteet on igati hea. 19 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele Sissejuhatus Betoone jagatakse erinevate omaduste alusel. Liigitamine võib toimuda mahumassi, tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine, täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta. Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid. Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib seda kasutada ka teekattena, põrandateks, hüdrotehnilistes hoonetes jne. 1.20 Raskebetooni koostis 1. Sideaine Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED
tegelesid Roomas kunstiga enamjaolt alistatud kreeklased. Kunsti iseseisvumine toimus esimese keisri Augustuse ajal. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus. Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida
· Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). · Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28
5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem)
1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele Liivadest eelistatakse jõeliiva kuna sisaldab vähem saastet ja seeläbi ei vaja läbipesemist. Tera suurus on vahemikus 0,125- 4,0mm Killustik peaks olema vett täisimanuna 1,5-2 korda tugevam, kui betooni nõutav survetugevus
põlevkivi-kiirtsement, komposiit-tsement. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta eritsemente. 2. Mis on hüdrotsemendi positiivne omadus? 3. Kus kasutatakse valget portland-tsementi? 4. Missugust tsementi saab kasutada talvel? 5. Kus kasutatakse paisuvat tsementi? 6. Nimeta Eestis kasutatavaid tsemente. 8. BETOONID 8.1. Betoonide olemus ja liigitus Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 103 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jaotatakse betoone: ülirasked betoonid (mahumass ≥2500 kg/m³), rasked betoonid (mahumass 1800
võeti midagi üle ka vallutatud maadelt, kuid suures plaanis olid kodanikud endiselt hedonistlikud. Pilet nr. 10- Rooma kultuur Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamörti, saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel.
annaabi.ee 
