Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool
Puhas raud on pehme, lisandid muudavad kõvemaks. Tõmbub hästi magneti külge. Keemilised omadused: Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega raud roostetab: 4Fe+3O2=2Fe2O3 Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend Sulamid: malm raua sulam süsinikuga (c 2-5%) kasutatakse terasetootmine, ahjuuksed, tööpingid
Ainet kasutatakse põhiallikana terasetööstuses. Vastavalt oksiidi värvusele kasutatakse teda ka rauamenniku, ookri või muumia nime all maalrivärvide ja mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. Raud(III)oksiidi kasutatakse ka raua tootmisel ning see kuulub nii punase kui pruuni rauamaagi koostisesse. Raud(III)oksiid on tavatingimustes püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina (kollakas on ooker, punakas on rauamennik jne). See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine, mis tekib kõrgel temperatuuril. Aine on üks peamisi raua oksiide. Sellel on magnetilised omadused ning looduses esinebki magnetiidina.Kunstlikult tekitatakse teda raudesemete pinnale tagakihina kaitseks korrosiooni eest ning seda sellepärast, et ta on kõige püsivam raudoksiid
Läbipaistmatu viimistlus ehk kattev viimistlus · Saadakse pigmentide abil(pigmendid ehk värvimullad on peenjahvatatud pulbrid, mida kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks) · Pigmendid segunevad hästi vee, värnitsa, lakkide, lahustite ja muude värvisegude koostisesse kuuluvate vedelikega kuid ei lahustu neis Naturaalpigmendid(looduslikud) 1. Jahvatatud kriit ehk õhklubi(valge) 2. Mangaandioskiid(must) 3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel.
Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet
Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad. · Kõige enam kasutatakse praktikas rauda. Niklit ja kroomi kasutatakse paljude sulamite koostises. Kroomi kasutatakse laevatööstuses. Vaske kasutatakse peamiselt elektrijuhtmetes. · Oksiidid; valged ZnO ja TiO ,roheline Cr O , punased Cu O ja HgO, mustad CuO ja MnO . Mitmeid neist kasutatakse värvipigmentidena. Raua oksiidid ooker on kollakas ja rauamennik punakas. Rauatagi Fe O on magneetiliste omadustega. Raud(II) sooladest tähtsaim on raud(II)sulfaat FeSO mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO x7H O mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol CuSO x5H O seda kasutatakse taimetõrjes.
viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: Krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani.
puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet
· Tehisvärnits, vähe taimeõli, koosneb sünteetilisest vaigust ja lahustist. · Seguvärnits oksool, aluskihtide kruntimiseks. Loodusliku õli sisaldus 30 80%. PIGMENDID peenike värviline pulber, millega antakse värvisegule vastav värvus. · Looduslik mineral pigment eri mineraalidest jahvatamise teel. Oker savide jahv., valgelooduslikust kriidist, rauamennik pun. Toonid, glaukiniit roh. Toonid. · Mineraalsed tehis pigmendid, metallide ühendite peeneksjahvatamise teel: Valgetina+tsink, punanerauamaak, roh. kroom+tsink, kollanekroom+liiv, sinineultramariin. Pruunraud,mangaan,must.koobalt. NB! Peavad olema valguskindlad. Looduslikud kõige paremad. · MEtallipigmendid hõbealumiinium, kuldvask,pronks.
Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes. Naturaalsed värvimullad (mineraalsed): jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid (must), graniit (hall), rauamennik (pruunikaspunane), ooker (kollane), sidena (punakaspruun). Tehispigmendid (orgaanilised): tsinkvalge ja pliivalge (laevatööstuses, väga mürgine), pliimennik (helepunane, väga mürgine), kinamer (punane), ultramariin (sinine), alumiinium-, pronkspulber. Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal Traditsiooniline värvkate koosneb kolmest eri tüüpi värvist: krunt, alusvärv, pinnavärv. 1. Krundid – katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse.
kondenseerumise või üheaegselt mitme protsessi toime tulemusel. Peale põhikomponendi kasutatakse värvaineid ja täidist ( metallide soolad ja oksiidid, kips, kriit, talk), et suurendab tahke osa hulka, mis teeb materjali odavamaks ja annab eriomadused. Lahustamata värvained annavad kattele vajaliku värvi ja suurendavad katte kaitseomadusi: hõbedane kate alumiiniumpulber; valge Zn; Pb; kollane-, sinine- lasuur, roheline CrO; pruun rauamennik; must tahm. Alumiiniumi helbed olles värvi pinnal, peegeldavad tagasi valguse lühilainelist osa ja pidurdavad sellega vananemisprotsessi. 68. Lennukikattekanga iseärasused. See on tihe puuvillane või linane kangas. Linasest riidest kangad läbivad mädanemisvastase ja vee läbilaskevastase impregneerimise. Puuvillased ainult vee läbilaskevastase impregneerimise. Langevarjude tootmiseks kasutatakse puuvillast riiet aviasent. 69
viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: 1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani.
Neid saadakse kriidi, savide, 219 metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab nende kuumutamisega muuta. Tähtsamad looduslikud mineraalpigmendid ja nende värvused: Looduslik mineraalpigment Värvus maalrikriit valge ooker kollane, pruun või punakas rauamennik punane või pruun umbra pruun või rohekaspruun glaukoniit roheline Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Värvuse järgi liigitatakse neid: valged - tinavalge, tsinkvalge, litopoon; punased - tinamennik, tehis-rauamennik, rohelised - kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline;
puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet
puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid. Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet
annaabi.ee 
