Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekid...
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad,
Huvitavat Merkuurist Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne maknetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal.Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km
Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Omadused Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma)
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
Tallinna Reaal Kool Etna vulkaan Otto Jõeleht Piret Karu 26 November, kodus 1. Etna vulkaan asub Itaalias Sitsiilia kagurannikul. Joonis 1. Etna asukoht Sitsiilia kaardil. 2. Etna vulkaan on Euroopa suurim tegevvulkaan, mille kõrguseks on 3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub.
Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. Kuul ei ole magnetvälja. Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab seal terve ööpäeva.
Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Victoria juga siis kõigist maailma jugadest üle on? Ta paistab silma sellega, et on väga ühtne. Tähelepanuväärselt lai ja samas kõrge juga langeb suurvee ajal astangult alla katkematu veekardinana. Niisiis on Victoria juga meie planeedi teistest jugadest üle selle poolest, et moodustab langedes kõige suurema pinnaga ühtse veeseina. Suurvee perioodil, mis vältab märtsist maini, on veehulk Sambesi jões kümme korda suurem, ulatudes 3000 kuupmeetrini sekundis
Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine)
Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
PH 11 Särevere 2015 Sissejuhatus Valisin Etna vulkaani, sest see on Euroopa suurim vulkaan ja on üsna aktiivne. Etna on ka väga võimas ja just see tekitas minus huvi, et selle vulkaani kohta rohkem uurida. Etna vulkaan asub Euraasia mandril Euroopas Itaalias Sitsiilia idarannikul Catania linna ligiduses. Etna on euroopa suurim tegevvulkaan – 3350 meetrit kõrge ja on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on kihtvulkaan, koosneb põhiliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid. Salvestus Etna purskest aastal 2013 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/2/21/Paroxysm_a t_Etna%2C_16-17_November_2013.webm/Paroxysm_at_Etna%2C_16- 17_November_2013.webm.480p.webm Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava
· Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am
Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul
10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid
Esimesed Pariisi-aastad kujunesid tema jaoks väga raskeks ning majanduslik kitsikus ning nälg olid tema alalisteks kaaslasteks. Siis tegi ka Koort tänaval oma esimese viiuliesinemise, millega teenis natukene raha. · 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga, kellega oli tal neli last. · 1923. kolib Tallinnasse ning korraldab esimese personaalnäituse. Sellel on välja pandud 38 graniidist, basaldist ning väärispuidust skulptuuri · Viimastel eluaastatel huvitus Koort keraamikast. Ta rentis riigilt Kadriorus juba aastaid tühjalt seisnud Peeter I rajatud hobusetallid ning ehitas endale sinna ateljee ning enda projekteeritud keraamikaahjud. · 1934. aasta suvel kolis Koort Nõukogude Venemaale, kus asus Hariduskomissariaadi ja Ülevenemaalise Kunstnikkude Kooperatiivi kunstiliseks nõuandjaks ning Kshelli
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi
Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st:
Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud
läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja
Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad Kultuur · Kultuurist suhteliselt vähe teada. · Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega · Kaevasid allmaakanaleid ja tiike · Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplastikat Mälestised · Silmatorkavaimad mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead. · 23 m kõrged, 1530 t rasked · Negriidsete näojoontega. · Arvatavasti kujutasid valitsejaid. Olmeegi linnad · Linnad olid väiksed. · Eeskätt valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulad. · Elanike arv ei ulatunud üle 1000. · Poliitilised ja usulised keskused. · Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad."
suurusest). Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 15. novembril 1999 ja 7. mail 2003), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor
Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje
10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega sellepärast, et kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu
"Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6. Jaan Koorti "Abikaasa portree" on tehtud basaldist. Näiteid materjalidest mida ta on veel kasutanud: "Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure:
Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? S-lained levivad aeglasemelt ja nad ei läbi vedelikku. P-lained levivad aga ka läbi vedeliku ning tihedaid kivimeid otsides levivad nad kiiremini. Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? See tähendab, et see kith koosneb küll erinevatest kihtidest, kuid selle keskmine keemiline koostis on graniitne ehk keemiline. Millest koosneb aluseline maakoor? Aluseline maakoor koosneb peamiselt basaldist ja gabrost mille koostis on aluseline. Mille alusel eristatakse litosfääri alumine piir? Sealt edasi Astenosfääris on juba osad kivid üles sulanud, ehk siis vedelal kujul. Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Kuna jää tihedus on 0,9g/cm3 ja vee oma on 1 g /cm3 ehk siis 1/10 jääb vee peale. Mis on sellel seost litosfääriga? Kui litosfäärile langeb näiteks liustikuna suur koormust,siis osa litsoväärsit vajub astenosfääri sisse.
12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha
lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav. Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Kihtvulkaanid on ränirikkad, mis toob kaasa selle vulkaani plahvatuslikkuse ja laava suurema viskoossuse. Samuti on kihtvulkaani
Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15
järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K- tähe poolne külg. Kuu laigud Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. ,,Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti 1994 kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-
jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides tõuse ja mõõnasid "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks Merede pind koosneb põhiliselt' basaldist Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Aitäh tähelep anu eest
fantaasiaküllane vormirikkus. 11. Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks
12. Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Kesk-Ameerika silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis olid inimesed oli tõetruud ja seostati loodusnähtustega, jumalaid kujutati sümboolsetena, skemaatiliselt ja tinglikult Indiaanlased kujutasid skulptuuris detailselt nägu, ülejäänud keha oli neile vähetähtis
Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam- Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega (3-2 ss.eKr) ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.)
Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst:
Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma
väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti. Valguse tagasi peegeldus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. (veenuse puhul on olukord vastupidine) Kasutatud materjal http://wapedia.mobi/et/Merkuur?t=13. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur#Heledus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://geology.com/rocks/pictures/basalt.jpg&imgref url=http://geology.com/rocks/basalt
Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). 80% pinnast on kaetud vulkaaniliste tasandikega. Üks suurimaid vulkaane asub Beta piirkonnas mille läbimõõt on 820 kilomeetrit ja mis on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kõik need maavärinad ja vulkaaniline aktiivus kujundabki pinnavormi. Näiteks on leitud üks 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe veenuse pinnalt. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega mis koosneb peamiselt graniidist ja basaldist. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Veenuse pinnamood on noor: 300-600 miljonit aastat vana. Atmosfäär Pind pole kosmosest vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg
vulkaan. Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus
puudumine. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Selle koha peal võib muidugi paraleele tõmmata Egiptusega, kuna ka sealt on olemas meil hieroglüüfkiri. Siin võib aja maha võtta ja mõtiskleda muidugi, miks just hieroglüüfkirjad on need esimesed? Olmeekide kõige silmatorkavaimad mälestised on, aga mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega ning seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeekide juures jätaks jutud nüüd pooleli, kuna nad ikkagi pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 18-27, Õ lk 71-88 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast, mis oma korda jagunevad kõik kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13
koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiiv kivina Basalt • Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla 5%. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast(ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Basalt • -harilikult must • -koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. • -kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride tegemiseks Liivakivi
ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. · Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. · Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. · Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. · Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. · Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. · Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. · Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. · Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. · Kuul ei ole magnetvälja. · Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Kokkuvõte Kuu tekkimise teema kohta polnud internetist raske infot otsida. Enamuse informatsiooni sain wikipeediast. Sain teada seda kuidas kuu tekkis ja millest see
Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mered Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on.
Kuid kui keegi ennast halvasti tunneb, siis palun öelge. Edasi suundume me horisontaalsesse tunnelisse. Edasi minnes tuleb siit graniitplaatidega kaetud ruum, kus Vyse on avastanud sesesarga tükid koos vaarao rüüstatud muumia jäänustega.Siit edasi minnes jõuame tunnelisse. Arvatakse,et siin paikenud aarded langesid hauaröövlite saagiks tõenäoliselt juba vanaajal. Ka Vyse'i ekspeditsiooni avastatud ja püramiidist välja toimetatud paleefassaadi kaunistustega basaldist sarkofaag läks kaduma: laev Beatrice uppus Hispaania rannikul Trafalgari neeme juures. Koos laevavraki ja sarkofaagiga lamab seal ookeanipõhjas hulk teisigi leide. Menkaura hauatemplist leitud esemetest võib Egiptuse Muuseumis Kairos näha vaid skulptuure. Siin Menkura püramiidi juures lõpetamegi enda ringkäigu. Kui kellegil on küsimusi, siis julgelt küsige . .......... Loodan, et jäite enda ekskursiooniga rahule. Oli meeldiv teiega kohtuda, nägemist.
Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb
12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeister? Katsushika Hokusai 4. VANA - AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk - Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olme egid on Kesk-Ame erika vanima kõrgkultuuri loojad. 2. Missuguseid mälestusi on nad enda st jätnud? Olme ekide kuulsaimad kunstiteosedhiiglaslikud on kuni 3m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. .. on leitud ka . maosarnaseid, mao pea ja draakoni kehaga kujutisi 3. Millise riigi pealinn oli praegus e Mehhiko pealinna kohal a sunud Tenochtitlan? Asteegi riigi pealinn oli s el ajal Tenochtitlan, nüüdseks on samass e kasvanud Mexico linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosa s Yucatani poolsaarel
„Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid Nikolai Triik „Lennuk“ Kr. Raud „ Kalevipoja surm“ 6. On tehtud basaldist, on kasutanud ka pronks ning ka marmorit. 7. On kasutanud õli-, tempera-, pastelltehnikat jne Ülemine: Suvepäikese paistel Alumine: "Kirg" “Linda kivi kandmas“ 8. Selle tegi Nikolai Triik. 9. Materjalideks on kasutanud tamme, pronksi jm “Leda luigega“
sajandi 2. poole üheks mõjukamaks kunstnikuks Euroopas (Wikipedia, Land art). Maastikukunstiga seob teda ilmselt see, et ta oli aktiivne keskkonnakaitsja, mis avaldus ka tema töödes. Üheks ehedamaks näiteks on sellest 1982. aastal algatatud projekt "7000 tamme" ("7000 Eichen"), mis oli võimalik tänu Saksamaal Kasselis toimuvale ülemaailmsele kunstinäitusele. Projektis oli ette nähtud, et üle kogu suure linna istutatakse 7000 puud, kus igaühe kõrval seisab umbes meetrikõrgune basaldist sammas. Beuys lootis, et projektist saab esimene etapp tervet maailma haaravast puudeistutuslainest, mille eesmärk oli positiivses suunas mõjutada elukeskkonna kvalitatiivset ja sotsiaalset muutust. (Dia Art Foundation, Joseph Beuys 7000 Oaks). Alternatiivsed seisukohad Levinud on eelarvamus, et maastikukunsti teosed loodi suures osas selleks, et lõhkuda sidemed kunstimaailma mõningase kommertslusega. Tööde iseloom vihjab küll, et
Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Robert Smithson (1938-1973, ameerika maakunsti pioneer). "Spiraalmuul" asub madalas Suures Soolajärves Utah´ osariigis. Buldooseritega ehitatud teos koosneb mustast basaldist, lubjakivist, mullast ja punastest vetikatest, mis kasvavad muidu elutus vees. Spiraal on 450 m pikk ja 4,5 m lai. 11. Missugune näeb välja funktsionalistlik hoone või funktsionalistlik tarbeese? Hoone: hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad, jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon)