AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter
Tänapäeval kasutatakse selleks teemantsaagimist ja puurimist. Eelised võrreldes muude tehnoloogiatega: Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Teemantpuurimine ei tekita tolmu, kui puurimisel kasutatakse lõiketera jahutamiseks vett. Kui tegemist on valmisolevas ruumis puurimisega (näit: korter, kontor vms.) ja välistatud on vee voolamine maha või seintele, siis on olemas ka varustus puurimisvee kokkukogumiseks.
GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid.
Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine b. Lõikamine c. Treimine d. Termotöötlemine e. Avade puurimine Question8 Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Pindade kvaliteedi parandamiseks b. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks c. Detailide kuju muutmiseks Question9 Milleks kasutatakse hööveldamist? Vali üks või enam vastust. a. Tasapindade töötlemiseks
........................................................................ 5 Pneumojaoti sisemised ühendused kujutatakse õhu voolusuunda osutavate nooltega..................................................................................... 5 Suletud avasid tähistatakse risti joonega....................................................5 Liiteid kujutatakse null või lähteasendis......................................................5 Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number jaoti avade arvu (va juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu....................5 2.3. Pneumojaoti avade määratlemine........................................................6 3. PNEUMOJAOTITE JUHTIMISMEETODID........................................................6 3.1 Juhtimisviiside liigitus............................................................................6 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis..........................................................7 3.1
Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Avardil puudub tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust
lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Valutehnoloogia kodutöös kirjeldati terasest detaili valmistamist. Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks P10, sest detaili lõiketöötlemisoperatsioonid koosnevad valdavalt treipingis detaili pindade silumisest ja puuriga avade puurimisest. Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine
0,00252 tehakse pluss (+) märk. 3. astmelise ava korral täidetakse kaks 20 järjestikust rida, lahtrid 7, 8 ja 9 täidetakse kahe eraldi puurimisoperatsiooni jaoks 0,00084 33,3333333333 d või detaili elemendi mõõtmed peale töötlemist Operatsiooni oon, sulund, faas, läbiviimise Avade mõõtmed pärast töötlemist e jm seadme või Paksus töökoha Sügavu Sügavu Läbiv nimetus, Läbi-mõõt s s ava kasutatud Kõrgus lõikeinstrumend
-inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. -ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. -ultravalgus on silmadele kahjulik. 29. -valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. -valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. -mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. -valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. -lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.
remondis kasutatakse. MAG-keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis. MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis. Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret.
enamus materjalide korral; Tavaliselt lühike laast; Pime ja läbiv ava); Keermepuurid üle ühe niitidega (Sobib “pehmete” materjalide töötlemiseks; Väiksem takistus ning vajalik pöördemoment; Jahutusvedelikul on kergem jõuda lõiketsooni; Pime ja läbiv ava); Spiraalse tipuga keermepuurid (Lükkab laastu ettepoole; Tugevam lõikeserv; Lükkab emulsiooni ettepoole; Läbivate avade töötlemiseks); Keermepuurid laastusoonega ainult lõikeosal (Sama lõikeprotsess nagu eelmisel; Väga hea lõpptulemus; Läbivavade töötlemiseks); Spiraalsoonega keermepuurid (Peamiselt pime avade töötlemiseks; Laast viiakse lõiketsoonist mööda sooni minema; Erinevad tipunurgad); Valtsiv keermepuur (Erineb eelmistest kuna keere moodustatakse plastse
Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt: · Needi lõiketugevus, pealtvaade neet alumine plaat Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e= 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise
Mõõtetulemused: pinna nr12345det. kujusilindersilindertasapindtasapindtasapindnõukogude etalonigaRa6Ra5Ra10Ra5Ra6euroopa etalonigaRa3,2Ra6,3Ra12,5Ra12,5Ra6,3profilomeetrigaRa3,4Ra4,3Ra9,4Ra5,8Ra3,7Ra4, 5Ra3,8Ra4,5Ra8,4Ra3,4Ra3,6Ra4,9Ra5,8Ra7,9Ra2,3profilomeetri keskmineRa3,83Ra4,33Ra6,56Ra7,36Ra3,13 Laboratoorne töö nr 5 Avade sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Töö käik: 1.Mõõdan avade sügavuse nihikuga. 2.Vastavalt saadud mõõtmetele valin sobiva vahetusotsiku ja panen selle kruviku külge. 3.Mõõdan kolm korda avade sügavust ja kannan saadud tulemused tabelisse. Mõõteskeem Mõõtetulemused ava nr.mõõde nihikugaotsakmõõde sügavuskruvikga123keskm.130,5025- 5030,6130,5930,5930,60238,4025-5038,4138,3938,4038,40350,3050-
suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse sattumist varju piirkonda. Ilmneb, kui avade mõõtmed on natuke suuremad valguselainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad, siis levib valgus sirgjooneliselt.Mida kirtsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. Lained tugevdavad teineteist kui on samas faasis. Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus
aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~). Ava difraktsioonil paiknevad heledad ja tumedad ribad alati avaga paralleelselt. Mida kitsam on ava, seda suurema (laiema) piirkonna difraktsiooniribad katavad. Seda, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. I Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis (max tingimus)
Lõikeprotsessis on laastu eemaldamine ja jahutusvedeliku juurdevool puuri lõikeservadele rakendatud. Laastu ärajuhtimisel hõõrdub see mööda puuri soont ja puuri ava pinda. Sellega kaasneb tuntud laastu deformatsioon ja soojuse tekkimine. Puurid: Puurid liigitatakse konstruktsiooni järgi enamkasutatavateks keerd- ja vähemkasutatavateks eripuurideks. Keerdpuur ehk spiraalpuur koosneb lõikeosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Eripuuridest olulisemad on süvapuurid. Sügavate avade puurimisel, kus pikkus ületab viiekordse ava läbimõõdu, kasutatakse õõnespuure. Jahutusvedelik juhitakse õõnsuse kaudi lõiketsooni. Samas õõnsusest väljub laast. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. 1) Avardit kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus.
3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha
ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda oluliselt suurematel lõikekiirustel. 6. Avade sisetreimine avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka "lendteraks". Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava läbimõõtu. Avade jaoks, mis on 6 läbimõõtu sügavad kasutatakse spetsiaalseid vinratsioonisummutusega tööriistu
· landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus
keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel.
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
(R- punane, G- roheline, B- sinine). Vahepealseid värve näeme nende varvite kombinatsiooni tulemusena. Silmanägemist aitavad korrigeerida läätsed, mis koondavad või hajutavad kujutise võrkkestale. Kuid mida tegi teadlane Young? Ta tegi double sit experimenti, millega tõestas oma teooriat, et valgus on laine. Täpsemalt tõestas ta difraktsiooni, mis on lainete liikumise nähtus. Kui lainete käiguvahe on täisarv ning lainepikkus ja faas samad, siis näeme läbi avade tulevat valgust, kuid kui käiguvahe on komaga ning lainepikkus ja vaas erinevad, siis me valgust ei näe. Difraktsioon on lainete paindumine avade ja tõkete taha tingimusel, et tõke/ava on lainega samas suurusjärgus. Valgus kui lainet tõestati ka murdumisega, mis tähendas, et kiirus muutub üleminekul ühest keskkonnast teise, mis sõltub materjalist ja valguse langemisnurgast. Murdumisnäitaja, mis näitab kui mitu korda aeglustab või kiireneb valgus teises keskkonnas.
Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. Töö teostamine
1 52,50 75mm 52,12 52,32 52,40 52,28 2 12,54 25mm 12,42 12,42 12,38 12,40 3 13,84 25mm 13,58 13,30 13,18 13,35 4 33,48 50mm 33,35 33,43 33,49 33,43 5 36,96 50mm 36,80 36,12 36,16 36,36 Mõõtetulemusi vaadates võib järeldada, et avade põhja pind on ebatasane. 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Nurkade mõõtmine nurgamõõdikuga Plaat nr 2 Mõõdan detaili 4 nurka 2 korda ja arvutan keskmise. Tabel 5 Mõõtetulemused Nurk Alfa Beeta Gamma Delta Mõõtetulemus 1 65030` 115010` 1040 76010` Mõõtetulemus 2 65030` 11508` 1020 76020`
riietusruumis), o tuulekoda (2-3m2), o varustuse ja inventari hoiuruum (15-20m2), o soovi korral varikatus, terrass. Projekti mahus tuleb esitada järgmised joonised: Plaan mõõtkavas M1:50 või 1:100. Plaanidel esitatakse horisontaalsed hooneosad projektsioonis ja vertikaalsed hooneosad lõikes. Plaanile peab olema märgitud: o ehitise, selle osade ja ruumide põhimõõtmed millimeetrites, teljed ja telgede sidumine, avade sidumine, evakuatsiooniteede laiused. o akende ja uste asukohad, uste avanemissuunad, o peamine kohtkindel sisustus, san.tehnilised seadmed, kütteseadmed ja muud seadmed, o ruumide nimetused ja pindalad, o liikumispuuetega isikutele ettenähtud ruumide mõõtmed, o vaadete suunad ja lõike asukoht, o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest
Vali üks: a. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min b. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm c. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min d. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Parema pinnakvaliteediga ja täpsemate avade saamiseks kasutatakse järgmisi lõikeriistu ja lõikepinke: Vali üks: a. hõõritsaid ja puurpinke b. hõõritsaid ja freespinke c. treilõikureid ja puurpinke d. avardeid ja höövelpinke Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase lõiketöödeldavus muutub süsinikusisalduse ja legeerelementide sisalduse kasvades: Vali üks: a. halveneb b. vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb c
+0,033 Detaili mõõtmed: sise ava d= 20mm H8( 0 ), 0 väliskontuur D= 180mm h8( −0,063 ) , paksus s= 1mm tegur c= 0,005 kuna tüpsus klass on IT8 Pilu matriitsi ja templi vahel: ¿ z=0,005∗1∗√ 65,2=0,04 mm REF Ref 462813487 (3) Siseava: Avade stansimisel tehakse pilu matriitsi ava suurendamise arvelt: dm= 20+0,033+0,04=20,073mm(1) matriitsi ja templi tolerantsiks on H6 templi mõõt ava stansimisel võetakse võrdeseks ava maksimaalse mõõduga. Väliskontuur: väliskontuuri stansimisel tehakse pilu templi mõõdu vähendamise arvelt dt= 180-0,063-0,04=179,897mm(2) templi ja matriitsi tolerantsiks on h6 matriitsi mõõt väliskontuuri stansimisel võetakse võrdseks stansitava detaili minimaalse mõõduga
Metallsulamite kuumvaltsimine viiakse läbi ilma määrdeaineteta. Külmvaltsimisel kasutatakse määrdeainena vett, et jahutada rulle. Mittemetalsete materjalide puhul kasutatakse erinevaid õlisegusid. Külmvaltsimisel kasutatakse mineraalõlisid. Küsimus 4 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse hoonimismasinaga?Nimetage seadme peamised parameetrid? Vertikaalset hoonimismasinat kasutatakse enamasti avade viimistlustöötluseks, mis kõrvaldab koonilisuse ja ovaalsuse. Peamised parameetrid on spindli ettenihke kiirus ja pöörlemiskiirlus. Hoonitakse kas puurvõi spetsiaalsespingis, kus hoonile antakse edasitagasi vertikaalne liikumine ava pikisuunas kiirusega 10… 20m/min ja hooni pöörlemisliikumine kiirusega 45…90m/min. Hoonimist kasutatakse peamiselt järeltöötlusoperatsioonina puurimisele ja lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab
on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difarktsioon paindumine. Interfernets liitumine. Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda 1) Difraktsiooniribad muutuvad avade suurenedes kitsamaks ja tihedamaks. Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral. Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevnevad või nõrgenevad, nimetatakse interferentsiks. 1)Liituvad lained tugevndavad üksteist.
spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j)
Raketise ehituse kvaliteedinõuded Materjal peab kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid (kindad, saapad, Raketise ehituse kvaliteedinõuded: avade ja avamoodustajate vormid kiiver, sobilik pikkade säärte ja käistega riietus); kraana Vajaminev materjal silluste saalungite ehituseks: veekindel ning raketisele või sarrusele kinnitatavad osad paigaldatakse nii, et kasutamisel kasutada korrektseid käemärke. Halva või puuduliku kasevineer paksusega 19mm, puidukruvid, betoonikruvid, jm nende tolerantsinõuded oleksid täidetud
Kõik on korras. Keha mõõtmine masinnägemise abil Selles ülesandes mõõtsime detaili aukude läbimõõte, aukude hulka ning võrdlesime nende kaugusi. Selleks määrame kõigepealt programmi tuvastama väikeseid aukusid, tõmmates nende ümber ristküli- kud ning lastes programmil augud üle mõõta. Seejärel määrame igale augule tolerantsi, mille piires võib antud ava läbimõõt varieeruda, ning kontrollitavade väikeste avade hulga. Sama seadingu teeme programmis ka suure ava leidmiseks, määrates selle tolerantsid. Seame programmi mõõtma ka väikeste aukude kaugusi suurest avast. Kuna programm sooritab mõõtmi- si massikeskmest ning tegu on ümmarguste avadega, võtab ta mõõtevahemiku kahe ringi keskpunktist. Ka siin ei määra me täpset vahemaad, vaid anname vahemiku, mille piires avade kaugus võib kõikuda. 1. Detail on paigas, kõik kaugused klapivad.
A2-s1,d0 klassi matejalist. 2 ja 3 tuleohuklassi puhul kui on hoones lisaks AKS TP1 hoones kandekonstruktsioonid R 15, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 ja hoones on AKS. Kui TP1 hoone on kaetud AKSga, on lubatud rajada kandekonstruktsioonid vastavalt nõuetele R30. Suitsutõrje · Suitsutsoonid üldjuhul kuni 1600m2, milledes suitsu eemaldamine korraldatakse igaühest eraldi · Loomuliku tõmbega suitsu eemaldamiseks kohaldatavate avade kogupindala suitsutsooni põrandapindalast peab olema vähemalt: 1. tuleohuklassi puhul 0,25% 2. tuleohuklassi puhul 0,5% 3. tuleohuklassi puhul 2% AKSi olemasulul võimalus vähendada kuni 50% · Akende kasutamisel arvestatakse: akna avatud pinnast 50% avade pindalast suitsu eemaldamiseks 10m mõjuraadius · Suitsuluukide pindalad on 1-6m2 ja käivitusmehhanism peab olema paigutatud kaitstava ruumi ukse lähedale Plahvatusohtlikud ruumid
Harmoonilised võnkumised-võnkumised, mida saab kirjeldada siinuse või koosinuse funk.abil. Resonants-võnkumisamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Lained-ruumis levivad võnkumised.(Ristlaine korral toimub võnkumine risti laineleviku sihiga.Pikilaine korral toimub võnkumine piki laineleviku sihti.) Lainete difratsioon-lainete paindumine tõkete taha.(difratsioon on hästi jälgitav, kui tõkete või avade mõõtmed on samas suurusjärgus lainepikkusega). Interferents-lainete liikumine, mille tulemusena lained kas tug.või nõrg. üksteist.
Tulekahju loomuliku arenemise käigus hakkab ruumis järjest otsa lõppema põlevmaterjal. Tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta lõplikult kustub ning alles jäävad ainult tukid. Kui ruum on nii hästi suletud, et sinna kuskilt õhku juurde ei tule, siis võib tuli mingi aja möödudes kustuda ka hapniku puuduse tõttu. Põlemiseks kasutatakse sel juhul ära kogu olemasolev õhk ja leegitsev põlemine kaob ning selle asemel jääb hõõguv põlemine. Sellise seisundis on igasugune avade tegemine (akna avamine või lõhkumine, ukse avamine, muude avade tegemine) ruumi ülimalt ohtlik. Otsekohe, kui ruumi pääseb õhku, toimub uus plahvatuslik süttimine, mille käigus tulekahju olukord täielikult muutub. Leegid ja temperatuur. Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavasid. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk
vaja selle meetodiga saadavat üliväikest pinnakaredust. 3. Ultrahelitöötlus kasutatakse pigem väga kõvade, aga haprate materjalide töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav pinnakaredus vastab lihvimise omale. 4. Kontsentreeritud energiavooga töötlus · Elektronkiirtöötlus pole mõttekas kasutada, kuna on mõeldud keerukate kontuuride lõikamiseks või siis väikeste avade tegemiseks. Antud töös olev detail on üpris lihtsate kontuuridega ja ka tsentraalava on üsna suur. · Lasertöötlus seda kasutatakse materjalide tükeldamisel ja väikeste avade tegemisel. Kuid minu poolt töödeldav detaili pole vaja enam tükeldada. · Plasmatöötlus sobiks osaliselt antud töö jaoks, kuna seda kasutatakse valuplokkide defektse pinnakihi eemaldamiseks.
Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lainepikkuse määramine:
Ehitusplatsi töökorraldus – halb – hea Brigaadi kvalifikatsioon – kogemusteta brigaad – kogenud brigaad – võõras brigaad – tuttav brigaad Avade arv – palju – vähe Tarind – eriline Vahekaugused – pikad – lühikesed Tarindi kõrgus – tellingute vajadus
.................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10 6. Palkmaja eelised...................................................................................................................................11 7. Kokkuvõte............................................................................................................................................12 8. Kasutatud kirjanud.............................................
Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks renn. See renn armeeritakse ja betoneeritakse. U-plokkidest moodustatud soone armeerimiseks kasutatakse 2-3 armatuurterast läbimõõduga 8-12 mm. Seinad Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite, elamute ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks. Kuigi 100 ja 150 mm plokist ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri. Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke laiusega alates 200 mm. Sõltuvalt hoone
on 900 kg/m3. • Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni- ja kommunikatsiooni-kanalite ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks. Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³. Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber • Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad, mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks. Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse kandevõimet 1,5 korda. 6 Joonis 8. Fibo sillus. Foto: Weber Fibo plokitoodetest ehitamine Vundament Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks,
Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi
väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja automaatjuhtimisseadmed. Ventilatsiooniruumis on kasutusel keskventilatsioonisüsteem, kus kasutatakse võimsaid ventilaatoreid. Elu- ja teenistusruumides tagatakse õhuvahetus keskpuhk- ventilatsioonisüsteemide abil, kus värske õhk suunatakse ruumi ülaosas õhujagajatesse õhuvoolu ühtlaseks hajutamiseks ruumi ulatuses. Värske õhk tõrjub kasutatud õhu kajutiuste või seinte allosas paiknevate avade kaudu koridoridesse. Õhuvahetus tualettides, saunas, pesuruumides tagatakse kesktõmbe- ventilatsioonisüsteemiga. Väljaimetava õhu asemele tuleb neisse ruumidesse õhk uste allosas olevate avade kaudu koridoridest. Kambüüsis kasutatakse puhk-tõmbeventilatsioonisüsteemi. Keskventilatsioonisüsteem on automaatjuhtimisega. Süsteemid lülituvad sisse või välja etteantud programmi järgi. Masina-katlaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhu kvaliteedi ka
Kruvivaiad ja vaivundament Vaivundament Kui pole tagatud pinnase kandevõime, siis tuleks kasutada vaivundamenti. Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada -- ei mingit maapinna niiskusprobleemi. Vaivundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Vaivundament Vaivundament Kruvivaiad OMADUSED kiire vundeerimistehnoloogia sobib ka kergematele ehitistele säästab energiat ja kulutusi puudub vajadus veeeemaldus, kaeve ja tihendustöödeks võimaldab ehitada külmunud maapinnale ja läbi asfaldi saab kasutada vanade vundamentide rekonstrueerimistöödel maaalune osa valmib ühe tööoperatsiooniga vibratsiooni ja müravaba tehnoloogia võimalik kasutada raskesti ligipääsetavates paikades mobiilne paigaldustehnika korduvkasutatavad võimalik paigaldada mehhanisme kasutamata keskkonnasõbralik. Süvita...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule. · Hoolitse omalt poolt selle eest, et ehitusobjektil valitseks kord ning kõiki töövahendeid hoitaks ettenähtud kohas. · Töövahendite ohutusseadmete ja kaitsekonstruktsioonide eemaldamine ilma töö...
ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut L2=P2=68=42 mm b) kuusnurk L3=P3=30=94,25mm c) ring L4=P 4=2( 8+10 ) =36 mm d) ristkülik x kordinaat L1x1 + L2x 2 + L3x 3 + L4x 4 x= L 1 + L 2 + L3 + L 4 Kus xn on vastava templi raskuskeskme asukoht 9655+4220+94,2555+3623 x= =45,23 mm ...
ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine ja kasutamine laes • AP-25 profiilid paigaldatakse ühe-ja kahekordse plaadikihi puhul lakke alati 400 mm sammuga. (vajadusel sammu suurendatakse/vähendatakse). • Kinnitatakse vahelaetalade külge läbi ette nähtud avade kruvidega. • AP-25 profiili jätkatakse alati laetalal. • AP-25 profiilide jätkukohad ei tohi asetada detailide otsad ülestikku. (üle teise profiili) Kasutatud kirjandus • http://www.gyproc.ee/tooted/47/karkas sid/3073/gyproc-ap-25-akustiline-prof iil • file:///C:/Users/Viktor/Desktop/AP-2 5_paigaldus_A4%20(1).pdf
d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c
lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil). Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile. Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
