MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi....
Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine.............................................................................................................................8 2.3.Magneesium sideained........................................................
Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Aluseid kasutatakse mitmetes eluvaldkondades: Ehitus, keemia laboris ja roostetamisel
hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi: 1. vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine 2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks.
Tsement Tsement (saksa keeles Zement < ladina keeles caementum "purustatud kivi, kivipuru") on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. TSEMENDI AJALUGU Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi.
pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon) · Üha enam kasutatakse ehitusel alumiiniumi ja tema sulameid. · Töötatakse välja üha suurema tugevusega teraste liike. · Massiliselt on hakatud kasutama plastmasse. · Toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli isolatsiooni materjale. · Eestis on edukalt arendatud põlevkivituhk-sideainete tehnoloogiat. · Modifitseeritud bituumenite kasutamine on märgatavalt tõstnud katusematerjalide kvaliteeti.
pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus.
peenestatud kivimaterjal. Hästi töödeldava mördi saamiseks peab kasutatava liiva lõimis (terastik) olema sobiv. Liiv ei tohi sisaldada huumust ega mulda. Liiga suured liivaterad sõelutakse välja. Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid. Pigmendid: kasutatakse mördile värvuse andmiseks. Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid: · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures
taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad mehaanilisteks-, keemislisteks- ja orgaanilisteks seteteks. Mehaanilised: sõmeraid kasut. põhiliselt täitematerjalidena (kruus, liiv). Keemilised: anhüdriit (siseviimistlus), kipskivi (siseviimistlus, ehituskipsi ja portlandtsemendi tootmiseks), lubitufid (poorsed, kerged, madala tiheduse ja tugevusega), dolomiidid (voodrimaterjalina, müürikivina, killustikuna ja sideainete tootmiseks), magnesiidid (kasut. tulekindlate materjalide ja sideainete tootmiseks). Orgaanilised: olulisimad on lubjakivid (merevees elanud loomade ja taimede lubjastunud setted). Valmistatakse ehituskive, kasut. täitematerjalina teedeehituses, betoonis, kivisegudes, mineraalsete sideainete toorainena. Moondekivimid: kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu (marmorid, kvartsiidid, savikildad). Kivimineraalid:
· Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust Kipsist ehitustooted: · Kipsplaadid · Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele
Puitmaterjal ei ole teatud tingimustes ka väga vastupidav: siis, kui see puutub kokku maaga. Sedagi omadust saab parandada pinnatöötlusainetega ehk puud saab surveküllastada või seda saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini. Maalrieriala mõisted Abilahusti kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist Adhesioon värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste Antifoulingvärv kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist Apelsinipind pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast Dispersioon kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines
tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa. Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus
MÖRDID Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid.
Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine
pingmente. · Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 5. tiheduse järgi - tavaline raskemört >1500....2200 kg/m 3 (kvartsliiv) - kerge ehitusmört < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid.) 2.otstarbe järgi -müüri. -pinnakatte - eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenikiirgust takasitavad jms.) 3.sideainete järgi - tsement- , lubi- ,kips-,savi-,kukersiit- jms mördid. Mördile esitatavad nõuded: 6. hea tööteldavus 7. veehoidvus(lubimörtide veehoiduv on parem kui tsementmörtidel) 8. ei tohi kihistuda 9. hea raske aluspinnaga · Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid. Mördid jaotatakse · müürimördid · pinnakattemördid
Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. c) Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid
Siin erinevad autorite andmed jällegi oluliselt. Olgu mainitud, et kipsmördi tugevus ületab lubimördi tugevust, eriti tõmbetugevuse osas. Ligi 40 korda suurema vees lahustuvuse tõttu ei sobi see aga Euroopa niiskesse kliimasse. Hüdraulilise lubimördi lõplik survetugevus on ligikaudu 10MPa. Oluline on märkida, et puhas lubimört on tugevam kui vähese hüdraulilise lisandiga lubimört. Tugevuse miinimum asub lubjahüdraulilise lisandi suhtel 2:1. Sideained Ehituses mõistetakse sideainete all pulbrilisi materjale, mis vastastiktoimel veega moodustavad algul plastilise massi, millele võib anda igasuguse kuju. Aja jooksul kaotab see liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust. Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust. Need on: õhklubi, kips ja
seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid.
kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku
Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemiliste ühendile lagunemisega. Juhul, kui valandi pind ei ole veel piisavalt tardunud, siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2
mass. Tsement esineb näiteks liivakivis liivaterade vahelistes tühemikes. Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus
Cement is manufactured through a closely controlled chemical combination of calcium, silicon, aluminum, iron and other ingredients. Common materials used to manufacture cement include limestone, shells, and chalk or marl combined with shale, clay, slate, blast furnace slag, silica sand, and iron ore. These ingredients, when heated at high temperatures form a rock-like substance that is ground into the fine powder that we commonly think of as cement”. [1] “Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialt kasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Tsementi kasutatakse maa- või veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega”. [2] Portlandtsementi nimetatakse lihtsalt tsemendiks.Tsement sisaldab kaltsiumoksiidi, ränioksiidi,
sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõjudele. Tsementi kasutatakse maapealsetes ning maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides,
Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena.
Kipsplaadid täiteaine - liiv, räbud, niiskel (5%) kivil. Kipskivid pimss, saepuru Tulekindlus mittepõlev; klass A ehitusmaterjal; vähendamaks sideainete Dekoratiivsed Tulepüsivus 1-kivi sein 120 min., ½ kivi sein 60 min. kulu ja kipstoodete elemendid Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; deformatiivsust pehmenemistemperatuur ca 1100...1200°C. armeering papp, manilla, takk, puitvill, õhumüra isolatsiooni indeks 1-kivi sein 56 dB, ½ kivi sein
maailma. Kõige uuemaid kiudbetooni kasutuskoht on vahelaed. Eestis esimesed kiudbetoonist vahelaed valmisid 2005. aastal Tabasalus, kui ehitati mitmekorruselist büroohoonet. [1] 3 2. BETOONI OMADUSED Betoon on massiivne materjal, millel on suur survetugevus, kuid väike pingetugevus. Betooni koostis võib olla väga erinev, sõltudes soovitud lõpptulemusest. Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie
· autoklaavselt (lubi + kvartsliiv) 5.3 Toorained · Mineraalsed sideained: savi, lubjakivi · Tööstusjäägi ( põlevkivi tuhk) 5.4 Tootmise põhietapid: · lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) · lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) · põletamisel saadud produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine) 5.5 Sideainete omadused. · Veevajadus. Väljendatakse standardkonsistentsiga(vahel ka normaalkonsistents) so. vee hulgaga, mis on tarvilik hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks ja vajaliku töödeldavuse andmiseks ning sideaine terakeste märgamiseks. · Tardumine. Paigaldamise seisukohalt oluline tardumine s.o. faas, kus sideaine taigen kaotab plastsuse, kuigi ei võta veel vastu välisjõudu. · Kivistumisega saavutab sideainekivi tugevuse.
1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid. Portlandtsemendi põhikoostisosaks on portlandtsemendi klinker. Portlandtsemendi klinkri tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi Portlandtsemendi kui sideaine tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks on sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub seega portlandtsemendi toorainete hulka. 4.3.Sideainete tootmine Tehnoloogiliselt koosneb sideaine valmistatamine kolmest põhietapist: I lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) II lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) III põletamisel saadud produkti jahvatamine (mille eesmärgiks on küllaldase reaktsioonipinna tagamine) Need põhietapid sisaldavad omakorda mitmeid erioperatsioone. 4.4.Tsementide teised koostisosad ja lisandid
Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri
64 11 4 2 Vee sees 20,36 224.1 179 20,12 10 229.2 182.2 20,51 1.64 12 3 218.5 174.2 20,27 13 5. Järeldus Jahvatuspeenus on üks olulisemaid sideainete omadusi just nende kasutamise ja segu ettevalmistamise osas. Töös kasutatud ehituskipsi jahvatuspeenuseks määrati 10,4%. Leitud tulemus on normide piires - segu veevajadus ei ole liiga suur ja segu on piisavalt plastne, et seda käsitseda. [2] Kipstaigna normaalkontsistents on 45%. Tulemus on normide kohane – kipsi ja vett on segus pea võrdselt, kipsi 5% rohkem. Kipstainas tardus 8 min 54 sek. Tulemus on tavapärane. Tardumine oli ebaühtlane (vt graafik
takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena. · Aktiivaine kantakse peale mehhaaniliselt. Seejärel läbivad plaadid konveieril kiirkuivatusahju, kus nende pind kuivatakse, et vältida nende kokkukleepumist. · Plussplaadid on nüüd rohelised/kollased. · Miinusplaadid on täidis- ja sideainete tõttu kergelt hallid. · Plaatidel lastakse pakkidena 2 päeva kontrollitud temperatuuri ja niiskusega keskkonnas kuivada. Kuivamisel muutuvad plaadid keemiliselt sabiilseks. Toimub eksotermiline reaktsioon, mille käigus aktiivaines sisalduv vaba plii muungub pliioksiidiks. 5 SEPERAATORID Lühiste vältimiseks ümbritsevad plussplaate õhukesed poorsed isoleerivate omadustega lehed.
1. Betooni valik............................................................................... Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, keskkonnaklassi, sarruse kaitsekihi paksuse, tolerantsid ja pinnaklassid. Keskkonnaklassiga tuleb arvestada pikaealiste betoonkonstruktsioonide projekteerimisel. Keskkonnaklassifitseerimise osas on olulisemad määratletavad küsimused: minimaalne tugevusklass,
takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena. · Aktiivaine kantakse peale mehhaaniliselt. Seejärel läbivad plaadid konveieril kiirkuivatusahju, kus nende pind kuivatakse, et vältida nende kokkukleepumist. · Plussplaadid on nüüd rohelised/kollased. · Miinusplaadid on täidis- ja sideainete tõttu kergelt hallid. · Plaatidel lastakse pakkidena 2 päeva kontrollitud temperatuuri ja niiskusega keskkonnas kuivada. Kuivamisel muutuvad plaadid keemiliselt sabiilseks. Toimub eksotermiline reaktsioon, mille käigus aktiivaines sisalduv vaba plii muundub pliioksiidiks. SEPERAATORID Lühiste vältimiseks ümbritsevad plussplaate õhukesed poorsed isoleerivate omadustega lehed.
( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi.
Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad polümeersete sideainete elastsust Kasutatakse : Dibutüülftalaat Ditüleenglükool kastoorõli Katalüsaatorid Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu tekkinud ainete koostisse Täiteained Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused : Peavad olema keemiliselt inertsed Ei tohi lahustuda sideaines Ei tohi lahuses punduda Täiteainena kasutatakse : Kriit kaoliin
Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid
põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime 9) Puurimise põhioperatsioonid
arvestama ehitusplatsi iseärasusi. Õigesti valitud betoon võib oluliselt pikendada betoonkonstruktsioonide kasutusiga (Otsman, 1976: 26). Betooni valikul määratleb projekteerija need omadused, mis esitatakse kivistunud betoonile konstruktsioonis. Vältima peaks seejuures liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus); · täitematerjalide kvaliteet ning terastikuline koostis; · seguvee kvaliteet; · betoonisegu paigaldamise kvaliteet (tihendamine, järelhooldus). 1.1.7. Järelhooldus:
basseinides, mis on varustatud kuumutusseadmetega. Ehitusplatsil tuleb hoida bituumenit kaitstuna sademete ja otsese päikesekiirguse eest. 13. Asfaltbetoonid Millistest komponentidest tavaliselt koosneb asfaltbetoon? Bituumenist, fillerist, peentäitematerjalist, jämetäitematerjalist. Millistesse liikidesse jagatakse asfaltbetoonid temperatuuri järgi? Kuumadeks, soojadeks ja külmadeks Mida kujutab endast filler? Lubjakivipulbrit Asfaltsegude sideainete liigid? Sitked naftabituumenid, vedelad naftabituumenid, vedeldatud naftabituumen, põlevkivibituumenid, bituumeniemulsioonid. Mis vahe on karkassiga ja karkassita asfaltsegude vahel? Karkassiga segudes on suurema killustiku sisaldusega. Karkassita segudes on väiksema killustiku sisaldusega. Mida tähendab asfaltsegude mineraalosa pidev- ja katkev terakoostis? Pideva terakoostise puhul on mineraalaines kõiki
Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas. Pärast kohtumist keiser Karl V sai Tizianist keiserlik õuemaalija. 1530.a-st alates muutus Tiziani loomelaad rahulikumaks ja ta sai juhtivaks portretistiks. Hilisloomingus komponeeris Tizian eelkõige värvustest lähtuvalt. Täiendavate sideainete lisamisel pikendas ta kuivamisprotsessi ja maalis lõpuks "rohkem sõrmede kui pintsliga". looming: Flora Urbino Veenus Keiser Karl V Autoportree Kibuvitsakroon Assuanta e. Maarja taevaminek Madonna Pesaro perekonnaga 5. Giorgione (teg. Giorgi Zorzi v. Giorgio da Castelfranco) - sund. 1477 - surnud 1510.a.; kõrgrenessansi perioodi maalikunstnik. Tema elust ja loomingust on vähe teda. Harvu vihjeid leidub varaste biograafide Vasari ja Michieli kunstnike-elulugudest
või tööriista külge. Kinnitamiseks kasutatakse kõva joodist. Mitte metallsed materjalid Masina ehituses kasutatakse laialdaselt mittemetallseid materjale. Puit Kasutatakse erinevate labade, kastide ja ka kaunistus materjalidena. Plastmassid on tehis materjalid, mis soojuse ja rõhu mõjul muutuvad plastiliseks. Selletõttu on neid võimalik töödelda soovitud kujuga esemeteks. Kõigi plastide koostisained on sideained: looduslikud enamasti aga ka sünteetilised polümeerid. Peale sideainete on plastmasside kostises lisandeid, mis muudavad plastmasside omadusi vajalikus suunas. Täite ained muudavad plastmassi tugevamaks ja annavad talle eriomadusi. Täiteainetena kasutatakse paberit, tekstiili,metalli laaste jne. Plastmassidel on palju häid omadusi, kerged, tugevad, korrosiooni kindlad, väikese hõõrde teguriga, heade isolatsiooni omadustega, dekoratiivsed, puuduseks väike soojusjuhitavus ja püsivus, vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine.
3. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Lubja kasutamine - müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört; krohvimördid segus kipsiga; kuivsegud; lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit); lubivärvid; lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks; kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.). 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3)
massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised mehaanilised organogeensed > Moonde ehk metamorfsed kivimid > Eestis levinuim tardkivim on graniit. > Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms. > Paekivi on kasutusel ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandsemendi toorainena , samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. > Moondekivimid e. metamorfsed on moodustanud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides ,mille tulemusena on muutunud kivimi esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. > Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. > Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel
oluliselt parandada betoonikonstruktsioonide säilivusomadusi ja sellega lisada nende kasutusiga. Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: · betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, · keskkonnaklassi, · sarruse kaitsekihi paksuse, · tolerantsid ja pinnaklassid. Keskkonnaklassiga tuleb arvestada pikaealiste betoonkonstruktsioonide projekteerimisel. Keskkonnaklassifitseerimise osas on olulisemad määratletavad küsimused: · minimaalne tugevusklass, · veekindluse nõue,
lõhkeaine või mõne teise brisantse lõhkeaine plahvatuse abil. Brisantsete lõhkeainete suhteliselt madal tundlikkus, võrreldes initsieerivate lõhkeainetega, tagab nende tunduvalt ohutuma kasutamise lõhketöödel. Brisantsed lõhkeained jagatakse veel tugevdatud- , normaal- ja madala võimsusega lõhkeaineteks [11]. Plastilised lõhkeained on tugevdatud võimsusega lõhkeainete (kõige sagedamini heksogeeni, oktogeeni või pentriidi) mehhaanilised segud mitmesuguste sideainete ehk plastifikaatoritega. Harilikult kasutatakse sideainena mitmesugused nii taimseid kui mineraalseid õlisid ja vahasid. Plastilised lõhkeained on normaalsel toatemperatuuril voolitavad ning neist saab väga edukalt valmistada mitmesuguseid kujulaenguid. Plastilisi lõhkeaineid kasutatakse laialdaselt ka elastsete lehtede nn "plaasterlaengute" valmistamiseks [11] 3.2. LEVINUMAD LÕHKEAINED Paukelavhõbe Hg(CNO)2 on valget või halli värvi peenkristalne aine. Kuiv
Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Pahtlid on pigmentide, täiteainete ja sideainete pastataolised segud. Pahtliga tasandatakse pind enne värvimist. Pahtlitele võib lisada lakki või värvi ja peeneksjahvatatud talki. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine,
nähtavaleilmumist värvilisel taustal asuvate mustade tekstide, joonte ja väiksemate objektide umber (kus on 100% black), lisatakse repros või rip.- is neile ületrükk ehk overprint 26. Trükivärvide liigitus ja omadused Trükivärvide omadused Viskoossus - milline on aine takistus selle voolamisele. Mida kõrgem viskoossus, seda nö elastsem ja vähemvoolavam trükivärv. Kleepuvus - suurendatakse sideainete lisamisega, vähendatakse õlide abil. 27. Trükiste kaitsemeetodid. Milliseid võtteid on võimalik kasutada tõstmaks trükiste võltsimiskindlust • Hologramm, KOPEERIMISVASTANE TRÜKITEHNIKA, Mikrokiri, nummeratsioon, Reljeefraster, Riba- ja maatrikskood, Rosetid, Turva trükivärvid, Turvanumeratsioon, Turvapaber, UV-valguses helendavad värvid 28. Joonista fleksotrüki trükisektsioon ja kirjuta juurde sõlmede nimetused ja Otstarve
Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine -Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört - Krohvimördid segus kipsiga - Kuivsegud - Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) - Lubivärvid - Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks - Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 6.3. EHITUSKIPS *Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine.
MÖRDID LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul. 1. Õhkmördid lubimört, kipsmört 2. Hüdrauliline tsemendi basil OTSTARVE: 1. Müürimört kõrgema margilistest sideainetest 2. Krohvimördid, pinnakattemördid madalama margilistest sideainetest. Krohvimörtides suurem sideainete hulk. 3. Plaatimissegud põrandaplaatide jaoks suurema tugevusega. Lihtmört 1 sideaine Segamört 2 sideainet Mahumassi järgi: piir 1500 kg/m3. Alla 1500 = kerge, üle 1500 raske ÜLDOMADUSED: 1. Vedela, värske omadused: plastsus (lastakse koonusel mörti vajuda (mm). 2. Kivinenud vee hoidvus(oleneb sideaine ja vee hulgast),
annaabi.ee 
