PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks. Kivivill- Rockwool ROCKMIN PLUS kivivillaplaate kasutatakse korrustevahelistes
Põranda lammutamine m2 45 0,00 kipsi eemaldamine m2 15 0,00 Uste demontaaz tk 4 0,00 Akna demontaaz tk 1 0,00 Utiliseerimine kmpl 1 0,00 Põrand 0,00 Kile m2 43 0,00 Klaasvill 100mm m2 43 0,00 OSB 2x10mm m2 43 0,00 Parketi aluskate m2 43 0,00 Parkett m2 43 0,00 Seinad 0,00 Kübarprofiil s=600mm jm 153 0,00 Kipsplaat 12,5mm m2 90 0,00
docstxt/12315342246461.txt
lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused.Puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal, on ka tooteid, mis on algusest peale toodetud puistevillaks. Erinevus rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus
Pilet 16 1. Müüritööde teostamine talvel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks ning lõpetamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kirjeldada ladumise viisi ja materjali ettevalmistamist · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: Kivivill, klaasvill ja polüstüreen · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2
kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist. Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus- ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
nr nimetus a b h m V 1 Saepuruplaat 98,2 99,6 15,5 110 152 733 Õõnes 2 keraamiline tellis 248,3 85,3 66 2150 1410 1525 3 Eps 147 97,3 47,4 21,9 667,9 32,3 4 Silikaattellis 247,6 118 86,6 4810 2545 1924 5 Klaasvill 140 99,6 20,6 24,56 294 83,5 6 Lubjakivi 50,5 50,2 50,2 350 127 2591 7 Dolomiit 98,2 98,2 98,2 2000 941 2220 8 Ekst. polüst. 50,2 99,5 145,3 35 724 48 9 Graniit 146,3 99 27 326 114 2850 10 Ekst. polüst. 68,3 68,5 25 19,8 390 51,5 188,5/
6 127.56 155.58 24 Kergkeraamiline plaat 126 126.4 156 155.5 125.5 154.9 186 133 25 Kivivill 186.5 186 132 192.3 185.5 312 102.5 141.5 26 Klaasvill 101.5 101.7 140.5 141 101 141 27 0 28 0 8000 7000 6000 5000 4000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 d[mm] Mass[g] Maht [cm³]Tihedus [kg/m³] Prk nr h h_kesk m V ρ 1
Plaate on kõige kergem lõigata villanoaga.Villanuga läheb vaeva nägematta villast läbi. Isolatsioonimaterjalid tuleb paigaldada nii, et need on tihedalt ümbritsevate konstruktsioonide ja üksteise vastas. Isolatsiooni paksus tuleb valida nii, et kogu isolatsioonivahe saab täis. Tänu elastsusele liibub Isover mineraalvill tihedalt vastu konstruktsioone ning taidab tühimikud, mis muidu jääks külma sillaks. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill sulab juba 500- 600 kraadi juures. Klaasvillade hulgas olemas väga vähe levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi. Valge vill on samas ka soojapidavama ja tolmavus on nullilähedane ning samuti nahaärrituse tekkimise võimalus villa käsitlemisel või kokkupuutumisel on praktiliselt olematu
Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures
..13 3.5 Õhku manustavad lisandid..........................................................................................14 3.6 Kiirendajad............................................................................................................14 3.7 Aeglustajad...........................................................................................................15 4. Mineraalsetest toorainetestsoojaisolatsioonimaterjalid..........................................................16 4.1 Klaasvill...............................................................................................................16 4.2 Kivivill.................................................................................................................17 Kasutatud materjal.......................................................................................................19
• Üks laoruum klaaslaega • Hoone sektsioonide vahel klaasseinad/uksed • Laed kaetakse metallrestidega • Püsinäituseruumi seinad dekoratiiv penoplastist Dekoratiivne penoplast metallrestid Aeroc’ist seinad kipsseinad Betoontrepp Klaassein Black-Box teater ja saal • Teatri seinad helisummutavast vineerplaatidest • Teatri üks sein on eemaldatav • Saali seinad poole meetri paksused • 6 kihti erikõva kipsi ja klaasvill • Saalis tõstetav sein • Saali seinad kaetud heliisolatsioon plaatidega Saali lagi Heliisolatsioonplaat Poole meetri paksused seinad saal Ehitusel kasutatavad masinad Käärtõstuk ja poomtõstuk poomtõstuk Täname tähelepanu eest!
Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn ujuvate põrandate konstruktsioonis mineraalvillast plaate või matte. Akustiliste plaatide valmistamisel kasutatakse klaaskanga või alumiiniumfooliumiga katmist. Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C
Bituumenhermeetikud mineraalkiududele pihustatakse peale kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside alt läbi, muutub kompaktseks Eelised - nakkuvad katustega; kleepuvad märja pinna külge; sobivad väljas kasutamiseks; külmakindlad Klaasvill - peamine tooraine klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi; klaasvill ise valge, kuid sideaine muudab selle Puudused - omapärase lõhnga; lahustipõhised, pole kollakaks; väga elastne keskkonnasõbralikud
ekstruuder polüstüree 17 n 144,3 87,8 50 35,4 691 50,6 18 graniit 26,6 69,3 70,2 326 129 2510 Kerg 19 keraamika 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Lubjakivi 51,3 49,7 50 329,3 127,5 2581 21 Klaasvill 101,7 20,3 140,3 24,2 185,6 84,7 Õõnes keraamili 22 ne tellis 243 64,2 119,7 3074 1912 1618 23 Kipsplaat 299,3 200,7 11,8 533,9 708,8 753 24 Keraamiline tellis S=273,794 64,5 3706 273,79 2099 5.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 5.2
Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42x3000 mm) 32 jm + 13,5 jm = 45,5 jm = 16 tk Kruvid vööle (kruvi samm 400) 112 tk Vertikaalprofiil (42x2600 mm) (posti samm 600) 30 tk Klaasvill (Isover KL AKU 610x1310) 60 plaati Standard kipsplaat (GN13 12,5x1200x2520) pikem sein 4,5 tk, lühem sein 2 tk Kokku 13 plaati Kruvid kipsile Samm 150/200, keskel 300; ühele plaadile 52/42 kruvi Kokku 676/546 kruvi Kipslagi: 1 plaadikihiga kahetasapinnaline lagi Pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk Peakandja (3000 mm) ruumiga risti; samm servades 600, keskel 1200, 6 rida 6 tk
800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost. Edasine protsess toetub peamiselt puidu söestumiskiirusele, mille juures on oluline erlada süttimisega kuni söestumiskihi tekkimiseni, mis tulenevalt puusöe halvemast soojusjuhtivusest võrreldes puiduga kaitseb omakorda konstruktsiooni. Puidu tulele avatud osa suurus oleneb kasutavast mineraalvillast ning selle käitumisest kõrge temperatuuri tingimustes. Klaasvill olles avatud tulele sulab ning kaotab mõõtmetes, mistõttu tema kaitsevõime oluliselt kahaneb. Kaitsekihi paigaldamisel on eriti olulised õigesti valitud kinnitusvahendid ning plaatide kinnitamine ja plaatide jätkamine. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi. Tulekahjutingiumustes töötab selline
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi.
Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis-kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurjusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensiooniga. Geelkromotograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist,agaroosist või polüakrüülamiididst. Kolonni lastakse mingi segu(minu segu koosnes: dekstraansinisest,müoglobiinist, DNP-aspartaadist). Kolonni alumisse ossa pannakse klaasvill(takistus).Kogu töö põhimõte on selles, et kolonnist väljuvad ained oma molekulmasside järgi, see tähendab, et molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Katse käigus pidi lisama kolonni pidevalt elueerimisvedelikku (kasutasin selleks :7,5 PH; Tris/HCl 0,1 M NaCl), et geel ära ei kuivaks ning, et katse õnnestus, see vedelik
Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9
W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga)
4 15 Graniit 26,45 67,83 70,17 326,00 125,91 2 589,19 5 12 klaas 0,58 10,10 10,05 148,00 30,01 4 931,02 6 15 dolomiit 99,00 99,00 98,00 2 118,00 960,50 2 205,11 7 11 puitblastplaat 99,00 99,00 9,73 76,20 95,40 798,77 8 10 Saepurubetoon 149,00 148,00 148,00 2 280,00 3 263,70 698,59 9 26 klaasvill 103,00 141,00 19,53 24,00 283,68 84,60 10 2 Samott-tellis 65,60 122,33 250,00 3 852,00 2 006,27 1 919,98 11 18 Kivivill 19,00 136,67 46,33 61,60 120,31 512,00 12 10 Saepurubetoon 145,00 148,00 144,00 2 278,00 3 090,24 737,16 13 4 betoon 135,00 135,00 133,67 2 442,00 2 436,08 1 002,43
Õpperühm: Töö teostaja: YASB-21 Andrei Popov 082559 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks
................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000
rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile, klaasvill, puit jne. Ohtlikud jäätmed - õlivärvid, lakid, lahustid, igasugused jäätmed, mis oma kahjuliku mõju tõttu võivad olla ohtlikud inimestele, varadele või keskkonnale. Jäätmete vähendamine: Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava prügi hulka olulisel määral vähendada. Paljutki sellest, mis prügimäele visatakse, saab uuesti kasutada. Seetõttu on paljudesse kohtadesse paigaldatud eraldi konteinerid
plaat 12,30 300 210 12,00 300 210 ~12,3 ~299,7 ~206, 7 Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4
põrandakatteks paekivi Isolatsioonimaterjalid Sammal, 0,2 m paksune Kivivill Tuuletõkkeks pilliroomatid, tselluvillakiht, puitkiudplaat, linavilt pilliroomatid klaasvill, kivivill Katusematerjalid Pillirookatus Ruberoid Mätaskatus (2/3), Bituumenlaineplaat (lamekatus) osaliselt bituumenpind Viimistlusmaterjalid Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Hundinuiavatiga Naturaalsed värvid segatud segatud savikrohv, segatud savikrohv,
Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] Normaalbetoon 2390 Dolomiit 2214; 2092 Silikaattellis 2100 Samotttellis 1934 Keraamiline tellis 1537 Silikaattellis (aukudega) 1392 Kipsplaat 732 Saepurubetoon 711 Puitkiudplaat 654 Kergkruusblokk 638 Puitplaat 414 Tuuletõkkeplaat 240 Kivivill 176 Vahtklaas 130; 133,3 Klaasvill 83; 88 Ekstruuderpolüester 42 Vahtpolüstüreen 13; 31; 32; 37 6. Järeldus Materjalide koodtabelist võib näha, et kõige suurema tihedusega on normaalbetoon ja kõige väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega. Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%)
0 1 Teras 54 10 10 5,4 42 7777,8 2 Kipsplaat 187 185 12 415,1 318 766,1 Dolomiit 3 99 99 14 137,2 374 2725,9 kivi 4 Klaasvill 191 135 68 1753,4 31 17,7 Vahtplast 5 156 81 24 303,3 26 23,1 XPS Vahtplast 6 120 108 46 596,2 7 43,6 EPS 7 Kuuse puu 60 39 39 91,3 42 460
mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis isolatsioonimaterjalile vajaliku jäikuse ning ainult talle omase sooja kollase värvitooni. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat ruumi. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste
Pilet 16 1. Müüritööde teostamine talvel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks ning lõpetamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kirjeldada ladumise viisi ja materjali ettevalmistamist · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: Kivivill, klaasvill ja polüstüreen · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2
Betoon 135,0 134,7 133,3 5784,0 2460,2 2351,0 Kergbetoon 146,7 137,0 142,0 2107,6 2859,7 738,0 Kergkeraamika 124,0 59,3 154,3 800,6 1133,0 706,6 Dolomiit 9,3 9,6 943,3 2005,5 843,7 2377,1 Puid 34,3 11,0 26,3 6,1 9,9 617,4 Klaasvill 140,0 101,0 20,0 23,7 282,8 83,8 Kipsplaat 300,0 200,0 12,5 532,9 750,0 710,5 Saepurubetoon 146,0 145,0 146,0 2274,0 3090,8 735,7 Bituumeirullmaterjal 32,6 101,5 10,1 37,2 33,4 1113,1 Lehtklaas 6,0 101,0 101,0 150,4 60,7 2477,9
Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat. 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt
2 Saepurubetoon 147,0 148,0 147,0 2277,8 712 3 Klaas 111,0 100,2 6,0 150,49 2280 4 Kipsplaat 200,0 299,0 12,5 533,8 714 5 Õõnessilikaattellis 248,0 118,0 87,0 3613 1204 6 Klaasvill 137,4 98,6 20,1 24,33 87 7 Puit 19,8 21,0 30,5 5,35 423 8 Keraamiline tellis 3705,6 1808,5 205 9 Mullbetoon 98,3 98,8 99,7 874,7 955 915
..... 23 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid............................................................................ 23 4.1.5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill..................................................................................................................... 27 5.1.2 Kivivill....................................................................................................................... 27 5.1.3 Kergkruus ..................................................................................................................27 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid..................................................
................................................................. 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata
Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist)
• Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
• Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL) MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
1563, 25 Kivivill 186,5 186 132 192,3 43,8 43,7 189,56 121,3 1 185,5 312 44 102,5 141,5 19,5 26 Klaasvill 101,5 101,7 140,5 141 21 20,3 294 291,1 1010 101 141 20,5 Tabel 5-2 Ebakorrapärase keha ruumala ja massi määramine Proovikeha mass Katsetatav Ruumaala Tihedus Poorsus Prk nr (g) materjal %
1 Ekstruuderpolüstüreen 148 99,8 29 19,8 0,00042 47 148,3 100 29,1 98,8 98 98,7 2 Dolokivi 98,9 98,6 98,3 2117,2 0,00096 2208 98,9 99,1 98,3 149 198 48,8 3 Klaasvill 150 198,5 50,3 100,8 0,0015 67 150 198 50,3 119,1 249 87,4 4 Silikaattellis 119,1 249 87,4 4798,4 0,0026 1851 119,3 248 87,3 249 61 64,3
14 Aukudega 118 90 249 2644,38 3705 1401,08 silikaattellis 15 Õõnes 86 115 250 2472,50 5855 1559,15 savitellis 16 Klaas 150 152 4 91,20 215,19 2359,54 17 Kipsplaat 186 187 12 417,38 312 747,52 18 Klaasvill 135 205 54 1494,45 51,73 34,61 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 1) Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus - messing. - proovikeha mass õhus G= 83,9 [g]; - proovikeha mass vees G1= 74,3 [g]; G - G1 V0 = = - proovikeha maht v 9,6 cm3 G 0 = * 1000 =
tagavad puhtama ja tervislikuma ruumikliima. sobivad allergikutele. lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja ainulaadsed. pinnad on vastupidavad. kasutamine on ohutu. materjalid on enamsti kohalikku päritolu. keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Ökoloogilised ehitusmaterjalid Mineraalvill Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks mineraalvill (kivivill või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib
- suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste tõttu olles lisaks tulepüsivad ning niiskuskindlad on äärmiselt laia kasutusalaga. Alates eksklusiivsetest interjööridest kuni tööstus- ja põllumajandushooneteni. 12 KLAASVILLPLAATIDEST RIPPLAED Põhiplaadiks on pressitud klaasvill, mis on suurepärane helineelaja ja üks paremaid akustilisi materjale. Plaadid on kerged (1,5...4,5 kg/m2) ja õhku läbilaskvad omadused, mis tagavadki nende hea akustika ja aitavad kaasa väljastpoolt tulevate segavate helide summutamisele. Plaatide pinnad on töödeldud nii, et poorid oleksid lahti. Selline pind ei peegelda helilaineid tagasi, vaid need sumbuvad mikroavade kaudu klaasvillplaadis. Klaasvillplaatidest ripplaed annavad eriti hea tulemuse klassiruumides,
V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetiheduse mõistet, st. tihedus määratakse sellise kohevuse juures, nagu materjal puistamisel jääb. Erinevate materjalide tihedus kõigub palju suuremates piirides, kui erimass. Mõned näited: klaasvill- 30…50, puit- 400…600, tellis- 1800…2000 kg/m³. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%)
1 Teras 10 10 53 5,3 42 7924,5 2 Kuusk 40 39 60 93,6 41,1 439,1 3 Mänd 38 39 60 88,92 44 494,8 4 Fibo 3 39 39 15 241,839 155,6 643,4 9 5 Aeroc 40 41 16 265,68 137,5 517,5 2 6 Klaasvill 135 50 20 1383,75 51 36,9 5 7 Asfalt r=25 50 98,125 240,3 2448,9 8 Kärgtellis 119 88 25 2618 3835 1464,9 (savi) 0 9 Silikaattellis 120 63 25 1890 3840 2031,7 0 10 Betoon 149 14 14 3307,949 7650 2312,6
graafiline betoon 210 140 16 1128 45569,91 2475,3 keraamiline plaat 99 99 10 243,4 10035,16 2425,5 keraamika 118 151 65 801,0 115817 691,6 ekstruuderpolüstüreen 48 140 97 35,4 65184 54,3 vahtpolüstüreen 46 97 146 21,8 65145,2 33,5 kips 38 170 38 145,2 24548 591,5 klaasvill 141 20,3 102 24 29281,33 82,0 polümeriseeritud bituumeni baasil 100 5 103,2 72,2 5160 1399,2 rullhüdroisolatsioon dolomiit 98 99 93 2116,4 90228,6 2345,6 polümeriseeritud bituumeni baasil 90 111 4 41,2 3996 1031 rullhüdroisolatsioon
dushi- ja pesemisruumid. Kipsplaate ei soovitata kasutada märgades ruumides, kus vett kasutatakse palju ja pidevalt, nagu näiteks ujulates ning ühiskasutusega dushi- ja pesuruumides. Ujuvpõrand Ujuvpõrand parandab efektiivselt konstruktsiooni sammuheliisolatsiooni omadusi. Vahekihina kasutatakse vetruvaid, piisavat koormust taluvat vill-plaate (nt kivivill TKLU-30 või klaasvill OL-K-30). Ujuvpõrand parandab teatud määral ka konstruktsiooni õhuheliisolatsiooni omadusi. Põranda viimistlemiseks sobivad kõik üldkasutatavad põrandakattematerjalid. Tulepüsivusena arvestatakse betoonkonstruktsiooni tulepüsivusnäitajaid. Heliisolatsiooni väärtus on L`n,w 53 dB. Montaazhipõrand Põrandaplaadid asetatakse betoonalusele toetuvatele k 600 jaotusega puit-, või teraslaakidele kinnituvale k 300 jaotusega harvlaudisele või metallkarkassile
annaabi.ee 
