ARV ÕPPEMATERJAL TEADMISED TUNNI ISELOOMU KOHTA Töökeskkonna põhimõisteid, 4 Teab ja tunneb põhimõisteid Frontaalne ohutegureid ja ohutusjuhendeid ohutegureid ja ohutusjuhendeid Eriolukorrad, käitumine Teab ja tunneb valida ja kasutada ohuolukordades ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid Keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A
kasutamisest; kodumajandusest ja korrastustöödest; oma töö korraldamisest. Erioskused ja teadmised. Tevishoiuteenustest peab tundma mõisteid ja sisu ning osutamise tingimusi. Samuti toitumis- ja ravimiõpetuse aluseid; alternatiivkommunikatsiooni aluseid. Sotsiaalhooldajaid jagatakse nende teadmiste ja oskuste järgi kolmele tasemele: algtase, kesktase ja kõrgtase. Algtasemega töötajad teavad põhimõisteid ja valdavad põhilisi töövõtteid. Kesktasemel töötajad oskavad tõlgendada ja võrrelda mõisteid ja fakte, luua seoseid. Valdavad mitmekesiseid töövõtteid. Kõrgtaseme puhul tehakse analüüse seostatud faktide alusel, prognoositakse, tehakse järeldusi, üldistatakse ja hinnatakse. Vallatakse mitmekesiseid keerukaid töövõtteid. SIKUOMADUSTEST JA VÕIMETEST on sotsiaalhooldajale olulised: positiivne ellusuhtumine sõbralikkus vastutusvõime abivalmisus suhtlemisoskus
aidata Palju mütoloogilisi buddhasid (Amiitabha, Akšohja, Vairotšana) Kujunes buddha kolme ihu konseptisoon (maine ihu, seadmuseihu, õndsuseihu) Buddha vadžrajaanas, hinajaanas Toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale Virgumiseni võib jõuda ühe elu jooksul Suurim vool mahajaana kõrval Nirvaanasse jõuab väike hulk inimesi Tunnisatab pühakirjana Tipitakat Buddha kolme ihu konspetsioon Ehk trikāja, mahajaana, vadžrajaana mütoloogia põhimõisteid Seadmuseihu – Väljendab budistlikku kultuuri ehk seadmust kõige puhtamal kujul Maine ihu – Nähtav inimkujuline keha, millega Buddha ilmub inimeste maailma, et aidata kannatavaid olendeid Õndsuseihu – Kõrgele tasemele jõudnud õndsuseihu ilmub ideaalsel kujul http://www.ted.com/talks/bob_thurman_says_we_c an_be_buddhas.html Kautatud kirjandus T. Lowensten, Buddha tee, Suurbritannia 2001 H. Saddhatissa, Buddha elu, 1999 P. Wilkinson, Usundid, 2009 http://www
püsivust, jälgima, et oleksin kõigis tegemistes täpne ning töö saaks korralikult lõpetatud. Arvan, et hea autoplekksepp on see, kes on omandanud vastava elukutse ja ise väga soovib selle alaga tegeleda. Hea tööline tunneb kutsealaga seotud õigusakte ja tööõigusi. Jälgib tööhügieeni ja tööohutuse reegleid, näiteks tule- ja elektriohutust. Teab, kuidas käituda tööõnnetuste puhul ning oskab anda vajadusel esmast abi. On kursis jäätmekäitlusega. Tunneb transpordialaseid põhimõisteid. Kasuks tuleb ka mõne võõrkeele tundmine. Väga oluline on hea klienditeeninduse oskus. Arvutialaselt peab tundma elementaaroskusi, töölauda, failihaldusi, failide lihtsat redigeerimist, prindihaldust. Hea autoplekksep on täpne, kannatlik ja vastutustundlik. Teab autode ja haagiste üldehitust ning tehnilisi andmeid. Agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarvet ning tööpõhimõtet. Autode ja haagiste kerede ehitust,
ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus)
Vormi ja tähenduse struktuuri diagrammilisus kasvab: juursõnad liitsõnad tuletatud sõnad - muutevormid Vormi ja tähenduse struktuuri motiveerimatus kasvab: muutevormid tuletatud sõnad liitsõnad - juursõnad Leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid Lekskon e sõnavara on keelesüsteemi kinnistunud sõnade allsüsteem. Kui palju on sõnu ühes keeles? Kui suur on tuumsõnavara, kui suur üldsõnavara? Põhimõisteid: sõna Tavainimesele täiesti iseenesestmõistetavad elemendid. Osalt seetõttu, et sõnad on primitiivontoloogia kesksed ülesehituselemendid, inimene kategoriseerib maailma suurel määral sõnade abil. Kusjuures maailm võib olla olemas ka ainult tänu keelele, ainult selle tõttu, et keeles on olemas vastav sõna (nt "haldjas"), mille vormi ja tähenduse kombinatsioon selle mõiste loob. Vt nt "ükssarvikute" kohta Fred Karlssoni "Üldkeeleteadusest" pt 1.4.3.
Paronüümid e sarnassõnad. Seleta tähendus, lisa näide. Alaline- Pidevalt kestvat, püsivat. Alaline elukoht Alatine- Alati või tihti esinev, korduv, sage. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Arv- Kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Positiivsed, negatiivsed arvud. Arvukus- Liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus Arveldama- Maksekohustusi vastastikku õiendama. Arvestama- Kedagi v. midagi arvesse võtma, tõsiselt võtma, olulise teguri v. asjaoluna silmas pidama. Oleks hea, kui arvestaksime rohkem teisi inimesi Arvustama-Eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima. Ära hakka teise tööd tagaselja arvustama!
muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika. Säästev areng. Elu päritolu. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. . Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; · elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; · teadusliku meetodi põhietappe ja rakendusvõimalusi; · organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; · rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, seened, bakterid); · ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses, ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses, fotosünteesi lähteaineid ja saadusi, faase, tähtsust;
kaduma. Iseasi mida teistmoodi eksam sisaldada võiks. Kahtlemata on vajalik tekstide analüüsimine, kuid sedalaadi suutlikkust punkti täpsusega vaagida on veel võimatum kui praeguseid omanäotuid kirjandeid. Probleemideta saaks hinnata normikeele valdamist ja teadmisi grammatikast nagu eespool mainisin, kuid seda teha ei taheta. Õigekirjaoskust ei maksa muidugi üle tähtsustada, kuid keelereeglid on sõnastatud grammatikaterminites ning põhimõisteid tundmata ei saa kirjakeelt üldse õppida ega õpetada. Pole ju normikeelgi mingi asi iseeneses, vaid kutsutud ja hoitud ikka selleks, et me üksteisest hõlpsalt ning täpselt aru saaksime. Autor kirjutab, et tema oma kauaaegse toimetaja ja keeletoimetaja kogemusega on kokku puutunud ka emakeeleõpetajatega, kelle suhted kirjaliku eneseväljenduse ja isegi õigekeelsusega on piinlikult nigelad. Ja need juhused pole olnud erandlikult harvad, vaid
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia)
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom...
Anna Näeme Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 30...
ω ⃗ε = nurkkiirendus dt . 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtib Newtoni I seadus: iga keha püsib paigal või on ühtlases ja sirgjoonelises liikumises seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni teda seda olekut muutma. Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ⃗ Jõud – ( F ) ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil. Mass – füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust. mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet.
Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud – inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik
kahtluste ja vaidluste ja küsivas lähenemises tundmatule. Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille eesmärgiks on anda üldine ning terviklik kirjeldus maailmast ning inimese kui tajuva, mõtleva, kõneleva ja tegutseva olendi kohast selles. Küsimused formuleeritakse pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks
Koostöö ja suhtlus läbi sotsiaalvõrgustike, blogide ja wikide + Veebipõhiste koosolekute planeerimine ja läbiviimine, e- õppekeskkondade kasutamin - Mobiilitarkvara baasoskused - e-post, rakendused ja sünkroniseerimine + IT turvalisus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: mõistab tähtsamaid info turvamise, andmete füüsilise turvalisuse ja andmete füüsilise turvalisuse, privaatsuse ja identiteedi vargusega seotud põhimõisteid + suudab kaitsta arvutit, seadet või võrku õelvara ja loata juurdepääsu eest + tunneb võrkude tüüpe, ühenduste tüüpe ja võrguspetsiifilisi probleeme, sealhulgas tulemüüre ~ oskab sirvida World Wide Web'is, suhelda internetis turvaliselt ~ mõistab side, sealhulgas e-posti ja sõnumivahetuse turvaküsimusi + oskab varundada ja taastada andmeid sobival viisil ja ja turvaliselt ning ohutult hävitada
1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sellist näitajat nagu lülilisuse konfisent.Kõige väiksemad kulud logistikas on kauba transiitvedudel. Lülilisuse konfisendi arvutamisel tuleb arvestada kauba hindade võrreldavust kõikides lülides. Statistika põhimõisted Statistika põhimõisteid tuleb täpselt tunda, et uuringud ja uuringu tulemused oleksid võrreldavad ehk identsed, objektiivsed ja mõistetavad. Hulk - objektide või sündmuste kogu, mida käsiteltakse kui tervikut. Näiteks: Üliõpilased Statistika loengus. Element üksikobjektid või sündmused Tunnus konkreetne objektiomadus, mis iseloomustab elementi . Näiteks; pikkus, laius, kõrgus, kaal, kiirus, vanus, maht, saagikus, tootlikus, käive , jne . Tunnused võivad varieeruda ehk erineda
- väljendada süvendatud teadmisi käsitöötehnoloogiate ja disaini valdkonnas, - kujundada valmidust sõnastada erialaga seotud probleeme, neid analüüsida ja loovalt lahendada, - esitleda iseseisvalt koostatud kirjalikku ja loov-praktilist lõputööd kasutades omandatud teadmisi esitlustehnikatest. Diplomitöö õpiväljundid Üliõpilane: - tunneb käsitöötehnoloogia ja disaini põhimõisteid; - omab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskusi; - tunneb uurimismeetodeid ja rakendusvaldkondi; - suudab koostada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva spetsialiseerumisest lähtuva kirjaliku ning loov-praktilise töö valitud materjalis; - oskab töö teostamisel rakendada erialal omandatud teadmisi; - oskab kasutada sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid; - oskab kasutada esitlustehnilisi võtteid. Üldiseloomustus ja -nõuded
nurkiiruse vektori muutust ajas. Joon- ja nurkiirusevaheline seos- pöörleva keha eri punktidel on erinevad kiirused. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. v=R. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus- iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutma (N I). Taustsüsteemi, milles N I seadus kehtib nim. inertsiaalseks. 6. Dünaamika põhimõisteid: Olek- antud ajahetkel olev keha mehaaniline olek. Jõud- isel. teiste kehade poolt antud kehale avaldatava mõju suurust ja suunda. Mass- suurus, mis peegeldab seda kuidas keha reageerib teiste kehade poolt avaldatava mõju suurusele ja suunale. Impulss- on vektoriline suurus, mis on võrdne massi ja kiiruse korrutisega. 7. Newtoni II seadus- iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline tema massiga.
Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja
(s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: . ω = φt = 2π T =2 πf 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid ● Inertsiaalne taustsüsteem- süsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile on mõju teised kehad. Teiste sõnadega on see selline süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ● dünaamika- mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikuste põhjustest ● keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud. ● kaal- jõud, millega keha mõjub toele ● mass- keha omadus, väljendab inertsust ● impulss- vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. 7
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6
6) Tagasiside Keskmiste meetod Keskmised näitajad moodustavad üldistuse kogumi kohta, aga praktikas on vajalik mõnikord neid diferentseerida. Statistika logistikas: Majandusstatistika hõlmab logistikavaldkonnas protsessi kauba tootjast kauba tarnijani. Selleks kasutatakse erinevaid transpordiliike. Statistika kuldreegel: Lülilisuse koefitsenti arvutamisel tuleb tagade kauba hindade võrreldavus kõigis logistikaahela lülides. STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv
................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele.
punktmassi. 28.Lainete liikumine. *Iga võnkuv keha kutsub esile endas ja ümbritsevas keskkonnas mehhaanilise energia edasi kandumise. Selle energia edasikandumist nimetatakse laineliseks liikumiseks. 29.Hääl. *Selleks, et inimene kuuleks häält peab olema täidetud 3 tingimust: a)peab olema mehhaniline keha mis tekitab võnkumisi, b)peab olema elastne keskkond(õhk), c)helilaine paeb olema sageduses 20-20000Hz. 30.Põhimõisteid vahelduvvoolust. * 31.Valgusallikad, valguse kiirus. *Valgusallikaid on kahesuguseid : looduslikud(päike, tähed, äike) ja tehislikud(lamp, lõke, tulemasin). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus.
täitmise kiirus ei vasta masstootmises nõutavale kiirusele ja selle arendamisega on vaja veel palju vaeva näha. Vahel kipun kasutama ka veidi valesid töövõtteid, kuna teatud olukordades tundub niimoodi mugavam. Mida õppisin juurde? Ettevõttepraktika jooksul õppisin tundma õmblusettevõtte töö korraldamise põhimõtteid ja tööjaotust. Samuti omandasin mitmeid võtteid töö kiiremaks teostamiseks. Mida kinnistasin? Kinnistasin koolis õpitud erialaseid põhimõisteid, materjalide töötlemise ja seadmete kasutamise oskusi. Lisaks arendasin oma töö kiirust erinevate tootesõlmede õmblemisel. 10 Kokkuvõte Viienädalase õmblusettevõtte praktika jooksul õppisin tundma suure õmblusettevõtte struktuuriüksuseid, tegevuseesmärke ja tööjaotust. Sain hea ülevaate sellest, milline näeb välja õmblejate töö masstootmises ning kuidas täpselt on erinevad etapid ära jaotatud.
kunstiteosetel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame aru, et on kunstiteos) Puhtalt visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema 8 "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 4. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 5. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega."
Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimulisele lapselapsele ning ta jagab julgelt oma arvamusi ja teadmisi, mis põhinevad kogu elu kestnud rännakutel Euroopas ja Aasias ning mida autor illustreerib väheste, kuid see-eest tabavate tsitaatidega. Kirjuta välja teose põhimõisted ja nende definitsioonid Üks teose põhimõisteid on ilmselt üsna teose alguses mainitud „sotsiaalne sugu,“ mis tähendab seda, et me ei sünni ei mehe ega naisena, vaid sugu omandatakse tänu sotsiaalsete normide ja kasvatuste, mis meid ümbritsevad, milles Macfarlane sõnul ei ole midagi „loomulikku“ või geneetilist. Macfarlane leiab, et perekond on meile meie esimese viieteistkümne eluaasta jooksul, mil meie eest hoolitsetakse, ning võib-olla ka vanas eas emotsionaalselt tähtis. Autori arvates on perekond vaid
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektor/vektoria...
"kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise
Kohaldatava õiguse järgi: avalik-õiguslikus vormis eraõiguslikus vormis Õigusliku seotuse astme järgi: Seadusest sõltuv haldus Seadusest mittesõltuv haldus (nt kuhu ehitada tee) Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks: Haldusõiguse üldosa hõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks.
silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti.
Eesti keel 6 TÖÖLEHT 3: Leksikoloogia “Eesti keele käsiraamat” https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille
Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus = ja nurkkiirendus = . dt dt 5. Inertsiaalsed taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega,kui neil ei mõju teised kehad. 6. Dünaamika põhimõisteid: Olek punktmassi olek on ära määratud olekuvektori ja kiirusvektori abil ( r , v ). Jõud ( F ) ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil. Mass füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust. mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet.
asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1) artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: a) tegemise kaudu: skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms) ja valmistab sellest skulptuuri b) omistamise kaudu: jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina 2) hindamisele kandideerimine – teatud omaduste esitamine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. NB!
--> Me ei ole vabad oma rolle valima, vaid need on ette antud; meil on ettekujutus rollidest; nt kuidas on olla haige, kuidas käitub arst, kuidas toimub tervenemine käsikirjas on rollid olemas ja inimene, kes sinna institutsiooni saabub, õpib need kiiresti --> strukturalismi poole kaldumine. ,,Behaviour in Public" 1963 rollid avalikes kohtades civil inattention (viisakas mittemärkamine), linnades väga tavaline. Studied non-observance (ei pane meelega tähele) Põhimõisteid rollidest Rolliootus mida see inimene peab oma rollis tegema, et olla rolliga vastavuses. Tihti oma rollile erinevad ootused. Rollikonflikt rolliootused ei ole omavahel vastavuses. Marion Pajumets uuring, kuidas naised oma aega erinevate rollide vahel jaotavad. Rollidistants subjektiivne eemaldumine rollist (,,inimesena saan aru, aga poliitikuna ei saa midagi teha") Rolli jaoks kasulikum, kui rollidistants on väga väike. Rühmad (rollid eksisteerivad kogumitena - rühmadena)
· Loodi 1943 Inglismaal spetsiaalselt ENIGMA sifrite murdmiseks ja oli ülisalajane · Oli maailma esimene elektronarvuti · Arvuti täpne koopia ehitati Inglismaal muuseumis 1990te aastate lõpul 78. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks 79. Krüptograafia põhimõisteid · Krüpteeritavat (loetamatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext) · Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext) · Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk sifreerimiseks (encryption, enciphering) · Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse desifreerimiseks (deciphering, decryption) 80
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus
FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008). Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud
makroökonoomika ning juhtimise ja õiguse aluste aine läbimine. Eesmärgid Käesolev personalijuhtimise kursus on koostatud eesmärgiga anda üliõpilasele baasteadmised personalijuhtimise olemusest, eesmärgist, arengust ja valdkondadest ning oskused personalijuhtimisega seonduvate lihtsamate probleemidega edukaks toimetulekuks. Kursusel sisalduva läbitöötamisel üliõpilane: · tunneb personalijuhtimise olemust, eesmärke ja personalijuhtimisega seonduvaid põhimõisteid; · eristab personalijuhtimise valdkondi; · oskab koostada tööjõu liikumise alusel tööjõuplaani; · eristab ametijuhendi koostisosi ja oskab neid sõnastada; · tunneb personali värbamise ja valiku meetodeid; · rakendab vähemalt ühte personali valiku meetodit; · oskab arvutada tööjõu voolavuse määra. Personalijuhtimise olemus ja areng Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega
3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida küsimusi, faktide olulisust ja usaldatavust, sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes suudab eristada asjakohaseid ja mitteasjakohaseid argumente, mõistab erinevusi kogemuslike ja põhjuslike seoste vahel tunneb loogika põhimõisteid on valmis järgneva õppe ja kirjalike tööde käigus kasutama ja edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust Õppe üldeesmärk Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest. Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus) Mis on teaduslik käsitlus?
Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid? Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine. Liigid: Aprioorne – kogemuste-eelne, nendest sõltumatu teadmine Empiiriline teadmine Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et loeng Sissejuhatus filosoofiasse toimub Lossi3 Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst. Teadmine II? 26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid. Tõesuse tingimus, e semantiline, e. objektiivne tingimus seisneb selles, et midagi teada, peab midagi tõesti nii ka olema. Et ma võiksin teada, et A. on haige, peab A kõigepealt tõesti haige olema. Uskumuse tingimus, e psühholoogiline, e subjektiivne tingimus seisneb selles, et ma võin küll midagi teada, aga ma pean sellesse ka uskuma. Et ma võiksin teada, et A on haige, pean ka uskuma, et A on haige.
ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. vastandiks. 4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 1.Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga, on eksitav. Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu
Andmebaaside mõiste ja sisestamise reeglid. Andmebaaside tegemine. Töölehtede lisamine, kustutamine, kopeerimine ja grupeerimine. 3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Elektronkirjavahetusprogrammide kasutamine ja häälestamine. Serveriaadressi muutmine. Aadressiraamatu koostamine ja kasutamine. Kirjale faili lisamine ja faili avamine. Netiketi mõiste. WWW brauseri kasutamine. Otsingumootorite ja kataloogide kasutamine. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid. Õpilane oskab: · töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke tekste; · töötada tabeltöötlusprogrammiga; · kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks ja turundustoiminguteks; · kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 5. Hindamine Teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. AUTO HOOLDAMINE
Asi iseeneses- Tunnetus hõlmab vaid kogetut. Tunnetus ei hõlma asju iseendas, vaid kogemust nendes. Tema vaatluse all on inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Tema taustaks on ’’kahe maailma’’ õpetus. Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingumused- Igasugune aistimistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu. Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista.
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul
alusloogika) n Poliitikasündmused (sotsiaalsed faktid) ja nende tõlgendamine (tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine) n Kvantitatiivne vs hermeneutiline vs institutsiooniline lähenemisviis n Seaduspärade (invariantide) otsimine (nomoteetilisus vs ideograafilisus) n Juhtumite ja/või dokumentide võrdlemine n Statistiline (kvantitatiivne) analüüs n Kvalitatiivanalüüs n Mõisteanalüüs Poliitika põhimõisteid ® Politics poliitika võimuvõitlusena (päevapoliitika) ® Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika) ® Sisendpoliitika mõjutused poliitiliste (musta kasti) otsuste saamiseks ® Väljundpoliitika poliitiliste (musta kasti) otsuste elluviimine Valitsemise põhimõisteid ® Government valitsemine, valitsus ® Governance ühiskonna kogu valitsemiskorraldus
s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3
annaabi.ee 
