Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7
ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema massiga tähtedes ei toimu tuumareaktsiooni ning seega nad ei kiirga valgust, kuid soojust küll. Sellisteks tähtedeks on pruunid kääbused. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles tekib uusi tähti ning neid on võimalik hästi vaadelda
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri
*talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, sest õhk on jahtunud ja sisaldab vähe veeauru *kõrgusvööndilisus- olukord, kus kliimatingimused (ja taimkate)kõrgusega muutuvad *mägedes muutub olukord iga kilomeetriga, teatud kõrgusest kuivad ja külmad õhumassid *sademed langevad lumena ja tihenevad igilumeks ja-jääks = lumepiir kõrgus sõltub geograafilisest asendist ((ekvaatori kohal lumepiir 4-6 km kõrgusel))
kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhurõhk erineb, sest: Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikesekiirgust ja kujunevad erineva temperatuuri ja õhurõhuga alad. Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega Tuul on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus Gradientjõud - tekib õhurõhu erinevuse tõttu (ehk mõjutab tuule kiirust - mida kõrgem see on seda suurem on tuule kiirus) Coriolise jõud - tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale,
Kui vesinik tuumas lõpeb, jätkub energia tootmine tuumapealses õhukeses kihis, kus vesinikku leidub veel piisavalt. Tuumareaktsiooni siirdumine õhukesse kihti tähendab seda, et energiat tootva ala pindala pidevalt suureneb. Kiirgus tungib tähes ägedalt nii sissepoole kui väljapoole. Tulemuseks on tähe keskosa kokkutõmbumine ja välisosa paisumine. Täht muutub suuremaks ja punasemaks. Punasemaks sellepärast, et paisudes väliskihid jahtuvad. Tähe läbimõõt suureneb sadu või isegi tuhandeid kordi. Tähest on saanud punane hiid. Tähe tuuma kokkutõmbumisel suureneb temperatuur tuumas 100 miljonini kraadini. Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi
kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi
mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti sademeid . Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu- Aasias, nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku
läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on ülihiiud (kuni 1000 Päikese läbimõõtu). Kääbustähed: Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed. Neist valged kääbused on vanad, Maaga ühesuurused tähed, kuid mass (ja raskusjõud) on sama kui Päikesel. Valged kääbused jahtuvad, kuni muutuvad külmaks mustaks kääbuseks. Punaseid kääbuseid on nii vanu kui noori. Need on Päikesest väiksema massiga suhteliselt jahedad tähed. Punasest kääbusest väiksema massiga tähtedes tuumareaktsioonid ei käivitu. Need tähed (pruunid kääbused) valgust ei kiirga, küll aga soojust. Muutlikud tähed: Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab
põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Meie kliimas tekib erinevus eri piirkondade veebilansis eeskätt pinnase läbilaskvusest ja mulla veemahutavusest , sest nendest oleneb suurel määral sademetevoo äravoolu kiirus ning jaotus aasta kõikes. Auramist limiteerib meil eeskätt päikeselt tulev soojushulk, vähemalt määrab ka veekogus pinnases. Sademete hulka suurendavad kõrgustikud: nende kohal õhumassid tõusevad ning jahtuvad, mistõttu seal algab sageli sadu. Võib öelda, et lõhederohketel paealadel ning karstialaladel on pinnavee aastase äravoolu kadu põhjavette 20-30 mm. Lõuna-Eesti kõrgustike alal valguvad veed aluspõhja lõhedesse ega satu üldse enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest
palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad Jõgi voolab läbi järgmistest linnadest: Donaueschingen, Möhringen, Tuttlingen, Sugmaringen, Riedlingen, Munderkingen, Ehingen, Ulm, Günzburg, Donauwörth, Neuburg, Ingolstadt, Kelheim, Regensburg, Straubing, Deggendorf, Passau (Saksamaa), Linz, Krems, Tulln, Vienna (Austria), Bratislava, Komárno, Štúrovo (Slovakkia), Mosonmagyaróvár, Győr,
Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas suunda ning tekivad läänetuuled Mussoon-nim. Püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid madrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad kuna maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt (India, Lõuna-Aafrika ja KaugIda musoonid) Briis-rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva vältel Tsüklon . on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Ilm ja t võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tüsklon keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilvedm millega kaasnevad sademed.
Soostumine- veega küllastunud alal taimsete jäänuste kogunemine mulla pinnale. Kamardumine- taimsetest jäänustest maapinnale huumuse kihi teke. Leetumine- hapseliste huumusainete poolt mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ainteks. 2. Füüsikaline murenemine on ülekaalus seal, kus on ööpäevased temp. Kõikumised nt, kõrbes. Päeval päikese paistel kivimi koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku.F murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks. 3. Keemiline murenemise käigus muutub kivimite keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju esialgu ei muutu. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temp. Kiirendab keemilisis protesse. 4. Mullatekketegurid jagunevad 2-ks: *passiivsed tegurid: Lähtekivim, pinnamood e reljeef, aeg. *aktiivsed tegurid: kliima, organismid, inimfaktor
Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Passaat-on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpides, Suur-Kaukasuses jt kõrgmägedes, peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik.
Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km. Päikese pinnal on ka heledamad laigud faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel. 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku
inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine
suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad Päikese sisemusse tagasi. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale. 4.Milline on Päikese atmosfäär ? Algab fotosfäärit kõrgemal ja koosneb kahest kihist: 1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C 400 000 C.
3) keevisliiteid on kerge ning kiire saada, ei ole avasid puurida ning detaile täpselt sobitada jms 4) liide on jäik ning selle saab teha liidetavate detailidega võrdtugevaks 5) liidet on võimalik vajaduse korral muuta 6) võimalik teha esteetilise välimusega ning ka valmistamisega ei kaasne märkimisväärset müra Olulisemad puudused: 1) liidetavad detailed võivad keevitamsel deformeeruda, nad soojenevad ja jahtuvad keevitusprotsessis ebaühtlaselt ning esineb hapra purunemise oht 2) lisaks esineb väsimuspurunemise oht, keevisõmblus on sagedane väsimusprao tekkekoht 3) keevisõmbluse kontrolli on tülikas teostada ning keevitajate kvalifikatsioon peab olema kõrge
(Graafik 3). Ülevalt alla vaadates: Vahemik 1: Kogu sulam on vedelas olekus. Vahemik 2: Üks osa sulamist muutub tahkeks kui teine osa on veel vedelas olekus. Horisontaalne joon jahtumiskõveral näitab hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks. Vahemik 3: Mõlemad sulami osad on tahkes olekus ja jahtuvad maha. 15) Millised on vaadeldava sulami valuomadused (koos põhjendusega)? V) Eutektsetel sulamitel on parimad valuomadused. Plastsus vähendeb järsult eutektikumi ilmumisega struktuuri. Lõiketöödeldavus halveneb kõvade faaside olemasolu korral. Lihv 6: 16) Kirjeldage struktuuri. V) Struktuur koosneb suurtest raua teradest mille vahel on süsiniku piir.
vanillisuhkru ja tuhksuhkruga heledaks vahuks. Sega õrnalt munakollasevaht munavalgevahu hulka ja sõelu juurde jahu. Pane taigen kondiitripritsi, millel on ümar otsik ja pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile piklikud ribad, sõelu peale tuhksuhkrut ning küpseta 180 kraadi juures 10 minutit. Lase seejärel jahtuda ning eemalda paberilt. Kui Sa ise ei jõua küpsiseid valmistada, siis võid kasutada ka poest ostetuid keelekese küpsiseid. Kui keelekese küpsised on valmis ning jahtuvad, asu kreemi valmistama. Esmalt kuumuta piim ja koor keemiseni ning tõsta kõrvale. Seejärel vahusta 3 munakollast suhkruga, sega juurde jahu ning lõpuks lisa segu pliidi peal seisvale kuumale piimasegule. Kuumuta segu pidevalt segades kuni kreem pakseneb ja tõsta tulelt. Lase kreemil jahtuda. Seejärel paisuta zelatiinilehti külmas vees 5 minutit. 5 zelatiinilehte lahusta peale paisutamist 0,5dl kuumas piimas ja sega vanillikreemi hulka. Ülejäänud kaks zelatiinilehte
Crossantside vahele käis spetsiaalne või, lõheviil, salatileht ja sibularõngad. Võileib valmis järgmiselt: leivaviilud ahju kaheks minutiks. Veidi pidi ootama, et viilud jahtuksid. Määrisin spetsiaalset võid peale. Lisasin eelnevalt ahjust läbiküpsetatud peekoni viilu, seejärel kaks kurgi- ja tomativiilu, eelnevalt praetud muna, salatileht ning leivaviil peale. Valmistasin suupistet- röstsaia ääred lõikasin noaga ära, panin ahju kaheks minutiks, ootsin millal need ära jahtuvad, lõikasin saia kolmnurkadeks. Lisasin eelnevalt valmistatud tomati-küüslaugu segu. Tomatid olid väiksed kuubikud (3x3mm). Sinna peale läks ka riivitud parmesan ning kaunistuseks valge ristikhein. Tegin wrape. Lisasin nisutortiljadele eelnevalt valmisatud kana, salatilehe tükkide ja magusa tsillikastmesegu. Õppisin, kuidas apelsini kõige paremini lõigata. Lõikasin noaga apelsini koore maha. Seejärel lõikasin lõhed nii, et apelsiniviil jääb ilma sisemise nahata. Tegin tiramisu
mussoonid. 5 000 aastat tagasi taandus jääaeg peaaegu lõplikult ja ka mussoonid taandusid ning Sahara kliima muutus taas kuivaks. Kõrbes valitsevad karmid tingimused: päeval on kuum, temperatuur võib tõusta 50°C varjus ning ~80°C maapinnal, päikese käes. Vihma sajab aasta keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse. Tekkepõhjused Sahara kõrb on tekkinud kuivade ja kuumade troopiliste õhumasside tõttu. Ekvaatoril, tekkinud madalrõhumassid tõusevad, jahtuvad ning kaotavad oma niiskuse, ning hakkavad ~30° laskuma, soojenedes seejuures kiirelt. Sahara kõrbe tüüp Enamus teab Saharat, kui suuri liivaväljasid, kuid peale liivakõrbe on saharas ka kivikõrb ja savikõrb. Kivikõrb asub Sahara keskosas, kus asub ka Sahara kõrgeim tipp, Emi Koussi 3,415m. Kõrbe elustik Kuna kõrb on laiaulatuslik ja oaase ning vaba vett on vähe elutseb saharas suhteliselt vähe liike
Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt
A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille läbimõõt on tavaliselt alla ühe mikromeetri. Metallisuitsud võivad esineda sellistel operatsioonidel nagu keevitamine, sulatamine ja sulametalli valamine. Udud Väikesed vedelikutilgakesed tekkivad vedelike pihustamisel ja kondensatsiooniprotsessidel. Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel: Pihustamine Pindade katmine Segamine ja puhastamine B. Gaasid
toimuv mehhaaniline võnkumine. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale (üldvibratsioon). Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekivad kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Tööpäeva lõpuks tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu.
Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused Kivimeid moodustavad mineraalid soojenevad ja jahtuvad erinevalt ning ka paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Kivimisse tekivad lõhed ja see puruneb. Füüsikaline murenemine Temperatuuri kõikumise tõttu kivimid murenevad. (+vaata eelmist vastust) See on tavaliselt kuivas ja jahedas kliimas. Keemiline murenemine ? kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu. Siis lagundab kivimeid lahustumine ja teised keemilised protsessid. See on tavaliselt niiskes ja soojas kliimas. Laviin
7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga. 8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku
(4 kivimit) Ookeaniline maakoor: Raskem, tihedam, 180 miljonit aasta vanune, noorem ja tekib juurde, levinum kivim- basalt, paksus kuni 10 km, koosneb kivimitest, mis tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma- tardumisel. 4. Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte. Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes.
tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks".. Neutrontähes on aine neutron-kõdunud seisundis, mustas augus on aine seisundis, mida hetkel ei mõisteta. Supernoova plahvatuse käigus eemale heidetud tähe väliskihid sisaldavad raskeid elemente, mis võivad minna ringlusse uutes tähetekkeprotsessides
Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Töötamine vibratsioonitingimustes on keelatud noorukitel alla 20.a, rasedatel, vaimuhaigetel, kesk- ja sisekõrvakahjustusega isikutel. Optometristi vibratsiooni allikad Masinad; Majas tehtavad ehitustööd; Vibratsiooni mõju Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikseid veresooni. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks, väheneb valutundlikkus piirkonnas. Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad : pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe.
Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale, põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt, põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikeseenergiat,
Küpsemise lõpuks tõuseb leivasisu temperatuur kuni 97 kraadini. Samal ajal hakkab tekkinud koorik tugevnema ja pruunistuma. Jahutamine On vajalik, et tooteid saaks viilutada ja pakkida. Leibade jahtumine võib võtta aega poolest tunnist kuni kuue tunnini. Rukkileibade valmistamisel kulub taina valmistamisest leiva pakkimiseni neli-viis tundi. Leiva jahtumisaja kestuse määrab peamiselt toote mass. Suurt rolli mängib ka retsept / leiva tüüp. Näiteks kõige kiiremini jahtuvad kooriktooted ja kõige rohkem võtab jahtumine aega tera- ja seemneleibadel. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi käes on 21. sajand, võtab leiva tegemine siiski suhteliselt palju aega. Inimene on õppinud leiva valmistamise eri etappidel toimuvaid protsesse kontrollima ja juhtima, kuid looduslike protsesside kestuse üle tal võimu ei ole. Kasutatud kirjandus: Põld, E. Pagaritoodete tehnoloogia. Tallinn, 1971. Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. Tallinn, 1999.
· Parem lennukite manööverdusvõime 3.REAKTIIVMOOTORITE HUVITAVAID KASUTUSVÕIMALUSI Jahutusaparaat Simon Jansen ehitas kodustes tingimustes jahuti, mille tööpõhimõte on seotud reaktiivmootori omaga. Seade põhineb gaaside omadusel, et neil on palju suurem siseenergia kui vedelikel. Järelikult kulub vedelike aurustamiseks palju rohkem energiat. Kuid vedelikel on komme ka iseenesest aurustuda kiiremad molekulid lahkuvad, aeglasemad jäävad vedelikud seega jahtuvad. Temperatuur on otseselt võrdeline osakeste keskmise kineetilise energiaga, mis on jällegi võrdeline osakese kiiruste ruutkeskmisega. Nii on võimalik vajalikke aineid jahutada küll (kasutades vedelat petrooleumi), aga mida teha tekkiva petrooleumiauruga? Kõnealuse idee autorile jäi tavalisest ventilaatorist igatahes väheks. Nii ta otsustaski ülituleohtlikest petrooleumiaurudest vabaneda, põletades neid turboreaktiivmootoris.
jääb vedelaks. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäävihm. Ta võib tekkida kindla ilmastiku tingimustes, kui maapinna lähedal asub väikse miinus kraadiga õhukiht, temast kõrgemal pluss kraadiga õhukiht ja veel kõrgemal vihma pilv miinus kraadiga. Sellest pilvest sajab lumi, mis on tekkinud miinus kraadides (-10, -20°). Sooja kihti läbides lumi sulab ja sattub maalähedasse külma kihti, kus veetilgad jahtuvad ümbritseva õhu temperatuurini ja jõuavad maapinnale ülijahutatud veena. Põrkudes esemetega need tilgad kohe jäätuvad, toimub puude okaste, autode ja elektrijuhtmete jäätumine. Jäävihma tekkimise skeem: Jäävihma näited: Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Lennukite jäätumine. See on väga ohtlik loodus nähtus. Ülijahutatud veetilgad lennukiga kohtumisel põrkuvad nende peale ja momentaalselt jäätuvad, tekkib väga tihe
kohtvibratsioonisündroom ehk nn valgete Üldvibratsiooni vähendamiseks sõrmede haigus. See tähendab, et kätes tekib kasutada spetsiaalseid vibratsiooni väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed isoleerivaid matte. Vähendada jahtuvad kiiresti, muutuvad aeg-ajalt valgeks, abivahenditega käe haarde- ja tõukejõu tekib nn jooksvate sipelgate tunne ning esinevad mõju. Kasutada spetsiaalseid valud väikestes liigestes ja käelihastes. vibrokindaid. Tagada töötajatele Üldvibratsiooni tagajärjel võib tekkida piisavad puhkepausid, et tagada
õhumassid, mis kokku puutuvad. Nad on suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi meresoolakristallid. 2.põlemisproduktid- tolm, tuhk, org alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib sooja alla. suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes Tuul pöördub 90 kraadi. Külm front liigub suhteliselt väheneb. Livapinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad protsessides. 3.kondensatsiooni tuumakesed- soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid a)lahustatavad- taimede eosed, meresoola kristallid, kaasa kõigi nedne omad kiireid muutusi antud punktis. soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid
toimuda. 39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. 40.Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalik tolm ja niiskus. 41. Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumine ja kokkutõmbumine. Näiteks päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. 42.Keemilist murenemist soodustavad kõrge temperatuu,sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 43.Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest, samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud
Nende isel on väga erinev. Nende seas on purustavaid tormituuli ja karmi lumetuiske aga ka vaikseid sooje tuulepuhanguid. Tavaliselt on neil tuultel oma nimi ning meteoroloogistes käsiraamatutes on toodud üle 100 kohaliku tuule. Kohalike tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nim püsivaid, valdavalt ühes suuna puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeani ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem, siis tekib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibki püsiva tuule maalt merele. Suvel on olukord vastupidine Briis - suurtes siseveekogudes ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Sageli nimetatakse neid tuuli ka merebriisiks ja maabriisiks
Tähtede surm Tähed ei helenda ühtviisi lõputult. Kui tähesüdame vesinik lõppeb, lõppeb ka energia tootmine, mis ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus.( D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad") Tähed massiga vähem kui poolteist Päikese massist tõmbuvad lõpuks kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist kääbustähed. Kõik suure massiga tähed plahvatavad supernoovana. Sel juhul lendab täht plahvatuses tervenisti laiali. Enamasti jääb tähe siseosa aga siiski alles. Üldjuhul toimub supernoova plahvatus tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on suunatud nii tähest välja-, kui ka sissepoole
Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev: Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
· õhumasside advektsioon Soe õhumass liigub horisontaalselt (advektsioon) külmemale aluspinnale ja jahtub alla kastepunkti. Näit kevadel soe õhk maismaalt merele merekohal advektiivne udu (advection fog at sea sea fog) · isotermiline kiht Kui mingis õhukihis temperatuur kõrgusega ei muutu nimetatakse seda isotermiliseks kihiks termohaliinne tsirkulatsioon Pooluse poole liikuvad veemassid jahtuvad, omandades suurema tiheduse ning liiguvad sügavates kihtides tagasi. Jahtunud veemassid saavad juurde magevett, mistõttu nende soolsus on väiksem 8. Kas teie arvates tänapäeval inimtegevus põhjustab globaalset kliimamuutust? Põhjendage oma arvamust.jah, kütuste põletamine, prügilates põllumaj org aine lagunemine (autod, lennukid) kasvuhoonegaasid Kliimasüsteem. Sise- ja välistegurid
· Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% . · Väga suure soojamahutavusega on vedelikud. · Väikese soojamahtuvusega on metallid:kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. · Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire-proof) t`s=1580`C (sulamistemperatuur) · 2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C · 3)kergelt sulavad t`s 1350`C Tulepüsivus
liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja paljud tardkivimid kristalliseeruks ümber mineraalide kooslusteks. Levinuimad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. KIVIMIRINGE: Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid)
Päeval puhub tuult merelt soojenenud ranniku poole(merebriis), õhtul aga jahtunud rannikult merele (maabriis). Mäe ja orutuuled: Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole, siis võib seal vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui ka madalamate mägede juures nn nõlvatuuli, mis on nagu briisidki ööpäevase perioodiga. Tekivad neil nõlvadel, mis päeval tugevalt soojenevad, öösel aga jahtuvad. Mäe- ja orutuuled kannavad niiskust alla orgu. Föön: Fööniga kaasnevad peale õhutemperatuuri ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised. Tekkimine seotud õhurõhu jaotuse iseärasustega. Boora: Nimetatakse külmi, väga tugevaid puhangulisi tuuli, mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt platoodelt või mägedelt alla tasandikele või merele. Tekib siis kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond, tasandiku piirkonnas aga madalrõhkkond.
looduslike varude kogunemist. Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides. Füüsikalise omadused Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas, õhust ligikaudu 14,5 korda kergem. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida keraamilistes ega ka kummist anumates, sest ta tungib neist materjalidest läbi nagu vesi läbi sõela. Klaasanumas saab vesinikku hoida vaid madalatel temperatuuridel. 200-300 kraadi juures läbib vesinik kergesti klaasi, veelgi kõrgemal temperatuuril ei 5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28
Sellist tähte kutsutakse alahiidtäheks ning selle heledus on ca konstantne, kuid pinnatemperatuur väheneb. Lõpuks muutub see täht punaseks hiiuks ning ta pinnatemperatuur jääb konstantseks, kuid heledus ja raadius suurenevad drastiliselt. Sinine hiid On hiidtäht, mis on sinakat värvi. Ühed kuumimad tähed universumis - nende pinnatemperatuur on ca 30 000K (võrdluseks Päikesel on see 6000K) ning heledus 10 000 korda suurem kui Päikesel. Vananedes nad suurenevad ja jahtuvad, muutudes punasteks hiidudeks. Sinised hiiud on ülimalt heledad. Kuna nad on väga kuumad ning suhteliselt väikese tihedusega, on nende oodatav eluiga väga lühike ja praegused teooriad ennustavad, et enamik neist lõpetavad oma elu supernoovadena. Sinise hiiu faas on justkui ülemineku faas, kus tähest saab kas hele hiid või superhiid ning ükski täht ei püsi sinise hiiu olekus kaua. Ülihiiud Äärmiselt hele, suure läbimõõdu ja väikese tihedusega täht
Nende läbimõõt on Päikese omast umbes 1000 korda suurem. Punane ülihiid koosneb paljudest termotuumareaktsioonides tekkinud ainetest. Lõpuks põleb kõik rauaks ja täht kustub.(2) 8 1.4. Kääbused Kääbustähed on väiksemõõtmelised ja väikese absoluutse heledusega tähed. Eristatakse valgeid, kollaseid, punaseid ja pruune kääbustähti.(5). Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed.(6) Valge kääbus Väikese või keskmise massiga tähed, nagu meie päike lõpetavad valgete kääbustena. (1) Päike tõmbub siis kokku umbes maakera suuruseks ja tema pinnatemperatuur saab olema praegusest mitu korda kõrgem. Väga kuumad taevakehad näivad valged. (6) Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest
Loodetavasti paraneb ruumide soojuslik mugavus ning vähenevad küttearved uue ja säästliku küttesüsteemi abil. Ventilatsioonisüsteem tuleb lasta projekteerida ning paigaldada vastavalt nõuetele. Uus ventilatsioonisüsteem tuleks teha soojustagastus-süsteemiga, mis taaskasutab energiat ning suunab sooja õhu tagasi siseruumidesse, mis peaks kaasa aitama väiksemate küttearvete tekkimisele. Vundamendi soojustamine on esmatähtis esimese korruse elanikele, kelle põrandad jahtuvad väga kiiresti just soojustamata vundamendi pärast. Lisaks, vaja on uuendada trepikodade viimistlust, sest seinte viimistlus kulunud. Rõdudele uute klaaside paigaldamiseks on vaja kõigi 108 korteriomanike nõusolekut ning valmidust kompromissile, mis võib muutuda väga keeruliseks, sest osadel korteritel on juba uus klaaspiire ning osad seda ei soovi. See töö jääb tulevikku, sest on aeganõudvam just läbirääkimiste osas. 1.1 Remondi maksumus
annaabi.ee 
