TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus:
ühe põranda piires. Liistparketti saab viimistleda just endale sobivat tooni õli, peitsi või lakiga. Põranda ruutmeetri maksumus on laudparketi hinnast kallim, kuid oma vastupidavusega tasub end kordi ära. Parketi paksus 16 või 22 mm. Seda saab laduda erinevatesse mustritesse: laevatekk, kalasaba, ruut jne. Lamellparkett LaLamellparkett on soodsaim variant liistparketist. Lamellparketil puudub punnsoon ühendus ja ta sobib liistparketist paremini otse betoonile liimimiseks. Lamellparketti on võimalik tehasest tellida ka keeruliste valmismustrite kujul, mis sobivad hästi mõisatesse, kunstimeeseumidesse, paleedesse, vanalinna elamutesse jm. Mosaiikparkett Mosaiikparkett sobib ideaalselt põrandaküttele, kuna parketi paksus on ainult 8 mm ja soojus tuleb hästi läbi. Lihvimisvaru on enamikest naturaal ehk laudparkettidest tervelt 2...2,5 korda rohkem. Õhuniiskus ja temperatuurikõikumised mõjutavad mosaiikparketi liiste minimaalselt ja
abiruumides ja isegi moodsates elutubades. Epopõrandale annab eelkõige tugevuse ja vastupidavuse kihi paksus. Vastavalt koormustele tuleb valida õige põrandakate. Epopõranda iga sõltub õigetest töövõtetest ja materjalist. Oluline on kindlasti kruntlaki betooni immutamine, mis annab epokattele korraliku nakke ja vastupidavuse aastakümneteks. Epopõrandad Epovärv, epolakk Kihi paksus 0,1-0,2 mm. Epovärvid, epolakid jätavad betoonile kaitsva, hästi hooldatava ja tolmuvaba kihi, mis sobib väiksemate koormustega ruumidesse. Näiteks: abiruumid, katlamajad, pumbajaamad, alajaamad ja kergete koormustega ladudes. Epolakk jätab betoonile läbipaistva tugeva laki kihi, mis sarnaneb märja betooniga. Epovärvidega saab katta põrandaid kõikide värvitoonidega RAL värvikataloogist. Epovärvide ja epolakkidega kaetud põrandaid saab kulumisel lihtsalt uuendada või katta paksemate ja tugevamate massidega.
· Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse
kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes; · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada; · Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga.
Täitematerjal: betoonis kasutamiseks sobiv teraline mineraalmaterjal. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav, valmistatud varem konstruktsioonis kasutatud materjalist. 3. Millele spetsifitseerib nõuded standard 206-1 ja millistele betoonidele see ei rakendu Antud standard rakendub monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide ning hoonete ja rajatiste betoonelementide valmistamisel kasutatavale betoonile. Betoon võib olla platsi-, kauba- või tehases betoonelementide tarbeks valmistatud betoon. Antud standard spetsifitseerib nõuded: betooni lähtematerjalidele, betoonisegu ja kivistunud betooni omadustele ning nende vastavuse tõestamisele betooni koostisele esitatavatele piirangutele betooni omaduste spetsifitseerimisele betoonisegu tarnimisele tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele
hoopiskülmub. Selleks et saaks valmistada nõuetekohaselt betoonist tarindeid, tuleb kasutada sobivaid talvisele betoonimsele ette nähtuid võtteid. Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile. Raketis tuleb teha täpselt jooniselt saadud mõõtudega, et ei peaks hiljem kontrolli käigus neid muutma, sest muutmine on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga
Betoon Betoon on üks tähtsamaid ehitusmaterjale. Seda kasutatakse peaaegu kõikides ehitistes. Betoon on tehiskivi, mis saadakse kivimaterjalide terade üksteise külge liimimise teel. Liimiks on betooni puhul tsemendi ja vee segu. Tööstuslikult leiab betoon rakendust mitmetes kohtades, näiteks hoonete, vundamentide, maanteede, tammide, põrandate ja treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju erinevaid vorme. Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk
pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist. Osad kivi mudelid kaetakse spetsiaalselt betoonile mõeldud pinnakaitsevärviga, et vältida katuse sammaldumist ja lubjasoolade sissetungi. 3.Bituumenkatused Bituumen on katusematerjalina kasutusel juba igiammusest ajast. Tänapäevaseid vastupidavamaid materjale hakati Eestis kasutama aga alles 90-date aastate alguses kui tekkis võimalus välismaalt tarnida paremaid materjale ja nende järele oli olemas ka nõudlus, sest varasem nõukogudeaegne kvaliteet ei olnud piisav.
piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi
TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloni...
Valupindade kvaliteedist oleneb seadmete hilisem puhtus ja hoolduse vajadus. Veetihedad rajatised peavad vastu pidama ka kemikaalide toimele. Valupinna siledus on eriti oluline seadmeosadel, mis puutuvad kokku veega. Nii raketisega kui ka raketiseta valatud pind peab olema puhas ja sile. Hästi valatud betoon ei vaja üldjuhul katmist. Vajaduse korral tuleb kasutada katteid ja töötehnoloogijaid, mis tagavad püsiva ja tiheda katte valatud betoonile. Orgaaniliste katete kasutamisel peab olema kindel , et need on lõhnatud ega anna maitset veele mis puhastatakse või hoiustatakse veepuhastusseadmes. [1] Kaitse keskkonnamõjude eest Vee alla jäävad puitkonstruktsioonid tehakse töötlemata lehtpuust, naelad ja muud kinnitusdetailid peavad olema roostevabast terasest. Mahuti ja niiske ruumi puit- ja metallosad tuleb hoolsalt kaitsta mädanemise ja korrosiooni eest. Niiske ruumi välisseinas peab kindlasti olema aurutõke
..........17 9. Kasutatud kirjanduse loetelu...............................................................................................................18 2 TTK 1. Betooni valik............................................................................... Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, keskkonnaklassi,
Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral
Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral
teine vähem aktiivne, sattuvad omavahel kontakti. Peamiselt keemiliste omaduste tõttu hakkab üks materjal teise vastupidavust vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum? Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu kaitsekihti ei moodustu. 7
tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis on betoonile ettenähtud, kuni betoon saavutab üldjuhul vähemalt 5 MPa suuruse survetugevuse [1]. Vastasel juhul miinustemperatuuril katmata betoonis vesi külmub ja betooni kivinemine seiskub. Samaaegselt põhjustab külmumine vee mahu suurenemise umbes 9% võrra, mille tõttu tekivad betooni sisse väikesed praod. Ajapikku ka need praod täituvad vihmaveega ning juba järgmisel külmumisel võib selline tegevuste jada juba kaasa tuua betooni täieliku kasutamise kõlbmatuse
põrandate tasandamiseks ega nõrkade lupja sisaldavate segude tasandamiseks. 5 PLAATIMISSEGUD 2. Naks 5 Valge plaatimissegu. Segu kasutatakse keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. Kasutatakseseinaja põrandaplaatidekinnitamiseks. Segu on kasutatav sise ja välistingimustes ning onkivinenult kuuma ja külmakindel. Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7
saanud terasvarraste paigaldamine betooni, kuid see nõuab palju lisa tööd ja on väga ajakulukas. Selleks töödeldi välja kiudbetoon, kus betooni sisse on pandud muude materjalide kiude. 1. KIUDBETOONI AJALUGU Betoon on olnud üks levinumaid ehitusmaterjale maailmas. Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõu vastuvõtmiseks. Kuid betooni tõmbetugevus on survetugevusest kordades väikse. Selleks, et seda tasakaalustada, lisatakse betoonile juurde kiude, mis on suure tõmbetugevusega nagu teras ja sünteetilised kiud. [1] Enimlevinud on terassarruste kastutamine, kui järjest enam kasutatakse sarrustena teras- või sünteetilise kiude. Egiptlased olid ühed esimesed, kes hakkasid ehitussegudele juurde lisama looduslike kiude, nagu õled või loomakarvad, et armeerida hapraid saviplokke. [1] 20. sajandi esimesel poolel hakati kiudsarrust kasutama ka betoonis ning esimeste betoonelementide puhul kasutati asbestkiudu. Aastast 1910
Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid Etteantud omadustega või etteantud koostisega betooni koostis ja lähtematerjalid tuleb valida nii, et betoonisegule ja kivistunud betoonile esitatud nõuded, nagu konsistents, tihedus, tugevus, kestvus, sisse betoneeritud terase
vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised: · hea töödeldavus, kerge paigaldada · kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega · tulekindlam kui tavabetoon · paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon · sarnaneb isetasanduvale betoonile · Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm) Vahtbetooni kasutusalad: · Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. · Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel. · Tagasitäidetel teedeehitusel, trasside ehitamisel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline püsivus ja kaal. Võimalik on vähendada tagasitäitest tingitud horisontaalseid koormusi, mis mõjuvad
täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes. · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid- võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temparatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada ; · Tardumist aeglustavad lisandid - ksautatakse betooni
Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid. Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid: • Tavaline raudbetoon • Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne. Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile: • Lihvitud pind • Liivapritsi pind • Klombitud pind • Soojustusmaterjalid Neli erinevat juhtumit: • Soojuskiirgus • Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja
· Tsement segatakse liiva ja veega tsemendimördiks, mis kõvastub mõne tunni jooksul · Erinevalt lubjast kõvastub tsement ainult märjalt ja isegi vee all. · Tavaliselt on tsement 12 tunni jooksul juba küllaldaselt kõvastunud · Sel põhjusel on ta lubja kui sideaine ehituselt peaaegu välja tõrjutud · Segades tsemendimördti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. · Kruusa ja killustiku lisamine annab betoonile tugevust juurde ning võimaldab ühtlasi tsementi kokku hoida · Asetades enne kõvastumist betooni sisse raudvarvad, saadakse veel tugevam materjal raudbetoon · vedelat betooni saab valada vormidesse KLAAS · ehitusel ja mujal on tähtis läbipaistev klaas · klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor ja valge kvartsliiv. · Lähteaineid segatakse kõrgel temperatuuril
Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga. 8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja
Mitmekihilise seina erinevaid kihte ei tohi kinnitada teineteisega müürisidemete või spetsiaalsete konstruktsioonidega, sest sellisel juhul langeb isolatsioonivõime järsult. 4. Tulepüsivus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Poorbetoon talub hästi ka hetkelist väga kõrge temperatuuri mõju kuna poorne struktuur kaitseb materjali tavalisele betoonile omasest aurustuva vee põhjustatud kahjustustest. Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest
täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete hüdratatsiooniproduktide sisalduse ja suurema pehmenemiskoefitsendi tõttu mõnevõrra suurem, on tugevuse kasv edasisel kivistumisel aeglasem ning betooni lõpptugevus jääb ikka väiksemaks. Samas väheneb ka betoonisegu töödeldavuse kiirus ja kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile. [5] 4 Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks
Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus ja külmakindel täitematerjal. Betooni tööstuslikul tootmisel kasutatakse külmakindluse tõstmiseks ka õhku sisseviivaid lisandeid. Külmakindlust iseloomustab külmakindluse mark (F10...F500), kus arv näitab külmumis- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (Otsman, 1976: 24). 1.1.1. Eribetoonid Eribetoonid saadakse keemiliste lisaainete lisamisel betoonile, retseptuuride muutmisel ja toormaterjalide muutmisel. Viimastel aastakümnetel on välja töötatud palju betoonisorte väga mitmesugusteks rakendusteks. Võimalik on ka materjali tehnoomadusi koostise varieerimise kaudu sihipäraselt mõjutada (Otsman, 1976: 24). · Fiiber- ehk kiudbetoon on betoon, millesse on lisatud teras või sünteetilisi kiude. Fiiberbetooni valamiseks pole võrkarmatuuri vaja, seda asendavad kiud.
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2.
Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete hüdratatsiooniproduktide sisalduse ja suurema pehmenemiskoefitsendi tõttu mõnevõrra suurem, on tugevuse kasv edasisel kivistumisel aeglasem ning betooni lõpptugevus jääb ikka väiksemaks. Samas väheneb ka betoonisegu töödeldavuse kiirus ja kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile. 8 7. KÜSIMUSED Millised on betooni põhilised omadused? • Poorsus – vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust. Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust, selle teket aitab vältida tsemendi ja täitematerjalide valik, veehulga vähendamine segus, paigaldus- ja kivistamistehnoloogia ning mõningate lisandite kasutamine.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil?
tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaaziga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/
tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/
temperatuuri mõjul võib tekkida järeleandmisi tema tugevuses. Kuni 500°C kuumuses ei toimu erilisi muudatusi, ent sealt edasi langeb vastupidavus märgatavalt. Aktiivne aurustumine algab betoonilt 100°C juures ja intensiivistub kiiresti. Mida tihedam on eksemplar, seda suuremat rõhku avaldab eralduv aur ning tagajärjeks on purunemine. Raua vastupidavus betoonis Peaaegu kõik struktuursed betoonrajatised sisaldavad endas raudvõrestikku, et jaotada ühtlasemalt betoonile avaldatavaid surveid. Betooni purunemise või mõranemise korral paljastub metall aga keskkonnale, mida ähvardab korrosioon- tagajärjeks katkemine. See protsess ei ole nii keeruline kui eelnevad, aga on üheks enamlevinud probleemiks paljudes riikides. Korrosiooni põhjustavad keemilised reaktsioonid saavad toimuma peamiselt betooni pinnalähedastes metallstruktuurides, kus vastavad tingimused on täidetud. Tsementis sisalduv
10 3.4 Bituumenkatted Bituumenkatted on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed, mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud, UV- kiirguse suhtes tundlikud, survekindlad. Kõige laialdasemalt kasutatavad hüdroisolatsioonivahendid kuna tagavad suurepärase isolatsiooni niiskuse ja vee eest. Mõned bituumenkatted sobivad paigaldamiseks ka madalatel temperatuuridel ning värskele betoonile. Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4] 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid,
omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - betooni toormaterjalide valik ja materjalide omadusi iseloomustavate näitajate määramine (hankimine), - betooni koostise esialgne arvutuslik määramine, - betoonisegu konsistentsi katseline kontroll ja vajadusel korrigeerimine, - betooni survetugevuse katseline kontroll 1. Betooni koostise arvutuse lähteandmed
projekteerida. 5. Lillepaviljon oli mitmes mõttes uue arhitektuuri teetähis- uudne oli hoone sidumine reljeefiga ja paigutamine kasvavate puude vahele. Teine seniolematu joon oli läbipaistvus. Paviljoni lõunasein on klaasist, samuti ka sissepääsutiiva lõunapoolne sein. Nagu ikka, sündis ka Lillepaviljoni kurbadest kogemustest häid ideid. Et betoonivalu nägi töömeeste lohakuse tõttu välja kirju ja kohutav, tuli mõte anda betoonile täksimisega raidkrohvi väljanägemine. Nii totaalset läbipaistvust, hoone vaba paigutust, ühepoolse kaldega katust ja looduslikke materjale ei olnud avalike hoonete juures seni rakendatud 6. Igal aastal korraldati seal rohkesti näitusi. Pormeister ise kujundas aastate jooksul üle 30 aiandus- ja lillenäituse nii Tallinnas kui Moskvas. · Tallinna lillepaviljoni ning laululava ja -väljaku kujundamise eest pälvis 1965. a Nõukogude Eesti preemia.
projektikohase pikkusega paneelideks. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 7 of 19 TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-II, läbimõõduga 5 mm. Betooni suur tihedus saadakse kolmetasapinnalise kõrgsagedusliku vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist. Paneelidesse võib lõigata suuri avasid
liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5% · Orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi
Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste paigaldamisel vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 23. Betooni kivinemise kiirendamise meetodid, nende kirjeldus. Betooni kivinemise kiirendamise seadmed Betooni kivinemise kiirendamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: -hüdrotermiline; -elektersoojendus; -kivistumist kiirendavad keemilised lisandid. Hüdrotermilise meetodi
suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi
17 (konstruktsiooni välispinna pindala ja konstruktsiooni ruumala jagatis jääb alla 6) SOOJENDAMISE MEETOD kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nö aurusärk, kuhu juhitakse auru temperatuuriga 50-60°C. Aur annab ka betoonile vajalikku niiskust Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, millesse juhitakse madalpingel (50-69V) vahelduvvool. Juhtmed soojenevad ja soojendavad betooni. Talvine betoneerimine on kallim kui suvine ja saadava betooni kvaliteet on ebaühtlasem. 32
· sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; · vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda kasutatakse tehastes monteerivate detalide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral kasutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: · vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; · vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimsie ajal betoonis õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märks tihedam; · tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; · tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikede betoonide puhul. Tihendamisel muutub betoonipind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täinedavalt siluda.
Polümeersed lisandid kasutatakse: krohvi nakke tõstmiseks aluspinnaga mörtide plastsuse parandamiseks töödeldavuse aja pikendamiseks krohvide ja tasanduskihtide pragunemisohu vähendamiseks mittetolmuvate pindade saamiseks pindade tugevuse ja kulumiskindluse saamiseks krohvide või tasanduskihtide veetiheduse tõstmiseks pigmenteritud krohvi värvuse ergstamiseks uue betooni nakke parandamiseks vanaga kui vanale betoonile tahetaks eriti õhukest kihti peale valada Kuivkrohvplaadid kipsplaatide tulepüsivus aeg on : 6mm 7,5min 9mm 10 min 13mm 15 min 15mm 30 min www.knauf.ee Krohvitööd Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis koosnevad: Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht
toru otsik vormi sisse; 2. Betoonitööd 20 • vältimaks betooni kihistumist peab betooni valamine toimuma vertikaalselt kas vormi põhja või juba valatud betoonile; • betoonisegu lastakse vormi ühtlaste 30-50 cm kihtidena, kusjuures iga kiht valatakse ja tihendatakse jooksvalt kogu vormi ulatuses; • betoonisegu tihendatakse sisevibraatoriga süstemaatiliselt nii, et otsiku vajutuste vahe on maksimaalselt 400mm ja vibreerimisaja kestus 15-20 s; • vertikaalkonstruktsioonide ülaosade tihendamisel tuleb arvestada sellega, et õhk eraldub sealt aeglasemalt ja
koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljas lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. Aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temp. 50-80 C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalpingeline vahelduvvool. Juhtmed soojenevad ja soojendavad ka betooni. 32.Polümeerbetoon, fiiberbetoon
laohuunete vahe ja katusekonstrukts. H-265mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 14m.helitakistus 57dB, tulepüsivusklass R90. EP-4- sama mis EP-5. h-320-400mm,l- 1200mm, pikkus vabalt v max15/18m. Helitakistusklass 58dB, tulepüsivusklass R90. TAM paneelid eelpingestatakse kõrgtugeeva külmavallistud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-2, läbimõõduga 5mm. Betooni suur tihedes saadakse kolme tasapinnalise kõrgsagedasliku vibreerimisega, see annab betoonile suure tugevuse. Koorikplaat: eelpingestatud r/b plaat, mis on konstruktsiooni monoliitosa valualus ja peale valu, komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki koormusi. Kasut juhul kui õõnespaneeli kasutamine on probleemne (suured väljalõiked, vahelae väike paksus jne). Ruumisuurune laeplaat: plaat, mida kasut piki- ja põikikandvate seintega suurpaneelhoonetes või koos karkassielementidega. Alus- ja pealispind on sile.
Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temperatuuriga 50...800C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalapingeline vahelduvvool (max 50...60V). Juhtmed soojenevad ja soojendavad ka betooni
Mitmekihilise seina erinevaid kihte ei tohi kinnitada teineteisega müürisidemete või spetsiaalsete konstruktsioonidega, sest sellisel juhul langeb isolatsioonivõime järsult. Tulepüsivus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Poorbetoon talub hästi ka hetkelist väga kõrge temperatuuri mõju kuna poorne struktuur kaitseb materjali tavalisele betoonile omasest aurustuva vee põhjustatud kahjustustest. Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk,
õnnestumisele ja kivistunud betooni soovitavate omaduste saavutamisel. Õige kvaliteediga ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija, ehitusplatsi ja betoonispetsialistide koostöö tulemus. Betooni õige valikuga võib oluliselt parandada betoonikonstruktsioonide säilivusomadusi ja sellega lisada nende kasutusiga. Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: · betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi,
annaabi.ee 
