Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b)
· AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses. Ülejäänud kasutusalad on paberi tootmine, toidulisandid, tulekindlus tooted ja naha parkimine. Oksiididid- Üldine enamus alumiiniumoksiidi toodangust läheb ümbertöötlemisele alumiiniumiks. Samuti kasutatakse alumiinium oksiidi katalüsaatoritena. Kloriidid- Alumiiniumkloriidi (AlCl3) kasutatakse nafta rafineerimiseks ning
VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid
Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H 2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine
seismisel ning jahtumisel sadestuvad. 4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine Vee karedus (e Ca- ja Mg-soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kvaliteedi hindamisel on anorgaanilistest ainetest kõige olulisem vee karedust põhjustavate Ca- ja Mg-soolade sisalduse määramine. Vees lahustunud Ca- ja Mg-sooladest on tähtsamad bikarbonaadid, karbonaadid, sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid. Need uhutakse vee poolt pinnasest välja ning nende tekkel on oluline tähtsus ka CO2-l. Eristatakse viit kareduse liiki: 1. Mööduv karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg-bikarbonaadid ning - karbonaadid, mis sadenevad välja ja muutuvad lahustumatuteks ühenditeks vee keetmisel. 2. Püsiv karedus. Seda põhjustavad Ca- ja Mg-sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid (osaliselt ka karbonaadid), mis vee keetmisel välja ei sadene. 3
vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt...). 2. IIA rühma elemendid lihtainena · Kõvemad, vähem aktiivsemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui IA rühm. · Ca ja Mg kuuluvad aktiivsete metallide hulka kuid mitte nii aktiivsed kui IA rühma metallid. Ca reageerib aktiivselt veega. Mg külma veega ei reageeri. · Kaltsiumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Ca ja Mg oksiidid (CaO, MgO) valged tahked ained
reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud
2H2SO3 + O2 = 2H2SO4 SO3 on tugev oksüdeeruja eraldab palju soojust H2SO4 on väävelhape Lahejendatud väävelhape H2SO4(lah) + NaOh = Na2SO4 H2SO4(lah) + CaO= CaSO4 +H2O H2SO4(lah)+ Na2CO3 = Na2So4+ CO2 + H20 H2SO4(lah) + Zn = ZnSO4 + H2 H2SO4(lah) + Fe =FeSO4 + H2 Konts väävelhape on väga hügroskoopne ( Seob palju vett) Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum mille põhja pannakse vett neelav aine Konts H2SO4 on tugev oksüdeerrija · Sulfaadid Sulfaadiioonide kindlaks tegemisel kasutatakse baariumisoola (tekib valge sade) Ba+ SO4 = BaSO4 Levinumad sulfaadid on taimekasvanduses ja ( vaskvitriol ;raudvitrol ) Väävel üks tähtsaim tööstuse tooraine. Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon.
Enamlevinud testi puhul lastakse teatud kogusel veel voolata tsemenditükile, kus jälgitakse selle imendumist läbi proovi. Tulemused näitavad, et mida kauem betooni niisutada, seda paremad on tema lõppomadused. Katsetades antud mõõtmisi reaalses situatsioonis, tulevad mängu hallitustegurid, mis muudavad tulemuste võrdlemised raskemaks. Betooniomaduste halvenemine Üldiselt võib mõjutegurid jagada kaheks: 1. keemilised tegurid-sulfaadid, merevesi, happed jt 2. füüsikalised tegurid- tuli, jäätumine Teatud koguses kaltsiumsulfaadi lisamises tsemendile, parandab see kõvendumise protsessi. Teised sulfaadid nagu näiteks magneesium-, kaltsium-, naatrium-, kaalium sulfaadid võivad betooni, keemilisi reaktsioone tekitama, sattuda keskkonnast või näiteks veest, mida kasutatakse segu valmistamisel. Tagajärjena võib betoon aastatega murenema hakata.
N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V Füüsikalised omadused: *kollane rabe kristallaine *kergesti pulbristub *vees ei märgu Keemilised omadused: Võib olla nii oksüdeerija kui redutseerija. O2 SO4 (vääveldioksiid) Fe FeS (raudsulfiid) H2 H2S (divesiniksulfiid) Cu Cu2S [2Cu + S = Cu2S Vask () sulfiid] Hg HgS (elavhõbesulfiid) [elavhõbeda kahjutukstegemine S pulbriga] Väävli looduses ja kasutamine: S looduses: ehedalt maapõues Ühenditena: sulfiidid sulfaadid
8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent
· Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (divesiniksulfiifhape) ALLOTROOPSED TEISENDID · Rombiline väävel · Monokliine väävel · Plastiline väävel KASUTUSALA · Kasutatakse väävelhappe tootmiseks (kasutatakse akudes) · Kasutatakse nafta ja kütusetööstuses, mettallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel, taimekasvatuses · Saadake väetisi, värve, kunstkiude, lõhkeaineid, lakke, ravimeid VÄÄVLI JA VÄÄVLIÜHENDITE TÄHTSUS
o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremini lahustuv) · Delokalisatsioon · Karboksüülaatioon - karboksüülhappe anioon Reageerimine metallioksiididega (sool+vesi) 2CH3COOH+Na2O -> 2CH3COOHNa +H2O Reagerimine alustega (sool+vesi)
• Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga 4Al + 3O2 --->2Al2O3 • Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2 Alumiiniumi kasutusala • Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. • Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. • Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. TRANSPORT: • Autod • Lennukid • Veoautod • Rongivagunid • Laevad • Jalgrattad PAKENDUS: • Taara • Foolium • Purgid EHITUS: • Aknad • Uksed • Kergkonstruktsioon id TARBEESEMED: • Köögitarvikud • Spordivahendid • Muusikariistad • Tänavavalgustid • Elektriliinid • Elektroonika • CD • Koduelektroonika korpused • Hõbemündid AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus • Vikipeedia: http:// et.wikipedia
Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus
Töötada hoolikalt, et liimiplekke vältida. Samuti vältida kontakti silmade ja nahaga. Toote sattumisel nahale pesta nahka kohe vee ja seebiga. Töövahendid pesta veega enne liimi kuivamist. Kuivanud liimi saab eemaldada mehaaniliselt. Toote analüüs 159 TDS 7,8 pH tegur 31,5 Kaltsium 4,7 Kloriid 258 Elektrijuhtivus ND Fluordine 107 Hydrogeniccarbonate 9,5 Magneesium 0,8 Nitraat 0,7 Kaalium 33,3 Räni 4,9 Naatrium 9,5 Sulfaadid http://www.youtube.com/watch?v=dxXlONsqWw Kasutatud kirjandus http://media.schoenox.net/casco/docs/cascosilvaaqua_ee_ee_tds.pdf?1354623401 http://www.casco.ee/index.php?contentID=123&productID=551&productcatID=83
kaariese teket. Need ained tekitavad nahale kileja kihi, mis ei lase nahal hingata ning võivad ummistada poore ja häirida naha loomulikku võimet toksiine eemaldada. Mineraalõlid ärritavad nahka ning Su nahk muutub sellest sõltuvaks, tulemuseks on kuiv ja lõhenenud nahk. Lisaks põhjustavad mineraalõlid naha enneaegset vananemist. Peamine põhjus nende ainete kasutamisel on see, et need on odavad. Sulfaadid - sodium lauryl ja sodium laureth - on karmid pesuained, mis annavad puhastajatele, seepidele ja shampoonidele vahutavuse. Enamasti saadakse sulfaadid naftast. Tervisele ohutumad sulfaadid saadakse kookospähklist ja 4 teistest taimsetest õlidest. Sulfaadid võivad põhjustada silma ärritus, naha löövet ja hingamisteede kahjustusi. SLS ja SLES võivad kahjustada maksa,
väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust raskemad, mürgised, terava lõhnaga, gaasid, veega reageerides annavad happe. Gaasiline ühend H2S- divesiniksulfiidhape. H2SO3- väävlishape; keskmise tugevusega hape; soolad- sulfitid, mis leiavad kasutamist fotograafias. H2SO4- väävelhape; tugevaim hape; soolad- sulfaadid. Tegemist on enim kasutatud ja toodetud väävliühendiga. Väävelhape on õlitaoline vedelik. 2 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid (04.02.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel (04.02.2017) http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm (05.02.2017) https://www.taskutark.ee/m/vaavel/ (05.02.2017)
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused).
Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.
VÄÄVEL Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks
Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades
sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit : Juustes Karvades Küüntes Sarvedes Sulgedes Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises
Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee karedust? Vee karedust põhjustavad vees lahustunud KALTSIUMI JA MAGNEESIUMI SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudum veekaredusel joogivees piirnorm
Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mgioonide kontsentratsioon vees. Vee kareduse liigid 2 Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket). Jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju
Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2 Väävlit sisaldavad ka mitmed kütused (põlevkivi, kivisüsi). Ta on oluline bioelement, kuuludes valkude koostisses. 4 Probleemid Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.
I põlvkond- Bioetanool, biodiislikütus; Biometaan. II põlvkond- Sünteetilised biokütused; Biogaas; Biovesinik. 22. Mis on ETBE ja EtOH ning milleks neid kasutatakse? Etüültertbutüüleeter- mõlema juuresolu kütuses vähendab süsinikmonooksiidi ja mittepõlenud kütuse hulka Etanool- alternatiivkütus, kasuttatakse et keskkonda säästa ja ökonoomsuse põhimõttel. 23. Mis on FAME? Rasvhappe metüülestrid- Vähendab põlemisjääke(CO-d, tahked osakesed, sulfaadid, põlemata süsivesinikud) 24. Mis on HVO? Hydrotreated vegetable oil- puhas põlemine, külmaomadused väga head, parandab diislikütuse kvaliteeti. 25. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse? Biodiisel olemas, kus kasutatatkse FAME-i. 26. Kas biokütus on parem või halvem ,,tavalisest" mootorikütusest? Miks? Parem- vähendab CO-d, vähendab põlemisjääke jne, mootorile paremad. 27
6. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat). Dünamiit lõhkeaine. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 7. Karboksüülhapete keemilised omadused 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool),
lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3
7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R OH + HNO3 R NO2 + H2O o Nitroglütseriin plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped
7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O o Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon – üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l – surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv – glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp –aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped
eraldades soojust. Hapet tuleb valada vette, mitte vastupidi. Lahjendatud väävalehape reageerib aluste, aluseliste oksiididega ja pingereas vesinikust vasakul asuvate metallidega. Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne
vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. · Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on väävli aatomitel positiivne oksüdatsiooniaste. · Kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p- alakihi elektroni, tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes IV(nt SO2 ja sulfitid). Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes VI (nt H2SO4 ja sulfaadid). · Leidumine: ei ole küll väga levinud, kuid on suhteliselt lihtne leida. Looduses leidub ühenditena kõige enam sulfiide (püriit FeS2, PbS jt) ja sulfaate (kips CaSO4 . 2H2O jt). Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel vm protsessidel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse.
sisaldab lisaks ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35. Soolsuse erinevus maailmamere eri piirkondades on tingitud auramise ja sademete hulkade erinevustest. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub, umbes 2km sügavusest alates on soolsus püsivalt 34,6-35,0. Merevee mineraalses koostises on kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4, CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. See on suurim 35-40 soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 juures. Jõgede toitumine ja veereziim: Jõgede toiteallikad on lumevesi, sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses. Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga
VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8).
Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas Kasutamisel ei muutu lahuse pH ning seetõttu ei kahjusta sünteetiline pesemisvahend ka õrnu kangaid Sünteetilisi pesuvahendeid valmistatakse Seebi pesemisomadused on parimad 60- toiduks kõlbmatutest ainetest (sulfaadid, fosfaadid, nitraadid) 70 ºC juures Sünteetiliste pesemisvahendite hulka kuuluvad Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub nii anioaktiivsed, katioonaktiivsed kui ka osaliselt ning seetõttu on seebi lahus mitteionogeensed detergendid leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks
• SULAMISTEMPERATUUR ON 10 KRAADI JA KEEB TEMPERATUURIL 337 KRAADI CELSIUSE JÄRGI • KUI TEMPERATUUR ÜLETAB 300 KRAADI, HAKKAB VÄÄVELHAPE LAGUNEMA, MOODUSTADES VÄÄVELTRIOKSIIDI JA VETT. • VÄÄVELHAPET TOODETAKSE VITRIOLIMENETLUSEL JA (TINA)PLIIKAMBRIMENETLUSEL (MÕLEMAD AJALOOLISED), KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE.
mistõttu põhjuslikku seost joogivee kvaliteediga on küllalt raske kindlaks teha. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välis- õhu kvaliteedi kõige suurem probleem on peente osakeste hulk, eriti kevadisel ajal. Peentolm, ehk täpsemalt öeldes peened osakesed, on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid, metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on
Zn(0)+Cu(2+)+SO4(2) > Zn(2+)+SO4(2)+Cu 5. reageerimine leelisega (vähesed metallid, Zn ja Al. Zn ei oksüdeeru, kuid ei kannata hapet ega leelist) Zn+NaOH+2H2O > Na2(Zn(OH)4)+H2 Al+NaOH+6H2O > 2Na3(Al(OH)6)+3H2 3. Metallide leidumine looduses (lk 50) Vaid väärismetallid looduses ehedal kujul. Metallid mineraalides: Oksiidid: Al2O3, Fe2O3… Sulfiidid PbS, ZnS, FeS2… Kloriidid NaCl, KCl… Karbonaadid, sulfaadid CaCO3 (paekivi), CaSO4, BaSO4… Silikaadid 4. Metallide saamine/tootmine metallurgia (lk43) Eestis SILMET Sillamäe. muldmetallide tootmine endotermiline protsess (püsivast ebapüsivasse) Me(n+) + ne() > Me(0) Tuleb leida redutseerija. Põhiline raud (odav) 1. karbotermia (C ja CO) 2C+O2>2CO Fe3O4+4C>3Fe+4CO (v CO2) Fe3O4+4CO>3Fe+4CO2 malm süsiniku sisaldus 25% 2
Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktiivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. Leelismetallide füüsikalised omadused
pingereas vesinikust vasakul pool olevate metallidega. Tugeva ja mittelenduva happena tõrjub ta nõrgemaid ning lenduvamaid happeid nende sooladest välja. 2NaCl (t) + H2SO4 (l) (kuumutamine) Na2SO4 (l) + 2HCl (g) CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2CO3 CaSO4 + H2O + CO2 Väävelhape on kaheprootoniline hape, mistõttu esimeses astmes võib ta moodustada reageerimisel vesiniksulfaate ja teises astmes sulfaate. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Erandina ei lahustu vees näiteks leelismuldmetallide ja plii sulfaadid, mistõttu saab neid kasutada sulfaatioonide kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html )
Puhtal kujul alumiiniumi ei leidu, kuna see seguneb väga lihtsalt teiste elementidega. [1] Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks. [2] 1.1. Tootmine Puhast alumiiniumi ei esine looduses puhtal kujul. Alumiiniumi toodetakse peamiselt elektriga, mis kujunes välja aastal 1886 ning on kasutusel tänaseni. [3] Alumiiniumi tootmise protsess algab boksiidi kaevandamisest, mis on alumiiniumirikas mineraal,
Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi eritumise intensiivsus sõltub paljudest faktoritest vanusest, soost, ümbritseva keskkonna temperatuurist, joodud vedeliku hulgast, ainevahetuse intensiivsusest jne.. Higiga tuuakse organismist välja kusihapped, karbamiid, ammiaak, kratiin ja teised organismi ained, aga samuti kaltsiumi ja naatriumi kloriidid, sulfaadid, fosfaadid. Naha kaudu eraldatakse ööpäevas ligi 0,5 l vedelikku. 6 Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/080306/lisad/tervis/194266.php http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 2.htm http://www.miksike
soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide *Triivhoovused - läänetuulte hoovused *Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre *Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad
Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust.
seepärast õhu kätte seisma pandud konst. hape lahjeneb. Kasutatakse kuivatamiseks ja keemiatehastes üks kõige tähtsamaid happeid. Väga tugev oksüdeerija. Vääveltrioksiid SO3 tekib SO2 oksüdeerumisel õhuhapniku toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III..
soodustavad tegurid: magneesiumkarbonaat, Tellis põhjustavad kildude välja savileiukohtade rohkus löömist keraamikatoodetest Kergkruus savi kerge kättesaadavus sulfaadid, lahustuvad soolad Email -alandavad savide paakumis- odavus Kahhelkivi ja sulamistemperatuuri, toodete tugevus põhjustavad toote Klinkerkivi purunemist, tekitavad ilmastikukindlus
Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes,
annaabi.ee 
