- lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused - demonteeritavate elementide sõlmelahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord - olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmelahendustest - lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused, eraldi materjalide kaupa: betoon ja raudbetoon; kivi; puit; teras ja muud metallid; klaas, soojustusmaterjalid (näidates liigi: mineraalvillad, vahtplastid, räbu, termoliit vm.); plastmaterjalid - lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad, juhindudes kohalikust ehitusmäärusest või haldusasutuse ettekirjutusest - ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine - lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded - tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad Osalise lammutuse puhul näidatakse lammutatavad konstruktsioonid (mõõdistusjoonistel). 3 Muud ehitusdokumendid Tootejoonised
3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10. Millised on mineraalsed materjalid? 1.KLAASVILL, 2.KIVIVILL, 3.TUULETÕKKEPLAAT. 11. Millistes piirides on soojaerijuhtivus? Soojaerijuhtivus on 0.041-0.055W/mC. 12. Millised on orgaanilised soojustusmaterjalid? VIIMISTLUSMATERJALID 1. Kuidas jagunevad viimistlusmaterjalid? 1.VÄRVMATERJALID, 2.KLEEPEMATERJALID, 3.PLAATMATERJALID 2. Millised liimid valmistatakse looduslikust toorainest?
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, us...
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub. Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja. Lubi seob saepuru üheks monoliidiks. Termoliidi tihedus on 300-500 kg/m3 ja soojaerijuhtivus ca 0,10 W/m.Cº. Termoliiti on Eestis kasutatud vanemate puidust sõrestikhoonete soojustamiseks. Granuleeritud vahtplast: kujutab endast 5-10mm jämedusi vahtplastkuule, milliseid kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks. See on ülikerge materjal, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
