· Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud tariraudadega, et keevitada sammaste külge · Võib kasutada igasuguste niiskustingimustega Lubimört · Vahelaepaneelid - õõnes-, ribi- ja suurpaneelid · Lubi, liiv ja vesi · Seinaplokid - suur- ja väikeplokid · Suhteliselt nõrk · Seinapaneelid · Väga plastne ja vett hoidev · Treppide elemendid - trepimarss, podestipaneel · Võib kasutada ainult kuivades ja vähem koormatud · Torud - betoonrõngad (kaevude ehitamiseks)
Kivistamine toimub autoklaavis 174,5 c ja rõhu 8...12 at juures 8-12 tundi Silikaatkive valmistatakse täis-ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud .värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivaterad välispind Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis Jaguneb : tihe ja mullsilikaltsiidiks Põlekivituhktooted (väikeplokid, paneelid ) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 , jahvatatakse kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja , 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivset kvartsi Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit , valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traadilõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi Poorbetoonplokk ( aeroc ) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumist
o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate
Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30.
Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi. Poorbetoonplokk (aeroc) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane
Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. · Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust- nõudvam. · Ilmastikukindel. Tehiskiviseinad · Tellised · Keraamilineitellis, tsement- ja silikaatkivid · Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne.
Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised
Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne.
Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk, b- keldriseinaplokk, c- postvundament. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. JOONIS 8.8.2. Suurplokkide tüüpe: a- fragment
taaskasutamiseks, ülejäänu purustatakse hakkepuiduks, mis läheb kütteks - Betoontooted: kasutuskõlblikud tarindid ja detailid ladustatakse jäätmehoidlasse, taaskasutamiseks. Taaskasutamiseks mittekõlblik betoon purustatakse killusikuks ja kasutatakse täitematerjalina, nt teedeehituses. Sarrusteras läheb ümbertöötlemisele - Metall antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele. - Looduskivi, väikeplokid, tellis jms: taaskasutamiseks kõlblik puhastatakse ja ladustatakse jäätmelaos, mittekõlblik purustatakse killustikuks - Kiletamata paber ja papijäätmed antakse üle vanapaberit koguvale ettevõttele - Kasvupinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse vajadusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas, samuti mineraalpinnas, transporditakse vastava jäätmekäitlusettevõtte ladustuspaikadesse. Lammutamismeetodid
• Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega • Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda • Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID
näitajaid Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina Moodultellis 250*120*88 SILIKAATSIIT · Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, väiksemad murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind · Purustamine toimub desintegratsioonis e. Löökveskis. · Jaguneb: teihe ja mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhatooted(väikeplokid, paneelid) · Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 ,jahvatakse kuulveskis. Tuhas on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lupja 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivsed kvartsa · Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele · Traatlõikusega lõigata · Poorbetooniplokk · Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast, ja alumiiniumbulbrist
Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud, värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis. Jaguneb: - Tihe - Mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhktooted (väikeplokid, paneelid) Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi. Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi. Poorbetoonplokk (aeroc) Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane
seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste
tühjade punkrite, kastide ja aluste allalaskmine; abitööd objekti laos. Juhtiv tõste-transpordimasin on montaazikraana. Ühe- kuni kahekorruseliste hoonete ehitamisel kasutatakse roomikutel või pneumoratastel liikurnoolkraanasid, mille tõstejõud on 4,5...40tf, viiekorruseliste hoonete postitamisel kasutatakse KG-tüüpi tornkraanasid, mille tõstejõud on 3...5tf, ja 9...16-korruseliste hoonete püstitamisel liikur- või kohttornkraanasid, mille tõstejõud on 5...8tf. Tellised, väikeplokid tuuakse seinamaterjalide tehastest kohale pakettidena, mis on laotud puitalustele liht- või kalasabaseotises. Suurplokid tuuakse objektile spetsiaalsete kinnitusseadmetega varustatud madelautodega. Suurplokkide tõstmiseks ja paigaldamiseks projektasendisse kasutatakse kruvi- või tanghaaratseid. Ebakorrapärase kujuga kivid (murdkivid) tuuakse objektile kalluritega, laaditakse töökoha juures maha ja antakse paigalduskoohale mööda renne või kastidesse puistatult kraana abil.
taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk- hooneid praegu Eestis ei ehitata. 39) Väikeplokid- tõstetakse kohale käsitsi. Tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Kasutatakse peamiselt 1- 2 korruseliste hoonete ehitamisel. 40) 3.TALAD 41) Võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Ristlõige võib olla mitmesugune
õõnsustega. Eestis kasutatakse kergmaterjalina põlevkivituhka või silikaltsiiti. Esimesel juhul võetakse sideaineks põlevkivituha peenfraktsioon, mis segatakse vajalike täiteainetega ja kuumutatakse aurukambris. Segumassi sisse segatakse aineid, mis kuumutamisel paisuvad või tekitavad gaasi. Sel viisil saadakse materjal, mille mahumass on ca ' 600... 800 kg/m3. Materjal on poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt väikese tugevusega. Väikeplokid vormitakse traadiga saagimise teel. Silikaltsiidi koosseis on lubi ja desintegraatormenetlusel jahvatatud liiv. Saadud massi töödel- dakse nagu eelmisel juhul, materjali mahumass on mõnevõrra suurem kui põlevkivituhk plok- kidel . Põlevkivituhk-väikeplokkide nominaalmõõdud on 20x30x60 cm. Nominaalmõõdu all mõel- dakse ehitusdetaili projektikohast mõõtu, detaili tegelik mõõt on lubatud tolerantsi (hälbe) võrra sellest erinev
vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi (liigituvad põletamata tehiskivide alla). Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. · Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid
Kivid paksusega 60 või 80mm. 60mm kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. betoontellised- valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Paksus kas 57 või 90mm. Külmakindlus peab vastama viimistlustelliste nõuetele. väikeplokid- tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõnetega või ilma. Laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1-2 korruseliste hoonete ehitamisel. 48.Bituumenite olemus- süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nim neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Vees praktiliselt lahustumatud
täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. Laineplaate toodetakse erinevates mõõtudes: 875x920; 1150x1130 1750x1130; 1250x1120; 1875x1120; 2500x1120 46. Betoonkivid- sillutiskivid, betoontellised, väikeplokid Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Kivid on paksustega 60±3mm ja 80±3mm. 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Kivide külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2mm paksused vuugieendid.
Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist. Suurplokkide paksus peab vastama seina paksusele. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata. Varasematel aegadel neid ehitati. 128 Joonis 9.8.2. Suurplokkide tüüpe: a – osa plokkhoone fassaadist, b – reaplokk, c – nurgaplokk, d – akna-alusplokk, e – sillusplokk. Väikeplokid. Neid tehakse: raskebetoonist, mullbetoonist – gaasikukermiidist; poorse täiteainega kergbetoonist – keramsiitbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Väikeplokid laotakse käsitsi nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1..2 korruseliste hoonete ehitamisel. Vaata väikeplokkide tüüpe allolevalt joonisel. 129 Joonis 9.8.3
vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata, kuid olemasolevatest hoonetest moodustavad nad küllalt suure osa ja nende rekonstrueerimisega tuleb tegeleda
Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või EPS-iga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Väikeplokid Keramsiitbetoonist, poorbetoonist, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale, selleks, et üks tööline jõuaks tõsta <30 kg. Müüritise suurim lubatud saledus on I kõrgus / h = 30. Keramsiitplokk sein tuleb krohvida, et vältida tuule läbipuhumist. Keramsiitplokkid imavad vett aeglaselt ja mört jääb vedel. Seetõttu laduda tuleb vähehaaval. Betoonivöö paksus väikeplokkidest seinte korral on 80...120 mm
et nad oleksid ühe käega kg/m ,3 värvus kvarts või Al dioksiid. haaratavad ja tõstetavad. hall.Kasut 5.Mördid ja nende Mass: 4-6 kg, väikeploki portlandtsementi ja omadused: mört kooseneb mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse valmistatakse savi ja erinevatest vastavalt koostisele liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus. On abil saab ladumise Põhimördi täitematerjaliks suhteliselt poorne kiirust oluliselt kvartsliiv, peenmördi
võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses
annaabi.ee 
