Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU..........................................................................
laudparkett, spoonparkett ja laminaatpõrandaga). Praktiliselt eluaegne garantii, kuna lihvimisvaru on suur. Naturaalne, soe materjal, ehe värvitoon. Veidi ebaühtlane, kuid võluv oma naturaalsuses. Looduslik ilu, millest on raske väsida. Puitpõrand Põrandal kõndides ei teki müra nagu laminaadi või 3kihilise parketi puhul. Võimalus valida just sobiv lõppviimistlus. Soliidsem ja eatu põrandakate, mida on lihtne hooldada. Allergiavaba. Kasutatavad puiduliigid on allergiat mitte põhjustavad (mõningad eksootilised võivad tekitada allergiat). Parkett On olemas väga mitmeid parkette: Weitzer Parkett Laudparkett Liistparkett Lamparkett Mosaiikparkett Industriaalparkett Plokkparkett Liistparkett Liistparkett Liistparkett on klassikaline parkett, mida paigaldati villadesse ja mõisatesse, kus muster oli sageli väga luksuslik. Võimalik on kombineerida erinevaid puiduliike ühe põranda piires.
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore ...
õlitatud. Paigaldatakse betoonist või muust siledast materjalist (nt.kips või- saepuruplaat) aluspõrandale Liistparkett on töömahukas ja meilgi üha kallinev naturaalne põrandakate. Parketiliistude pealispind kannatab mitmekordset uuenduslihvimist korralikul aluspinnal võib hästihooldatud parkett kesta sadu aastaid. Materjaliks on traditsioonilised kõvemad puiduliigid :saar ja tamm, ka eksootilisemad nimed. Linoleum on nii koju kui ühiskondlikesse ruumidesse sobiv kulumiskindel põrandakate, mis põhineb 100% looduslikult toorainel: sideaineks linaseemneõli segantuna loodusliku vaiguga, täiteaineks puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Looduslikkus,kena kujundus ja suur värvivalik on teinud linoleumist taas soositud kattematerjali. Materjali annab kergesti lõigata, mis võimaldab luua huvitavaid
Haab 8,97 476,43 736,42 259,99 54,57 1 25 13 Kuusk 24,59 647,31 735,14 87,83 13,57 1 10 5,5 läbinist läbinist Kask 12 663,29 1155,47 492,18 74,20 i läbinisti i Tabel 1. Järeldused Töö tulemuste põhjal saame järeldada, et puiduliigid milesse neeldus teistest kuni 2 korda rohkem immutusainet, nagu kask ja mänd, esines läbinisti immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? ...................................................................2 Kuidas tekib puit ? .................................................................................................... 2 Puidu kestandumine ..................................................................................................3 Kasvuperiood............................................................................................................. 3 Puidu koostisosad.......................................................................................................3 Puiduliigid .................................................................................................................4 Süsinikuringe metsas........................................................................
kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15..
Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale. Laudparkett Lipid on tehases liimitud lauakujuliste lauakujuliste alusparketi külge. Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge. Terrazzzo
Liistparkett · Liistparkett on töömahukas ja meilgi üha kallinev naturaalne põrandakate. Parketiliistude pealispind kannatab mitmekordset uuenduslihvimist korralikul aluspinnal võib hästihooldatud parkett kesta sadu aastaid. Materjaliks on traditsioonilised kõvemad puiduliigid :saar ja tamm, ka eksootilisemad nimed. Linoleum · Linoleum on nii koju kui ühiskondlikesse ruumidesse sobiv · kulumiskindel põrandakate, mis põhineb 100% looduslikult toorainel: sideaineks linaseemneõli segantuna loodusliku vaiguga, täiteaineks puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Looduslikkus,kena kujundus ja suur värvivalik on teinud linoleumist taas soositud kattematerjali. Materjali annab
Õlipeits Valmissegatud õlipeits sisaldab lakibensiini ning võib järgmiste viimistlusainetega reageerida, seepärast kasutage vastavat krunti. Õlipeitsid kiude pinnalt üles ei tõsta, kuid annavad sellegipoolest hea tulemuse. Vesipeits Vesipeitse on kergem lahjendada kui teisi peitsitüüpe, need imbuvad hästi puitu ning kuivavad sellevõrra aeglasemalt. Seetõttu on neid lihtne kasutada ning need ei tekkita enamiku viimistlusainete pealekandmisel probleeme. Keemiline tumendamine Mõned puiduliigid muutuvad ammoniaagiaurude mõjul tumedaks. Selle menetluse efektiivsus sõltub puidust.Kasutage aurutamiseks polüeteenist ajutine aurutustelk või kasutage mönda köögikappi, blokeerides kõik selle tuulutusavad. Asetage detail selle sisse koos ammoniaagitaldrikuga ning kontrollige regulaarselt tooni. Sellakid, vahad ja õlid Olles pinnad ette valmistanud, võite sobiva viimistlusvahendi välja valida ning pindu katma asuda
okaspuidu tekstuur silmale vastu võetav seevastu paljud lehtpuu liigid paistavad silma oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa. · väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund. · Need puuliigid mis paistavad silma kevad ja sügispuidu kontrastusega,omavad ilusat tekstuuri tangelsiaal lõikes n:ka tamm,pähkel,lehis,saar. · Tangelsiaallõike tähiseks võib joonisel kasutada . · Silmatorkavate säsikiirtega puiduliigid omavad ilusat tekstuuri n:pöök,vaher,tamm. · Otslõiget kui niisugust kasutatakse väga harva n:pakk parketti juures . · Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest,maarjakask. · Tekstuur täidab täidab nagu värvuski puidukasutamisel dekoratiivset eesmärki ,seejuures peab märkima et lakkimine ,õlitamine,vahatamine poleerimine toob puidutekstuuri paremini esile.
Vineeri tavalisim laius on 1525 mm, kuid saadaval on ka 1220 mm vineer. Levinuim pikkus on 1525 mm, kuid toodetakse ka vineeri pikkusega 2440 mm ja 3660 mm. Pealmise spoonikihi kiu suund ühtib enamasti, kuis mitte alati vineertahvli pikema küljega. Vineeri kirjelduses antud esimene number tähistab kiu suunaga ühtivat mõõdet. Seega on vineeri mõõtudega 1220 x 2440 kiud laiusesuunalised. Vineeri tüübid Vineeri toodetakse kõikjal maailmas. Kasutatavad puiduliigid sõltuvad kohalikest varudest. Vineeri omadusi ja kasutusvõimalusi mõjutavad nii puiduliik, kasutatav sideaine kui ka sordilisus. Dekoratiivne vineer Vineeri pealmised kihid moodustab valitud kokkusobitatud trei- või höövelspoon. Tavaliselt kasutatakse selleks lehtpuitu, näiteks saart, kaske, pööki, kirssi, mahagoni või tamme. Pind lihvitakse. Vineeri tasakaalustamiseks kasutatakse tagaküljel madalama kvaliteediga spooni.
paisuvat liimi. Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just laevades heledate laudade puhul dekoratiivsuse saavutamiseks, kuid tavainimesel käib ta hind tihti üle jõu. Kasutus- ja hooldusjuhend Õige hoolduse korral peab puitpõrand kaua vastu, säilitab oma loomulikkuse ja valmistab rõõmu aastakümneid. Eri puiduliigid ja eri viisil töödeldud parketid nõuavad teatud tingimusi ja hooldust. Kui järgid järgmisi lihtsaid juhiseid ja soovitusi, on tagatud põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel __ viivitamatu plekkide eemaldamine
7.KASUTATUD KIRJANDUS 1.Harilik mänd [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd (8.12.2013) 2. Puit. [WWW]. http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Elmar%20Just/Puitmaterjalid.pdf (8.12.2013) 3. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 8.LISA Tabel 1. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Niiskussisaldus % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993
6 19,2 19,0 30,8 11,24 6,87 611 620 7 20,35 22,2 30,4 13,73 8,84 644 8 22,1 21,5 30,8 14,63 9,49 649 9 22,8 20,3 31,6 14,63 11,86 810 Tabel 3. Niiskussisalduse Kask, pöök, Teised % lehis puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993 11 0,997 0,996 12 1,000 1,000 13 1,002 1,004 14 1,005 1,007 15 1,007 1,010
600 Tihedus, [kg/m³] 500 400 300 200 100 0 Kuivatatud Õhkkuivad Immutatud Antud niiskusel Niiskusel 12 % 6. LISAD Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Veesisalduse % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993 11 0,997 0,996 12 1,000 1,000 13 1,002 1,004
6 4,8 4,5 6,70 7 8,5 5,0 70,0 8 immutatud 9,7 5,1 90,0 83,5 9 9,9 5,2 90,5 Tabel 2. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Veesisalduse % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981 8 0,989 0,985 9 0,992 0,989 10 0,995 0,993 11 0,997 0,996 12 1,000 1,000 13 1,002 1,004
niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib enne kruntimist põrandat töödelda vahendiga Pinotex Interior, mida soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega. Õlised ja vaigused puiduliigid (nt. tiik) on soovitav koheselt pärast lihvimist kruntida. Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%. Pärast kruntimist lihvige põrandat kergelt
EB-kuivatitega on võimalik saavutada väga suur tootlikkus ja hea kvaliteet. Energiakulu on konvektsioonkuivatusega võrreldes 20-50 korda väiksem. 21. Puit on üldjuhul pehme ja poorne materjal, mis määrdub kergesti ning imeb endasse niiskust. Viimistlusmaterjalide ülesanne on anda puitpindadele mehaaniline ja keemiline vastupidavus, bioloogiline kaitse(välistingimustes) ning esteetiline välimus. 22. · Kõik pehmed puiduliigid on kriimustuste ja löökide suhtes tundlikud. · Väga raske on tagada pöögi vastupidavust rasva suhtes, sest rasv tungib kergesti suurte pooride kaudu viimistlusmaterjali alla. · Suurte pooridega puiduliike tuleb kruntida poore hästi märgava krundiga, sest vastasel korral võib vedelik tungida hiljem viimistlusmaterjali alla. · Mustus ja tolm paistavad rohkem välja tumedatel ja läikivatel pindadel. 23.
Puidu füüsikalised omadused.Puidu tihedus-materjali massi ja 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine).Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu)
Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse stereomeetriliselt ruumala absoluutselt kuivas olekus Vo. Kuiva puidu kasutamisel kaasneb paisumine, seega ei ole otstarbekas seda kasutada. 16. Kas puidu pundumist põhjustab vaba- võis seotud vesi? Põhjendage, miks. Pundumist põhjustab seotud vesi rakuseinas ja vesiniksidemete süsteem. Praktika näitab, tihedamad puiduliigid kahanevad rohkem, SP kahaneb enam kui KP, maltspuit kahaneb rohkem kui lülipuit, vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist. 17. Mis on rakuseina küllastuspiir ja kas seda saab praktikas puidu niiskuse-% määramisel kasutada? See on rakuseinte maksimaalne niiskus, mis saavutatakse puidu veega küllastamisel. Selle näitaja vahetu katseline määramine on mõistetavalt keerukas, sest puitu on katse käigus tunginud ka vaba vesi
Kõige enam varjeerub puiduliikides heledus. Värviheledus ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea oranzikakspunakaks. Harilikult annab lülipuit puidule värvuse. Värvuse annavad puidule eksraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Kontrastse värvusega puiduliigid on: eebenipuit, satiinipuu, ploomipuit, kirss, mahagonipuit, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuse muutusi. Vees lahustunud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud pinnale roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes ilmastiku mõjust. Läige- tuleb kõige paremini esile radiaal lõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad
Maailma metsavarud ja metsatööstus Milles seisneb metsade tähtsus? Erosiooni vältimine, hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine. Kuidas mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid? vaadatakse metsa pindala metsanduse protsent riigi pindalast Metsa aastane juurdekasv – kõige levinum Puiduvaru Metsatüüp Riigid, kus Peamised Metsatüübi peamiselt puiduliigid iseloomustus levinud Parasvöötme Venemaa, Kuusk, Mänd, Aeglane kasv(1- oksamets Kanada lehis, 2 m3/a), seedermänd suhteliselt hõre, vähe puuliike, peamine osa tarbepuidust
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist: *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest. Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : VÄRVUS . LÄIGE . PuiduLiigid . Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele. Sisseveetavad puiduliigid – liigid, mis meil ei kasva, enamasti troopilise päritoluga. On samuti tooraineks puidutööstusele. Okaspuud : Kuusk . Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni. Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil.
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel
hajutada, joonistada lisaks oksakohti, pragusid, et tulemus loomulikum jääks. Viimaks, kui mustriga pind on kuivanud, tuleks see üle lakkida, et tulemus püsivam oleks. Ka lakki võib seejuures värvimullaga toonida ja sellega pinnale ruumilisust lisada. Erinevate puiduliikide jaoks kasutatakse erinevaid värvisegusid. Õige ainete vahekord tuleb endal katse-eksituse meetodil välja selgitada või vastavast raamatust järele uurida. Kõige populaarsemad puiduliigid, mida matkitakse, on mänd, tamm ja mahagon. Nii võib männile omase puidusüü loomiseks kasutada heledat alusvärvi ja lasuuriks heledat või tumedat ookrit. Tamme, pähkli imiteerimine on juba peenem töö ning selle õppimine võtab kauem aega. Keegi ei keela aga kasutada hoopis erksaid värve, mis muidu puidule omased pole. Samuti võib katsetada erinevaid mustreid. Tempel puiduimitatsioon 2tk
Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt mitmed puidu keemilised ja füüsikalised omadused. • Termotöötlus vähendab mõningal määral puidu tihedust, mistõttu puit muutub pisut kergemaks. • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra• Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele.
fotoinitsiaatorid. Kasutatakse elavhõbe lampe ning siniseid galliumlampe. Viimistletud pindade kvaliteet Puitpinnale on võimalik anda soovitud läige alates täismatist kuni kõrg läikeni. Gardneri järgi jagatakse: 1. Mattläige- alla 10 ühiku 2. poolmatt läige- 10-35 ühikut 3. Poolläikiv läige- 35-50 ühikut 4. Läikiv läige- 60-80 ühikut 5. Kõrgläikivläige- üle 80ühiku 6. Kõik pehmed puiduliigid on tundlikud mehaaniliste vigastuste suhtes 7. Suurte pooridega puiduliike tuleb kruntida hästi märgava krundiga 8. Tolm ja plekid paistavad hästi välja tumedatel ja läikivatel pindadel Värvide järjekord 1. Krundid- ülesanne on suurendada alusmaterjali ja pindmise viimistluse nakkuvust, värv sõltub järgnevate kihtide värvist: esmane krundi kiht katab puidu poorid ning moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva
sisustus- ja puusepatöödes. 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. 3 Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi. · Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni
Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ? Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 °C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk, mänd, haab ning kask. Kuna termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee all. 28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse? Saetud või hööveldatud pinnaga saematerjali töötlemisel puidukaitseainetega saadakse materjal, mis on vatupidav mädanikule
Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ? Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis, mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 °C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk, mänd, haab ning kask. Kuna termotöödeldud puit on väliskeskkonna mõjudele vastupidavam, siis kasutatakse seda mitmesugustes kohtades kus tavaline puit ei peaks kaua vastu. Näiteks postidena maa sees või vee all. 28 Mis on immutatud puitmaterjal? Kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse? Saetud või hööveldatud pinnaga saematerjali töötlemisel puidukaitseainetega saadakse materjal, mis on vatupidav mädanikule
puude lülipuit on tavaliselt tumedama värvusega. Värvus võib muutuda ka õhu ja päikese käes seistes (nt lepa värvus muutub pärast raiumist punakaspruuniks). Joonis 39. Värvus. Vasakul venge, keskel- kuusk ja paremal pähklijuur _____________________________A. Roos______________________________ 28 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Intarsiatöödeks kasutatakse erinevate värvustega puitu ja värvitud puidutükke. Kontrastse värvusega puiduliigid on näiteks: eebenipuit, satiinipuu, kirsi- ja ploomipuu, mahagonipuu, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuste muutusi. Vees lahustatud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud puidule roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes sellest, kui suurel määral ilmastik ja tuuled puitu mõjutanud on. Õlis lahustatavad puidukaitsevedelikud on harilikult värvitud
madal soojus- ja helijuhtivus ja on kasutatav keemiliselt agressiivses keskkonnas. Kui vineeri valmistada veekindlatel liimidel, saadakse niiskuskindel vineer, millest valmistatakse kandekonstruktsioone 10. Termotöödeldud puit, liimpuit Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi. 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni
täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad ruumilised muudatused. Öeldakse, et "puit töötab", mis tähendab, et puidutükk kohandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutustele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. · Tugevalt "töötavad" puiduliigid on näiteks pärn ja pöök. · Keskmiselt "töötavad" on saar, kask, lepp, tamm, vaher. · Vähe "töötavad" on lehis, mänd, kuusk, jalakas, pappel. Kokkuvõtteks võib märkida järgmist: · rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged; · sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit; · lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. Pragunemine ja kaardumine Puidu ebaühtlane kahanemine kuivamisel nii tang. kui ka rad. lõikes, samuti ka see et välispind kuivab sisepinnast
Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale. Laudparkett Lipid on tehases liimitud lauakujuliste lauakujuliste alusparketi külge. Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge. Terrazzzo
jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud. Termotöödeldud puit toimub auruga 185 230*C juures puidu modifitseerimine Materjal kõik puiduliigid, töödeldav puit võibolla toores/eelkuivatatud. mänd, kuusk, kask, haab 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, temperatuur tõstetakse kiiresti 100*Cni, seejärel
3.Spoonparket e laminaatparkett: Katta kulumiskindla lakiga) Läbinisti naturaalne, paksusega 7 mm ja koosneb kolmest kihist : a)pindmine kiht- väärispuidust, tehases viimistluse saanud kulumiskiht, paksus 0.6 mm. b)keskmine e koormuskiht- moodustab ülitihe HDF plaat. c)aluskiht e stabiliseeriv kiht- laua stabiilsust tagav kuusepuu või männi spoon. Naturaalset väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht. Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid, mida naturaalse puitparketina ei tooteta. Laud- e kihtparkett: Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga. Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga. Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale.
Puitesemete säilivus sõltub paljudest teguritest : puidu tüüp, puidu osa kust materjal on saadud, puu kasvutingimused, puidu kuivatamise tingimused, meetodid/vahendid mida on kasutatud bojekti valmistamiseks ja objekti konstruktsioon. Puitobjektide puhul on väga olulised niiskusesisalduse muutustest põhjustatud kahjustused. Niiskuse kõikumised kahjustavad oluliselt puitu, nt tekitavad pragusid. Valguse toimel muutub puidu värvus: tavaliselt tumedamad puiduliigid muutuvad heledamaks ja heledad tumedamaks. Lõpuks võib puidu pind muutuda isegi helehalliks. Vihm ja tolm tekitavad puuidupinnal aeglase erosiooni. Mõõdukal temperatuuril on puit üsna vastupidav madala kontsentratsiooniga hapete toimele, temperatuuri tõstmisel aga suureneb söövitus märgatavalt. Soolad võivad põhjustada puidu lagunemist kiududeks. Metallisandid mõjutavad piitu kahjustavalt: metalliühendid soodustavad puidu lagunemist ja värvumist. Puit omakorda soodustab
............ 11 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused ............. 13 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused ............. 16 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused ............. 20 3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust ............. 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3. Tähtsamad puiduliigid ............. 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7. Puidu tulekaitse ............. 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4
Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni. Puidu niiskusprotsent langeb nulli lähedale. 05.05.2014 2. Tegelik termotöötlus, mille ajal temperatuuri tõstetakse olenevalt töötlusastmest 185...2300C-ni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
