Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa suureneva surve puhtale joogiveele ning et ressurssi tarbitakse rohkem kui suudetakse taastoota, pööratakse ikka veel liialt vähe tähelepanu linnade jätkusuutliku veepoliitika arendamisele ning endiselt on kõige laialdasemalt kasutatavaks veetarne süsteemiks tavaline tsentraalne jaotussüsteem, mille peamiseks eesmärgiks pole mitte jätkusuutlikkus ja veevarude regenereerimine vaid kasumlikkus. 1. Põhjaveevarud ja nende taastamine 1.1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjaveevarude taastumine on hüdroloogiline protsess, milles maapinnal paiknev vesi liigub maapinna sügavamatesse kihtidesse ja saab osaks põhjaveest. Varude taastumise protsess toimub enamasti aeratsioonivööndis (vadose zone), taimede juurtest madalamal.
kui sellega ei kaasne oht inimese tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. [5] Vanaõli käitlusnõuded Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ja valgumist pinnasesse, sattumist pinna- ja põhjavette või kanalisatsiooni ning kuivendussüsteemidesse. Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasil tootmiseks. Seejuures eemaldatakse vanaõlist saasteained, oksüdatsioonisaadused ja muud lisaained. Kui regenereerimine pole võimalik, tuleb vanaõli taaskasutada mingil muul viisil, kusjuures õli vahetule põletamisele energia saamiseks tuleb eelistada selle taasväärtust toorme või materjalina. Kui vanaõli regenereerimine või taaskasutamine muul viisil pole võimalik, tuleb
.....................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6 · Kasutatud kirjandus............................................................................lk. 7 2 Sissejuhatus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada.
Eristatakse nelja etappi: I etapp CO2 sidumine pentoossuhkrust aktseptorile (ribuloos-1,5-disfosfaat) ning trioossuhkru (3- fosfoglütseraat) teke. Osaleb Rubisco ensüüm, mis katalüüsib CO2 liitumist pentoosile. Selle tulemusena tekib vaheühendina heksoos, mis seejärel lõigatakse kaheks trioosiks. II etapp 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. III etapp süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp ribuloos- 1,5-difosfaadi regenereerimine. 1molekuli glükoosi tootmiseks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO2 molekuli ning sünteesitakse 12 molekuli glüteeraldehüüd-3-fosfaati. Glükoosi sünteesiks kasutatakse ainult 2 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, ülejäänud 10 molekuli kulub Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM. 1. Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd
2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures. Elemendi, ühendite kasutusalad: · raketikütus · patareid · lennuki detailid · määrdeainete lisand · klaasid, ravimid · õhu regenereerimine allveelaevades, lennukeis . Ajalugu Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure ja Alfred Garrod poolt 1873. a. kirjeldas William Hammond liitiumbromiidi mõju mania sümptomite vähendamisele 1886. a. kirjeldasid Carl Lange ja Fritz Lange liitiumi lühiajalist ning pikaajalist (profülaktilist) ravitoimet depressioonile 1940.-dad aastad
Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi. Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning võrreldes muude jäätmekäitlusviisidega ei kaasne sellega ülemääraseid kulutusi. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks. Regenereerimise käigus eemaldatakse vanaõlist saasteained, oksüdatsioonisaadused ja muud lisaained. Kui regenereerimine pole võimalik, tuleb vanaõli taaskasutada mingil muul viisil, kusjuures vanaõli vahetule põletamisele energia saamiseks tuleb eelistada selle taasväärtustamist toorme või materjalina. Kui vanaõli regenereerimine või taaskasutamine muul viisil pole võimalik, tuleb ta
Konkreetse töö üleandmisel juhindutakse eelkoige sõlmitud lepingutest antud töö teostamise ja üleandmise kohta. Soovitatav kontrollmõõtmiste loetelu:teostatud toode maht,kõrgusarvude vastavus projektsele,piki -ja põikkallete vastavus projektsele,paigaldatud kattekihi koostise vastavus projektsele,paigaldatud kattekihi paksuse,tiheduse,veeimavuse jne. vastavus kehtivatele eeskirjadele;tasasusnouetele vastavus. 61.Mis on asfaltbetoonkatete regenereerimine. Asfaltbetoonkatete regenereerimine on nende esialgsete omaduste taastamine. Selleks on järgmised võimalused: asfaltbetooni korduvkasutamine, asfaltbetooni kuumtöötlus liikurseguris (ART), asfaltbetoonkatete kuumtasandamine. 62.Asfaltetoonkatte regenereerimine-asfaltpuru korduvkasutamise. Asfaltbetooni korduvkasutamine- teekate freesitakse külmalt või soojalt ning segatakse segusõlmes vajaliku kivimaterjali ja sideaine lisandiga. Segu paigaldatakse teele nagu tavaline asfaltsegu. 63
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadme...
5-4%. etc.) H2S (g) + 3/2 O2(g) = SO2 (g) + H2O(g); H= - 518.8 kJ CO2 eraldamine Koostise järgi jagatakse: SO2(g) + 2 H2S(g) = 3 S(l) + H2O(g); H= - 142.8 kJ 1. Etanoolamiin-meetod: 40-50°C juures ja lahuse 1)liht-ehk elementaarväetised 2)kompleksväetised (2 või Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist: regenereerimine 120°C juures rohkem elementi. Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete CO2 + 2 RNH2 + H2O = (RNH3)2 CO3 Väetised, mis sisaldavad 30% või rohkem N+P 2O5+K2O lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus CO2 + (RNH3)2CO3 + H2O = 2 RNH3HCO3 on kontsentreeritud, < 30% - tavalised. Väetise segude
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MADALAL TEMPERATUURIL KÜPSETAMINE KONVEKTSIOONAHJUS Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 SEADME ISELOOMUSTUS Kõrgkvaliteediline konvektsioonahi on nõudlikule professionaalile. Sellega saab ühtlase ja soovitud küpsetustulemuse. Ahju on kerge paigaldada, kasutada ja hooldada. Moodulehitusega ahjudest saab alati moodustada soovitud komplekti küpsetamiseks ja kergitamiseks. Klaaside vahel ringlev õhk alandab uksepinna temperatuuri. Uks avaneb isoleeritud käepidemest. Eemaldatava juhtsiinistiku, poleerpinna ja ümardatud nurkadega ahjukambrit on kerge puhastada. Ahju juhtpaneel on selge, nupud vastupidavad ja käepärased. Ühtlase küpsetustulemuse tagavad suunda vahetav puhur ja ümardatud nurkadega ahjukamber. Elektri- ja niisutusveeühendused asuvad seadme tagaseinas, samuti ahjukambri aurukorsten. See lihtsustab p...
heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku pinge ei langeks alla 12,8V), et suurendada mootori koormust. Tavalises tööprotsessis võib samuti toimuda tahmaosakeste regenereerimine: see juhtub siis, kui tööprotsessis heitgaaside temperatuur filtris tõuseb 450°C. Tahmafilter ongi arvestatud sellisele tavaregenereerimisele auto kasutusprotsessis. Kui aga auto sõidab linnatingimustes, võib juhtuda, et lühikeste sõidutee pikkuste tõttu regenereerimine kas ei käivitu või jääb pooleli. Juhul, kui heitgaaside madala temperatuuri tõttu või mõnel muul põhjusel on tahmafiltrisse kogunenud palju tahma, süttib hoiatustuli (piktogramm), teatades
ORGAANILINE RÄNI Räni (Si) on metalloid – metallist kristall tagurpidi kvantoptiliste omadustega, mis tähendab, et kui see on kiiritatud UV kiirgusega, toodab see elektrivoolu ja, eriliste elektriliste eritingimuste korral võib see välja kiirata mõõdetavat kiirgust. Räni moodustab peaaegu 28% maakoorest (27,7) ja see on koguseliselt neljandal kohal vesiniku, lämmastiku ja hapniku järel, ja maakoore sisalduses hapniku järel teisel kohal. Rootslane Jöns Jacob Berzelius avastas selle 1824. Amorfsel kujul on see pruun pulber; kristallilisel kujul on see metalne hall. Kuna see on tihke, ei reageeri see hapnikuga, vee või enamuse hapetega. Ränidioksiidi tolm (SiO2) on kergelt mürgine ja väga ärritav. See on perioodilisuse tabelis 14. element ja selle aatominumber on 14 ja selle valents võib olla 2 ja/või 4. Selle aatommass on 28,0855 amü. Sulamistemperatuur on 1410°C, selle keemistemperatuur on 2680°C ja s...
8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. # Ensüüm Rubisco. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide jada, mille käigus seotakse õhulõhede kaudu sisenenud CO2 ja moodustatakse valgusstaadiumi tulemusena tekkinud NADPH ja ATP molekule , kasutades sahhariide. Vabaneb hapnik. Reaktsioonid leiavad aset kloroplasti stroomas. 3 osa: Karboksüülimine, redutseerimine ja aktseptori regenereerimine. Karboksüülimine: Seotakse Ribuloos-1,5-difosfaat ja CO2, moodustub 6 süsinikuline vaheprodukt, mis vee osavõtul laguneb kaheks fosfoglütseraadi molekuliks Redutseerimine: 3-fosfoglütseraadi karboksüülrühmast moodustatakse süsivesikud. Regenerereerimine: redutseerimisfaasis moodustunud trioosidest ribuloos -1,5-difosfaadi moodustumine. CO2 fikseeritakse Ribuloos-1,5 bifosfaadile. Tsükkel kasutab CO2 karboksüülgrupi
Kromatograafia. Seletage mõisted ,,elueerimine", ,,eluent", ,,eluaat", ,,statsionaarne faas", ,,mobiilne faas" Elueerimine on protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja adsorptsiooni kolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) täidise regenereerimine. Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid. Eluaat on täidiskolonni läbinud eluent koos elueerunud ainetega, mille komponentide sisaldus ajas reeglina muutub. Statsionaarne faas- liikumatu faas kolonnis Mobiilne faas- liikuv faas kolonnis (gaas või vedelik) Mis on retentsiooniaeg ja mis rolli mängib see aeg kromatograafias?
asfaldisegudest? Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt kas statsionaarses või liikursegistis. Must segusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib laos säilitada teatud aja. Mida kujutab endast höövlisegu? Höövlisegu valmistatakse otse tee peal greideri, teefreesi, kultivaatori või mõne muu seadme abil, mis võimaldab materjale segada. Niiske materjali puhul juurde segada lupja või põlevkivituhka. Milles seisneb asfaldi regenereerimine? Vana asfaltkate purustatakse ja segatakse. Enamasti eemaldatakse vana asfalt teekattelt freesimise teel. Milliseid materjale kasutatakse teekatete pindamisel? Pindamisel pihustatakse teekattele bituumenit ja siis kiht killustikku. Bituumenina võib kasutada vedelbituumenit, vedeldatud bituumenit, bituumeni emulsiooni või ka sitket bituumenit. Pindamiskillustikuna võib kasutada:
tegevus. "Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu" on paika pandud Vabariigi Valitsuse määrusega "Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistu kinnitamine". taaskasutamistoimingud saab jagada laias laastus kolmeks · taaskasutamine energia saamise eesmärgil · taasväärtustamine ja jäämete kasutamine muul viisil · jäätmete kompostimine põllumajandusliku taaskasutamise eesmärgil Õlijäätmete regenereerimine ehk taaskasutamine Puhastamisel eemaldatakse õlist kõik mehhaanilised lisandid mõõtmetega üle 10 µm. Vastavalt vajadusele eemaldatakse õlist vesi ja neutraliseeritakse või eemaldatakse tugevad happed. Puhastatud õli tööiga on praktiliselt võrdne uue õli tööeaga, sest õli kõlbmatuks muutumise põhiline põhjus erinavates agregaatides on mustumine väljastpoolt tulevate lisanditega (vesi, tolm, liiv, metalliosakesed jm.)
süsihappegaasiks: C6H12O6 = 2C2H5OH + 2CO2 Protsessi jääkideks on molassid (kasutatakse loomatoiduks ja tulekindla magnesiitkivi (MgO) valmistamisel liimainena. Ligniini-jääki saab kasutada plastide tootmisel. 12.Tselluloosi tootmise leeliseline (kraft, sulfat-) pöörlevat karedat pinda nii, et puit ei tükeldu, vaid kiud koonilist pöörlevat rootorit (Jordani purustit), millel on meetod. Musta leelise regenereerimine kisutakse üksteisest eemale. Hõõrdumissoojuse noad (metallplaadid) sees. Leeliseline meetod. See on tänapaeval maailmas selgelt eemaldamiseks lisatakse seadmesse vett. Kiudmassi Paberi valmistamise põhistaadiumid: domineeriv protsess. Ainult Kanadas toodetakse 80% tselluloosi leeliselisel meetodil ning globaalselt ca 85%.
CO2 seotakse ribuloos-1,5-difosfaadile ensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi/oksügenaasi (rubisco) poolt. Rubisco on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi aktiivsusele ka oksügenaasi aktiivsust, koosneb 8 suurest ja 8 väikesest subühikust. II etapp: 3-Fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks III etapp: süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud
Seetottu on muuhulgas voimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehnoloogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest parit rakke (nt lehe mesofulli rakud voi juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada uksnes sugooti voi vaga varajases arengustaadiumis embruonaalseid rakke, kuna uksnes need on veel sailitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega tootamine ning nendest lahtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakkudega oige manipuleerimine ongi peaaegu koigi hetkel inimese kasutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Vooraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniulekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt voi mehhaaniliselt toodeldud protoplastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine,
Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, r...
CH3-CH2-CH3 = CH2=CH2 + CH4 Propaani krakkimisel saadakse gaas, mis sisaldab Lennukikütus (jet fuel) terade pinnal. Regenereerimine toimub õhuvoolus, etüleeni, vesinikku ja propüleeni, olenevalt temperatuurist Petrooleum-tüüpi lennukikütused Jet A ja Jet A-1 millega põletatakse koks katalüsaatori pinnal ära. (Joonis 10;Fig. 19.2). sisaldavad süsivesinikke C8...C16. Toruahjust tulev tooraine (aurude kujul) haarab 11. Produktid etüleeni baasil
sihtaadressi. Kui paketi sihtaadress kuulub samasse võrgusegmenti, kust ta pärit on, siis see pakett filtreeritakse, kui sihtaardess kuulub mõnda teise segmenti, siis saadetakse see pakett edasi sihtsegmenti. Lisaks sellele filtreerivad sillad trafficust välja vigaseid pakette. Sildasid kutsutakse nn. "store- and-forward" seadmeteks, sest enne filtreerimis või edastamisotsust vaatvad nad terve paketi üle. Pakettide filtreerimine ja edasisaadetavate pakettide regenereerimine laseb sild-tehnoloogial jagada võrku mitmeks erinevaks kollisiooni-domeeniks. See lubab võrku ehitada suuremate vahemaade taha ja kasutada ka rohkem repeatereid kogu võrgu peale. Sild on kanalikihi seade. Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on väiksemate veavõimalustega
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
Süsivesikute süntees Calvini tsüklis pimereaktsioonid. See on fotosünteetiline CO2 sidumise ja C taandamise tsükkel. Calvini (e. Calvin-Bensoni) tsüklis eristatakse 4 etappi: I etapp: CO2 sidumine aktseptorile, so pentoossuhkrule ribuloos-1,5- difosfaadile ning trioosi 3-fosfoglütseraadi teke II etapp: 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks III etapp: Süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadi baasil IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine Glükogenees on uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Inimene vajab min 160 ± 20 g glükoosi päevas, sellest ~75% tarbib aju. Kust glükoosi saab? toidust tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi tulemusena; süsivesikute vajadus 350 400 g/ööp sünteesitakse kehas - süsivesikutevaese dieedi, nälgimise, väga raske füüsilise koormuse puhul Glükoneogenees toimub maksas (90%) ja neerudes (10%)
............ 175 13.3. Eesti asfaldinormides kasutatavad mõisted ja lühendid .... 177 13.4. Asfaldisegu liigi valik ............. 178 13.5. Asfaldisegude sideained ............. 178 13.6. Asfaldisegude mineraalained ............. 178 13.7. Asfaltbetooni omadused ............. 180 13.8 Asfaldisegude valmistamine ............. 180 13.9. Asfaldi regenereerimine ............. 181 13.10. Asfaltbetooni paigaldamine ............. 181 13.11. Pindamine ............. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine ............. 183 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine ............. 184 14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............
ferredoksiini ning tsütokroomide vahendusel tagasi P-le. Tsükliline elektrontransport tagab üksnes ATP sünteesi ning ei kaasne NADP redutseerimine ega O2 eraldumine. 8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. Ensüüm Rubisco. CO2 peamiseks assimilisatsiooni rajaks FSs on Calvini tsükkel (pentoosfosfaaditsükkel). Tsükli võib jagada kolmeks: 1. Karboksüülimine, 2. Redutseerimine, 3. Akteptori regenereerimine. Just esimeses faasis seotakse CO2 (rubisco). Erinevad vaheastmed, kui lõppsaaduseks on kaks fosfoglütseraadi molekuli. Redutseerimisfaasis toimub 3-fosfoglütseraadi fosforüülimine ning redutseerimine aldehüüdrühmaks. Aktseptori regenereerimisel toimub redutseerimisfaasis moodustunud trioosidest lähtuvalt CO2 primaarse aktseptori moodustumine, millega tsükkel sulgub. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Oma nime on ta saanud lühendina pikemast: ribuloosbisfosfaadi karboksülaas-oksügenaas
on tasakaalus trioosfosfaadi isomeraasi poolt 16. Kirjutage glükolüüsi raja summaarne reaktsioonivõrrand Summaarselt tekib 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ 17. Selgitage lühidalt, miks on fermentatiivsed reaktsioonid vajalikud Fermentatsiooni biokeemia oluline ülesanne on NAD+ regenereerimine. Seda on vaja, sest NAD+ on rakus limiteeritud hulgal ja NAD+ ammendumisel glükolüüs seiskub. 18. Kirjutage võrrand fermentatiivsetele (kas alkohoolne fermentatsioon või laktaatne fermentatsioon) reaktsioonidele koos kofaktorite ja ensüümide näitamisega a. pärmirakkudes ja b. lihaskoe rakkudes 19. Märkige, millised toodud ühenditest aktiveerivad (+) ja millised inhibeerivad fosfofruktokinaasi (ATP, AMP, tsitraat, fruktoos 2,3bisfosfaat)
trioosfosfaadi isomeraasi poolt 16. Kirjutage glükolüüsi raja summaarne reaktsioonivõrrand Summaarselt tekib 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ 17. Selgitage lühidalt, miks on fermentatiivsed reaktsioonid vajalikud Fermentatsiooni biokeemia oluline ülesanne on NAD+ regenereerimine. Seda on vaja, sest NAD+ on rakus limiteeritud hulgal ja NAD+ ammendumisel glükolüüs seiskub. 18. Kirjutage võrrand fermentatiivsetele (kas alkohoolne fermentatsioon või laktaatne fermentatsioon) reaktsioonidele koos kofaktorite ja ensüümide näitamisega a. pärmirakkudes ja b. lihaskoe rakkudes 19. Märkige, millised toodud ühenditest aktiveerivad (+) ja millised inhibeerivad fosfofruktokinaasi (ATP, AMP, tsitraat,
loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53 üksnes sügooti või väga varajases arengustaadiumis embrüonaalseid rakke, kuna üksnes need on veel säilitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega töötamine ning nendest lähtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga häid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakku- dega õige manipuleerimine ongi peaaegu kõigi hetkel inimese käsutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Võõraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniülekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt või mehhaaniliselt töödeldud proto- plastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega,
menüüsid mööda liikudes klahvi Alt vahepeal vabastada ei tule). Et menüüde süsteemi üksikasjaline kirjeldus osutub käesoleva lühijuhendi jaoks liiga mahukaks, siis piirdume olulisema väljatoomisega, mida menüüvalikutega teha saab: · File joonise avamine, sulgemine, salvestamine, printimine (koos häälestamisega), paketist väljumine; · Edit tegevuste tühistamine ja taastamine ning vahendid Cut, Copy Paste ja Clear; · View joonise ülejoonestamine, regenereerimine, suurendamine/vähendamine, vaate- suundade valimine, varjamine, varjutamine, loomutruude kujutiste loomine, orbitaal- vaadete käsitlemine, ikooni(latti)de modifitseerimine; · Insert mitmesuguste objektide sisestamine joonisele; 6 · Format kihtide, värvuste, joonetüüpide, tekstistiilide, mõõtmestiilide, multijoone- stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine;
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
ilmub ekraani vasakusse alanurka edenemisnäitur. Slaidi loomiseks jooksva vaateakna ekraanipildist kasutatakse käsku MSLIDE. Slaid sal- vestatakse failina laiendiga .sld. Slaidi ei saa trükkida ega modifitseerida, teda saab vaid vaadelda joonise graafilisel ekraanil, kasutades selleks käsku VSLIDE, mille toimel vajalik slaid tuleb kaustadest üles otsida. Slaid asendab jooksva ekraanipildi, mille taastamiseks tuleb kasutada käsku `REDRAW. Regenereerimine taastab jooksva ekraanipildi samuti. 8. Loomutruud kujutised Loomutruude või realistlikult varjutatud kujutiste saamiseks kolmemõõtmelistest pinda- dest ja kehadest või regioonidest saab kasutada käsku RENDER. Null-laiusega ja ilma kõrguseta jooned kujutist ei anna. Täitmisel kasutab käsk RENDER informatsiooni jooksvast stseenist ja valikuhulgast. Stseen on kombinatsioon nimelisest vaatest ja valgus- allika(te)st
Kui paketi sihtaadress kuulub samasse võrgusegmenti, kust ta pärit on, siis see pakett filtreeritakse, kui sihtaardess kuulub mõnda teise segmenti, siis saadetakse see pakett edasi sihtsegmenti. Lisaks sellele filtreerivad sillad trafficust välja vigaseid pakette. Sildasid kutsutakse nn. "store-and-forward" seadmeteks, sest enne filtreerimis või edastamisotsust vaatvad nad terve paketi üle. Pakettide filtreerimine ja edasisaadetavate pakettide regenereerimine laseb sild-tehnoloogial jagada võrku mitmeks erinevaks kollisiooni-domeeniks. See lubab võrku ehitada suuremate vahemaade taha ja kasutada ka rohkem repeatereid kogu võrgu peale. Paljud sillad on iseõppivad, mis tähendab, et nad on võimelised kindlaks määrama kasutaja Etherneti aadressi pakettide järgi, mis neist läbi lähevad. Selline aadresside iseõppimise võime kätkeb aga endas
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
sisalduse vastu suitsugaasides. Tavaliselt kasutatakse automaatkaitset, millega juhitakse gaas filtrist mööda. Kottfiltreid kasutatakse biokütteseadmetes vähem kui multitsükloneid. Suuremates seadmetes kasutatakse kottfiltreid ka teise astmena multitsüklonite järel. 101(113) Villu Vares Energia ja keskkond A. Filtreerimine, B. Regenereerimine Joonis 10.90. Impulsspuhastusega kottfilter.1 korpus; 2 filterelement; 3 Venturi plaat; 4 Venturi; 5 suruõhukollektor; 6 sektorlukk; 7 solenoidklapp; 8 manomeeter. 10.3.4 Elektrifiltrid Elektrifiltris (vt Joonis 10 .91) liigub puhastatav gaas läbi elektrivälja ja tahked osakesed sadenevad seejuures elektroodidele. Elektroodidele antakse alaldatud kõrgepinge, kusjuures koroneeriv elektrood on tavaliselt negatiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
