Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise...
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed k...
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem
lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine elektroluudilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgub kahe omavahel seotud (osa) reaktsioonina. 7) · Metalli korrosiooni kiirus soltub nii metalli isel.kui ka valistingimustest(temp,
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud ve...
Lähtekivimiks nim. pindmisi murenenud kivimeid. Füüsikaline murenemine e. rabemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. => kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid:
Seetõttu r-nide kiirus temperatuuri tõstmisel kasvab. · Katalüsaatori kasutamine-katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad r-ne, võttes nendest osa, kuid r-ni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul. Katal. Soodustavad r-ni kulgemist sel teel, et reageerivad mõnega r-ni lähteainetest, moodus. Aktiivseid vaheühendeid, mis saavad kergesti edasi reageerida, nii et lõpuks katal. Jälle vabaneb. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. Korrosiooniks. Liigitatakse: keemiliseks-metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Elektrokeemiliseks-toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Soodustavad tingimused: Metalli iseloom, välistingimused, metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall, lahuses esinevad lisandid. Kaitsevõimalused: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-lakikihi abil, metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga.
kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilse...
39. Kas aktiivsed metallid tõrjuvad veest välja vesinikku? 40. Kas keskmise aktiivsusega metallid tõrjuvad veearust välja vesinikku(kuumutamisel) ? 41. Kas vähemaktiivsed metallid ei reageeri üldse veega? 42. Kas enamus metalle tõrjuvad hapetest välja vesinikku? 43. Kas redoksreaktsioone kasutatakse elektrienergia saamiseks? 44. Kas tsink reageerides vasesoola lahusega oksüdeerub? 45. Kas metalli hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks? 46. Kas ladina keeles tähendab corrosio puruksnärimist? 47. Kas metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon? 48. Kas on võimalusi korrosiooni vastu võitlemiseks? 49. Kas elektrokeemiline kaitse aitab korrosiooni vastu? 50. Kas metallide saamiseks tuleb kulutada energiat?
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. Keemilised omadused: Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile. Keemilistes reaktsioonides nimetatakse neid elemente, kes loovutavad elektrone redutseerijateks ja neid, kes liidavad elektrone oksüdeerijateks. Eelnevast lähtudes võime öelda, et vesinik käitub keemilistes reaktsioonides tavaliselt redutseerijana ja hapnik oksüdeerijana. Täpsemalt räägitakse sellest keemiliste reaktsioonide käsitlemisel
kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu.Kõige intesiivsem f. murendemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid. 7. Kirjelda keem. murenemist. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. 8. Mis on korrosioon? Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. 9. Mida nim. leostumiseks? Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. 10. Milliste tegurite mõjul toimub keemiline murenemine? Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on ka hädavajalik piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 11. Kirjelda bioloogilist murenemist.
temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. · Bioloogiline murenemine. Eriti oluline mullatekke protsessis. Algab lihtsate elusorganismide kinitumisega kivimi pinnale. Mineraliseerumine oraaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raud lahustub reageerides hapetega.Raua reageerimist hapniku ja veega nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Seejuures toimub keemilime reaktsioon: Fe2O3 + H2O Fe(OH)3 Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m
Keemililse rektsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmise. Reaktsioonide kiirud kasvab tahke aine peenestamisel, ainete segamise, tempi tõstmisel, katalüsaatori toimel. Reaktsiooni kiiruse põhiühik on mol/dm³. Metalli hävimist keskkonna mõjul nim korrosiooniks. Metalli vahetu reageerimine oksüdeerijaga on keemiline korrosioon. Elektrolüdilahusega kokkupuutel toimub metall elektrolüütiline korrosioon, see koosneb 2 osast; vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt ja metallis oksüdeerumine. Põhilisteks oküd. On õhuhapnik või vesinikioonid. Metalli korrosioonis soodustavad, temp tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähem aktiivse metalliga jt
elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud.
Elektrijuhtivus seletub vabade elektronide olemasoluga metallvõres. Isegi väike potensiaalide vahe kutsub esile elektronide suunatud liikumise ehk elektrivoolu. Metalli elektrijuhtivus on seda suurem, mida puhtam on metall.Temperatuuri tõusuga elektrijuhtivus väheneb. Ka metallide keemilised omadused sõltuvad metalli ehitusest. Metallid on redutseerijad, sest elektrone loovutades nad ise oksüdeeruvad. Metallide ja sulamite hävimust välistingimuste mõjul nimetatakse metallide KORROSIOONIKS. Korrosioon on metallide oksüdeerumine See on kahjulik nähtus, kuna rikub metallide kvaliteeti. Eristatakse 2 korrosiooni liiki: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Nende tekkepõhjused on samuti erinevad. (Näide! aparatuuri kahjustus klooritööstuses) Teisi korrosiooniprobleeme :bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas
Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisne...
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, frees...
23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC,...
METALLIDE SAAMINE. Üle 80% kõikidest elementidest on metallid. Mõned neist, näiteks kuld ja plaatina esinevad looduses ehedana, enamik metalle on looduses aga ühenditena. Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr Alumiiniumiga redutseerimise prot...
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus:
FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuristamist ja krobeliseks muutumist keem mur käigus nim korrosiooniks.*toimub palavas kliimas, sest kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium,kaalium ja kaltsiumi soolad*lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine.BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide(vetikad,samblikud) kinnitumisega kivimi pinnale
Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid, kuid suures temp. kõikumised 2. Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks. Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju.
7.Kuidas ja millest valmistatakse teraseid? V: malmist 8.Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? V: Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente nimetatakse Legeeritud terasteks. 9.Teraste pos. omadused. V:Materjali homogeensus, väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga, Eelpingestamise võimalus, elastne materjal, Lai tootevalik, Keevitatavus 10.Mida nim. korrosiooniks? V: Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 11.Kuidas saab vältida terase korrosiooni? V: Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga.
.............................................................................................25 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................................................28 METALLIDE KORROSIOON . Materjalide korrosioon on aine hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Nii nagu erinevad üksteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas erinevad. Metallide korrosiooniks nimetatakse metalli ja keskkonna (õhk, vesi, pinnas) vahelist reaktsiooni, milles metall hävineb. Korrosioon on seotud suurte kulutustega, mis aastatega aina suurenevad, sest 1) metallide kasutusalad laienevad ja 2) loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega. Korrosioonikaod liigitatakse otsesteks ja kaudseteks. Otsesed kaod on korrosiooni läbi hävinud metalli ja metallist seadmete maksumus, kulutusedkorrodeerunud seadmete
hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Keemias käsitletakse korrosioonina metallide hävimist ümbritseva keskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Meditsiinis nimetatakse korrosiooniks kudede hävimist põletuse või söövituse tagajärjel. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. Korrosioonikihi paksus võib täiesti püsivatel metallidel kasvada alla 0,001 mm, väga püsivatel 0,001-0,01 mm püsivatel 0,1-1 mm, vähenenud püsivusega metallidel 1-10 mm ja ebapüsivatel metallidel üle 10 mm aastas. 2 Metallide korrosioon
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...............................
· Lai tootevalik · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi.
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. Puidu kaitse Puidu korrosiooni kaitset saab teha nii kui puitu immutada puidukaitsevahendiga ja puiduõlidega mis ei lase puidul niiskust sisse tõmmata ja päiksel üleliia kuivatada.
Kuld ja plaatina lämmastikhappega ei reageeri. Nende väärismetallide ,,lahustamiseks" kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest. Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid. 7. Metallide korrosioon Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks. Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest.
soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Eestis levib karstumine. Bioloogiline murenemine on oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. Aluspinna albeedo Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet.
tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosioonikindlus Sulamid Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, enama metalli segud. gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall.
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
Raud roostetab, vask ja pronks tumenevad või kattuvad roheka paatinakihiga, hõbe muutub mustaks ja alumiinium tuhmub. Kõik need on korrosiooninähtused, mis on seotud metalli hävimisega ümbritseva keskkonna toimel. Ütleb vanasõnagi: rooste sööb rauda, inimest närib mure. Raud püüab tagasi minna mingisse püsivasse vormi, milleks on raudoksiid või hüdroksiid, st raud püüab tagasi ühendiks, millena ta esines looduses. Tagasipöördumist nimetatakse korrosiooniks ehk argielus roostetamiseks. Korrosioon tekitab rahvamajandusele tohutut kahju. Mõnedel andmetel iga kuues, vähemalt iga kümnes kõrgahi töötab ainult korrosiooni "heaks". Kasutusel olevate teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. On üldtuntud, et lumetõrjes kasutatav sool võimaldab küll tänavaid korras hoida, kuid mõjub kahjulikult sõidukitele
Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 ...
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Selle tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis on eriti oluline mullatekke protsessis
Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast Õpitust jääb meile meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. (J. W. Goethe) Redoksreaktsioonid 1. Reasta järgmised ained lämmastiku aatomite oksüdatsiooniastmete kasvu järjekorras. a) NH 4 Cl b) NO c) NaNO 2 d) NO 2 e) Al(NO 3 ) 3 f) N 2 O g) N 2 .......................................................................................................................................... 2. Ühenda õiged paarid. Selleks määra kaldkirjas olevate elementide ...
· Metallid + vesi =leelis + vesinik · Veega reageerivad katiivselt vaid leelis ja leelismuldmetallid. Ülevalt alla suureneb reageerimise aktiivsus. Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad vaid kuumutamisel veeauruga. Ja siis tekkib oksiid ja vesinik. Rauast vähemaktiivsed metallid veega ei reageeri üldse. · Metallid + sool = teine sool + teine metal · Pingerea järgi näeb kas metal tõrjub välja teise metalli soolast või mitte. · Metallid+alus= · Korrosiooniks nimetatakse metallide hävinemist ümbritseda keskkonna mõjul. · O.a elemendi aatomite oksüdeerumis astet iseloomustav suurus · Redutseerija aine mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerub) · Oksüdeerija vastupidine redutseerijale · · ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
