Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise...
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed k...
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem
lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine elektroluudilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgub kahe omavahel seotud (osa) reaktsioonina. 7) · Metalli korrosiooni kiirus soltub nii metalli isel.kui ka valistingimustest(temp,
tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud vedelik tõuseb torus ülespoole. Raua pinnal olev roostekiht on kohev ja metalliga nõrgalt seotud. Seda kogeme kui roostetanud raudeseme kätte võtame. Roostekihist määrduvad käed kollakas-pruuni raudoksiidiga
Lähtekivimiks nim. pindmisi murenenud kivimeid. Füüsikaline murenemine e. rabemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. => kivim peenestub mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid:
Seetõttu r-nide kiirus temperatuuri tõstmisel kasvab. · Katalüsaatori kasutamine-katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad r-ne, võttes nendest osa, kuid r-ni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul. Katal. Soodustavad r-ni kulgemist sel teel, et reageerivad mõnega r-ni lähteainetest, moodus. Aktiivseid vaheühendeid, mis saavad kergesti edasi reageerida, nii et lõpuks katal. Jälle vabaneb. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. Korrosiooniks. Liigitatakse: keemiliseks-metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Elektrokeemiliseks-toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Soodustavad tingimused: Metalli iseloom, välistingimused, metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall, lahuses esinevad lisandid. Kaitsevõimalused: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-lakikihi abil, metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga
kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse
39. Kas aktiivsed metallid tõrjuvad veest välja vesinikku? 40. Kas keskmise aktiivsusega metallid tõrjuvad veearust välja vesinikku(kuumutamisel) ? 41. Kas vähemaktiivsed metallid ei reageeri üldse veega? 42. Kas enamus metalle tõrjuvad hapetest välja vesinikku? 43. Kas redoksreaktsioone kasutatakse elektrienergia saamiseks? 44. Kas tsink reageerides vasesoola lahusega oksüdeerub? 45. Kas metalli hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks? 46. Kas ladina keeles tähendab corrosio puruksnärimist? 47. Kas metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon? 48. Kas on võimalusi korrosiooni vastu võitlemiseks? 49. Kas elektrokeemiline kaitse aitab korrosiooni vastu? 50. Kas metallide saamiseks tuleb kulutada energiat?
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik...
Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. Keemilised omadused: Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile. Keemilistes reaktsioonides nimetatakse neid elemente, kes loovutavad elektrone redutseerijateks ja neid, kes liidavad elektrone oksüdeerijateks. Eelnevast lähtudes võime öelda, et vesinik käitub keemilistes reaktsioonides tavaliselt redutseerijana ja hapnik oksüdeerijana. Täpsemalt räägitakse sellest keemiliste reaktsioonide käsitlemisel
kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu.Kõige intesiivsem f. murendemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid. 7. Kirjelda keem. murenemist. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. 8. Mis on korrosioon? Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. 9. Mida nim. leostumiseks? Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. 10. Milliste tegurite mõjul toimub keemiline murenemine? Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on ka hädavajalik piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 11. Kirjelda bioloogilist murenemist.
temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. · Bioloogiline murenemine. Eriti oluline mullatekke protsessis. Algab lihtsate elusorganismide kinitumisega kivimi pinnale. Mineraliseerumine oraaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raud lahustub reageerides hapetega.Raua reageerimist hapniku ja veega nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Seejuures toimub keemilime reaktsioon: Fe2O3 + H2O Fe(OH)3 Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m
Keemililse rektsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmise. Reaktsioonide kiirud kasvab tahke aine peenestamisel, ainete segamise, tempi tõstmisel, katalüsaatori toimel. Reaktsiooni kiiruse põhiühik on mol/dm³. Metalli hävimist keskkonna mõjul nim korrosiooniks. Metalli vahetu reageerimine oksüdeerijaga on keemiline korrosioon. Elektrolüdilahusega kokkupuutel toimub metall elektrolüütiline korrosioon, see koosneb 2 osast; vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt ja metallis oksüdeerumine. Põhilisteks oküd. On õhuhapnik või vesinikioonid. Metalli korrosioonis soodustavad, temp tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähem aktiivse metalliga jt
elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud
Elektrijuhtivus seletub vabade elektronide olemasoluga metallvõres. Isegi väike potensiaalide vahe kutsub esile elektronide suunatud liikumise ehk elektrivoolu. Metalli elektrijuhtivus on seda suurem, mida puhtam on metall.Temperatuuri tõusuga elektrijuhtivus väheneb. Ka metallide keemilised omadused sõltuvad metalli ehitusest. Metallid on redutseerijad, sest elektrone loovutades nad ise oksüdeeruvad. Metallide ja sulamite hävimust välistingimuste mõjul nimetatakse metallide KORROSIOONIKS. Korrosioon on metallide oksüdeerumine See on kahjulik nähtus, kuna rikub metallide kvaliteeti. Eristatakse 2 korrosiooni liiki: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Nende tekkepõhjused on samuti erinevad. (Näide! aparatuuri kahjustus klooritööstuses) Teisi korrosiooniprobleeme :bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas
Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas)
Sarrusterased Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, -võrke või -karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse, saades uue materjali raudbetooni. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldada üks betooni peamine puudus haprus. Sarrusena kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla: · keemiline; · elektrokeemiline. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib ühtlase õhukese kihina pinnal, paistab hästi välja, alul ei nõrgesta metalli; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena, tungib sügavale metalli, ohtlik;
NaCl >(800kraadi) Na(+) + Cl () K: Na(+) + e() > Na A: 2Cl() 2e() > Cl2 2NaCl >(el) 2Na + Cl2, endotermiline (H>0) 2Al2O3 >(el) 4Al + 3O2 b) vesilahuse elektrolüüs (ainult keskmisi ja passiivseid metalle saab toota) 2NaCl + 2H2O >(el) 2NaOH + H2 +Cl2 A: 2CL() 2e() > Cl2 K: 2H2O + 2e() > H2 + 2OH() 5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim. metallide reageerimist ümbritseva keskkonnaga. Korrodeerimine on eksotermiline protsess (vastupidine tootmisele, ebapüsivast püsivasse). 4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3 Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon
ette (näiteks, katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas. · Poldid · Needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti .
23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1
metalli oksiid. (Al Fe) 3. Edasi asuvad pingereas väheaktiivsed metallid, millest osa asuvad vesinikust vasakul, osa (sh väärsimetallid) aga paremal. Need metallid ei raegeeri üldse veega, vesinikust vasakul asuvad on võimelised hapete lahustest välja tõrjuma vesinikku. (Ni Au) Asukoht pingereas näitab ka metallid võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja, aktiivsemad tõrjuvad välja vähemaktiivsemaid. Fe + CuSO4 => Cu + FeSO4. 5. Metallide korrosioon: 1. Mõiste: Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. See on mistahes reaktsioon teise ainega. 2. Kajulikkus: Igal aastal hävineb umbes ¼ samal aastal toodetud metallesemetest. 3. Keemiline korrosioon: kuivade gaasiliste ainete reageerimine metallidega, metalli molekulid reageerivad oksüdeerivate ainete molekulidega otseselt. 4. Elektrokeemiline korrosioon: Redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses, toimub kaks reaktsiooni: 1
elektrijuhid. 3. Sulami tekkimisel võivad metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid,mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks. Näiteks duralumiiniumis esineb ühend Al2 Cu või terases Fe3C. Selliselt tekkinud sulameid nimetatakse intermetalseteks sulamiteks. Selliseid sulameid iseloomustab suur tugevus ja kõvadus, kuid vähene elektrijuhtivus. METALLIDE KORROSIOON. Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3
muutumise puhul võrreldes plastmasside ja betooniga. *Eelpingestamise võimalus,elastnematerjal. *Lai tootevalik *Keevitavus .*Kuidas jaotatakse metalle? 2.*Mustade metallide põhiline koostis? 3.*Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4.*kuidas jaotuvad malmid? 5.*Malmi plussid ja miinused? 6.*Milliseid tooteid valmistatakse malmist?(3) 7.*Kuidas ja millest valmistatakse teraseid(põhimõteliselt)? 8.*Milliseid teraseid nim.legeeritud terasteks? 9.*Teraste pos.omadused. 10.*Mida nim.korrosiooniks? 11.*Kuidas saab vältida terase korrosioono? 12.*Vasest valmistatud ehitustooted. 13.*Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14.*Metallide töötlemisvõtted. 15.*Valtsmetall tooted. 16.*Valatud tooted. 1.Metallid jaotatakse mustateks ja värvilisteks metallideks. 2.Mustade metallide põhiline koostis on põhiliselt raud(fe) ja süsinik(c) mitmesugustes vahekordades. 3.Mustad metallid jaotatakse:terasteks ja malmideks. 4.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. 5
Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e. tagikindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile. Metallide korrosioonikindlust hinnatakse pindalaühiku kohta ajaühikus lagunemisproduktideks muutuva metalli massi järgi [kg/mm² s]. Tehnoloogilised omadused Füüsikalised, keemilised ja mehaanilised omadused määravad metallide tehnoloogilisuse, s.t. töödeldavuse. Valatavus
Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus:
FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuristamist ja krobeliseks muutumist keem mur käigus nim korrosiooniks.*toimub palavas kliimas, sest kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium,kaalium ja kaltsiumi soolad*lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine.BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide(vetikad,samblikud) kinnitumisega kivimi pinnale
Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid, kuid suures temp. kõikumised 2. Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks. Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju.
7.Kuidas ja millest valmistatakse teraseid? V: malmist 8.Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? V: Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente nimetatakse Legeeritud terasteks. 9.Teraste pos. omadused. V:Materjali homogeensus, väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga, Eelpingestamise võimalus, elastne materjal, Lai tootevalik, Keevitatavus 10.Mida nim. korrosiooniks? V: Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 11.Kuidas saab vältida terase korrosiooni? V: Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga
............................................................................................25 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................................................28 METALLIDE KORROSIOON . Materjalide korrosioon on aine hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Nii nagu erinevad üksteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas erinevad. Metallide korrosiooniks nimetatakse metalli ja keskkonna (õhk, vesi, pinnas) vahelist reaktsiooni, milles metall hävineb. Korrosioon on seotud suurte kulutustega, mis aastatega aina suurenevad, sest 1) metallide kasutusalad laienevad ja 2) loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega. Korrosioonikaod liigitatakse otsesteks ja kaudseteks. Otsesed kaod on korrosiooni läbi hävinud metalli ja metallist seadmete maksumus, kulutusedkorrodeerunud seadmete
hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Keemias käsitletakse korrosioonina metallide hävimist ümbritseva keskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Meditsiinis nimetatakse korrosiooniks kudede hävimist põletuse või söövituse tagajärjel. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. Korrosioonikihi paksus võib täiesti püsivatel metallidel kasvada alla 0,001 mm, väga püsivatel 0,001-0,01 mm püsivatel 0,1-1 mm, vähenenud püsivusega metallidel 1-10 mm ja ebapüsivatel metallidel üle 10 mm aastas. 2 Metallide korrosioon
juures. Valusulamite mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sulami struktuurist: mida peeneteralisem on valand, seda paremad on omadused. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all, metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodija katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud
· Lai tootevalik · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi.
Galvaanielemendiks nimetatakse seadeldist, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist, mis on omavahel ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga. Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel.
ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. Puidu kaitse Puidu korrosiooni kaitset saab teha nii kui puitu immutada puidukaitsevahendiga ja puiduõlidega mis ei lase puidul niiskust sisse tõmmata ja päiksel üleliia kuivatada.
Kuld ja plaatina lämmastikhappega ei reageeri. Nende väärismetallide ,,lahustamiseks" kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest. Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid. 7. Metallide korrosioon Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks. Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest.
soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Eestis levib karstumine. Bioloogiline murenemine on oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. Aluspinna albeedo Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet.
tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosioonikindlus Sulamid Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, enama metalli segud. gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall.
ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumsulamid). 7 Pronks on vase sulam tina, plii, raua või alumiiniumiga. Messing on vase ja tsingi sulam. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam.7 Magneesiumsulamid sisaldavad kuni 99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.6 Alumiiniumisulamid koosnevad lisaks alumiiniumile põhiliselt vaske, tsinki, magneesiumi, mangaani ja räni.3 Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ning nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tõttu metallid purunevad kas osaliselt või täielikult.1 4 Korrosioonitõrje Metalle on võimalik korrosiooni eest kaitsta metalsete ja mittemetalsete katetega. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt, mittemetalsed katted on värvid, fosfaadid, plastid, lakid jt. 1
Raud roostetab, vask ja pronks tumenevad või kattuvad roheka paatinakihiga, hõbe muutub mustaks ja alumiinium tuhmub. Kõik need on korrosiooninähtused, mis on seotud metalli hävimisega ümbritseva keskkonna toimel. Ütleb vanasõnagi: rooste sööb rauda, inimest närib mure. Raud püüab tagasi minna mingisse püsivasse vormi, milleks on raudoksiid või hüdroksiid, st raud püüab tagasi ühendiks, millena ta esines looduses. Tagasipöördumist nimetatakse korrosiooniks ehk argielus roostetamiseks. Korrosioon tekitab rahvamajandusele tohutut kahju. Mõnedel andmetel iga kuues, vähemalt iga kümnes kõrgahi töötab ainult korrosiooni "heaks". Kasutusel olevate teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. On üldtuntud, et lumetõrjes kasutatav sool võimaldab küll tänavaid korras hoida, kuid mõjub kahjulikult sõidukitele
agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaasidetorustikes ja muud mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid ja muu selline. Sammuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Metallide korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes 3 kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon
temperatuuri muutumisel. Soojuspaisumist iseloomustatakse: Ruumpaisumisteguriga (vedelikud ja gaasid), Joonpaisumisteguriga (tahked materjalid). Soojuspaisumist arvestatakse vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, metallkonstruktsioonide, masinaosade jm temperatuurimuutusest tingitud mõõtmete muutumist Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on määratud keemilise koostisega. Materjali füüsikalised omadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Materjali füüsikalised omadused
osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Selle tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis on eriti oluline mullatekke protsessis
..............., mida iseloomustavad järgmised tunnused: metalli aatom ................ ümbritseva keskkonna toimel oma valentselektronid, muutudes ................ laenguga iooniks. Seega korrosioonil metall ................ . Korrosiooni põhjustab metallide üleminek ................ seisundisse. Korrosioonil on kaks alaliiki: ................ ja ................ korrosioon. Metallide otsest reageerimist ümbritsevas keskkonnas oleva oksüdeerijaga nimetatakse ................ korrosiooniks. Elektrolüüdilahusega kokkupuutel toimub metalli ................ korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli ................ ning vabanenud elektronide sidumisest ................ poolt. Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks ................ . Happelises keskkonnas on aga põhiliseks oksüdeerijaks ................ . Sõnade valik: oksüdeerija, õhuhapnik, vesinikioonid, redoksreaktsioon, energiavaene,
· Metallid + vesi =leelis + vesinik · Veega reageerivad katiivselt vaid leelis ja leelismuldmetallid. Ülevalt alla suureneb reageerimise aktiivsus. Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad vaid kuumutamisel veeauruga. Ja siis tekkib oksiid ja vesinik. Rauast vähemaktiivsed metallid veega ei reageeri üldse. · Metallid + sool = teine sool + teine metal · Pingerea järgi näeb kas metal tõrjub välja teise metalli soolast või mitte. · Metallid+alus= · Korrosiooniks nimetatakse metallide hävinemist ümbritseda keskkonna mõjul. · O.a elemendi aatomite oksüdeerumis astet iseloomustav suurus · Redutseerija aine mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerub) · Oksüdeerija vastupidine redutseerijale · · ·
annaabi.ee 
