ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
Orgaanilised komposiitmaterjalid Küsimus 1 Jalgaratta massi vähendamine ühe kilo võrra suurendab selle hinda: a. 50 ameerika dollari võrra b. 100 ameerika dollari võrra c. 150 ameerika dollari võrra d. 200 ameerika dollari võrra Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest
kukkuda. Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu Põhitüüp Tule- Paneeli Omakaal madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada. Õõnespaneelid vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või paneeli püsivus omakaal vuugitult sängitatakse paigalduskohale paigalduskangi abil, vajadusel rihitakse välismõju- vibratsiooni toimel. paksus aeg kg/m² kg/m² paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist Betoneerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
Vali üks või enam: a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon b. prepregi tootmine c. sarruse kerimine d. maatriksi kerimine Küsimus 9 Pidev faas tagab, et komposiitmaterjal oleks:
· Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betoon peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sildade- või reljeefse pinnaga ümberterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremine. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.
· Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist : · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahjutarbed · Keskküteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist) Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõudude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on : · Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla
Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9 Milleks teostatakse apreteerimist? Vali üks või enam: a. sarruse ja maatriksi kokkusobivuse tõstmiseks b. adhesiooni suurendamiseks c. materjali odavnemiseks d. keemilise sideme moodustamiseks sarruse ja maatriksi vahel Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged: Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. klaaskiud c. kevlarkiud Küsimus 12
sobivaid talvisele betoonimsele ette nähtuid võtteid. Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile. Raketis tuleb teha täpselt jooniselt saadud mõõtudega, et ei peaks hiljem kontrolli käigus neid muutma, sest muutmine on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev
Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. RB konstrukt. On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust. Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus. Monteeritava RB eelised monoliitse ees: Ehituskestvus väheneb kivistumise aja arvelt. Tööde kvalit. Tehases enamasti kõrgem. Raketise materjali kulu väheneb(tehases korduv raketised) Monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju(õõnespaneelid) Talvetingimused segavad vähem ehitamist. Efektiivsemad sarruse liigid(pingesarrus, kimpsarrus) Monteeritava RB puudused: Monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteermisel. Monteeritavte detailide omavaheline ühendamine mõnevõrra tülikas(monoliitimine ja keevitamine) Esineb ühendusosade korrosiooni oht. Terasekulu suurem ühendusosade võrra. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Tootmisprotsess: • toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, • sarruse valmistamine,
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil
Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest
· ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm); · torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Sarrusterased Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, -võrke või -karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse, saades uue materjali raudbetooni. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldada üks betooni peamine puudus haprus. Sarrusena kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla: · keemiline; · elektrokeemiline.
kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu a b = a·d - c·b c d Näited: 3 5 = 3·7 - 4·5 = 21 - 20 = 1 4 7 -2 5 = (2)·(7) - 4·5 = 14 - 20 = -6 4 -7 Avaldist kujul a1b2c3 + c1a2b3 + b1c2a3 c1b2a3 a2c3b1 b3a1c2 nimetatakse kolmerealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kolm rida ja kolm veergu a1 b1 c1 a2 b2 c2 a3 b3 c3 Kolmerealise determinandi arvutamiseks kasutatakse n.n. Sarruse reeglit, kuid võib kasutada ka lihtsamat skeemi, kus determinandi järele kirjutatakse täiendavalt juurde kaks esimest veergu ning arvutatakse nagu skeemilt näha: a b c a b a b c a b d e f d e d e f d e g h k g h g h k g h Punaste noolte suunas võetud korrutised jäetakse sama märgiga nagu nad on ja siniste noolte suunas võetud korrutiste märgid muudetakse
10 · Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu
raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2%
klassifikatsiooni aluse. 10 Konstruktiivelementide klassifikaatoril on 10 pearühma (0 kuni 9): 0 – Tellija kulud 1 – Mullatööd ja alused 2 – Vundamendid ja lisaehitised 3 – Karkass 4 – Avad, vaheseinad 5 – Kattetööd, viimistlus 6 – Mööbel, inventar 7 – Elekter, santehnika 8 – Ehitusplatsi jooksvad kulud 9 – ehitusplatsi üldkulud Tööliigid: 1 - Raketisetööd 2 – Sarruse ja betoonitööd 3 - Metallitööd 4 – Müüri-, krohvimis- ja plaatimistööd 5 – Elementide montaažitööd 6 – Puidu- ja plaatimistööd 7 – Sooja- ja heliisolatsioonitööd 8 - Hüdroisolatsioonitööd 9 – Muud tööd Kululiigid: 1 - Tööjõud 2 - Materjalid 3 - Alltöövõtt 4 - Omad teenused 5 – Muud kulud 4.2.9. Eelarve võimalikud vormid Detaileelarve vorm 1 4.3. Töömahtude mõõtmine ja tööde arvestamise reeglid 4.3.1. Kulud ja hinnad
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude. Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest. Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest. Raudbetooni valmistamine Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Tootmisprotsess koosneb järgnevates etappidest: 1. Toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine. Toormaterjaliks on tsement, liiv, killustik, sarrus. 2. Sarruse valmistamine. 3. Betoonisegu valmistamine. 4. Toodete vormimine. 5. Toodete kivistamine. 6. Toodete vormist vabastamine. 7. Toodete tehniline kontroll ja toodete markeerimine. 8. Valmistoodangu ladustamine. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid raudbetoontoodete valmistamise moodused. Agregaat-voolumeetod. Selle meetodi korral tõstetakse kraana abil
Materjalide kooskasutus ja keskkonnamõjud 1. Miks kahe erineva metalli kokkupuutekohas tekib ühe metalli kiirendatud korrosioon? on korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli, üks keemiliselt aktiivsem ja teine vähem aktiivne, sattuvad omavahel kontakti. Peamiselt keemiliste omaduste tõttu hakkab üks materjal teise vastupidavust vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis?
takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul
konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? 33. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? 37. Mis on etringiit? 38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41. Raudbetoonpostide ja talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? 42. Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43
kus naiste töötamine on lubatud" (RT 1992, 34, 454). Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud. 1. Metallitöötlemine (valutööd, keevitustööd, katla-, külmstantsimis-, tõmbe- ja survetööd, sepistus-, stantsimis- ja termotööd, metallide katmine ja värvimine, lukksepatööd, töötamine pliiga). 2. Ehitus-, montaazi- ning ehitus- ja remonditööd (sarrustustööd karkasside püstitamisega käsitsi, sarruse painutamine ja lõikamine käsitsi töötavatel pinkidel, asfalditööd, mis tehakse käsitsi jne). 3. Kaevandustööd (tegutsevate ja ehitatavate kaevanduste all- ja pealmaatööd, välja arvatud käesoleva loetelu B osas nimetatud tööd). 4. Rikastamis-, aglomeerimis- ja brikettimistööd (kusjuures tekib üle 10% vaba ränioksiidi sisaldav tolm). 5. Geoloogia- ja topogeodeesiatööd. 6. Elektrijaamade ja -võrkude seadmete remont. 7
Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH) 2) Kiudu töödeldakse *gaasiga(õhk, O2, O3 või CO2 jne); *vedelikuga (HNO3 lahus; Na-kloraadi lahus jne) 2.MITTEOKSÜDATIIVSED- variant 1: vahevaik- kiu pind kaetakse polümeer kelmega, mis oma funktsionaalsete rühmadega suudab reageerida maatriksvaiguga(nt stüreen, polüamiid)
ühikmaatriks . Maatriksile süsteemist s aadakse antus süsteemi lahendid.lahendid võivad ola 3 tüüpi. 11. 2 ja 3 järku determinantide mõiste ja nende arvutamine. Determinant-on lin.algebra fuktsioon,mis seab igale ruutmaatriksile skalaari. 2 ja 3 järgu ruutmatritsatele seatakse nende vastava elementide abil arv mis on arvutatud reegli abil- diagonaali reegel,sarruse reegel. Kõrgemate determinantide väärtused arvutatakse üldiste reeglite järgi. 12. 2 ja 3 järku determinantide kasutamine vastavate lin.võrrandite süsteemi lahendamiseks. 13. Determinantide omadused (2 järku determinantide põhjal) Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber vahetada, Kui determinandis on kaks rida (veergu)omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks,
Kõik tehnoloogiliste operatsioonide sooritamiseks vajalikud masinad tulevad vastavas järjekorras stendi juurde, sooritavad seal oma operatsioonid ning siirduvad teise stendi juurde. Stendimeetod võimaldab valmistada suuremõõtmelisi ja keeruka kujuga tooteid. 3. Kaasaegsetes r/b toodete tehastes kasutatav “ekstruuder”-meetod on oma olemuselt samuti stendimeetod 16. R/b toodete valmistamise tehnoloogilised protsessid: toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine, sarruse = armatuuri valmistamine, betooni valmistamine, toote vormimine, toote kivistamine, toote vabastamine vormist ja viimistlemine, vormide puhastamine ja hooldus, valmistoodete ladustamine. 17. Sarruse valmistamise seadmed. Sirgestus- ja lõikepingid et rullides tarnitud armatuur sirgestada ja lõigata vajaliku pikkusega varrasteks. Suurema diameetriga armatuurvarraste lõikamiseks kasut kas mehhaanilisi kääre või abrasiivketastega ketaslõikureid. Armatuurvarraste välispinna profileerimiseks
järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? Kuna kui kaitsekiht puudub hakkab sarrus roostetama ja see nõrgestab sarruse tugevust ja vastupidavust. 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3 37. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure hulga kristallvett ja lõhub seetõttu paisudes ümbritseva struktuuri. 38
kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 33. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? Kuna kui kaitsekiht puudub hakkab sarrus roostetama ja see nõrgestab sarruse tugevust ja vastupidavust. 34. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3 35. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure hulga kristallvett ja lõhub seetõttu paisudes ümbritseva struktuuri. 36
seotud tööde kompleks, mis lõpuks annab valmis toodangu. Näiteks raketisetööd ja sarrusetööd toimuvad üheaegselt, ja tulemuseks on betoneerimise valmis tarind. Mehhaniseeritud protsess - mehhaniseeritud protsesside puhul kasutatakse masinaid. Transpordiprotsess - on reeglina abiprotsess, kus materjal, konstruktsioon vms, teisaldatakse vahelattu või lõplikku asukohta. Töövõte - loogiliselt üksteisele järgnev tööliigutuste kompleks, näiteks seina sarruse sidumine püsti seistes.Tööoperatsioon - see on ühtne töövõtete kompleks. Näiteks seina sarruse valmis sidumine, kasutades selleks erinevaid võtteid, muuhulgas ka sarruse sidumist püsti seistes 4. Mis on haardeala, mis on korgusjark, mis on tooesi (toorinne), mis on tookoht?
on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 15 Teisaldatavad vaheseinad Seni vaadeldud vaheseinad olid kõik kohtpaiksed st.
Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Töö nimetus Ühik Ajanorm 3 in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15
(ehitusplatsi ekspluatatsioon) IX pr (ehitusplatsi üldkulud) nt ajutised ehitused, energialiigid 0, 1, 6, 7, 8, 9 on konstr. elem. kood kolmenumbriline I pr. jaotus 12 kaevetööd 121 kasvupinnase eemaldamine 122 pinnakaeve TÖÖLIIGI KLASSFIKAATOR jaotab ehituse täiendavalt tööliikidest, mida on 1-9. 1 raketisetööd (lahtivõetavate bet. raketiste ettevalmistus, ülespanek, lammutust) Sisemine jaotus on raketise tüüpide järgi siia ei kuulu piisavad liigeskonstruktsioonid. 2 sarruse ja bet. tööd (armeerimine, tsemenditööd, betoneerimine, betoni segu valmistamine) 3 metallitööd (terase, ploki jm rauatöid, kuid mitte monteeritavate teraskonstr. seotud töid) 4 müüri-, krohvi-, ja plaatimistööd Lk 11 esimene pool 5 monteeritavate elem. tööd (materjalist sõltumatult, elemendiks on vundamendi plokid, vahepaneele, ei loeta uksi, aknaid, telliseid) 6 puidutööd ja plaatimistööd (v. a. Monteeritavad puidutööd) Siia kuuluvad ka kipsplaatide
Liiva niiskuse sisaldus oli 23,6%. Liiva tühiklikkuseks saadi 42%. Liiva peensusmoodul oli 2,5. Soome krohvimistööde juhendmaterjalis antud graafiku järgi võib sellest liivast viimistluskrohvi valmistada. 8. Vastused küsimustele 1) Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda: · orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist, ega vilgukivi, mis muudab struktuuri nõrgaks · väävlit ja väävliühendeid, mis põhjustavad paisumist ja ebasoovitavaid reaktsioone · amorfset ränihapet ja maagimineraale, mis põhjustavad reaktsioone tsemendi mineraalidega (kahjustused)
Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. 3 Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Ajanorm Töö nimetus Ühik in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaž 1 m2 0,15
• ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel
Kui lineaarvõrrandisüsteemi tundmatute kordajad on võrdelised, kuid ei a3 b3 c3 ole võrdelised vabaliikmetega, siis võrrandisüsteemil lahendid puuduvad. Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatakse järgmist skeemi, Determinantidel on terve rida omadusi. Need omadused kehtivad kaherealiste, mida nimetatakse ka Sarruse 1 reegliks: kolmerealiste kui ka suurema ridade ja veergude arvuga determinantide korral. Omaduste kehtivust näitame siiski ainult kaherealiste determinantide korral. 1. Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja vee-
-on seotud maatriksitega. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksite vastavat arvu, mis on leitud teatud eeskirja kohaselt. Tähis on D, kui seostame maatriksiga siis DA. a11 a12 1. DA = a21 a22 = a11*a22 a12*a21 a11 a12 a13 2. DA = a21 a22 a23 = a11*a22*a33 + a12*a23*a31 + a21*a32*a13 - a31*a22*a13 a21*a12*a33 a32*a23*a11 a31 a32 a33 Determinantide reegel (Sarruse reegel) + * * * + * * * + * + * , * * + , + * * * * + + * * * + * 1 14 D= 5 -2 = 1*(-2) 14*5 = -72 1 0 -2 D= 3 4 1 = 1*4*(-1) + 0*1*5 + 3*2*(-2) 5*4*(-2) 3*0*(-1) 2*1*1 = 22
1) Orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist; 2) väävlit ja väävliühendeid - võib põhjustada ebasoovitavaid reaktsioone ja paisumist betoonis; 3) amorfset ränioksiidi ja maagimineraale reaktsioonid tsemendi mineraalidega, mille tulemusena betoon kahjustub; 4) kloriidide sisaldus on betoonis kasutatavate liivade puhul piiratud, näiteks eelpingestatud betoonis 0,03% põhjustavad sarruse roostetamist; 5) tolmu ja savi >3%. [1] 6 9.2 Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? Väävel ja väävliühendid võivad põhjustada betoonis korrosiooni tekitavaid reaktsioone ja paisumist, nõrgendades betooni struktuuri. 9.3 Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Liivas piiratakse vilgu sisaldus, kuna vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgaks.[1] 9
nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. 3.2.1 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. 3.2.2 Raketis
ja ta saavutaks ettenähtud omadused. 32. Millele viitab märglamineerimise toote ebatavaliselt hele värvus mingi toote, partii või üksiku toote piirkonna juures? Armatuuri niiskusesisaldus lubamatult suur. Laminaati on sattunud tööriistade puhastamiseks kasutatav atsetoon 33. Millised on märglamineerimise eelised ja puudused? E: Väiksed kulud vormile ja seadmetele; Suurte toodete ja konstruktsioonide valmistamine majanduslikult otstarbekas; Erinevat tüüpi sarruse, lisatugevduste kasutamine lihtne P: Töö osa vormi hinnas on suur; Protsess on aeglane, ei sobi suurseeriatootmiseks; Nõuab kulutusi ventilatsioonisüsteemile; Tootel vaid üks sile pind 34. Mis on autoklaav ja milliste polümeerkomposiitide tehnoloogiate juures ta on tingimata vajalik? ...On kõvendamine kuumutatavas surveanumas. Autoklaavis läbiviidud kõvendamise abil püütakse minimeerida õhumullide olemasolu
T T ¿ Reeglid ( A ) = A , ( A+ B)T = A T + BT , ¿ (CA)T =CA T , ¿ 9) Determinandi definitsioon ja omadused. Determinant-on lin.algebra fuktsioon,mis seab igale ruutmaatriksile skalaari.2 ja 3 järgu ruutmatritsatele seatakse nende vastava elementide abil arv mis on arvutatud reegli abil- diagonaali reegel,sarruse reegel. Kõrgemate determinantide väärtused arvutatakse üldiste reeglite järgi. Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber vahetada, Kui determinandis on kaks rida (veergu)omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks, Determinandi mingi rea (veeru) kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga kurrutub kogu determinant selle teguriga. Kui determinandis on kahe rea (veeru) elemendid omavahel võrdelised, siis võrdub determinant nulliga
Raketise eemaldamist eraldi ei näidata Raketis rühmitatakse tarindi ja betooni valupinna nõuete järgi, erinõuete korral viidatakse seletuskirjale Eraldi näidattakse kaarjaid, kaldseid, konsoolseid ja veekindlaid betoontarindi raketisi jm eriraketisi Toekõrgusi arvestatakse 1 m järgi Enam kui 200mm paksuste plaatide raketis rühmitatakse iga 100 mm paksuse järgi Sarrustamistööd Sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s Sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile Sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata Sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) Sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile
Orientatsiooni põhjal jagatakse sarrus piki- ja põikisarruseks. Pikisarrus võtab vastu konstruktsiooni pikisuunas mõjuvad pinged ning väldib vertikaalsete pragude moodustumist selles. Põikisarrus väldib kaldsuunaliste pragude teket. Kuju põhjal jagatakse sarrused tasandilisteks ehk sarrusvõrkudeks ja -restideks ning ruumilisteks ehk sarruskarkassideks. Sarrusevardad on otsast teravad ning see võib kujutada ohtu nii ehitustöölistele kui teistele inimestele, kes sarruse lähedalt mööduvad. Sellepärast ohutuse huvides sarruseotsad painutatakse sageli kõveraks või kaetakse eriliste otsakutega. Sarrus leiutati ammu enne pingbetooni. Esimene maja, mille ehitamisel kasutati sarrust, oli Venemaal tänapäeva Sverdlovski oblastis asuvas Nevjanskis valminud Nevjanski torn. Torn valmis ajavahemikus 17211745, täpne aasta on teadmata. See torn on 59,5 m kõrge ja aja jooksul vajunud 1,85 m vertikaali suhtes kaldu, aga sarruses kasutatud malm oli väga
8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............
· erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
peenliivade eripind on suurem, seega suurendab see see tsemendi kulu. Graafikult on hea võrrelda katsetatud liiva standardis ette antud liivaga. Heas liivas peaks olema peentosist läbimõõduga 0...0,25 mm 10 ... 30 %, põhiosa liivast peaks koosnema ca' 2 mm läbimõõduga teradest. 2. Millised nõuded esitatakse liivadele, mida kasutatakse betoonisegus? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Liivas, midakasutatakse betooni valmistamiseks ei tohi leiduda: · Orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist ega vilgukivi, mis muudab strukuuri nõrgaks · Väävlit ja väävliühendeid, mis põhjustavad paisumist ja ebasoovitavaid reaktsioone · Amorfset ränihapendit ja maagimineraale, mis põhjustavad reaktsioone tsemendi mineraalidega · Üle normi kloriide (kloriidide sisaldus on betoonis kasutatavate liivade puhul
Teist ja kolmandat j¨arku determinandid. Crameri valemid. Kompleksarvud Tartu 2016 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Sarruse (kolmnurga) reegel 3. j¨arku determinantide arvutamiseks Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Arvutage determinandid 1 2 4 2 4 0 −1 3 3 1 3 −2 5 −6 4 2 1 0 2 5 6 −4 −3 4 1 2 5
• tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 7. Kirjelda raudbetoonist seinapaneele.
mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi
11.Kiht ja kaarsilluste ehitus müüritöödel Tellistest kihtsilluseid (ridasilluseid) tehakse avadele, mille laius on kuni 2 m. Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1
800. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Betooni täitematerjaliks valitud liiv ei tohi takistada betooni kivinemist, st et liiva huumusesisaldus peab olema väike (ei tohi olla orgaanilisi aineid ega vilgukivi, nad nõrgendavad struktuuri), samas liiv ei tohi vähendada ka betooni püsivust (ei tohi olla ränihapet ja maagimineraale, mis kahjustavad betooni; väävliühendeid – nad põhjustavad paisumist ja jällegi betooni kahjustust) või tekitada betoonis sarruse korrosiooni (ei tohi olla rohkem kui lubatud kloriide, muidu nad põhjustavad armatuuri roostetamist). 2) Killustiku valitakse betooniks fraktsioonide alusel. Tavaliselt kasutatakse 5-10 mm ning 5-20 mm fraktsioone. Sammuti valitakse killustiku ka plaatjate ja nõeljate terade sisalduse järgi, kuna nad on vähem vastupidavad. Suurehulgaline sisaldus viib segu terade tühiklikkuse kasvule. Betoonisegude valmistamisel põhjustab see
annaabi.ee 
