valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad.
kõrvalmaitset. Lisaks on selle materjali eeliseks madal hind. Ka tekstiilitööstuses kasutatakse polümeere. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüamiidi nimetatakse ka nailoniks või kaproniks. Värvuseks on valge. Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Looduslikud polüamiidid on valgud, siid, vill. Nad on kemikaalide ja lahustikindlad (v.a fenoolidele) ning vett imavad. Polüamiide kasutatakse tekstiilitööstuses,
· Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm · Kõrgus 57,90,190 mm Tehnilised näitajad · Survetugevus 18...25 Mpa · Maksimaalne veeimavus 8%, struktuurilt lahtiste pooridega · Külmakindlus täiskividel 75, plokkidel 50 tsüklit · Tihedus vähemalt 2000... 2100 ka in3 · Põhitoonid hall, punane ja pruun. Eritellimusel võimalikud muud toonid · Soojusjuhtivus 0.7 W/m°C Fibo kergplokk · Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm · Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused Kergploki tehnilised omadused · Survetugevus, MPa 3 5 · Mahukaal, kg/m3 650 800 · Külmakindlus 50 tsüklit · Soojusjuhtivus L, W/mK 0,20 0,24
normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus)
Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku, tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu jne. Väga palju erinevaid sorte, näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum. Joonis 1. Polüestrist fliisjakk. 3 1.2 Polüestri kasutamine Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale, vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne.
Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud.
eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis : · täitematerjalid moodustavad skeleti,mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis: · Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit
suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga. 8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks
termotöötlus vähendab betooni lõpptugevust kuni 30% [4]. 6 Kuna betooni kuskil ,,aurukatlas" keeta ei ole võimalik, siis lihtsaim viis betoonisegu soojendamiseks on soojendada eelnevalt betooni koostisosi: segusse minevat vett (mis on eelistatum, kuna vett on lihtsam soojendada ja veel on suurem soojussalvestusvõime) ja muid täitematerjale. Kuid igale konstruktsioonile tuleks anda vastav betoonisegu eelsoojendus. Ettesoojendamine kõrgema temperatuurini pole otstarbekas, sest nii võib betoonisegu hakata transpordil paksenema. Betoonile vajalik minimaalne soojushulk on täiesti arvutatav, kuna betoon kivineb kahe soojusallika arvelt: segu eelsoojendamisest ja
kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile. [5] 4 Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. 7. Kasutatud kirjandus 1. „Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk „Betoonisegu omadused“, lk 227 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/tehniline_info/vaiketarbijale/Betoonid.htm. 3. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf ptk 5.2, lk 85. 4. http://www.heidelbergcement
PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED Referatiivne analüüs Õppejõud: XXXX, Mõdriku XXX 1 Sissejuhatus Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju kaitsmiseks kahjustuste eest. Inimkond on pakendeid kasutanud väga kaugetest aegadest alates. Klaaspudelid on kasutusel juba 3500 aastat tagasi. Enne seda on kasutatud juba säilitusnõusid ja nahklähkreid. Algul oli pakend kui toode ja hiljem pikkamööda muutus pakendi ülesanne toote kaitsjaks ning säilitajaks. 1950 aastani kui kaupmees müüs kauba
kaitstus korrosiooni vastu, oleksid kasutatava tootmisprotsessi ja valitud betoonitööde tehnoloogia puhul täidetud. Kui betooni lähtematerjalide tüübid ja klassid ei ole spetsifikatsioonis määratud, valib need tootja kindlaks määratud keskkonnatingimuste puhul sobivate materjalide seast Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse
Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2295 - 2450 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga, kus tihedus jääb 2000 – 2600 kg/m3 vahemikku. Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märkimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. Betoonisegu tugevus saavutatakse kivistumise teel. Kuna betooni kivistumise kiirus on väga aeglane, hakkasime betooni katsetama alles 28 päeva möödudes, mil enamus tugevusest on käes, kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0
Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm võimalikud muud toonid Kõrgus 57, 90, 190 mm Soojusjuhtivus 0,7 W/m°C PÕLETAMATA TEHISKIVID FIBO KERGPLOKK Kergbetoonplokid on valmistatud kergeid täitematerjale (kergkruus) sisaldavast betoonist Mõõtmed: Pikkus: 590 mm Kõrgus: 190 mm Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused
*Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid Täitematerjale on betoonis kuni 70% Täitematerjalide roll betoonides: *Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendistveest sideainekivi. *Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. *Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Täitematerjal. Liiv
Betooni valmistamise seisukohalt on see hea, kui on esindatud väiksem hulk peeneid osiseid (0-0,8mm) ning mõne võrra suurem hulk keskmisi osiseid (0,63-1mm) ning vähemal määral jämedamaid terasid (1-2mm), kuna suurhulk peeneid osiseid suurendavad tsemendikulu ning suur tsemendi kulu on seotud betooni mahukahanemistega. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi- ja veesegu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Graafikult ona näha ka, et liival fraktsiooniga 0,0-0,8mm puhul esines ka osiseid läbimõõduga 1 mm (6g ehk 3% kogumassist), mille esinemise tõttu võiski suureneda liiva peenusmoodul üle 2,0. Painde-ja survetugevuse sõltuvus segu koostisest ja liiva peensusest sõltub oluliselt liiva fraktsioonist. Graafikult 3 on näha, et paindetugevus on suurem seguvahekorra 1:3 puhul. Paindetugevus näitajad olid seguvahekorra 1:5 puhul suuriamd juhul, kui kasutati50%
MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada
Kui 50-ndatel leiutati triikimist mittevajav polüesterkangas, siis oli see suur sensatsioon. Aga mugavalt ei tundnud ennast selles plastikus keegi. Seda probleemi praegu enam pole. Polüester kuulub sünteetiliste kiudude hulka. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Polüesterkiud on looduslike kiududega võrreldes palju ühtlasem ja kindla struktuuriga. Tekstuursel polüestril on hea soojusisolatsioon, siledal kiul mitte. Polüesterkangas on rebenemis- ja hõõrumiskindel, hästi elastne ja ei kortsu. Polüester on termoplastiline, st toodet on võimalik vormida (plisseerida) ja fikseerida. Materjal talub otsest päikesevalgust hästi. Hooldus:
polüester/viskoos, polüester/modaal. Tulekindlad kiud - tulekindlaid kiude saab toota kiumolekuli vääristamisega tulekindla ainega. Selline kiud on nt Trevira CS, mida kasutatakse rohkesti sisustusmaterjalides. Õõnsad kiud - polüestrist toodetakse õõnsaid kiude polüamiidiga samal viisil ja samadel kaalutlustel. Kaubandusliku nimetusega Dacron Hollofil turustatav polüester on erikiud, milles on neli õhukanalit. Sellest toodetakse soojapidavaid ja vetruvaid täitematerjale, mida kasutatakse nt magamiskottides. Sageli antakse sellistele toodetele ka tulekindlus. Polüstüreen Polüstüreenkiudu toodetakse sulatis-ja kileketrusmenetlusega. Kaubanduslikud nimetused : Claron, Depron, Shalon, Stex, Styron jne. Koos polüestri ja polüamiidiga kasutatakse tehisnaha tootmiseks. Materjalid nagu Alcantara, Escline. Modakrüül Modakrüülid on lineaarsed makromolekulid , mis sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi polüakrüülnitriile.
Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel.Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergestihooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. 2.3.2 Polüamiid Polüamiidi lähteained on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Polüamiid on väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest
-TS segus soovitatav sideaine sisaldus on 2-3% - korraga võib TS laotada lõigule millel jõuatakse segamine, profileerimine ja tihendamine lõpetada enne tsemendi tardumist - lobtisegisti kasutamisel tuleb jälgida et ei ületataks optimaalse niiskuse piiri - Stabiliseeritava täitematerjali terakoostis antakse seguprojektis. - Tsementstabiliseerimisel tuleb kasutada joogiveeks kõlbulikku vett. 41). -Bituumeniga stabiliseeritakse varem sideainega töötlemata sõmerpinnaseid, täitematerjale ning vanade must- ja asfaltkatete freespuru. -Bituumenstabiliseerimiseks sobiv sideaine on sitke naftabituumen penetratsiooniga 90... 200, mis lisatakse vahustatuna või emulsioonina. Asulavälistel teedel, liiklussagedusega alla 500 auto ööpäevas, võib kasutada põlevkivi vedelbituumenit. 42) Vahustatud olekus bituumenit saab lisada täite ainetele ja seejärel segada ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskus tingimustel
Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Betoon Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine, täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja
Nende ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega. (Fossiilkütus 2011) Mineraalsed ressursid on üks osa vundamendist, millele inimtsivilisatsioon on rajatud. Kõik, mis ei ole kasvanud ega pärine veest tuleneb maapõuest, moodustades suure enamuse meie ressursitarbimisest. Maavarade tähtsust on võimatu ülehinnata, ainuüksi tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on tehtud rekordarvus geoloogilisi uuringuid ning esitatud uute karjääride kaevandamise loa taotlusi
9.3. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. 9.4. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte
jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Normaalbetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2…2,5 kordselt. Täitematerjalid Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- keramsiit ehk kergkruus.
12. Vasest valmistatud ehitustooted 13. Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14. Metallide töötlemisvõtted. 15. Valtsmetall tooted. 16. Valatud tooted. MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad.
Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni ja täitematerjale 40°C-ni, tsementi ennast ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6 17 (konstruktsiooni välispinna pindala ja konstruktsiooni ruumala jagatis jääb alla 6)
Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: tsement, vaik – see on polümeer. Vaik mõjub liimina, mis on betoonis lisasideaineks. Vaik tugevdab tunduvalt betooni. Polümeerbetoon. See on vedela vaigu ja täiteaine tahkestunud segu. Neid betoone kasutatakse keerulistes keemilistes kohtades. 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid 116 Kergema betooni saamiseks on vaja kasutada poorseid täitematerjale. Poorsed täitematerjalid võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid, orgaanilised materjalid. Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist: pimsskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karplubjakivi jne Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks.
Need kiud on ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüestermikrokiudu kasutatakse kõigis tekstiiliharudes. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vaba aja rõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüakrüül(PC,PAC;PAN) polüakrüülnitriilkiud kuulub sünteetiliste kiudude hulka. Sarnaneb villasele materjalile ja on kergesti hooldatav. Polüakrüüli kasutatakse nii iseseisvalt kui ka segakiududest kangastes, nt villaga koos, tänu tema sarnasusele villaga pulloveride ja talveriiete (ka kunstkarusnaha) valmistamisel ning kodutekstiilis.
omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m-
Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magnetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka galvaniseeritud terasest. Teraskiudude lisamine suurendab betooni paindetõmbetugevust. Lihtsaim ja odavaim võimalus parandada betooni paindetugevust on kasutada optimaalset tsemendi sisaldust, alandada vesi-tsementtegurit, kasutada paremate omadustega täitematerjale, valida õige tihendusmeetod ja betooni hoolduse skeem. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Teraskiudude keskmised põhilised näitajad on toodud tabelis 1. Kõige paremad teraskiud on traadist tõmbamise meetodiga valmistatud. Kõige optimaalsema tulemuse betoonplaadile tugevuse suhtes saab teraskiuga 1/50, st
n - päevade arv. See valem kehtib norm. kivistumistingimuste puhul, st t° +20 °C ja õhu suhteline niiskus 90... 100%. Talvine betoneerimine Talvistel betoonitöödel tuleb betooni 3... 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil. 37 Kerged ja ülikerged betoonid. Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimsskivi,vulkaaniline tuff, lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne
· Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil- · Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F-
kotitühjendi abil. HEMO A22-2S jõudlus on 8 või 16 I/min (14 või 27 kg/min). HEMO 10 on õhuvaba kõrgsurveprits pahtli ja värvi pihustamiseks. Selle tüübi masinate eelised suruõhku kasutavate pahtlipritside ees: · ei vaja suruõhku; · pihustamisel tekib vähem tolmu; · võimaldab pahtlipüstoliga töötada ühe käega; · väiksem pahtlikulu; · madala müratasemega; · kerge käsitseda. Pahtlipritsiga HEMO 10 pihustatakse pahtlit, viskoosseid värve, liimi ja teisi täitematerjale, mille terasuurus ei ole üle 0,7 mm. Värvi või liimi saab samaaegselt pihustada kuni kolme püstoliga. Püstolist väljub selgepiiriline materjalijuga, mida saab täpselt suunata. Pahtlipritsi HEMO 10 on kergesti hooldatav kolbpumba tüüpi pump, võimsusega 10 - 12 l/min. Pahtlipritsi rõhuregulaator hoiab automaatselt pritsimiseks vajalikku materjali rõhku. Prits on varustatud kotitühjendajaga, mis võimaldab tühjendada valmis segatud pahtliga kotte. TEHNILISED ANDMED
annaabi.ee 
