.. · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla ja viimistluskrohvi pealekandmiseks. 2. Seina ettevalmistus: 2-3 päeva ennem krohvimise algust tasandatakse seina pinnas olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 3
Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev
4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi puhul; erinevatest materjalidest konstruktsioonide kokkupuutejoonel; vagude kinnitegemisel; ripplagedes. Sarruseid kasutatakse raudbetooni sees. 5. Krohvimise järjekord? - Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva
kõik viimistleja kutseoskused. 3 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 4. Krohvimistööd Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse
Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pind viimistlussegu alla ja viimistluskrohvi pealekandmiseks. 1. Seina ettevalmistus: 2-3 päeva ennem krohvimise algust tasandatakse seina pinnas olevad muljumise lohud ja ka plokkide äralöögi kohad. 2. Müüriladumise käigus plokkide vahelt välja valgunud segu eemaldatakse.
· Kasutan kolmekihilist krohvi ( nakke-, täite- ja viimistluskrohv ). · Enne kui krohvi viskama hakkan, niisutan aluspinna. · Siis hakkan krohvi seina viskama. · Eemaldan liigse segu latiga. · Seejärel ootan, et segu natuke taheneks. · Siis hakkan lihvima, tühjad kohad täidan seguga. ( päris siledaks ei ole vaja, kuna peale tuleb veel 2 kihti krohvi) . · Iga järgneva kihiga tuleb toimida samamoodi nagu esimesegagi, kuid viimistluskiht tuleb siluda VÄGA korralikult. · Krohvitud pinnale on võimalik paigaldada tapeet või värv, kuid enne värvi pealekandmist tuleb pind üle pahteldada. 9
Sisseviskekihi võib väiksemates mahtudes peale kanda käsitsi. Suuremate ja mahukamate tööde puhul kasutatakse mördipumpasid ja pihusteid. Sisseviskekiht tasandatakse. Tasandamiseks kasutatakse suuri puidust või plastikust poolhõõruteid. 7 KROHVITÖÖD õp. Aidak · Kattekrohv ehk viimistluskiht Kattekrohv peab vastama kasutustingimustest ja alustest tulenevatele koormustele. Kattekrohvimine peab toimuma tehasemördi või valmistaja juhiste järgi. Tavalisel krohvimisel on selle kihi paksuseks 2-4 mm. Eelmine kiht peab olema kivinenud, lubimörtide puhul heledamaks muutunud. MAJAKATE KROHVIMINE Kõrgekvaliteedilise krohvipinna saamiseks krohvitakse majakate järgi, mis tehakse mördist, puit- või metalllattide järgi, mis kinnitatakse spetsiaalsete majakahoidjatega.
Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks. Enamikel juhtudel on lihvimine lõplikukuks viimistlusoperatsiooniks, millega saavutatakse suur täpsus ja pinnasiledus, kuid lihvimist kasutatakse ka koorimistöödel (näiteks malmvalandite puhastamiseks. Puitpõranda lihvimine Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga. Lihvimine täidab mitut otstarvet. Sellega eemaldatakse vana viimistluskiht. Lihvimisega saab kohati kulunud põranda uuesti ühetasaseks. Uue põranda korral on eesmärgiks põranda sirgendamine ja võimaliku mustuse eemaldamine enne pinnatöötlust. Lihvmasinad ja abivahendid Põranda lihvimiseks kasutatakse raskeid põrandalihvmasinaid, nii trummel- kui ka pikklintmasinaid. Trummellihvmasinas kasutatakse rullis müüdavat lihvpaberit. Paber kinnitatakse trumlile ekstsenterklambritega. Lintlihvmasinates kasutatakse nn lihvlinti.
13mm 15 min 15mm 30 min www.knauf.ee Krohvitööd Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis koosnevad: Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht Fasaadi soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3. Isolatsioonmaterjalid 4. Armeerimiskiht 5. Kruntkiht 6. Viimistluskiht 7. värvikiht Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest, tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Siis viimistletakse aknapaled, piidavahed. Sissevise kihi paksusest on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis kantakse sellele krundikiht Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4
4. Mõõta või hinnata alternatiivsete lahenduste vastavust järjestatud või kaalutud eesmärgil. 5. Muuta tulemused protsentsuhteks ning eelistada kõrgema protsentsuhtega lahendust. 22. Tulemused Esimene lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb soojustuskihist, tuuletõkkekihist ning viimistluskihist. Soojustuskihi moodustab 150mm paksune mineraalvill (λ=0,035 W/(mK)). Tuuletõkkeks kasutatakse 30mm paksust tuuletõkkeplaati (λ=0,037 W/(mK)). Viimistluskiht koosneb ilmastikukindlaks töödeldud seamaterjali jääkidest (erinevad puitplaatide, laudade ja õhemate prusside jäägid). Viimistulskihi ja tuuletõkkekihi vahele jääb tuulutusvahe ning vertikaalroov Paksusega 25mm. 1. Lahenduse soojapidavus Rsoojustuspaneel = Rvälispind + Rtuuletõke + Rsoojustus = 0,04+0,03/0,037+0,15/0,035=5,14[W/m2K] 2. Lahenduse konstruktiivsus [1,4] Konstruktiivsus on suurus, mis iseloomustab materjali tugevust ja kergust. Materjalide
Peavad olema hästi töödeldavad (plastsed) ja küllaldase Koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest veehoidvusega Valmis ehitusegud, millest puudub ainult vesi Krohvimine 2-3 kihis (sisseviskekiht - vedelema mördiga; Tähtsamad alaliigid: põhikiht - tasandamiseks, jäiga seguga; viimistluskiht - peene liivaga mört) · Müürimördid Lubimört · Krohvimördid · Kasutamine kuivemates kohtades · Pahtelsegud (viimistlussegud) · Hästi töödeldav · Plaatimissegud · Rahuldava tugevusega
Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv
Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda. Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse. Liivapaberi kareduse valik sõltub sealjuures vana põrandalaua viimistlusest: kas selleks on värv, lakk või õli. Mida kõvem on viimistluskiht, seda karedama liivapaberiga peaks lihvimist alustama. Peale viimistluskihi oleneb liivapaberi kareduse valik loomulikult ka põranda üldolukorrast ehk sellest, kui sile on renoveeritav põrand, ja ka puidust: kas on tegemist pehme okaspuiduga (kuusk, mänd) või tunduvalt kõvema lehtpuiduga (tamm, saar, kask jm)." Esimene lihvimine tehakse karedama paberiga ja puusüü suhtes 45kraadise nurga all. Ääred lihvitakse päripäeva samas kareduses paberiga
Krohvimört peab olema: plastne, st hästi töödeldav; küllaldase veehoidvusega. Veehoidvus on oluline selleks, et kuiv aluspind ei imeks mördist liialt palju vett välja. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht on sisseviskekiht. Seda tehakse vedelama mördiga. Vedel mört valgub paremini pinnakonaruste vahele ja siis nakkub hästi aluspinnaga. Teine kihton põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti.
Element 100 vaheseina plaatide kasutamine tagab kiire ja kvaliteetse tulemuse. Vaheseinte puhul on tarvis tagada nõutav heliisolatsioon. AEROC Element 100 viimistletud vaheseina (pahtelduskihi paksus 0,5 2 mm) heliisolatsioon on 36 dB. Võrdluseks uste heliisolatsioon on 30 dB. Seega enamus juhtudel heliisolatsioon 36 dB ühe korteri tubadevahelistel vaheseintel on täiesti piisav. Juhul kui on soov suurendada heliisolatsiooni, võib soovitada paksemat viimistluskihti. Näiteks 10mm viimistluskiht Rotbandi kipskrohvi suurendab heliisolatsiooni 4 dB võrra. AEROCi vaheseinad, võrreldes kipsplaatidest vaheseintega mineraalvillatäidisega on vähem tundlikud löögimüradele. Teine müraliik on nn õhumüra. Selle isolatsiooniks on tähtis mitte ainult vaheseinte enda heliisolatsioon, vaid ka nende õige ühendus põranda- ja laekonstruktsiooniga. Selleks tuleb kasutada müra sumbutavat elastset ühendust näiteks vahtpolüstüruulplaate ja montaazivahtu. Viimistletud AEROCi vaheseinad
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Seda ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. [24] Renessanssarhitektuuri iseloomustavad horisontaalsed jooned erinevalt gootika vertikaalsusest. Teravkaare asemel võetakse kasutusele ümarkaar ning seinapindasid hakatakse taas liigendama avaramate akende ja sammastega. Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee, mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von
Puudub jämetäitematerjal, vesi. Kui kasutatakse krohvimördina 1/le 1/3le. · Lubikipsmört: lisatakse, et saada kiiremat tardumist. Lae krohvimine ( 1 osa lupja, 0,5 osa kipsi + liiva 2 või 3 osa. Krohvitakse kolmes kihis: 1. Sisseviskekiht (vedelema mördiga, aluspind imab niiskust) 2. Põhikiht pind tasaseks 3. Viimistluskiht (peenema liivaga) DEKORATIIVKROHVID 1. TERRASSIIT e. pesukrohv. Tsemendimördi sisse segatakse naturaalset kivipuru paekivi, graniit, marmor vms. Enne kivistumist pestakse vee või soolhappe lahusega välja see osa, mis jääb näha. 2. KILLUSTIKKROHV tsementmört pannakse seina, visatakse peale killustik ja surutakse siluritega osaliselt tsemendi pinna sisse. Killustik suuremateraline (läbimõõt 10 mm). 3. RAIDKROHV käsitsi
4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine Ühed viimistlusmaterjalid imbuvad puitu sisse, teised moodustavad kaitsva kile. Viimistlusmaterjali vähese sisse imbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu. Kattekiht peab olema: hea nakkumisega elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks) kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet.
Enne uue detaili valamist on vaja vorm uuesti kokku monteerida ja vastavate sulguritega kinnitada. Vormi määrimine on vajalik selleks, et et betoon ei kleepuks vormi külge. Määrded jagunevad: õlimääreteks, õlivabadeks määreteks. Õlimäärded on: parafiinmääre, petrolaatmääre, naftamääre jne. Õlimäärded ei segune betooniga. Liiga paks määrdekiht võib aga muuta detaili õliseks. Siis on raske detaili viimistleda, sest viimistluskiht ei nakku õlisele pinnale. Õlivabad määrded on: lubimääre, savimääre, seepmääre jne. Õlivabad määrded segunevad betooniga kergemini. Need ei muuda detaili õliseks. Määre kantakse vormi sisepinnale ühtlase õhukese kihina kahte moodi: 1) pihusti abil, 2) võõpamise teel. 9.6. Toodete vormimine ja tihendamine Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone: vormi asetamine vibrolauale,
immutamisel), teised moodustavad kaitsva kile. Viimistlusmaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu Kattekiht peab olema hea nakkumisega (kuna puit sisaldab niiskust ja vastasel korral kooruks kiiresti, ka puidu pind peab olema vastav- siledast lauast maja värvitavat voodrilauda ei saa), elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks), kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti- võivad tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed. Vähem kaarduvad ning seega vähem lõhenevad paksud, kitsad voodrilauad kui õhukesed ja laiad), suure päikesekiirguse kidel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine- puit sisaldab 90% orgaanilist ainet).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
