VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida
Tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: pinnasele toetuvad põrandad, vaiadele toetuvad betoonpõrandad ja tasanduskihid. Kiudbetoonist seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle
Betooni suurimaiks puuduseks on väike tõmbetugevus. Selle parandamiseks on välja töödeldud erinevaid meetodeid, mis teevad betooni rohkem vastupidavamaks tõmbetugevusele. Parim meetod selleks on betoonis vastu võtta tõmbetugevusi muude materjalidega. Klassikaliseks meetodiks on saanud terasvarraste paigaldamine betooni, kuid see nõuab palju lisa tööd ja on väga ajakulukas. Selleks töödeldi välja kiudbetoon, kus betooni sisse on pandud muude materjalide kiude. 1. KIUDBETOONI AJALUGU Betoon on olnud üks levinumaid ehitusmaterjale maailmas. Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõu vastuvõtmiseks. Kuid betooni tõmbetugevus on survetugevusest kordades väikse. Selleks, et seda tasakaalustada, lisatakse betoonile juurde kiude, mis on suure tõmbetugevusega nagu teras ja sünteetilised kiud. [1]
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON
Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda enasoovitavatest värvustest. 11 TTK Kiudbetoon Eestis on kiudbetoon juba üsna levinud peamiselt betoonpõrandate ehitamisel. Uus võimalus ehitusprotsessi kiirendamiseks on kiudbetooni kasutamine ka hoone vundamendi ehitamisel. Eestis uudsed kiudbetoonist vundamendid on Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis ning mujal Euroopas väga levinud. Eramute vundamentide ehitamiseks ARMIX betooni: ARMIX 1; ARMIX 2; ARMIX 3 või ARMIX 4. ARMIX -betooni tüübid erinevad teineteisest betooni klassi, kiutüübi ning teraskiudude doseeringu poolest
.......................................3 Kiudbetoon............................................................................................4 Kiudbetooni eelised, kasutamine.....................................................5,6,7 Kiudbetooni eelised...............................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas
Kiudude lisamisega suurendatakse betooni paindetõmbetugevust ja löögikindlust ning pääsetakse vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise armeeringuga annab kiudbetoon eelise ka tulekahju korral. Teatavasti hakkab betoon kuumuse mõjul lagunema. Kui tuli on jõudnud kaitsekihi hävimise tulemusel tõmbetsoonis asuvate armatuurvarrasteni, võivad need kuuma mõjul katkeda ning konstruktsioon kaotab püsivuse. Kiudbetooni puhul on armatuur jaotunud ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses. Kuumuse mõjul kiudbetoonikiht küll väheneb, kuid tõmbepinged jaotatakse vastavalt ristlõike muutumisele konstruktsioonis ümber
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üh...
kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK),
(gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
• Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. • Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Vahelae soojustamine on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon? Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast, polüpropüleen ja süsinik) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Hüdroisolatsioon – vundamendilint 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 1:100 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44
Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad · vaiadele toetuvad betoonpõrandad · tasanduskihid Aluspind Betoonpõranda kvaliteet on tihedalt seotud põranda aluse kvaliteediga. Seetõttu on oluline pöörata
NT C20/25).................................................................................................................... 17 47. MIS VANUSES KATSEKEHADEGA JA KUIDAS MÄÄRATAKSE BETOONI TUGEVUST?..........17 48. MIDA NÄITAB BETOONISEGU KOOSTISES SUHTARVUDE JADA 1:0,4:2,6:3,7..................17 49. MIS ON TEEBETOONIST TEISTSUGUST NORMAALBETOONIGA VÕRRELDES?..................17 50. MIS ON POLÜMEERBETOON, KIRJELDA VEIDI KA KASUTUSKOHTI.................................18 51. MIS ON KIUDBETOON, MILLISED KIUD KASUTUSEL?....................................................18 52. MIS EELISED ON ISETIHENEVALBETOONIL TAVABETOONI EES?....................................18 53. MIDA LOETAKSE KOREBETOONIKS?...........................................................................18 54. MIDA LOETAKSE MULLBETOONIKS?...........................................................................18 3 ÜLDOMADUSED 1
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (Otsman, 1976: 24). 1.1.1. Eribetoonid Eribetoonid saadakse keemiliste lisaainete lisamisel betoonile, retseptuuride muutmisel ja toormaterjalide muutmisel. Viimastel aastakümnetel on välja töötatud palju betoonisorte väga mitmesugusteks rakendusteks. Võimalik on ka materjali tehnoomadusi koostise varieerimise kaudu sihipäraselt mõjutada (Otsman, 1976: 24). · Fiiber- ehk kiudbetoon on betoon, millesse on lisatud teras või sünteetilisi kiude. Fiiberbetooni valamiseks pole võrkarmatuuri vaja, seda asendavad kiud. Selle tulemusena saab kokku hoida tööjõukulu. (Otsman, 1976: 24). · Teraskiudbetooni kasutatakse enamasti tööstuspõrandate ehitamisel. Teraskiud parandavad betooni tõmbetugevust ja vähendavad pragunemist (Otsman, 1976: 24). · Klaaskiudbetooni kasutatakse laialdaselt katuse- ja fassaadielementidena, sobib
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred ...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik) - kergbetoon 800-2100 kg/m3 väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon sisaldab liiva - tehislik betoon sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe.
Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). Betooni tugevust võib ligikaudselt leida ka graafikute järgi, teades kasutatava tsemendi tugevusklassi ja vesitsementtegurit. Sama graafiku järgi saab leida ka vajaliku vesitsementteguri soovitud betooni tugevuse ja kasutatava tsemendi tugevusklassi järgi. 25. Kiudbetoon, isetihenevbetoon, polümeerbetoon, teebetoon 7.11. RASKEBETOONI ERILIIGID Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 94-97) 2.7 Kiudbetoon, selle omadused ja kasutamine. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on põhimõtteliselt võimalik saavutada betoon, mille surve- ja tõmbetugevus on ligilähedaselt võrdsed. Kiudbetooni omadused
15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1. KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON armeeritakse disperssete kiududega. Tükeldatud teras, plastik või süsinikkiud. Tükeldamine vajalik selleks, et kiud ühtlaselt betooni ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsustada. Kasutatakse: betoonpõrandad, tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid. 12) Kiudbetooni eelised: 1) suurem painde ja tõmbetugevus 2) kõrgem pragunemiskindlus 3) kõrgem pinna löögikindlus
Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemise- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvatees põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt 10-90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20-30%-lise mineraaltolmuga lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Fiiberbetoon ehk kiudbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada, selle menetlusega on võimalik betooni surve- ja tõmbetugebus võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma.
varrasarmatuuriga armeeritud- kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4...6% siis polümeerbetooni valmistamine võimatu. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon. Armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik põhimõtteliselt betooni surve- ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad-
Lubja ,alumiinium ja vee vahel toimub reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=6H2O.Al2O3.6H2O+3H2 Eraldav vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv , sejarel alumiinium pulber. Segu tuleb kohe valade vormidesse.Taardunud segu on kergesti lõigatav. Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega. Eestis on toodetud mullbetoone lubja baasil (millsilikaltsiidid) ja põlevkivituha baasil (mullkermiidid). 38 Kiudbetoon ja isetihenevbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Teraskiud või sünteetilised kiud pikkusega 10- 50mm. Kiud peavad olema leelisekindlad. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: Suurem painde-, tõmbetugevus; Kõrgem pragunemiskindlus; Kõrgem pinna löögikindlus; Lihtsustub tehnoloogiline protsess; Väiksem töömahukus; Võimalik juhtida pragude tekkimist; Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; Võimalik vähendada plaatide paksust;
armeeritudkiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4...6% siis polümeerbetooni valmistamine võimatu. · Kiudbetoon ehk fiiberbetoon. Armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik põhimõtteliselt betooni surve- ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib
Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid; töötatakse välja üha tugevamaid teraste liike; massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises plastmasse; toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; bituumenite kasutamine on uuenenud, see on tõstnud katusematerjalide kvaliteeti; Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
