jaotatakse bitumeenmaterjalid SBS- ja APP-materjalideks. Mlemat tüüpi materjalid sobivad katuste katteks uusehitustel ja vanade katuste renoveerimisel. Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite vi kruvidega peaks eelistama tugeva ja madanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited...............................................
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire
kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed
66 1.2 3.9 15.99 11.79 12 12.19 11.69 5.55 4.79 4.49 4.8 21.79 8.29 18.19 19.1 Soodsaim kauplus Tootegrupp Bauhof Katusekate Ehituse ABC Viimistlus Bauhof Ehitusplokk Ehituskaup24 Ehitusplokk Ehituskaup24 Kandekonstruktsioon K-Rauta Katusekate Espak Ehitusplaat Bauhaus Kinnitusvahend Ehituskaup24 Ehitusplaat Ehituse ABC Värv K-Rautas Ehituse ABC-s Keskmine 10.822 Keskmine 11.316 Standardvi 3.160812 Standardvi 2.885742 Mediaan 11.49 Mediaan 13.9
RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna
PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Voodrilaud siberi lehisest Katusekate RR23 tumehall Niiskuskindel vineer 1500*300mm, paksus 1,5mm
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
Sokkel sokkel soojustamata Halb Suurpaneelidest sein; Välisseinad soojustatud ja krohvitud Hea 2020 ei 2007.aastal Metallist välisuks. Paigaldatud Välisuks Hea 2030 ei 2005.aastal Paneelidest seinad, SBS kattega katus; katusekate Väga Tambur 2030 ei vahetatud ja soojustatud, Hea seinad soojustatud 2011.aastal Plastikraamidega aknad ja Aknad Väga rõduuksed; vahetatud - ei Rõduuksed Hea 2000.aastal
laius=660. Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrguseks 120-130mm ja astme laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu,
Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on
2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt "Rannila" katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis). Korrosioonikaitse. Terasplekk on kaetud Pural pinnakatte värviga. Kinnitusvahendid. Kinnitus olemasolevatele ja lisaks
Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see ,,liigub" katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30
üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem, mis vähendab rostvärki mahtu. 27 Loeng 7 Aeroc ja soojustus 28 Loeng 8 Katused http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et võimalikud liikumised, tuul, jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus mille katusekatte kalle on rõhtpinna suhtes >1:10 koos mistahes kaldega liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju.
Paigaldus PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini. Keevitatavus Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus, -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi. Tootmine PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres kapp Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................3 Mis on bituumen?................................................................................4 Bituumen materjalid jagunevad..........................................................5 Bituumenrullmaterjalid.......................................................................6 Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses..........................................7 Kokkuvõte...........................................................................................8 Kasutatud materjal.............................................................
-kahekäigulised(enim esinev lahendus, 2,8või3,3m kõrguse korruse Hoone katusel on tähtis roll. Ta kaitseb hoonet ja selle kalde puhul tuleks eelistada trapetsprofiile (8° -10° korral) konstruktsioone ilmastiku mõjude (vesi.lumi) eest ja mõjutab -kolme- või enamkäigulised(kõrgete korrustega ühiskondlikes ja oluliselt hoone välisilmet. Katusekate on maja viies ja kõige tööstushoonetes) olulisem fassaad. Katuse vastupidavus sõltub: 1) katust -kaarkülgsed kahe sirge käiguga. mõjutavatest teguritest 2) katuse kujust, materjalidest ja Keerdtrepid:-sirgkülgsed ühe- ja kahekäigulised konstruktsioonist
okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki hoonet kulgevatele terasest kantprofiilidele Katuse kalle ( 1-40 ) tagatakse kandekonstruktsiooniga. Kihtpaneelide peale paigaldatakse kõvast mineraalvillplaadist vahekiht (50mm) ja katusekate (2x SBS-ruberoidkate). Vastukalle vihmavee ärajuhtimiseks (teljel A) antakse sügavimmutatud puitklotsidele kinnitatud niiskuskindla vineeriga (12mm) 5.AVATÄITED Aknad - plastaken klaasistus - kahekordne klaaspakett sisemine klaas : selektiiv k- klaas raami/lengi toon sees/väljas:
o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk
viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu;
kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri kõikumistele. APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on krge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. Lühidalt bituumenrullmaterjalide ajaloost Bituumenrullmaterjalide tööstuslik tootmine sai alguse juba 19 sajandi lõpus, kui suuremad katusefirmad alustasid enda tarbeks katusekatete tootmist. Tolleaegne katusekate oli liiva puistega mõlemalt poolt kaetud tõrvapapp ning teatud tugevuse ja veepidavuse saavutamiseks paigaldati seda sulatatud tõrvaga 4-5 kihiliselt. Nende materjalide eluiga oli suhteliselt lühike ning sellised katused vajasid mõne aasta möödumisel kas osalist või täieliku remonti. Mitmekihilise katusekatte paigaldamine oli must ja aeganõudev töö, mille kvaliteedi määrasid tihtipeale madala kvalifikatsiooniga
sinne peale bituumenrullmaterjal. Liimi kulu ca1-1,5 kg/m2, kõik ülekatted, ülestõsted ja muud materjali liitekohad ühendatakse keevitusmeetodil, kasutades põletit või ehitusfööni. SBS-tüüpi bituumenrullmaterjale võib paigaldada ka kuuma bituumeniga, nõutav bituumeni paigaldustemperatuur 220 C, kulunorm 1-1,5 kg bituumenit / m2. 6. KATUSE HOOLDUS Bituumenrullmaterjalist katused ei ole mõeldud katustele, kus toimub pidev liikumine. Käidavates kohtades tuleks katusekate kaitsta puidust restidega. Samuti tuleb bituumenrullmaterjalist katust hoida mehhaaniliste vigastuste eest(naelad, metallist esemed jms). Et vältida vee kogunemist katusele tuleks regulaarselt(2-3 korda aastas) puhastada kaevud ja veesülitid kogunenud prahist.
Ehituskaup24. 6 ee K-Rauta 1 Kokku 9 Tabel 3 Tootegruppide sagedus Tootegrupp Tootegrupp sagedus Ehitusplaat 2 Ehitusplokk 6 Ehitussegu 1 Kandekonstr 2 . Katusekate 1 Soojustus 2 Värv 1 Viimistlus 1 KOKKU 16 Tabel 4 12 Soodsaimate toodete võrdlus erinevates poodides Tootegrupid Ehituse Ehituskaup24. K- Kokk
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
I KORRUSE PLMN 21. Joonestada treppide plaanid. Kanda hoone l6ikele vajalikud k6rgusmdrgid ( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
I KORRUSE PLMN 21. Joonestada treppide plaanid. Kanda hoone l6ikele vajalikud k6rgusmdrgid ( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50
(joonis ja seletus) 5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel
veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013. a Hoone osad 7 Pikipärlinitega / pärlintaladega katus Laudadest katusekate ● Vihmavee ära juhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. ● Pärlintalad toetatakse maja otsaseintele ja suurema hoone puhul ka ● Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis
vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine
1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest?
Paigaldus PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini. Keevitatavus Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus, -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi. Tootmine PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu
ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segakonstruktsioonis hoonetes. Elamute jaotise kohta katusekatete järgi täpsemad andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
473 Metallist piirded Trepi piirded roostevabast 40 jm 2,1 19,91 27,3 1888,4 4731 terasest koos värvimisega 48 Katusetarindid 482 Tasandus kihid 4821 Kruusast katuse kalle 67,875 m3 0,6 76,64 7,8 5731,365 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 4871 Vahtpolüstüreen (100 mm) 452,5 m2 0,2 6,02 2,6 3900,550 4872 Vahtpolüstüreen (200 mm) 152,5 m2 0,2 1,6 2,6 640,500 488 Katusekatted 4881 Bituumen katusekate 452,5 m2 0,8 5,89 10,4 7371,225 RUUMITARINDID JA 5 PINNAKATTED 52 Siseuksed 525 Puituksed Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Tulekindel laminaatuks 12 tk 5,0 826 65,0 10692 5251 EI30 (700x2100) Okaspuidist tahveluks 42 tk 4,2 120,4 54,6 7350 5252 (700x2100) Tule-ja helikindeluks 2 tk 5,8 578,9 75,4 1308,6 5253 (1500x2100)
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni. · § 15. Katus · (1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse. · (2) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb ehitist niiskuse ja ilmastikumõjude eest. · (3) Katusekate peab takistama tule levikut: 1) aluskattele; 2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile. · (4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). · (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas, kui see ei põhjusta tulekahjuohtu ümbruskonnale.
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
36 Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed): a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 4. Tasanduskiht tsementmört M5 min 20 mm 5. Kandetarind raudbetoonpaneel või plaat Üldjuhul vahtpolüstüreenile rullmaterjale otse ei kinnitata. Vahtpolüstüreen ja bituumenrullmaterjal eraldatakse 20-30 mm paksuse mineraalvillakihiga.
Näiteks suurim PVC tootja ning 15 maaletooja Eestis ,,PROTAN" nõuab, et Protan katusekatet ja hüdroisolatsioonimaterjali võivad teostada vaid vastava koolituse läbinud, sertifitseeritud paigaldajad. Vastasel juhul ei lähe tootja lubatud 15 aastane garantii arvesse. Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb paistma nt aknast või maapinnalt. Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna materjal on veeauru läbilaskev. Siiski on tuulutus vaja, kui niiskus pääseb soojustusse näiteks eluruumidest. Järgnev joonis näitab PROTAN'i PVC-rullkatusekattematerjali kinnitust soojustatud katusele. (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal
Pragunenud eterniitplaatide kahjustused ei pruugi olla märgatavad maapinnalt ega ka eemalt, katusel ülevaatust tehes (vt. Joonis 2.6). Samas ei talu vana eterniitkate temal käimist, et kahjustuste ulatust kindlaks teha. Seetõttu võib eterniitkatte kahjustuste kindlakstegemine olla raskendatud. Joonis 2.5 Lagunenud eterniitkatus, puuduvad harjalauad, liited vintskapiga: katuse tööiga on lõppenud ja tuleb välja vahetada. Joonis 2.6 Väljastpoolt vaadates on katusekate korras, kuid eterniitplaatide vahel on praod, kust lekib vesi pööningule. 42 Plekk-katuste puhul on katusekatte lagunemise peamine põhjus pleki korrosioon, vt. Joonis 2.7. Korrosioon esines peamiselt katusepleki valtside juures ja kohtades, kus vesi kogunes pikemaks ajaks seisma. Katusekatte lagunemise kõrval olid teised peamised katuselekke põhjused läbiviigud,
Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
5 Mz = = = 1.3kNm ning M y = = = 0.75kNm ; 8 8 8 8 Katuse konstruktsioon Roovi arvutusskeemid py = 2.6kN/m I-profiiliga Katusekate roovid 30° A x p = 3kN/m 2000 Sarikad
1 VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS 1.1 Materjalide mahumassid - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) – 225,5 kg/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) – 30 kg/m3 - Krohv (5 mm) – 2000 kg/m3 (tsementkrohv) - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) – 340 kg/m2 (omakaal vuugitult) - Heliisolatsioonivill (50 mm) – 100 kg/m3 - Betoontasanduskiht (60 mm) – 2400 kg/m3 - Parkett – 650 kg/m3 (tamm) - Rullmaterjalist katusekate – 5 kg/m2 (SBS) - Mineraalvill katusel (200 mm) – 125 kg/m3 1.2 Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta 1.2.1 Kandvad välisseinad - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) g1col,k=2,255 kN/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) g1vaht,k=0,3∙0,15=0,045 kN/m2 - (Tsement)krohv (5 mm) g1krohv,k=20,0∙0,005=0,10 kN/m2
tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus Siseseinad ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist keskosa
Laineline eterniit Vana laastukatus ~30mm Roogkatus ~300mm Alusroovid ~30mm Alusroovid ~30mm Sarikas ¨ ~15cm Sarikas ¨ ~15cm Joonis 2.25 Eterniidiga kaetud laastukatus (vasakul) ja rookatus (paremal) (M 1:25). 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused Lekkiv katusekate Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete eest. Lekkiv katusekate on üks katusekahjustuste peamine põhjus. Katuse lekkimise peamised põhjused on: katusekatte vananemine; katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel); katusekatte puudulik kinnitus; katusekatte aluse läbivajumised; puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid; ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
