jaotatakse bitumeenmaterjalid SBS- ja APP-materjalideks. Mlemat tüüpi materjalid sobivad katuste katteks uusehitustel ja vanade katuste renoveerimisel. Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite vi kruvidega peaks eelistama tugeva ja madanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited..............................................
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire
kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed
1.2 3.9 15.99 11.79 12 12.19 11.69 5.55 4.79 4.49 4.8 21.79 8.29 18.19 19.1 Soodsaim kauplus Tootegrupp Bauhof Katusekate Ehituse ABC Viimistlus Bauhof Ehitusplokk Ehituskaup24 Ehitusplokk Ehituskaup24 Kandekonstruktsioon K-Rauta Katusekate Espak Ehitusplaat Bauhaus Kinnitusvahend Ehituskaup24 Ehitusplaat Ehituse ABC Värv K-Rautas Ehituse ABC-s Keskmine 10.822 Keskmine 11.316 Standardvi 3.160812 Standardvi 2.885742 Mediaan 11.49 Mediaan 13.9
RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna
PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Voodrilaud siberi lehisest Katusekate RR23 tumehall Niiskuskindel vineer 1500*300mm, paksus 1,5mm
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G
Sokkel sokkel soojustamata Halb Suurpaneelidest sein; Välisseinad soojustatud ja krohvitud Hea 2020 ei 2007.aastal Metallist välisuks. Paigaldatud Välisuks Hea 2030 ei 2005.aastal Paneelidest seinad, SBS kattega katus; katusekate Väga Tambur 2030 ei vahetatud ja soojustatud, Hea seinad soojustatud 2011.aastal Plastikraamidega aknad ja Aknad Väga rõduuksed; vahetatud - ei Rõduuksed Hea 2000.aastal
laius=660. Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrguseks 120-130mm ja astme laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu,
Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on
2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt "Rannila" katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis). Korrosioonikaitse. Terasplekk on kaetud Pural pinnakatte värviga. Kinnitusvahendid. Kinnitus olemasolevatele ja lisaks
Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see ,,liigub" katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30
Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4. tuul ja selle koosmõju vihmaga 5. päikesekiirgus Mehaanilised mõjud 1
Paigaldus PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini. Keevitatavus Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus, -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi. Tootmine PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum)
SBS- ja APP-materjalideks. Mlemat tüüpi materjalid sobivad katuste katteks uusehitustel ja vanade katuste renoveerimisel. Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite vi kruvidega peaks eelistama tugeva ja madanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel
Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks. avanevad, lükandväravad kui ülestõstetavad väravad. terasplaate soovitatakse paigaldada kaldele vähernalt 14-17° väikserna Sirged:-ühekäigulised(elamutes ja laskumisel keldrisse/tõusul ~KATUS ja KATUSEKATE~ pööningule) 1)katuse ülesanne ja tüübid -kahekäigulised(enim esinev lahendus, 2,8või3,3m kõrguse korruse Hoone katusel on tähtis roll. Ta kaitseb hoonet ja selle kalde puhul tuleks eelistada trapetsprofiile (8° -10° korral) konstruktsioone ilmastiku mõjude (vesi.lumi) eest ja mõjutab
okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki hoonet kulgevatele terasest kantprofiilidele Katuse kalle ( 1-40 ) tagatakse kandekonstruktsiooniga. Kihtpaneelide peale paigaldatakse kõvast mineraalvillplaadist vahekiht (50mm) ja katusekate (2x SBS-ruberoidkate). Vastukalle vihmavee ärajuhtimiseks (teljel A) antakse sügavimmutatud puitklotsidele kinnitatud niiskuskindla vineeriga (12mm) 5.AVATÄITED Aknad - plastaken klaasistus - kahekordne klaaspakett sisemine klaas : selektiiv k- klaas raami/lengi toon sees/väljas:
o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk
viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu;
kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri kõikumistele. APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on krge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. Lühidalt bituumenrullmaterjalide ajaloost Bituumenrullmaterjalide tööstuslik tootmine sai alguse juba 19 sajandi lõpus, kui suuremad katusefirmad alustasid enda tarbeks katusekatete tootmist. Tolleaegne katusekate oli liiva puistega mõlemalt poolt kaetud tõrvapapp ning teatud tugevuse ja veepidavuse saavutamiseks paigaldati seda sulatatud tõrvaga 4-5 kihiliselt. Nende materjalide eluiga oli suhteliselt lühike ning sellised katused vajasid mõne aasta möödumisel kas osalist või täieliku remonti. Mitmekihilise katusekatte paigaldamine oli must ja aeganõudev töö, mille kvaliteedi määrasid tihtipeale madala kvalifikatsiooniga
sinne peale bituumenrullmaterjal. Liimi kulu ca1-1,5 kg/m2, kõik ülekatted, ülestõsted ja muud materjali liitekohad ühendatakse keevitusmeetodil, kasutades põletit või ehitusfööni. SBS-tüüpi bituumenrullmaterjale võib paigaldada ka kuuma bituumeniga, nõutav bituumeni paigaldustemperatuur 220 C, kulunorm 1-1,5 kg bituumenit / m2. 6. KATUSE HOOLDUS Bituumenrullmaterjalist katused ei ole mõeldud katustele, kus toimub pidev liikumine. Käidavates kohtades tuleks katusekate kaitsta puidust restidega. Samuti tuleb bituumenrullmaterjalist katust hoida mehhaaniliste vigastuste eest(naelad, metallist esemed jms). Et vältida vee kogunemist katusele tuleks regulaarselt(2-3 korda aastas) puhastada kaevud ja veesülitid kogunenud prahist.
Ehituskaup24. 6 ee K-Rauta 1 Kokku 9 Tabel 3 Tootegruppide sagedus Tootegrupp Tootegrupp sagedus Ehitusplaat 2 Ehitusplokk 6 Ehitussegu 1 Kandekonstr 2 . Katusekate 1 Soojustus 2 Värv 1 Viimistlus 1 KOKKU 16 Tabel 4 12 Soodsaimate toodete võrdlus erinevates poodides Tootegrupid Ehituse Ehituskaup24. K- Kokk
Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal 0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2 Arvutuslikud koormused Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2 Valime kandva profiilpleki RUUKKI profiilpleki projekteerimisjuhendit kasutades. Sobivaks on RAN120/0,8 (g =0,11 kN/m2) ühesildelise skeemi järgi. Sel juhul on tagatud ka kasutuspiirseisundi nõuded. 8 Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Sõrestikud ja sidemed 0,1 kN/m2 Valgustid jms. 0,1 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,72 kN/m2 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,721x1,2+1,2x1,5=2,66 kN/m2 Arvutuslik joonkoormus katusele qd=2,66x6=16,0 kN/m Koondatud koormused ülemise vöö sõlmedele Fd=2,66x6x3,875=61,9 kN62kN 9
I KORRUSE PLMN 21. Joonestada treppide plaanid. Kanda hoone l6ikele vajalikud k6rgusmdrgid ( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50
Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik". Vaheseinad: Kandvad seinad puitsõrestikseinad, karkassiks puitpostid 50x150mm, mõlamal pool matallkarkassil kipsplaat. Heliisolatsiooniks mineraalvill. Mittekandvad seinad metallkarkassil kipsplaadid. Heliisolatsiooniks mineraalvill.na Müra:osas on vastavus normidele tagatud kolme klaasiga aknapaketi kasutamise ja projektikohase seina konstruktsiooni korral. Katusekate: Kivi, katuse toolvärk on puidust ja toetub välisseintele ja sisemistele kandevseintele. Katuse sarikate samm on 600mm . Katusel on kõik vajalikud katusetarvikud räästarennid, vihmaveetorud, lumetõkked, harja tuulutustorud, katuseluuk. Samuti vajalikud redelid ja käiguteed korstna juurde pääsemiseks. Katuse täpsem konstruktsioon lõikel. Põrandad: Armeeritud betoonist aluspõrand, mille all 100mm vahtpolüstereeni, ehituskile ja liiv
I KORRUSE PLMN 21. Joonestada treppide plaanid. Kanda hoone l6ikele vajalikud k6rgusmdrgid ( m66tkava 1:100 ). , L#' 16 /_1 L':) / L/' NIIS KUSISOLA TSIOON PROFIILPLAATIDEST KATUSEKATE ROOVLATT 32X1OO ALUSKATE SARIKAS 150x50 ANKRUPOL T PARLIN lOOXlOO LAUD 16x90 PRUSS 80x50
(joonis ja seletus) 5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel
veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013. a Hoone osad 7 Pikipärlinitega / pärlintaladega katus Laudadest katusekate ● Vihmavee ära juhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. ● Pärlintalad toetatakse maja otsaseintele ja suurema hoone puhul ka ● Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis
vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine
Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud?
Paigaldus PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini. Keevitatavus Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus, -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi. Tootmine PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m
ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segakonstruktsioonis hoonetes. Elamute jaotise kohta katusekatete järgi täpsemad andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade
· võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel.
Trepi piirded roostevabast 40 jm 2,1 19,91 27,3 1888,4 4731 terasest koos värvimisega 48 Katusetarindid 482 Tasandus kihid 4821 Kruusast katuse kalle 67,875 m3 0,6 76,64 7,8 5731,365 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 4871 Vahtpolüstüreen (100 mm) 452,5 m2 0,2 6,02 2,6 3900,550 4872 Vahtpolüstüreen (200 mm) 152,5 m2 0,2 1,6 2,6 640,500 488 Katusekatted 4881 Bituumen katusekate 452,5 m2 0,8 5,89 10,4 7371,225 RUUMITARINDID JA 5 PINNAKATTED 52 Siseuksed 525 Puituksed Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Tulekindel laminaatuks 12 tk 5,0 826 65,0 10692 5251 EI30 (700x2100) Okaspuidist tahveluks 42 tk 4,2 120,4 54,6 7350 5252 (700x2100) Tule-ja helikindeluks 2 tk 5,8 578,9 75,4 1308,6 5253 (1500x2100)
kleepuks on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkihiga. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel kuumaõhupuhuriga. Mida kujutab endast iseliimuv ruberoid? On plaadi kujulised ja nad on külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Mida kujutavad endast kiud-bituumenplaadid? Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest(puitvill, paberimass) ja mineraalpulbrist(savi jahvatatud kivim jne.) Mida kujutab endast mastiks-katusekate? Kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjale hoida ja transportida? Suurtarbijate jaoks hoiustatakse bituumenit vedelas olekus. Väiketarbijate jaoks lastakse tahkemad bituumenid turule paberpakendis, vedelamad aga tünnides. Suurtarbijate juures hoitakse bituumenit basseinides, mis on
Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz. Sektsiooni piirdekonstruktsiooniks on garaazi ja eluruumide vaheline sein, mille tulepüsivusklass on EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis asuva ukse tulepüsivusklass min EI15. 3.8. Evakuatsioonilahendus Hoonest evakueeritavate inimeste arv ca 5 inimest
suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni. · § 15. Katus · (1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse. · (2) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb ehitist niiskuse ja ilmastikumõjude eest. · (3) Katusekate peab takistama tule levikut: 1) aluskattele; 2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile. · (4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). · (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas, kui see ei põhjusta tulekahjuohtu ümbruskonnale.
poori raadiuse) seosena. 23. Niiskuse liikumise viisid: veesurve mõjul, raskusjõu mõjul, kapillaarsel teel, konvektsiooni teel, pinddifusiooni teel, difusiooni teel, termodifusioon, efusioon, osmoos, elektrokineetilisel teel Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1. Veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; 2. Raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; 3. Kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; 4. Konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; 5. Difusiooni teel - liikumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsent- ratsiooniga piirkonda. (Ehituslik kaitse: aurutõke.) 6. Termodifusioon - on määrav tähtsus suurte temperatuurierinevuste korral suure- poorilistes materjalides. 7
36 Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed): a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 4. Tasanduskiht tsementmört M5 min 20 mm 5. Kandetarind raudbetoonpaneel või plaat Üldjuhul vahtpolüstüreenile rullmaterjale otse ei kinnitata. Vahtpolüstüreen ja bituumenrullmaterjal eraldatakse 20-30 mm paksuse mineraalvillakihiga.
Näiteks suurim PVC tootja ning 15 maaletooja Eestis ,,PROTAN" nõuab, et Protan katusekatet ja hüdroisolatsioonimaterjali võivad teostada vaid vastava koolituse läbinud, sertifitseeritud paigaldajad. Vastasel juhul ei lähe tootja lubatud 15 aastane garantii arvesse. Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb paistma nt aknast või maapinnalt. Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna materjal on veeauru läbilaskev. Siiski on tuulutus vaja, kui niiskus pääseb soojustusse näiteks eluruumidest. Järgnev joonis näitab PROTAN'i PVC-rullkatusekattematerjali kinnitust soojustatud katusele. (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal
Pragunenud eterniitplaatide kahjustused ei pruugi olla märgatavad maapinnalt ega ka eemalt, katusel ülevaatust tehes (vt. Joonis 2.6). Samas ei talu vana eterniitkate temal käimist, et kahjustuste ulatust kindlaks teha. Seetõttu võib eterniitkatte kahjustuste kindlakstegemine olla raskendatud. Joonis 2.5 Lagunenud eterniitkatus, puuduvad harjalauad, liited vintskapiga: katuse tööiga on lõppenud ja tuleb välja vahetada. Joonis 2.6 Väljastpoolt vaadates on katusekate korras, kuid eterniitplaatide vahel on praod, kust lekib vesi pööningule. 42 Plekk-katuste puhul on katusekatte lagunemise peamine põhjus pleki korrosioon, vt. Joonis 2.7. Korrosioon esines peamiselt katusepleki valtside juures ja kohtades, kus vesi kogunes pikemaks ajaks seisma. Katusekatte lagunemise kõrval olid teised peamised katuselekke põhjused läbiviigud,
Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine); - alusmaterjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
5 Mz = = = 1.3kNm ning M y = = = 0.75kNm ; 8 8 8 8 Katuse konstruktsioon Roovi arvutusskeemid py = 2.6kN/m I-profiiliga Katusekate roovid 30° A x p = 3kN/m 2000 Sarikad
1 VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS 1.1 Materjalide mahumassid - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) – 225,5 kg/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) – 30 kg/m3 - Krohv (5 mm) – 2000 kg/m3 (tsementkrohv) - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) – 340 kg/m2 (omakaal vuugitult) - Heliisolatsioonivill (50 mm) – 100 kg/m3 - Betoontasanduskiht (60 mm) – 2400 kg/m3 - Parkett – 650 kg/m3 (tamm) - Rullmaterjalist katusekate – 5 kg/m2 (SBS) - Mineraalvill katusel (200 mm) – 125 kg/m3 1.2 Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta 1.2.1 Kandvad välisseinad - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) g1col,k=2,255 kN/m2 - Vahtpolustüreen (150 mm) g1vaht,k=0,3∙0,15=0,045 kN/m2 - (Tsement)krohv (5 mm) g1krohv,k=20,0∙0,005=0,10 kN/m2
tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus Siseseinad ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist keskosa
Laineline eterniit Vana laastukatus ~30mm Roogkatus ~300mm Alusroovid ~30mm Alusroovid ~30mm Sarikas ¨ ~15cm Sarikas ¨ ~15cm Joonis 2.25 Eterniidiga kaetud laastukatus (vasakul) ja rookatus (paremal) (M 1:25). 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused Lekkiv katusekate Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete eest. Lekkiv katusekate on üks katusekahjustuste peamine põhjus. Katuse lekkimise peamised põhjused on: katusekatte vananemine; katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel); katusekatte puudulik kinnitus; katusekatte aluse läbivajumised; puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid; ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.).
annaabi.ee 
