Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO 4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3 H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )2SO4 vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O
haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt mõista, ei ole olemas kindlat värvistandartit. Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide segamisel, ereda ja tumeda segamisel ja horisontaalseid jooni kasutades. Kurbus saavutatakse külmade ja tumedate värvide segamisel ja allapoole suunatud joonte kasutamisega 3 meetrit Esindatud on kõikide klasside inimesed Pointillism lubab igal vaatajal päris oma nurk ja värvide kooslus leida Maalimine võttis 2 aastat
käärimisproduktide lendumise tõttu toodete jahtumisel ning hoidmisel, mis määratakse protsentides kuuma ja jahtunud toote masside vahe põhjal teatud ajavahemikus. Kuivikupuru - pooltoode, mis on saadud kuivatatud leiva või saia peenestamisel. Käärimiskadu - pooltoodete massi vähenemine süsivesikute käärimise, süsihappegaasi, oda piirituse ja lenduvate hapete eraldumise ning niiskuse aurustumise tõttu taigna käärimisel, segamisel, töötlemisel ning kerkimisel. Käärinud keet - pärmi toimel käärinud keet. Küpsemiskadu - taigna massi vähenemine osa vee aurustumise ja mõnede käärimisproduktide lendumise tõttu küpsetamisel, mis määratakse protsentides ahju mineva tainaku ja ahjust väljunud kuuma valmistoote masside vahe põhjal. Küpsetamine - tainakute muundumine valmistoodeteks nende kuumutamisel küpsetuskambris. Küpsetussegu - segu, milles on kõik vajalikud toorained taigna või kreemi
värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut esimesse ristkulikusse kavandada matemaatilisetest elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3
Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule
Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). ,,Seitse", ,,Ümar kontuur". Tema tehnika kujuneb välja umbes 1947 ja ise nimetab ta oma tehnikat action painting (tegevusmaal). Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel kasutanud ka uriini ja vihmavett (oli loomu poolest skandaalne). Tahtis loobuda igasugusest kontrollist inimloomuse üle. Sureb narkootikumide ja alkoholi tõttu. Ameerikas luuakse välisluure osakond. Luure keskagentuur. USA ajab isolatsioonipoliitikat. Võitlus kommunismiga muutub väga tugevaks (Külm sõda! Ja Berliini kriis). Luure keskagentuur hakkab tegutsema ka kunstivaldkonnaga (kunstnike ülesostmine ja galeriiomanike kinnimaksmine)
mänguruumis. Põhivärvid Kollane,punane ja sinine on põhivärvid,neid ei saa koostada segamise teel Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve Värviring K+P=ORANZ P+S=VIOLETT S+K=ROHELINE Oranz,violett ja roheline on II ast me värvid Itteni värviring Primaar ja sekundaarvärvide segamisel saame kolmanda järgu (korralduse) värvid Värvitoonid Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid
5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10. maitse korrigeerimiseks sidrunhapet, vanilli, kakaod, rosinaid... 11. valmissegatud halvaa pakendtatakse 12. pärast jahtumist kõvastub, võtab pakendustaara vormi Säilitamine, kasutamine 1. konsistentsilt lihtsalt lõigatav, kergelt murenev, murdekoht kiuline 2. värvus oleneb toorainest 3. äärmiselt õlirikas, vääral säilitamisel võib tekkida rasvade rääsumine 4
ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada.
Külm vesi 0,175 0,125 0,125 Plunderblock 0,05 Frio pulber 0,175 Pulber"Claro" 0,0125 Kompott 0,45 Tooraine ettevalmistus: Kaalun õigesti toorained. Taigna valmistamine : · Vee kogus: 0,175 · Vee temperatuur: külm vesi umbes 18-20C · Taigna segamisaeg: 15-20min · Protsessid segamisel: Pärm lahustatakse 30C vees, lisatakse suhkur, sool, margariin, jahu, balt-format ja ülejäänus jahe vesi Taigna käärimine: · Käärimisaeg:30 min · Tingimused: kile all · Protsessid käärimisel: Käärinud taigna tunnused: mahult suureneb , on pehme , niiske Taigna töötlemine: Taigna peale tehakse rist ja jäetakse 20-30minutiks seisma. Pärast rullitakse taigna ääred nii et keskel oleks paksem ja siis pannakse sinna või ja pannakse
b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. 6 Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d
redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Eksperimentaalse töö käigus tehakse 12 katset erinevaid ioone sisaldavate lahustega. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: erinevaid ioone sisaldavad lahused. Sademete teke Katse 1 0,5...1 ml 0,2 M Na2SO4 lahusele lisatakse tilkhaaval BaCl2 lahust. Na 2SO 4 + BaCl2 2NaCl + BaSO 4 SO 24- + Ba 2+ BaSO4 Reaktsioonil tekib valge sade. Algselt on sade hõljuv, segamisel muutub ühtlaseks. Katse 2 0,5...1 ml 0,2 M Al2(SO4)3 lahusele lisatakse tõmbekapi all 2 M NH3·H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2 (SO 4 )3 + 6(NH 3 H 2O) 2Al(OH)3 + 3(NH 4 ) 2 SO 4 2Al3+ + 3SO42- + 6NH3 + 6H 2 O 2Al(OH)3 + 6NH 4+ + 3SO42 - Reaktsioonil tekib valge sade. Katseklaasis on võimalik eristade kahte kihti valge sade üleval ning ülejäänud läbipaistvad saadused all. Segamisel ained ühtlustuvad, tekkinud segu on tükiline.
ORANZ · Oranz ehk puhas värvitoon, on kollase ja punase omavahelisel segamisel saadud soe toon ja tema vastandvärviks on sinine. Oranzi sünonüümideks on eesti keeles ,,apelsinikarva, apelsinivärvi, apelsinikollane, kuldpunane". Samasugust värvitooni on varem nimetatud ka pomerantsivärviks. ÜLDISELT Oranzis ühinevad punase ja kollase energiad, andes pahvatavat rõõmu, uusi mõtteid ja ideid. Oranz on tulvil julgust, riske ja kartmatust. Ta paneb oma tundeid väljendama
hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga
SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda
lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH 4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d
Kui pind neelab talle langevast valgusvoost kiiri selektiivselt ( valikuliselt ), st mõnesid spektrikiiri rohkem kui teisi, nim pinda KROMAATILISEKS ( värviliseks ). PUNANE: tunnete tipp, ülepaisutatud tunded, täis põnevust ja pinget mida ei saa ignoreerida. Tõmbab tähelepanu. Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine
Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring. Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE. Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvid: Punane + kollane = oranž Kollane + sinine = roheline Punane + sinine = violetne Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv. Tertsiaalvärvid on näiteks: Kollane + oranž = kollakasoranž oranž + roheline = pruun Vastandvärvid Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui
Monokromaatiline värviskeem Värviskeemil muutub heledam värv tumedamaks värviks, alustades valgest ja lõpetades punasest. Monokromaatiline värviskeem on ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud).
Impressionism kunstis Nimi Impressionism • Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. – 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi • Värvide segamisel kasutati valget – pildid olid heledamad • Detailid olid hägused, kaugelt vaadates tundus visandina Ajalugu • Alguse sai 1860. aastal Pariisis kunstnike vabast ühendusest • Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv • 1874 aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese impressionismi näituse • Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon Miks ?
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt
Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes. OMADUSED:tardumin ei tohi hakata enne 4.min ja peab lõppema 6-30 min vahel Porseland tsemendi tooraineteks on:75-78% tsementi ,22-25% savi, sealjuures on portseland tsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips HÜDRAULILINE SIDEAINE.TSEMENT. Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: toorainete kaevandamine,purustamine,doseerimine ja märjalt jahvatamine, lobri korrigeerimine,lobri põletamine klinkri saamiseks,klinkri jahvatamine koos kipslisanditega,tsemendi ladustamine ja pakkimine. Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide,
3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest on kaheetappiline süntees. Esimene etapp on bensoehape süntees, teine etapp on etüülbensoaati süntees. Benseenkarboksüülhape sünteesitakse tolueenist, KMnO4-st ja veest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab umbes 3-4 tundi, sellel ajal tolueeni , KMnO 4 ja vee segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis. Edasi tomub segu filtrimine ja filtraadi aurustamine ja hapustamine soolhappega. Etüülbensoaat sünteesitakse bensoehappest,etanoolist ja väävelhappest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab 3 tundi,sellel ajal toimub bensoehape, etanooli ja väävhape kuumutamine veevannil. Sünteesi teisel etappil toimub produkti ekstraheerimine segust eetriga. Saadud produkti iseloomustavad järgmised omadused: · Kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. · Värvus on värvitu
Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine C6H6 + 5O2 -> 2CO2 + 6H2O + 10C (tahmavad) 2) Astuvad asendusreaktsiooni (katalüsaatori toimel)
· Pinnad vajavad loputamist. Happelised puhastusained pH alla 6 · Veesetete tekkimist takistavad ained pH 5-6. - Profülaktilised ained. - Kasutatakse näiteks pesumasinates. - Eeldavad pidevat kasutamist. · Veesetteid eemaldavad ained pH alla 5. - Eemaldavad juba tekkinud veesetteid. - Kasutatakse ainult vajadusel. - pH vastavalt pinnakattematerjalile. Happeliste puhastusainete kasutamine · Doseering vastavalt juhendile. · Segamisel veega- ohutusnõuded. · PH 2 ja alla selle on valel kasutamisel ohtlikud pindadele ja kätele. · Pinnad vajavad loputamist. · Tugevate hapete kasutamise järel pinnad neutraliseeritakse leeliselise puhastusainega. Toimeained · Tensiidid · Leeliselised/happed · Lahustid · Desifitseerivad ained · Ensüümid · Abrassiivid · Pleegitavad ained Lisaained · Vee karedust vähendavad ained. · Puhverained.
Nende segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks valge valguse. (Lisa 1.) Põhivärvuste subtraktiivne segamine (värviliste ainete segunemise korral), kus põhivärvused värvide ja värviliste ainete segamiseks on magenta (fuksiinpunane), kollane ja tsüaan (taevasinine). Nende värvide segamine võrdsetes kogustes annab tulemuseks musta. (Lisa 2.) 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused Värvide segamisel on oluline tunda ka värvuste jagunemist põhivärvustest teisejärgulisteks ehk sekundaar kõrvalvärvusteks ja kolmandajärgulisteks ehk tertsiaal kõrvalvärvusteks. Põhivärvused moodustavad kõikide värvide aluse, neid ei saa teistest värvidest segada. Pilt 1. Põhivärvused Pilt 2. Sekundaar kõrvalvärvused Pilt 3. Tertsiaal kõrvalvärvus 3. Värviring veitsi kunstnik Johannes Itten defineeris arusaadavalt värviharmooniate ja -kontrastide
Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. 6. Lakiks nimetatakse? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse? Pahtlisegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. 11. Kuidas liigitatakse viimistlusmaterjale? Värvmaterjal- kantakse pinnale vedelas olekus, mis kuivades tekitab viimistluskihi. Kleepmaterjal- on õhuke rullmaterjal(tapeet), mis liimitakse viimistletavale pinnale.
seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tänapäeval on üha enam hakanud levima väärarusaam Päikese tegelikkust värvist. Tihti peale pakutakse selle värviks kollast, oranži või isegi punast, kuid kas tegelikult on see nii? Tegelikuses Päike on valget värvi, mis on tuletatud spektrivärvide kokku segamisest. Spektrivärvideks on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Põhivärvideks on aga punane, roheline ja sinine. Nende kolme värvi kokku segamisel saame valge värvi. Selleks et aga saada tõestust päikese värvist, on võimalik vaadata päikest kosmosest, kus on täiesti teine atmosfäär kui Maal. Maal olev atmosfäär hajutab Päikese valgust, muutes seda teiseks värviks. Samasugust efekti võib näha ka taeva värvi muutumist päevasel ja öisel ajal. See tähendab, et tegelikkuses päike kiirgab kõiki spektrivärve korraga, kuid teises atmosfääris saab näha ainult kindlat värvi nt Maal kollast. Päikese värv Maal:
Värve, lakke ja lahusteid tuleb hoida suletavas taaras Enne töö alustamist, kontrollida töö jaoks vajaminevate tööriistade olukorda( et need oleks ohutud, töökorras) Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid Värvide ja lahustite segamisel tuleb kanda respiraatorit ja kaitseprille Maalritööriistade (pahtlilabidate, pintslite, nugade) käepidemed tuleb iga päev pärast töö lõpetamist puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid puhastada ning pesta puhtaks laki- ja värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid Kergesti süttivaid aineid, ei tohi hoida lahtises taaras Puhastada pärast tööd kasutatud tööriistad ja töökoht https://www.youtube.com/watch?v=T9MAmWnOznI
VÄRVIDE VASTASTIKUNE MÕJU Meid ümbritsevas ruumis ei näe me kunagi üksikuid eraldatud värve, vaid värvide kooslusi.. Värvikombinatsioonis on iga üksik värv mõjutatud oma naabervärvide poolt. Värviõpetuse alused on valdavalt kunstnike poolt välja töötatud. Kõige enam rakendamist on leidnud Johannes Itteni kolmel primaarvärvil põhinev värviring. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid Hele-tume kontrast võimendub alati siis, kui kõrvutada heleduselt erinevaid värve. Värvikaartidelt sobiva värvi otsimisel tasub alati selle efektiga arvestada. Eriti selgelt tuleb heleduse muutus esile juhul, kui me asetame sama värvi kord heledamale, kord tumedamale taustale. Kaks väikese heleduserinevusega värvi võivad aga tugevakontrastilise eraldamise
madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.
Näide 2. Mitu g soola tuleb lahustada 100 g vees, saamaks 25% lahust x / ( 100 + x ) = 0,25 siit x / (100 + x ) = 1/4 ja 4x = 100 + x ning x= 33,3 g p Lahustunud aine massiosa lahuses on lahustunud aine ja lahuse masside suhe ehk lahustunud aine mass 100 massiühikus lahuses - enamasti väljendatakse protsentides p1m2 + p2m2 = p(m1+m2) vasakul on kokkuvalatavad lahused ja paremal saadud lahus Näide 3. Mitme% lahuse saab 300g 25% ja 200 g 10% lahuste segamisel 25*300 + 10*200 = X( 300 + 200) siit 500X = 9500 ja x = 19% Näide 4. Kui palju 50% lahust tuleb lisada 300 g 10% lahusele, saamaks 15% lahust 50*X + 10*300 = 15( X + 300) siit 35X = 1500 ja X = 42,9 g Näide 5. Kui palju vett tuleb aurustada 200 g 10% lahusest, saamaks 12% lahust 10*200 - 0X = 12( 200 - X ) siit - 400 = -12X ja X = 33,3 g Näide 6. Kui palju 20% ja 60% lahuseid kulub, 300 g 25% lahuse valmistamiseks 20X + 60Y = 25*300
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini
· 25 kg · 25 kg Säilitamine: · 12 kuud tootmise · 12 kuud · 6 kuud tootmise kuupäevast tootmise kuupäevast kuivas ruumis kuupäevast kuivas ruumis kuivas ruumis Segu valmistamine: · Segamisel · Segamisel · Kotitäis (25 kg) kasutatakse kasutatakse kuivsegu ainult puhast, ainult puhast, segatakse 6,5 toatemperatuuril toatemperatuuril liitri puhta veega. olevat vett u 8 l / olevat vett. · Valmis
Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin.
eraldub), sest aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega, tekivad uued sidemed, millega alati kaasneb soojuse eraldumine. Tahke aine kristallivõre lagunemine on endotermiline(energia neeldub), sest ülekaalus on osakeste vaheliste sidemete katkestamine(et midagi katkestada, peab sellele osutuma mingi jõud). Ainete lahustuvus kiireneb: temp.-i suurendamisel/vähendamisel, rõhu suurendamisel(gaasilise aine korral), segamisel. Gaasiliste ainete lahustuvus vees väheneb, kui temp-i tõsta, suureneb, kui temp-i vähendada. Väheneb, kui rõhku alandada ja suureneb, kui rõhku tõsta. Tahkete ainete lahustuvus vees temp-i tõstmisel enamasti suureneb, temp-i vähendamisel väheneb, sest see on endotermiline- tahke aine kristallivõre lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. Kõrgemal temp-il muutuvad osakestevahelised sidemed kristallis nõrgemaks, nende lõhkumine on kergem ja aine lahustuvus vees suurem
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses
1,2 kilogrammi 3%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 21%-line lahus. Milline on 10. 1,5%-list keedusoola lahust on 12 kilogrammi. Mitu grammi keedusoola sisaldub selles saadud lahuse mass? lahuses'? 34. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 3 grammi 5%-lise ja 7 grammi 40%-lise lahuse 11. 0,4 kilogrammist suhkrust valmistatakse 1%-line lahus. Mitu kilogrammi lahust saab segamisel? valmistada? 35. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 160 grammist 3%-lisest lahusest 60 grammi lahusti 12. 30 grammist ainest valmistatakse 15%-line lahus. Mitu grammi lahustit on tarvis väljaaurutamisel? võtta selle lahuse valmistamiseks? 36. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 900 grammist 3%-lisest. lahusest 0,1 kilogrammi 13
Eksperimentaalselt on tõestatud, et pikaajalisel rohke veega laagerdumisel saadakse peenemad Ca(OH)2 osakesed (u. 10µm). Vähese veega pulbriks kustutamisel saadakse aga enam kuni 30µm osakesed, mis kasvavad kiiresti u. 60µm suuruseks. Vana traditsioon on lubja kustutamine liivaga segatult (ingl.k. coarse stuff). Selline lubja ja liiva varajane ja kõrgetemperatuuriline kokkupuude niiskes keskkonnas katab liivaterad lubjapastaga moel, mida pole võimalik saavutada tavalise segamisega. Ka segamisel oli varem sügavam tähendus: mördisegu klopiti, kolgiti ja tambiti igatmoodi. Selline tegevus suurendab üldist lubja täiteaine kontakti ja tihendab massi, eemaldades liigse vee. Viimane on oluline, kuna veesisaldusest sõltub oluliselt mördi ruumalamuutus kuivamisel.
1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks: 5. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi. Naatriumhüdroksiid (NaOH)- Valge tahke aine mis lahustub hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Seda nimetatakse ka seebikiviks, sest rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel
Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab
violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse liitvalgusest värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Soojad ja külmad toonid Värvitoonid jagatakse soojadeks ja külmadeks. Soojad on värvid, mis meenutavad tuleleeki, külmad on jääd meenutavad värvid. Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne toon. Aktiivsed ja passiivsed toonid Soojad värvitoonid tõusevad esile. Kõigepealt äratavad tähelepanu kollane, punane ja oranz.Külmad värvitoonid on passiivsed ja sobivad taustaks. Kõige suurema eemaldumisvõimega on sinine. Rasked ja kerged toonid Tumedad värvitoonid on rasked, heledad kerged. Värvide erinevat raskust kasutatakse elementide esiletõstmiseks ja tasakaalustamiseks. Näiteks kahest samasuurest kujundist tõuseb tumedam esile
APARATUUR Uuritav galvaanielement. Elemendi elektromotoorjõud mõõdetakse numbrilise voltmeetri abil. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsiooniga AgNO 3 lahus, teise - nõutava kontsentratsiooniga KBr lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgBr-ga. Küllastatud AgBr lahuse saamiseks lisatakse KBr lahusesse intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud AgBr-ga. Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO 3-ga), hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ aktiivsustegurid võetakse tabelist. KATSETULEMUSED
Kaimar Pihlapuu 1. 03. 2021 e-õppe tund. VALGUS ja VÄRVUS. 1.Valge valguse saamiseks tuli kokku liita punast, rohelist ja sinist valgust. Kui segada kokku aga punast, rohelist ja sinist õlivärvi, ei saa me valget värvi, ükskõik millises vahekorras värve segada. Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2
väita, et ühel heal hetkel leiad selle kõik kokku kukkunud olevat, kuna korra asemel valitseb jällegi korratus. Ka kord võiks iseenesest sündida, kahjuks aga on see mõistusevastane. · Õhupall jookseb alati tühjaks, mitte et õhk täidaks õhupalli iseenesest. Arvatavasti ei ole keegi näinud, et õhupall iseenesest täitub, sest see on mõistusevastane ja ebareaalne, kuid jällegi see tõestab termodünaamika II printsiipi. · Kuuma ja külma vee segamisel on tulemuseks leige vesi. Iseenesest ei teki aga leigest veest kunagi külma ja kuuma vett eraldi Külm vesi Kuum vesi Leige vesi + = Leige vesi Külm vesi Kuum vesi Ei saa tekkida ja eraldi. Kasutatud materjal : http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyster&m=k http://et.wikipedia
kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on asetatud ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Vedelikku asetatud areomeetri sukeldumissügavus sõltub vedeliku tihedusest, mille loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Areomeeter Töö eesmärk Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Töövah...
näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine. Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e
Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U- torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et
K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti).Analsitavad lahused peavad olema selleprast kontsentreeritumad, et erinevate lahuste segamisel nad lahjenevad.Tegelikult pole kigist ainetest vimalik teha nii kangeid lahuseid, nii et siin peab iga petaja ise proovimise teel leidma sobiva kontsentratsiooni. Mnel juhul hakkab uuritava lahuse krge kontsentratsioon segama analsi kiku. Niteks peaks olema tunduvalt viksem Pb+2-ioonide kontsentratsioon, sest V rhma sademest PbCl2 sademe vljapesemine vtab aega. Katioonide analsil tuleks kasutada analsitavate lahustena vastavaid nitraate
annaabi.ee 
