Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (liigitus AC = TAB, KAB jne) · Asfaltsegu bituumen- või tõrvsideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest · 1) tavasegud - TAB, PAB ja KAB segud asfaltbetoon (asphalt concrete) · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu
merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849. aastal Joseph Monieri poolt. Raudbetoonis liideti tõmbetugevus paindesurvega, mis
· kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine ) Tee-elemendid · Sirglõikud· Ringikõverik· Siirdekõverik · Üleminekulõik· Klotoid Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. Asfaldi segud 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon) Sideainena kasutatakse sitkeid ja pehmeid
Teedeehitusdivisjon Kaeve- ja täitetööd. Liiv- ja killustikaluste ehitus. Bituumenaluste ja tsement-stabiliseeritud aluste ehitus. Asfaltkatete tasasusfreesimine ja purustamine. Freespurust katete ehitamine. Mulla ja täitepinnase sõelumine ning müük. Asfaltbetooni tootmine poorne asfaltbetoon tihe asfaltbetoon killustikmastiksasfalt kerge asfaltbetoon must killustik dreenasfaltbetoon külm asfaltbetoon Asfaltkatete ehitus Asfaltbetoonkatete paigaldus teedele ja platsidele. Raudteedivisjon Raudteede projekteerimine.
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse.
8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06 13 Asfaltbetoon 5 51 100 240,3 2403 14 Õõmes savitellis 250 118 87 2566,5 3865 1506 15 Silikaat tellis 250 118 64 1888 3870 2049,8 16 Savitellis (täistellis) 246 85 66 1380 2910 2108,7 17 Öönes silikaattellis 248 119 90 2656,08 3725 1402,44
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta
Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos 1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257 173 Teede ja platside katted 1731 Asfaltbetoon TAB-12-II, 40mm 108 m2 0 1,98 3,4 0,59 645 1732 Asfaltbetoon PAB-16, 40mm 1230 m2 0 2,99 7,12 1,19 13899 1733 Asfaltbetoon TAB-16-I, 50mm 561 m2 0 3,03 4,25 0,74 4500
liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun kuni must aine. Looduslikku asfalti kasutatakse peamiselt teedeehituses ja
Wrtsl = (Wtl 0,02)*(1 + t * v) = (0,78 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,86 14. Pinnase tugevuskarakteristikud Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7
Temperatuur, mille juures standardsetel katsetingimustel materjal saavutab spetsiifilise konsistentsi(vedeldub). Murdumistäpp: kraadides väljendatud temperatuur, kus määratletud ja ühtlase paksusega bituumensideaine kiht murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained, laotamise tehnoloogiad, katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained);
E2 175
R1
Nomogrammilt saame p
=2,3 R1=p*2,3=0,6*2,3*0,85=1,173MPa
Lubatavate tõmbepingete arvutamine:
x=0,16 (kuumad segud)
x 0 ,16
Q 1200
k5 0,971
1000 1000
k6=1,0 (asfaltbetoon tardkivikillustik)
R0=R*(1-t*v)*k6*k5/Ktt=1,6*(1-1,32*0,1)*1*0,971/0,94=1,43MPa
Tõmbetugevus on tagatud, sest asfaltbetooni tõmbepinged R1
Negatiivseteks : · Külm ja niiske Pindamise temperatuurid: · Sitked naftabituumenid penetr.(-330) vähemalt +15kraadi · BE bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud vähemalt +10kraadi. Pinnatava kihi pinnatemperatuur vähemalt +10kraadi. Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske. Projekteerimise põhialused Katte füüsikalised omadused. Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon, mustsegu, stabiliseerimine, kruusatee). Määrab ära kasutatavate materjalide tüübid ja tehnoloogia mida peaks kasutama selle tee sälilitamiseks ja kaitsmiseks. Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni juures teele valada. Katte üldine seisund, iseloomustab katte seisnudit enne pindamist. Liikumiskiirus.
240. Naftabituumenite liigitus: sitked, pehmed, vedelad. 241. Põlevkivibituumen- 242. Asfaltsegu bituumensideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest koostatud segu teekatete ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku ja liiklustingimustes. 243. Asfaltbetoonsegu- kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenist, fillerist ja normides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel koostatud segu. 244. Asfaltbetoon- sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu. 245. Kergasfaltbetoon- bituumenisideainetest, liivast, killustikust või purustatud kruusast kuumal sund- või 21 vabasegamisel saadud ja kuumalt või soojalt paigaldatud segu. 246
241. Naftabituumenite liigitus (3) Sitked, pehmed, vedelad. 242. Mis on põlevkivibituumen 243. Mis asfaltsegu Bituumensideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest segu teekatete ja aluste ehitamiseks mitmesuguste ilmastiku- ja liiklustingimustes. 244. Mis on asfaltbetoonsegu Bituumenist, fillerist, liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel tehtud segu. 245. Mis on asfaltbetoon Sobivates ilmastikutingimustes kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu. 246. Mis on kergasfaltbetoon Bituumensideainest, liivast, killustikust kuumal segamisel saadud kuumalt-soojalt paigaldatud segu. 247. Mis on mustsegu Vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast, killustikust saadav segu. 248. Mis on segurisegu Mustsegu, mis segatakse soojalt või külmalt ja paigaldatakse soojalt või külmalt. 249. Mis on betuumenmakadam (kate)
· Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (, liigitus AC = TAB, KAB jne 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata
2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi stabiliseeritud kruus või killustik profileeritud metall kergmetall X puit malm suurpaneel teras suurplokk
vajalike õõnsustega kommunikatsioonide jaoks, mitmesuguse pinnaviimistlusega jne. Betooni kvaliteet tuleb tehases valatuna samuti parem, sest selle tihendamine on lihtsam ja seetõttu võib veesisaldus olla väiksem, mis võib lühendada ehitise valmimisjärgset kuivamisaega koguni poole võrra. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). 3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist
o nihutatud ristmikud; o kitsendatud ristmikud; o eraldussaarega kitsendused; o teekitsendused; · tähelepanu äratavad vahendid: o vibropinnad; o termoplastikust teekattemärgistus; o lihtne teekattemärgistus; o ülekäiguraja valgustus. Liiklussagedust reguleerivad vahendid võib omakorda jagada: · liiklusvoogu suunavad/keelavad: o teesulg; o poolsulg; o diagonaalne sulg; o keskpiirded; · kombineeritud vahendid. Loetlege katendi kihte (vähemalt 3) Killustikmastiksasfalt - SMA Tihe kuum asfaltbetoon - ACsurf; ACbin Kuum poorne asfaltbetoon - ACbase Mustkillustikust kiht - MUK Optimaalse terastikuga killustiksegu (graniit või lubjakivi) Kruusliiv ja jämeliiv Peenliiv tolmne saviliiv, raske tolmne saviliiv, tolmne kerge liivsavi Mis on pendelmigratsioon - inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel. Lisaks sellele hõlmab see ka teisi regulaarseid või sageli korduvaid reisimisi ühest kohast teise, mis ei ole töö ega õppimisega seotud.
vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon, kasut teedeehituses, koosneb: bit+filler+liiv+killustik. Lakid, värvid kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed, *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine. Lakk:lahusti+sideaine. Koostisosad 1. Sideaine mood kelme, mis kinnitub alusele, kelme ees on pigment.
(Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv). Soovitatav on eraldada need materjalid teistest ümbritsevatest, nt geotekstiiliga. Paigaldatakse mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil. 4) Külmakerge ja kõik sellega seonduv (eelkõige vee liikumine pinnases, muldkeha veerežiim) Muldkeha veerežiim – Muldkehas asuva niiskuse hulk sõltub sademete hulgast, ümbritsevast
Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides (kandevkihtides), teekatendite kulumiskihtides. Killustikmastiksasfalt Katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga. Kasutatakse peamiselt kulumiskihtides.
a b h 1 Teraspulk 10 10 53 5,3 41,94 7913,21 2 Mänd 39 39 60 91,26 44,80 490,91 3 Tolokivi 98 98 14 134,46 370 2751,75 4 Kuusk 39 39 60 91,26 41,68 456,72 5 Asfaltbetoon d=50 49 96,21 239,26 2486,85 6 Aerok 42 41 162 278,96 137,54 493,05 7 Fibo 3 40 40 158 252,80 155,75 616,10 8 Kiudplaat 78 118 8 73,63 53,52 726,88 9 Vahtplast XPS 117 108 48 606,53 26,06 42,97
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
36. Articulated bus 36. Liigendbuss, lõõtsbuss 37. As-drug gravel 37. Looduslik kruus 38. Asphalt 38. Asfalt, asfalteerima, bituumen 39. Asphalt aggregate mix 39. Asfaldisegu 40. Asphalt base 40. Bituumeniga seotud kandev kiht 41. Asphalt binder 41. Asfaltbetoonkatte alumine kiht 42. Asphalt carpet 42. Asfaltbetoonkatte ülemine kiht 43. Asphalt cement 43. Sideaine 44. Asphalt concrete 44. Asfaltbetoon 45. Asphalt content 45. Bituumenisisaldus 46. Asphalt distributor 46. Asfaldilaotur 47. Asphalt mixing plant 47. Asfaldisegisti 48. Auxiliary lane 48. Lisarada 49. Average 49. Keskmine 50. Average weight per unit area 50. (segu-) mass pinnaühiku kohta 51. Axis 51. Telg (joon) 52. Axle 52. Telg 53. Axle load 53. Teljekoormus 54
8.4. Killustiku planeerimine ja tihendamine Killustik Buldooseri hind/h Rulli hind/h Rulli hind/h Rulli hind/h Tööjõud/h Höövel/h 600 450 450 450 75 550 Päevade arv 4 5 5 5 5 5 SUMMA 19200,000 18000,000 18000,000 18000,000 3000,000 22000,000 8.5. Asfalbetooni laotamine ja tihendamine Asfaltbetoon Laotur/h Rulli hind/h Rulli hind/h Tööjõud/h Tööjõud/h Tööjõud/h Tööjõud/h 1100 450 450 75 75 75 75 Päevade arv 4 4 4 4 4 4 4 SUMMA 35200,000 14400,000 14400,000 2400,000 2400,000 2400,000 2400,000 23
Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjale hoida ja transportida? Suurtarbijate jaoks hoiustatakse bituumenit vedelas olekus. Väiketarbijate jaoks lastakse tahkemad bituumenid turule paberpakendis, vedelamad aga tünnides. Suurtarbijate juures hoitakse bituumenit basseinides, mis on varustatud kuumutusseadmetega. Ehitusplatsil tuleb hoida bituumenit kaitstuna sademete ja otsese päikesekiirguse eest. 13. Asfaltbetoonid Millistest komponentidest tavaliselt koosneb asfaltbetoon? Bituumenist, fillerist, peentäitematerjalist, jämetäitematerjalist. Millistesse liikidesse jagatakse asfaltbetoonid temperatuuri järgi? Kuumadeks, soojadeks ja külmadeks Mida kujutab endast filler? Lubjakivipulbrit Asfaltsegude sideainete liigid? Sitked naftabituumenid, vedelad naftabituumenid, vedeldatud naftabituumen, põlevkivibituumenid, bituumeniemulsioonid. Mis vahe on karkassiga ja karkassita
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
Bituumeni kõvadst määratakse nõelkatsega, kus kindla raskusega nõel tungib bituumeni sisse. Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks. Bitumenite liigid: • Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel. • Kummi- ja polümeerbituumen Bitumenlahused: • Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks • Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes • Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon, killustik, looduslik v tehisliiv, mineraaltolm. Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina
üks põhilisi ehitusmaterjale. Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi. Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni ajalugu Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku
Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks). Betoonidest on tuntuimad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetoon sisaldab väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik) osakesi. Lisandi osakased 60-80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur, saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevdamisel tekitavad
limestone.ee [email protected] Killustik, AS Kiviluks Betooni 26, Tallinn 52 311 70 Kalevwww.kiviluks.ee Tisler [email protected] Killustik, liiv AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463, Tallinn 677 6535 www.trev2.ee [email protected] Asfaltbetoon AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463 504 4870 www.trev2.ee [email protected] Muld, liiv, täitepinnas Tabel 4. Tänavakivid, äärekivid, materjalid. Kõik kontaktandmed on olemas failis: ettevõtete andmed.xls 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST Joonis 1. Objekti kaugus karjääridest. 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE
1949 valmis esimene põlevkivibituumeni baas, kruusateed kobestati, segati uut kruusa ja bituumenit ja rulliti kinni. 56-ndaks oli mustkate 1256km asfaltbet 28km 1284km 1956-75 olid hüppelised, alustati massiliselt sildade ehitust ja uute retseptide lisandumisega arenes ka pinnakate ja sõidetavus paranes. 75- ndaks mustkate 4509km asfaltbet 409km 4918km. Sildade konstruktsioonis kasutati taribetooni 1957 Tori sild 109m. 56-65 241 uut r/b silda. Asfaltbetoon 56 juurutati 10 a programm tähtsamad objektid Tallinn narva, Tallinn Tartu Võru, Tallinn Pärnu Ikla. 1957 esimene tehas Rakvere lähistel, esimene arvestatav 1963 Mäos. 1959 kaob naturaal kohustus täielikult ja rahastamine suunatakse kolhoosidele, kes panevad suuremat rõhku just kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha
kivisöelakk) Bituumeni kõvadst määratakse nõelkatsega, kus kindla raskusega nõel tungib bituumeni sisse. Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks. Bitumenite liigid: • Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel. • Kummi- ja polümeerbituumen Bitumenlahused: • Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks • Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes • Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon, killustik, looduslik v tehisliiv, mineraaltolm. Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina
4. Kirjelda betooni kivistumist. 5. Kirjelda talvist betoneerimist. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid Tee-betoon. Sellele esitatakse kõrgemad nõudede kui tavalisele raskebetoonile. Tee-betoon peab olema: tugev, kulumiskindel, ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Teebetoon on vastupidavam kui asfaltbetoon. Hüdrotehniline betoon. See on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. Hüdrotehniline betoon peab olema: veetihe, ilmastikukindel, väikese soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses tõusta temperatuur liiga kõrgele. Sellega seoses hakkab betooni koostises olev vesi aurustuma.
Eesmärk on ehitada riigimaanteedele tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega (sagedus üle 50 autot/ööp) kruusateedele aastaks 2030, arvestades elanikkonna paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust. Planeeritud vahendid võimaldavad ehitada kava perioodil kruusteedele katteid 50 kuni 150 km aastas. Raskeliikluse korral (näiteks karjääriveod üle 15 % liiklusest) kruusateedele tolmuvaba katte ehitust ei planeerita, kuna siirde- või kergkatend 13 laguneks kiiresti ja püsikatendi (asfaltbetoon) ehitus oleks, arvestades üldist väikest liiklussagedust, liialt kallis. Väiksema liiklusega kruusateedel tagatakse tolmuvabad katted vajaduse põhiselt, teostades elamute läheduses olevatel teelõikudel perioodiliselt tolmutõrjet CaCl2-ga. Seda meetodit saab kasutada ka karjääride väljaveoteedel. Samal ajal tegeleb Maanteeamet teiste võimalike tolmutõrje meetodite või vahendite välja selgitamisega ja võimalusel katsetamisega.
06.2011 Teede ja platside ehitus 32 Betoonkivid m2 12 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 33 Aknaplekid jm 154 24.06.2011 Aknaplekkide paigaldamine 34 Parapetiplekid, prussid jm 123 27-28.06.2011 Parapetiplakkide paigaldamine 35 Välistreppide viimistlusmaterjal m2 12 27.06.2011 Välistreppide katmine pesubetooniga 36 Asfaltbetoon m3 204 28-30.06.2011 Teede ja platside ehitus 37 Trepipiirded jm 12 01.07.2011 Trepipiirete paigaldamine 38 Puittara materjal m2 508 4-8.07.2011 Tiheda puittara ehitamine 28 39 Puude istikud tk 31 4-8.07.2011 Puude istutamine
Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 102. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina. Postland tsement betoon- 80% on liiva ja kruusa ja tsementi peab olema piisavalt, et hoida osakesi koos. Kui pole piisavalt vett või on halvasti segatud, hakkab lagunema. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga). Suhteliselt nõrk ja habras- selle omaduse parandamiseks pannakse metallkarkassid sisse. 103. Värvid: mõiste, liigitus
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 98. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina. Postland tsement betoon- 80% on liiva ja kruusa ja tsementi peab olema piisavalt, et hoida osakesi koos. Kui pole piisavalt vett või on halvasti segatud, hakkab lagunema. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga). Suhteliselt nõrk ja habras- selle omaduse parandamiseks pannakse metallkarkassid sisse. 99. Värvid: mõiste, liigitus
Hoone osad EPMÜ Kattematerjalide järgi kasutatavaimad on laud-, parkett-, puitkiudplaat-, metlahh-, tsementplaat-, klinker- e. tellis-, looduskivi-, metallplaatpõrandad. Metlahhplaatidest põrandaid nimetatakse viimasel ajal keraamilistest plaatidest põrandateks. Kasutatakse ka betoonist aluskihile valatud põrandaid tsement-, asfalt-, asfaltbetoon-, terratso e. mosaiik (marmorpuru või värviline kivipuru ja tsementsegust kiht, mis on lihvitud pealt siledaks), polümeertsement-, polüvinüülatsetaat- või ksüoliidist kihiga (aluskiht samuti ksüoliidist). Paljudel juhtudel kleebitakse liimi, mastiksi või pasta abil põranda aluskihile rullmaterjal: linoleum, reliin jms. Mitmesugused vaipkatted ei vaja põranda külge kleepimist, vaid neid võib kinnitada seina ääres põrandaliistuga või ka lahti jätta
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 10.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina; Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid; - komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Postland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest
Kui lisada vahtu saadakse vahtbetoon. Keramsiid saadakse, kui paagutada savi, mis on segatud selliste mineraalidega, mille lagunemisel tekib gaase. Betoon on tegelt laiem nim igasugust sideainest, liivast, kruusast või killustikust koosnevat materjali, milles sideaine kõvastub. Nt kui sideaineks on bituumen(nafta destl. Kõige paksem pigitaoline jääk) või looduslik asfalt, saadakse üks tähtsaim teedeehitusmaterjal asfaltbetoon. Kõvastub kergesti bituumeni jahtudes, keemilist r-i ei toimu, ei kõlba seinte ehitamiseks jms, kuna bituumen ja muud pigitaolised ained on tegelikult vedelikud. Külmalt voolavad aeglaselt, kuid mõne kuu pärast valguks laiali. Spinellide üldine struktuurvalem kus A ja B on katioonid, millest üks on siirdemetall.Aniooniks võib olla F-, Cl-, CN-, S2-, Se2-, Te2-. Normaalsetes spinellides katioon A on kahevalentne (Mg2+, Mn2+, Fe2+, Ni2+,
annaabi.ee 
