Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (liigitus AC = TAB, KAB jne) · Asfaltsegu bituumen- või tõrvsideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest · 1) tavasegud - TAB, PAB ja KAB segud asfaltbetoon (asphalt concrete) · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu
1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849. aastal Joseph Monieri poolt. Raudbetoonis liideti tõmbetugevus paindesurvega, mis võimaldas betoondetailidel taluda suuri koormusi
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult...
Teedeehitusdivisjon Kaeve- ja täitetööd. Liiv- ja killustikaluste ehitus. Bituumenaluste ja tsement-stabiliseeritud aluste ehitus. Asfaltkatete tasasusfreesimine ja purustamine. Freespurust katete ehitamine. Mulla ja täitepinnase sõelumine ning müük. Asfaltbetooni tootmine poorne asfaltbetoon tihe asfaltbetoon killustikmastiksasfalt kerge asfaltbetoon must killustik dreenasfaltbetoon külm asfaltbetoon Asfaltkatete ehitus Asfaltbetoonkatete paigaldus teedele ja platsidele. Raudteedivisjon Raudteede projekteerimine.
Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu. 2. Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ? AC – asfaltbetoon (TAB tihe asfaltbetoon, PAB poorne asfaltbetoon, KAB kergasfaltbetoon) ; SMA – killustikmastiksasfalt; MA – valuasfalt, PA – dreenasfalt; RA – korduvkasutatav asfalt; MSE - mustsegu 3. Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ? Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen. Lisada võib loodusliku bituumenit. 4. Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ?
8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06 13 Asfaltbetoon 5 51 100 240,3 2403 14 Õõmes savitellis 250 118 87 2566,5 3865 1506 15 Silikaat tellis 250 118 64 1888 3870 2049,8 16 Savitellis (täistellis) 246 85 66 1380 2910 2108,7 17 Öönes silikaattellis 248 119 90 2656,08 3725 1402,44
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta
Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos 1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257 173 Teede ja platside katted 1731 Asfaltbetoon TAB-12-II, 40mm 108 m2 0 1,98 3,4 0,59 645 1732 Asfaltbetoon PAB-16, 40mm 1230 m2 0 2,99 7,12 1,19 13899 1733 Asfaltbetoon TAB-16-I, 50mm 561 m2 0 3,03 4,25 0,74 4500
liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun kuni must aine. Looduslikku asfalti kasutatakse peamiselt teedeehituses ja
Wrtsl = (Wtl 0,02)*(1 + t * v) = (0,78 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,86 14. Pinnase tugevuskarakteristikud Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7
Temperatuur, mille juures standardsetel katsetingimustel materjal saavutab spetsiifilise konsistentsi(vedeldub). Murdumistäpp: kraadides väljendatud temperatuur, kus määratletud ja ühtlase paksusega bituumensideaine kiht murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained, laotamise tehnoloogiad, katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained);
Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Mää...
Negatiivseteks : · Külm ja niiske Pindamise temperatuurid: · Sitked naftabituumenid penetr.(-330) vähemalt +15kraadi · BE bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud vähemalt +10kraadi. Pinnatava kihi pinnatemperatuur vähemalt +10kraadi. Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske. Projekteerimise põhialused Katte füüsikalised omadused. Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon, mustsegu, stabiliseerimine, kruusatee). Määrab ära kasutatavate materjalide tüübid ja tehnoloogia mida peaks kasutama selle tee sälilitamiseks ja kaitsmiseks. Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni juures teele valada. Katte üldine seisund, iseloomustab katte seisnudit enne pindamist. Liikumiskiirus.
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
241. Naftabituumenite liigitus (3) Sitked, pehmed, vedelad. 242. Mis on põlevkivibituumen 243. Mis asfaltsegu Bituumensideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest segu teekatete ja aluste ehitamiseks mitmesuguste ilmastiku- ja liiklustingimustes. 244. Mis on asfaltbetoonsegu Bituumenist, fillerist, liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel tehtud segu. 245. Mis on asfaltbetoon Sobivates ilmastikutingimustes kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu. 246. Mis on kergasfaltbetoon Bituumensideainest, liivast, killustikust kuumal segamisel saadud kuumalt-soojalt paigaldatud segu. 247. Mis on mustsegu Vedelbituumenist või bituumenemulsioonist, liivast, killustikust saadav segu. 248. Mis on segurisegu Mustsegu, mis segatakse soojalt või külmalt ja paigaldatakse soojalt või külmalt. 249. Mis on betuumenmakadam (kate)
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, m...
2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi stabiliseeritud kruus või killustik profileeritud metall kergmetall X puit malm suurpaneel teras suurplokk
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei ...
o nihutatud ristmikud; o kitsendatud ristmikud; o eraldussaarega kitsendused; o teekitsendused; · tähelepanu äratavad vahendid: o vibropinnad; o termoplastikust teekattemärgistus; o lihtne teekattemärgistus; o ülekäiguraja valgustus. Liiklussagedust reguleerivad vahendid võib omakorda jagada: · liiklusvoogu suunavad/keelavad: o teesulg; o poolsulg; o diagonaalne sulg; o keskpiirded; · kombineeritud vahendid. Loetlege katendi kihte (vähemalt 3) Killustikmastiksasfalt - SMA Tihe kuum asfaltbetoon - ACsurf; ACbin Kuum poorne asfaltbetoon - ACbase Mustkillustikust kiht - MUK Optimaalse terastikuga killustiksegu (graniit või lubjakivi) Kruusliiv ja jämeliiv Peenliiv tolmne saviliiv, raske tolmne saviliiv, tolmne kerge liivsavi Mis on pendelmigratsioon - inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel. Lisaks sellele hõlmab see ka teisi regulaarseid või sageli korduvaid reisimisi ühest kohast teise, mis ei ole töö ega õppimisega seotud.
vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon, kasut teedeehituses, koosneb: bit+filler+liiv+killustik. Lakid, värvid kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed, *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine. Lakk:lahusti+sideaine. Koostisosad 1. Sideaine mood kelme, mis kinnitub alusele, kelme ees on pigment.
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudu...
Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides (kandevkihtides), teekatendite kulumiskihtides. Killustikmastiksasfalt Katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga. Kasutatakse peamiselt kulumiskihtides.
a b h 1 Teraspulk 10 10 53 5,3 41,94 7913,21 2 Mänd 39 39 60 91,26 44,80 490,91 3 Tolokivi 98 98 14 134,46 370 2751,75 4 Kuusk 39 39 60 91,26 41,68 456,72 5 Asfaltbetoon d=50 49 96,21 239,26 2486,85 6 Aerok 42 41 162 278,96 137,54 493,05 7 Fibo 3 40 40 158 252,80 155,75 616,10 8 Kiudplaat 78 118 8 73,63 53,52 726,88 9 Vahtplast XPS 117 108 48 606,53 26,06 42,97
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
36. Articulated bus 36. Liigendbuss, lõõtsbuss 37. As-drug gravel 37. Looduslik kruus 38. Asphalt 38. Asfalt, asfalteerima, bituumen 39. Asphalt aggregate mix 39. Asfaldisegu 40. Asphalt base 40. Bituumeniga seotud kandev kiht 41. Asphalt binder 41. Asfaltbetoonkatte alumine kiht 42. Asphalt carpet 42. Asfaltbetoonkatte ülemine kiht 43. Asphalt cement 43. Sideaine 44. Asphalt concrete 44. Asfaltbetoon 45. Asphalt content 45. Bituumenisisaldus 46. Asphalt distributor 46. Asfaldilaotur 47. Asphalt mixing plant 47. Asfaldisegisti 48. Auxiliary lane 48. Lisarada 49. Average 49. Keskmine 50. Average weight per unit area 50. (segu-) mass pinnaühiku kohta 51. Axis 51. Telg (joon) 52. Axle 52. Telg 53. Axle load 53. Teljekoormus 54
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3]
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................
Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks). Betoonidest on tuntuimad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetoon sisaldab väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik) osakesi. Lisandi osakased 60-80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur, saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevdamisel tekitavad
limestone.ee [email protected] Killustik, AS Kiviluks Betooni 26, Tallinn 52 311 70 Kalevwww.kiviluks.ee Tisler [email protected] Killustik, liiv AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463, Tallinn 677 6535 www.trev2.ee [email protected] Asfaltbetoon AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463 504 4870 www.trev2.ee [email protected] Muld, liiv, täitepinnas Tabel 4. Tänavakivid, äärekivid, materjalid. Kõik kontaktandmed on olemas failis: ettevõtete andmed.xls 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST Joonis 1. Objekti kaugus karjääridest. 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soist...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
4. Kirjelda betooni kivistumist. 5. Kirjelda talvist betoneerimist. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid Tee-betoon. Sellele esitatakse kõrgemad nõudede kui tavalisele raskebetoonile. Tee-betoon peab olema: tugev, kulumiskindel, ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Teebetoon on vastupidavam kui asfaltbetoon. Hüdrotehniline betoon. See on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. Hüdrotehniline betoon peab olema: veetihe, ilmastikukindel, väikese soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses tõusta temperatuur liiga kõrgele. Sellega seoses hakkab betooni koostises olev vesi aurustuma.
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
06.2011 Teede ja platside ehitus 32 Betoonkivid m2 12 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 33 Aknaplekid jm 154 24.06.2011 Aknaplekkide paigaldamine 34 Parapetiplekid, prussid jm 123 27-28.06.2011 Parapetiplakkide paigaldamine 35 Välistreppide viimistlusmaterjal m2 12 27.06.2011 Välistreppide katmine pesubetooniga 36 Asfaltbetoon m3 204 28-30.06.2011 Teede ja platside ehitus 37 Trepipiirded jm 12 01.07.2011 Trepipiirete paigaldamine 38 Puittara materjal m2 508 4-8.07.2011 Tiheda puittara ehitamine 28 39 Puude istikud tk 31 4-8.07.2011 Puude istutamine
Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 102. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina. Postland tsement betoon- 80% on liiva ja kruusa ja tsementi peab olema piisavalt, et hoida osakesi koos. Kui pole piisavalt vett või on halvasti segatud, hakkab lagunema. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga). Suhteliselt nõrk ja habras- selle omaduse parandamiseks pannakse metallkarkassid sisse. 103. Värvid: mõiste, liigitus
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 10.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid
Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina; Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid; - komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Postland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest
Kui lisada vahtu saadakse vahtbetoon. Keramsiid saadakse, kui paagutada savi, mis on segatud selliste mineraalidega, mille lagunemisel tekib gaase. Betoon on tegelt laiem nim igasugust sideainest, liivast, kruusast või killustikust koosnevat materjali, milles sideaine kõvastub. Nt kui sideaineks on bituumen(nafta destl. Kõige paksem pigitaoline jääk) või looduslik asfalt, saadakse üks tähtsaim teedeehitusmaterjal asfaltbetoon. Kõvastub kergesti bituumeni jahtudes, keemilist r-i ei toimu, ei kõlba seinte ehitamiseks jms, kuna bituumen ja muud pigitaolised ained on tegelikult vedelikud. Külmalt voolavad aeglaselt, kuid mõne kuu pärast valguks laiali. Spinellide üldine struktuurvalem kus A ja B on katioonid, millest üks on siirdemetall.Aniooniks võib olla F-, Cl-, CN-, S2-, Se2-, Te2-. Normaalsetes spinellides katioon A on kahevalentne (Mg2+, Mn2+, Fe2+, Ni2+,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
