docstxt/126108705591685.txt
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja...
Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal. Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur.
6000 3853 3997 4000 3142 2600 2860 2878 2446 2000 1333 981 18 0 Toodang Import Milline riik on paremini,milline halvemini varustatud oma puiduga? Saksamaa on paremini varustatud puiduga kui Hispaania, Saksamaa metsa pindala on küll väiksem kui Hispaanias, kuid tootmisnumbrid on palju suuremad. Saksamaal on metsa pindla viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud 34 000 Ha, metsasus on kasvanud 0.3% Hispaanias on metsa pindala viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud 436 000 Ha, metsasus on kasvanud 2.46% Andmete järgi Hispaania metsa pindala on rohkem kasvanud viimase
Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER
9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad. 11. Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks. Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4
kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt vähem niiskust kui maltspuit; •imab ja kaotab vett aeglaselt; vastupidavam kahjuritele. 19. Mis ülesanne on säsikiirtel puidus? Ülesandeks on toitainete säilitamine ja horisontaalsuunaline transport. Ühendavad toitemahlu tüves allapoole juhtiva niine puiduga. Ülesanne on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. 20. Kuidas kuivatada puitu? Puitmaterjali tuleks kuivatada 18-20% niiskuseni (õhkkuiv), et seda biokahjustuste eest kaitsta. Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%; Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme tekitav. 21. Mis on rakuseina küllastuspunkt? Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani.
Puidul on väga palju häid omadusi. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Ta on vägagi vastupidav erinevate keemiliste ainete suhtes. Väga hea soojusisolaator madala soojusjuhtivuse tõttu. Puidust toodetud esemeid on võimalik kasutada ära ka teisel ringil, töödeldes ümber näiteks vanapaberit või kasutades vanat puitu küttematerjalina. Enne kasutamise on vaja ka puitu töödelda. Enamasti kuivatatakse puit enne selle kasutamisele laskmist. Märja puiduga maju ei ehitata. Puidu kuivatamisel võib tekkida palju ette arvamatuid olukordi. Materjali mõõtmed võivad muutuda, kuivamisest võivad tekkida lõhed ja muutub ka puidu tihedus. Kuidas ja miks see nii on ,sellega saab tutvuda lähemalt minu edasisest materjalist. 3 Puidu niiskusega seotud probleemid Tasakaaluniiskus
laudadena) ja osalt ka mööbliesemete valmistamisel. Noori kuuski on palju kasutatud katuselattideks ja -roigasteks, samuti on need peamiseks rehevarrepuuks. Asendamatu oli kuusk laudnõude valmistamisel, kus eriti veenõud valmistatakse kõik kuuselaudadest. Üldtuntud oli 1 kuusepuu hea kõla, mistõttu kuusest valmistati muusikariistu. Kask – aurkask, ka sookask – on meil ainus laiemalt levinud tiheda, kõva ja painduva puiduga puuliik, mistõttu tema tähtsus tarbepuuna oli väga suur. Seejuures oli tal aga ka mitmeid olulisi puudusi – ta on halvasti lõhastuv, muutub seistes hapraks ja pehkib ruttu niiskuse käes. Reegliks oli kasest rattarummude ja -pöidade tegemine; enamasti tehti ka vankrikere ja suurem osa reeosasid kasest. Peamiselt kasest olid valmistatud ka aisad, rangipuud, härjaikked, äkkepakud, adra rauapuud, koodid, vardad, kangaspuude pakud, lusikad, kulbid jpt tarbeesemed, mis kardavad kulumist
Erinevate allergiate tekkimine ja vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud all...
Vee lõpptemperatuur 𝑡2 = 87,38 ℃ Puidu(lepp) ehk kütuse mass 𝑚𝑝 = 7,26 𝑘𝑔 Puidu niiskus 𝜑 = 20% Temperatuuri muut ∆𝑡 = 𝑡2 − 𝑡1 = 87,38 − 26,69 = 60,69 𝐾 Kasuteguri leidmiseks tuleb jagada tegelikust temperatuuritõusust arvutatud soojenemise energia puiduga katlasse asetatud energiaga. Arvutame vajamineva energia hulga 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 = 𝑐𝑣 ∙ 𝑚𝑣 ∙ ∆𝑡 + 𝑐𝑡 ∙ 𝑚𝑡 ∙ ∆𝑡 = 4,19 ∙ 208 ∙ 60,69 + 0,465 ∙ 410 ∙ 60,69 = 64,46 𝑀𝐽 Leiame kütteväärtuse 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = (18900 − 214 ∙ 𝜑 − 189 ∙ 𝐴𝑡 ) ∙ 𝑚𝑝 = (18900 − 214 ∙ 20 − 189 ∙ 0,7) ∙ 7,26 = 105,2 𝑀𝐽,
Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega puud, allajäänud, surnud või surevad puud, halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud, puistusse liigiliselt sobimatud puud. Väljaraiumisele kuuluvd puud maha raiudes edaspidi jälgime alles jäetud puude kasvu
Sukelduma-tauche Veealune maailm on huvitav-die Unterwasserwelt ist interessant Veeproove uurima-wasserproben untersuchen Artikleid kirjutama-berichte schreiben Vaja läheb sukeldumis luba-man braucht einen tauchschein Töö helikopteriga-die Arbeit vom Hubschrsuber Peret looma-familie gründen Kaugetesse maadesse-in ferne Ländern Elu päästma-das leben retten Paljudel inimestel on vähk-viele menschen habe kerbs Pärast keskkooli lõpetamist-nach dem Abitur Üsna pikk-ziemlich lang Järgnevalt-anschlieBend Siis tõustakse ameti redelil-steigert man sich Peaarstiks saama-Chefärztin werden Ma tahaksin, et minu hobideks jääks piisavalt aega- Ich möhte Für meine Hobbys genug Zeit haben Mulle meeldivad ebatavalised riided-Ich mag auB auBerge wöhnliche Kleidung Firmapoodi omama-eine Boutigue besitzen Mulle meeldib klientide nõustamine-mir macht SpaB die berantung der Kunden Ärijuhtimise haridus-die kaufmännische Minu suus soov on ...-ein groBer Wu...
• Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb põtrade, kitsede, jäneste ja hiirte populatsioon ning tänu sellele vohavad mitmed tootjad • Jäneste populatsioon on stabiilne, kui kiskjaid on piisavalt, kuid ka jänestele endale toitu jätkub Inimtegevuse mõju • Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine • Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks • Tänapäeval on Eestis enamik salumetsi kaitse all Evolutsioon • Näsiniin Ta on väga mürgine, et ennast kaitsta taimtoiduliste loomade eest • Käopäkk Kuna tal pole rohelisi lehti, siis peab ta saama toitu kellegi abil või arvel: ta on parasiit, kes elab lehtpuude, eeskätt sarapuu ja lepa juurtel Kasutatud materjalid • Keskkonna kompass
· Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. · Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid.
Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne.
viimased andmed aastast 1841 ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas.' Kopral on kaks liiki: Castor fiber euroopa kobras (Euraasias, ka Eestis) Castor canadensis kanada kobras (Põhja-Ameerikas) Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga. Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad.
Puidu kuivatamine Marco Oolo KAOB21 Tasakaalu niiskus Puidu kuivatamisel muutuvad materjali omadused, ning võivad tekkida suured pinged mis omakorda viivad puu lõhenemiseni. Joonis . Lõhed- 1-liitsäsilõhe, 2-säsilõhe, 3-kuivalõhe Niiskusdeformatsioonid Niiskusdeformatsio oni mõjul muutuvad puidu mõõtmed, mis võivad muutuda segavaks ehitusel. Seda on võimalik vältida termotöödeldes. Puidu kuivatuse vajalikkus Kuiva ja märja puidu mehaanilised omadused on vägagi erinevad. Arvestades, et puidu tihedus sõltub niiskusest, siis on teada, et pui...
ja metsamaterjali esmane töötlemine Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane töötlemine • Saksamaal tõenäoliselt paremini arenenud Puiduga varustatus • Saksamaa – 11 076 ha, pindala muutumine: -0,3% • Mongoolia – 10 898 ha, -0,7% • Kenya - 3 467 ha, -0,3% 157 ha, -0,1% Sari 1 • Soome – 2280% 70% 60% 50% 40% Sari 1 30% 20% 10% 0% Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud
Aias oleks veel ka väike veesilm ja kasvuhoone.Kasvuhoones kasvataks kurke ja tomateid millest suvel hea värsket salatit teha. Laste mänguplatsil oleks liivakast,kiik ja ronimistornid mis on omavahel köissillaga ühendatud.Veel oleks suur batuut kus saavad hüpata ka täiskasvanud.Veel oleks kahe posti vahele tehtud köiest ämblikuvõrk kus oleks samuti hea ronida. Ronimistorni juures oleks ka liumägi kust alla lasta. Kuna maja ja saunamaja köetakse kindlasti puiduga,siis peaks olema ka puukuur.Puukuuri teeks garaazi kõrvale.Garaaz oleks kahe autoboksiga. Maja juures oleks veel ka grillimisplats.Grillimisplatsi juures oleks suur kiik ja lõkkeplats.Grillimisplatsi teeks veesilma ehk tiigikõrvale.Grillimisplatsil oleks ka palgist tehtud pikniku laud ja toolid. Maja ümbritseks puidust aed ja elupuu hekk.Aias jookseks kindlasti ka 2suurt koera.Ja toas oleks kass. Ma loodan väga et kunagi saaksin ma just sellise maja ja aia.
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad
võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt:
Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on r...
Puit sobib hästi väikeste iluesemete nikerdamiseks ja jalutuskeppideks. Koort, lehti ja juuri võib edukalt kasutada riide kollaseks värvimisel. Viirpuu omab peamiselt tähtsust ilupuuna. Teda võib istutada nii üksikuna, rühmana kui ka hekina. Ta laseb end vabalt pügada ja suured astlad okstel muudavad heki läbimatuks kaitsemüüriks. Astlad on tekkinud varrest. Selles võite veenduda, püüdes ühte neist ära tõmmata: ta tuleb koos koore ja puiduga. Eriti ilusad on viirpuud kevadel õitsemise ja sügisel viljade valmimise ajal. Õied on sagedamini valged, kuid iluvormidel ka kollased, roosad, punased kuni peaaegu mustad, sageli täidisõielised ja alati suurtes kobarates. Viljad võivad olla punased, mustad või kollased. Viirpuul on ka kaunis lehestik: mõnikord tugevasti läikiv, teinekord huvitava värvi või kujuga.
· kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel · tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval) · töödeldavus kuumutatult ja külmalt Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Kaasaegne
puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud väärispuidust kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi. Höövelspooni valmistatakse Aafrika tiibviljak Aidsi-kastanseemnik Ameerika jalakas Ameerika saar Amuuri tamm Brasiilia imbuiapuu Must vengepuu
3. Mida tähendab puidu väärindamine? 4. Mis tegevused moodustavad metsatööstuse e puiduklastri? 5. Võrrelge juuresoleva diagrammi põhjal puidu kasutust Soomes ja Kenyas. Püstitage hüpotees: Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia, Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Uurimisküsimused: Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga? Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Koostage võrdlev diagramm. Andke hinnang, mis riigis neljast on metsa vähe, mis riigis palju. (Mis näitajat hinnangu andmisel kasutate? Põhjendage.) Kuidas on viimase paarikümne aasta jooksul metsa pindala neis riikides muutunud? Mida see näitab? Mis tüüpi metsad nendes riikides kasvavad? Nimetage mõned peamised puuliigid.
Majavamm: Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas.
Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid leidub ...
kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb rohkem sademeid, valitseb lähistroopiline mets (suured rohttaimed, bambused, palmid jms). Kuivemas lääneosas on levinumaks taimkattetüübiks rohtla. Eelmäestikutasandiku taimkattevöönd ulatub umbes 600 meetri kõrgusele, kus ta asendub mussoonmetsaga. Siin on levinum taim väärtusliku puiduga sooria. Veel kõrgemal, 1,5-3 km kõrgusel, kasvavad valdavalt tammed, rododendronid ja seedrid. 3-4 kilomeetri kõrgusel levib mändidest, kuuskedest ja nulgudest koosnev okasmets. Veel kõrgemal esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel. Baruntse mägi Himaalajas Pinnavormi teke
Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Kobras-Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme-nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad
Hakati valmistama rauast ehteid, nõusid, relvi, hiljem kasutati rauda ka juba ehitiste valmistamisel. Relvi kasutati omakorda loomade küttimiseks ning tänu teravamatele ja tugevamatele relvadele saadi ka suuremat saaki. Samuti olid rauast ehted ja nõud vastupidavamad. Kasutati soorauamaaki, mille kättesaadavus oli parem, sest seda kaevandati ning seda leidus rohkem kui vaske ja tina. Lisaks sellele sai metalle sulatada ning vajadusel vormida neid just selliseks nagu vaja. Sama sai teha ka puiduga, kuid see oli keerulisem ja aeganõudvam. Hiljem hakati mõistma, et rauda saaks kasutada ka kasumi teenimise eesmärgil, kuid selleks oli vaja tehnikat, mis oli omakorda kallim ja keerulisem, ning inimesi, kes tunneksid seda tehnikat hästi. Raua kasutuselevõtt lõi juurde uusi töökohti. Metallide tootmiseks ja töötlemiseks oli vaja oskusi ning seda oli küllalt keeruline teha mõne teise töö kõrvalt. Seega tekkisid
korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1. Soome saun - õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises - igale laval käimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes. 1.2. Auruteraapia on tõhus ravivahend, mis tavasaunaga sarnaselt kutsub samuti esile
Kuna palgil on hea omadus akumuleerida sooja siis on hoonel talvel soe ja suvel meeldivalt jahe. Looduslikult püsib palkmajas ka hea ja värske õhk. 1. Ventilatsioon a. Pesuruumis on eraldi tugev ventilatsioonid, sest tegemist on palkseintega, mis on otseste piiskade eest kaitstud klaasseintega. Lisandub palkmaja loomulik ja hea ventilatsioon. 2. Kütmine a. Hoonel on põranda soojustus ja suured puiduga köetavad kerised saunas. Tuleohutus Kasutamisotstarbe järgi võib seda pidada IV klassi hooneks. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R30. Hoone on ühekorruseline seega evakuatsiooniks saab kasutada aknaid ja on olemas varuväljapääs, milleni viin koridor laiusega 1,75m. Kuna tegemist on palkmajaga siis hoone on tuletundlik, sest süttivus on kõrge. Tulekahju korral põlevaid tilke ja tükke ei esine. Maja kõik ruumid on varustatud
juutidel seda keeldu polnud kuna nad elasid oma reeglite ja seaduste järgi. Paar kvartalit edasi tuli vastu jälle Karja tänav. See oli endiselt sõnnikuga kaetud ning raehärra ei soovinud ennast määrida. Ta märkas tänaval surnud kassi. Kaugelt oli näha kuidas tuli timukas. Timukas võttis kassi endaga kaasa. Keegi ei kõnetanud timukat kuna ta pidas autut amet. Kõik vaatasid põlastusega kuidas timukas lahkus. Ulritch võttis kõrvaltee. See tee oli veel kaetud puiduga. Majad olid kõik puidust. Tänaval ei olnud näha ühtegi käsitöölist. Seal olid ainult tavalised bürgerid. Järsku jooksis ühest majast välja naine kes hakkas karjuma: „Tuli! Tuli!“ Inimesed jooksid kõik oma kodudesse nahkämbrite järele. Nad tõid ka tänavatel liiklejatele nahkämbrid, et nad saaksid kaasa aidata. Ka raehärra Ulritch aitas kaasa. Maja oli selleks hetkeks leekides. Tuld hoiti eemal kõrvalhoonetest.
Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat. Majavammi kasvuks vajalikud tingimused Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas
Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost. Edasine protsess toetub peamiselt puidu söestumiskiirusele, mille juures on oluline erlada süttimisega kuni söestumiskihi tekkimiseni, mis tulenevalt puusöe halvemast soojusjuhtivusest võrreldes puiduga kaitseb omakorda konstruktsiooni. Puidu tulele avatud osa suurus oleneb kasutavast mineraalvillast ning selle käitumisest kõrge temperatuuri tingimustes. Klaasvill olles avatud tulele sulab ning kaotab mõõtmetes, mistõttu tema kaitsevõime oluliselt kahaneb. Kaitsekihi paigaldamisel on eriti olulised õigesti valitud kinnitusvahendid ning plaatide kinnitamine ja plaatide jätkamine. Kaitsmine plaatidega
erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,
mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Oma majade ümber tuleb rohkem puid ja taimi kasvatada , sest see mõjutab oluliselt õhu kvaliteeti. Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutatakse kuiva puitu. Niiske puiduga kütmisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele. Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused ohtlikud saasteained. Kasutatud kirjandus. Lorents, A. (2010). Keskkonnapropleemid. http://www.e- ope
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40%. Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kui alla 15%, siis kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade.
5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus 1)Jänes- suvel toitub rohttaimedest, talvel sööb puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid 2)Lagrits- segatoiduline, sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, linnumune ja taimeseemneid Loomakooslus
Riikide metsamajanduse võrdlemine Sisukord Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hisp...
Madalas vees ehitab ondatra taimedest kuhipesi pesa kuhi on umbes 1,5 laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna. Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi. (LeMill) Ondatra http://www.prirodainfo.cz/photos/Ondatra%20zibethicus1.jpg Kobras - Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme- nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad
Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust. 2.5 Sisemajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang -SKT ehk sisemajanduse koguprodukt –SKP (inglise keeles Gross Domestic Product-GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt
Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Need ühendavad niine, milles toitemahlad liiguvad lehtedest või okastest allapoole, puiduga ja moodustavad selliselt esmased säsikiired. Teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest - parenhüümrakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Puit lõheneb raiumisel paremini piki säsikiirte paiknemise suunda
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 - 6 aastat. Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas.
põlevkivilasundite sügavuse kasvu, kütteväärtuse languse, transpordi ja tehnilise taseme hoidmiseks vajalike investeeringute, lõhketööde ja tööjõu kallinemise ning keskkonna- ja ressursimaksude kasvu tõttu, siis prognoositakse arengukavas põlevkivi kasutamise aeglast vähenemist. Kuigi põlevkivi osatähtsus energiabilansis hakkab langema ka seoses uute efektiivsete põletustehnoloogiate kasutamise ja energiajaamade rajamisega, võimaldab see kodumaine kütus koos turba ja puiduga tagada elektritootmise sõltumatust impordist ning aidata kaasa vedelkütuse strateegilise varu loomisele kodumaise põlevkiviõli tootmise baasil. Gaaskütuste osas näeb arengukava ette maagaasi osatähtsuse olulist tõusu, arvestades eelkõige selle kütuseliigi vähest keskkonnaohtlikkust. Energiatarbe juurdekasvust kaetakse suurem osa maagaasiga, mille osatähtsus primaarenergia tarbimises 1015 aastaga kahekordistub
· Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
