T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga. 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra
4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,650,41 + 2,551,00)÷(0,41+1,00) = 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 3941,15 = 453 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1355 453 = 902 kg
4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on: p = (k - ok)÷k = (2,6 1,55)÷2,6 = 0,40 = 40% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,40, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,40 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,60,40 + 2,61,00)÷(0,40+1,00) = 2,6 Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 4721,1 = 519,2 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 4 1651 519,2 = 1131,8 kg
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg]
08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse diameetriga 150mm
- Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine Killustik on s6mer mehaaniline sete. Killustiku liihtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lShkamise v6i purustamise teel, millest saadud produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. Killustiku kasutusalad Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse pdhiliselt raske- ja asfaltbetooni j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine
Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda. Nõrutatud katseproov asetati kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldati üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaaluti. Killustiku terade tihedus arvutati valemiga (2) 0K=m1/(m1-m2)*1000(2) 0K terade tihedus [kg/m3]
nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6
Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist.
Dolomiit ordoviitsium Kurevere Katteplaatide, mosaiikplaatide, hauaplaatide ja tarbeesemete valmistamisel Lubjakivi ordoviitsium Ense, Nõmmküla, Toodetakse Pusku, Sutlepa, killustikku, Ungru- Sepaküla ehituskive, siseviimistluseleme nte, suveniire, kasutatakse tsemendi tootmisel
1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist. Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks. Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga
põlevkiviressursi kasutus ja vähenevad ka keskkonnatasude mõju põlevkivi kasutamisel. [] Aidu killustikukompleksi võimsuseks on 400 tuhat tonni paekivikillustikku aastas. Hetkel toodetakse kuus 13 15 tuhat tonni ning nõudlus ületab pakkumist. Lisaks on Eestis tulemas suured teedeehitusprojektid, millega nõudlus peaks veelgi suurenema. Näiteks firma Talter hakkab remontima Kiviõli ja Tallinna vahelist maanteed , kus vajatakse 40 tuhat tonni killustikku. Lisaks vajab killustikku ka Tallinn-Tartu maantee suurprojekt. 2008. aastal avatakse Estonias võimas killustikukompleks, kus on plaanis aastas tootma hakata 2 miljonit tonni killustikku. Lisaks sellele tahetakse tulevikus veel avada Narva karjääris ning Viru kaevanduses killustikukompleksid. Sellised plaanid meeldivad ka keskkonnaametnikele, sest kui aherainet suudetakse edukalt ära kasutada teedeks ja ehitusmaterjalideks, siis ei teki suuri kasutuid aherainemägesid. []
2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse
m1 Dp = M *100 (Valem 7) m1 -kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M- silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Tulemused 5.1 Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustiku põhiliseks lähtematerjaliks (kõige levinumaks) on lubjakivi. Seda saadakse mehaanilise raimamise või lõhkamise teel, kus kivimassiiv purustatakse just soovitud suurusega tükkideks (fraktsiooniks). Esineb ka graniitset killustikku. 5.2 Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse enamasti ehituses täitematerjalina 5.3 Puistetiheduse määramine Tabel 1. Puistetiheduse määramine Killustiku ja anuma mass [kg] Killustiku puistetihedus [kg/ m3 ] 14981 1350 5.4 Killustiku terade tiheduse määramine Killustiku terade tiheduse määramise katse käigus saadi, et kaalutava killustiku mass õhus oli 0,404 kg ning mass vees 0,25 kg
Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod ning üle üldine transport riigi siseselt. Tänu neile vedudele tuleb hommikul poodi värske toit, saad kiiresti oma tellitud kauba kätte mida ei ole võimalik saada oma kodu lähedasest poest jne. Need omakorda koosnevad veel erinevatest liikidest. Kallurveod kalluritega veetakse põhiliselt kruusa, liiva, killustikku mida kasutatakse põhiliselt tee ehitamisel ning ka mingil määral üldehitusel. Veel veetakse kalluritega vilja ning muid puisteaineid. Isotermilisedveod tänu neile saame oma poodidesse lõunamaiseid puuvilju ning muid välismaiseid toiduaineid. Isotermiliste vedudega saab vedada kiiresti riknevaid toite ja esemeid mida näiteks tavalise tenthaagisega vedada ei saa. Treilerveod treileritega veetakse uusi ja kasutatud autosid müügikohtadesse, et saaks
v rulli töökiirus 1,39 m/s tü rulli ümberpööramiseks kuluv aeg 8,00 s n vajalik läbikute arv 5,00 P0 rulli tootlikus 2078,21 m3/vahetuses Killustiku laadimine laoplatsil ning vedu teele CAT 730 Lõigu Killustikku Veoki Veokaugu laoplatsilt, tootlikkus, alg PK lõpp PK s, km m³ m³/vah 0+00 1+00 352,6 5,3 511,8 1+00 2+00 352,6 5,2 519,4 2+00 3+00 352,6 5,1 527,3
2 ) V br m proovikeha mass õhus [g] Vbrproovikeha maht [cm3 ] Tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkust asrvutakse Valemiga 3. ρOpK Tühiklikkus ( pK = 1− ρOK )∙100 (3) P0pK – killustiku puistetihedus, [kg/m3]; P0K – killustiku terade tihedus, [kg/m3]. Terastikuline koostis Sõelanalüüsiks võetakse killustikku koguses vastavalt terade jämedusele (käesoleva katseks võeti 2701g). Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutakse järgmiste avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5 minuti jooskul ning kaalutakse sõeltele jäänud materjali. Osajäägi ja kogujäärgi arvutakse valemitega 4 ja 5, ning läbindi sõelal valemi 6 kaudu. Katse tulemused on esitatud Tabelis 4. Ja Tabelis 4.2. Terastiku koostise
Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvus võrreldes etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlbulik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks võetakse 1 kg killustikku ning eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Tugevusmärgi määramine Tugevusmärk määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kaalutud kogus killustikku puistatakse silindrisse, millel käib põhi lahti. Pärast tasandamist peab proovi pindmine kiht olema 15 mm silindri servast madalam
settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus Miks lisatakse savile tootmisprotsessis liiva
Vagunite arv 4 Toide kontaktvõrgust 3kW Mootorite max võimsus 4 x 550 kW Max kiirus, km/h 160 Rongi tühimass, t 142 Rongi pikkus, m 75,04 Rongi laius, m 3,5 Rongi kõrgus, m 4,5 WC on Kliimaseade on Traadita internet on Töörong Eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. Nende vagunitel veetakse rööpaid, liipreid, killustikku, masinaid ja seadmeid. Esimeste töörongide liikumist Nõmme ja Suurupi vahel täheldati juba 1912. aastal. Vedurite tehnilised andmed Konstruktiivne kiirus, 25 km/h Võimsus, hj (kW) 90 (66,24) Katla küttepind, m2 33,6 Auru piirrõhk, kg/cm² 12 Kolvikäik, mm 350 Töösilindri läbimõõt, 260 mm Veorataste läbimõõt, 625 mm Veduri täismass, t 16 Veevaru, m³ 1,1 Küttevaru, t 1,3 Segarong
võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate
Ehitus - ja puiduosakond Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine Iseseisevtöö Tartu 2014 Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine
vetthoidev. 6. Savimört ei kivistu. Tal on kõrge kuumakindlus, hea plastsus ja veehoidvus. 7. Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. 8. Segamört 9. Terrasiitkrohv ehk pesukrohv tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. 10. Pritskrohv pritsitakse seinale ja jäetakse silumata. 11. Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. 12. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. 13. Kuivsegude liigid: müürimördid; krohvimördid; pahtelsegud; plaatimissegud; vuugitäited; peenteralised betooni jne. 14. Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega. 15. Transportimist taluvad paremini lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. 11. Põletamata tehiskivimaterjalid Mis on silikaattellise tooraineteks?
d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 7 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F
Küsimus 1 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused:
5D, kuid mitte alla 4 cm. Õhutemperatuuride vahemikus -5...0ºC peab poorse asfaltbetooni kihipaksus olema vähemalt 6 cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihi paksust suurendada vähemalt 0.5 cm võrra. Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse sideainena sitkeid naftabituumeneid. Sitkemaid bituumeneid kasutatakse segudes, mis paigaldatakse temperatuuril vähemalt +10ºC, pehmemaid paigaldatakse alla +10ºC. Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse kivimaterjalidena killustikku, looduslikku liiva, sõelmeid ja vajaduse korral fillerit. Kivimaterjali klass valitakse segulehtede järgi. Sõelmete >2 mm osiste omadused peavad vastama segulehtedel märgitud killustikuklassi vähimatele lubatud väärtustele. 23. Mis on PA (endine kergAB) ja tema kasutusalad? Kergasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks tavalise koormusega teedel ja tänavatel liiklussagedusega kuni 1500
kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat
normaalbetoonil on ülimalt 35%. Määramine toimus fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31,5 ja 31,5- 64 mm katsetati vastavalt hulkadega mitte alla 0,25; 1,0; 5,0 ja 15 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Killustiku tugevusmärgi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse
variseinu, ka on võimalik kasutada klaas- ja betoonseina ja teisi looduslikest kividest müüritisi. Ka taimed leiavad kasutust hekkide, roni- ja vääntaimedena. Ilmastiku eest on võimalik kasutada läbipaistvast materjalist katuseid. Terrassi ehitamist alustatakse mahamärkimisest ja mõõtmisest. Väljamõõdetud alalt eemaldatakse kasvupinnas. Terrassi aluspind tuleb katta geotekstiil kangaga, millele kantakse peale jämeda fraktsiooniline liiva, kruusa või killustikku kiht. Jämeda 1/4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem
5 Balrock Üksnurme t 29.4 29.1 * Vahemaa on võetud google mapsi rakendusest kõige kiirema kriteeriumi järgi. Tee nii, et see number oleks miinimum, kasum välja arvutamine ühes reas. Muuda teis Solver Leida, millise versiooni puhul on kõige odavam. Igale firmale kombinatsiooni, mis on nendele kõige kasulikum. Kõik karjäärid maksavad kõigile ühtmoodi Kõik karjäärid vajavad killustikku, kindla tükisuurusega. Lõuna-Arus 1m tükisuurus. ekas kaupa vedada sid kaevandavat ettevõtet, kes pakuvad samu teenuseid aalsemad versioonid, et tarbijad eelistaksid just sinu tooteid sisuliselt Vasalemma inu puhul oleksid exler, Balrock. li laost kuni Tabel 2 Keskmine kulu kokku, tuh eur/a Vasalemma Väo Harku
· Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid - parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse kekkonna suhtes.
Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul
Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad (mida nad enamasti ei ole). Tööseguvahekord arvestab täitematerjalides oleva niiskusega ja vee hulka selle võrra vähendatakse. Betooni koostise määramine seisneb seguvahekorra suhtarvude leidmises. Betooni koostis
a)Tehnoloogiline lubjakivi- kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis: -tsemendi tootmiseks -lubja põletamiseks -paberi- ja metallitööstuses -põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus) -heitvete puhastamise - joogivee töötlemisel -ning muudel eesmärkidel. b)Ehituslubjakivi- Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest. kasutatakse -killustiku tootmiseks -müürikividena -kõnniteeplaate - trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda -betooni täitematerjalina -teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast, uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU. c)Täitelubjakivi- täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm 2.
Vältida tuleb suurt kiirust, järske pidurdamisi ja kiirendamisi. Libedus võib tekkida ka pori tõttu ehituste läheduses ja põlluteedega ristumiskohtades. Samuti vihmasaju alguses, kui esimesed vihmapiisad tekitavad teetolmuga segunedes küllalt libeda pori. Pikem vihmasadu peseb selle pori ära. Ettevaatlik tuleb olla ka teel, mis on kaetud lahtise killustikuga: võimalisel mitte pidurdada, hoida ohutut sõidujoont, sõita aeglaselt, et mitte loopida laiali killustikku. LIIKLUSOHUTUS Auto külglibisemine Auto juhtimisel on väga oluline rataste külgsuunaline Esirataste haardumise kadudes kaotab auto haardumine. Külgsuunaline haardumine kaob, kui juhitavuse ja libiseb otse, vaatamata kurvi kurvis liikumisel auto kesktõukejõud ületab haardejõu. pööratud ratastele. Auto kesktõukejõud sõltub kurvi raadiusest, auto kiirusest ja massist:
Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5...10 mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. · Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. · Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäetakse silumata. Saadakse krobeline pind. Kui krohvimördile on lisatud pigmenti, siis pritskrohv värvimist ei vaja. Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi. · Raidkrohvi koostis on sarnane terrasiitkrohvile. Krohvi pinda töödeldakse nii, et see meenutaks tahutud (täksitud) kivi. Kuivsegud Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid
arvestama kuldlõikelisi suhteid nii värvuste · keldri peal jaotuses kui taime- ja kivigruppide suuruste osas. 29 30 5 Mida vajame kiviktaimla ehitamiseks? Kiviktaimla ehitamine · üht liiki kive (+killustikku, liiva) 1. Kui asukoht on valitud, siis tuleks tõrjuda kõik umbrohud, milleks võib kasutada nii · pinnast (mulda, turvast) läbikaevamist, katmist peenravaibaga kui keemilist tõrjet herbitsiididega. · taimi 2
Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel,
Katendi kõige alumine osa, mille ülesandeks on läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on
konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku õigusi ning teevad seda viisil, mis riivab maaomaniku õiglustunnet, on tegu struktuurse konfliktiga. Allpool neli struktuurse konflikti allliiki. Alltüübid: sotsiaalsed, juriidilised, majanduslikud, kultuurilised. b) Huvide konfliktid - See on kõige levinum konflikt, mis sageli taandub üsna triviaalsele kasumi maksimeerimisele. Üks pool tahab näiteks killustikku kaevata, aga teine pool tahab, et killustikku ei kaevataks nii, et ohtu satub Nõiakaev. c) Isikutevahelised konfliktid - üks konflikti eskaleerumise tunnuseid on see, kui enam ei räägita "asjast", vaid jututeemaks saavad osalejad. Eestis ei saa üle ega ümber sellest, et kõik tunnevad kõiki ja mitmed inimesed ei saa üksteisega üldse läbi. Inimestevahelised antipaatiad ei peaks mõjutama seda, mis toimub nõupidamiste laua ümber või avalikel koosolekutel, aga paraku ei saa neist üle ega ümber.
4 2. Pika Pika (ld.k pica harakas) on toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikaajaliselt mittesöödavaid asju. Pika on enam levinud vaesemate elanike, arnguhäiretega inimeste ning 2-3 aastaste laste seas. Samuti esineb pikat rasedatel naistel. Pikat saab jagada kolme põhilisse klassi vastavalt sellele, mida süüakse. 1.) geofaagia tarbitakse savi, mulda, liiva või killustikku; 2.) amülofaagia süüakse tärklist, tärgeldusaineid, jahu või kliistrit; 3.) pagofaagia toiduks on jää või lumi. Peale nende süüakse veel bioobjekte (loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks), majapidamiskemikaale (seep, söögisooda,hambapasta, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen) ja erinevaid asju (tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör, nööbid, liim, paber jne).
piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2…1,1. 5. Polümeerbetoon- valmistamine, eripära ja kasutus? sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku ( hästi kuivad ) Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse.
*tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. 9.4. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Sel juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab sellest, kuid vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne Fibo taldmikuplokkide paigaldamiset killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. Müürisegu. Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm. Vundamendi müür
3. Kuidas jaotuvad kruusad selles leiduva purustatud kivi hulga järgi? 4. Kirjelda savipinnaste liike. 5.9. Murtud kivimaterjalid Murtud kivimid saadakse karjäärist. Kaevandatud kivimeid purustatakse kivipurustis või murtakse väiksemateks tükkideks kiiludega. Murtud kivimid on korrapäratud kivitükid. 67 Killustik. Eestis tehakse killustikku peamiselt: lubjakivist, dolomiidist, graniidist. Graniidikillustikku peetakse parimaks. Killustikku kasutatakse: betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Tehisliiv. Seda tehakse peamiselt graniidist. Tehisliiva kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid. Eestis tehakse neid peamiselt lubjakivist või dolomiidist. Harva tehakse ka graniidist. 5
Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips onväga pehme mineraal. Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile. Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehnoloogiline lubjakivi-kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi-jametallitööstuses, samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. Marmoron tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest
Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi-või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. 28 päeva vanused katsekehad surutakse surveseadeldise abil puruks ja selle põhjal määratakse betoonile tugevusklass. 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7 1 osa tesmendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,6 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. Tsement: Vesi: Liiv: Killustik või kruus 49. Mis on teebetoonist teistsugust normaalbetooniga võrreldes? Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Lisaks ka suurem
4. MATERJALI VAJADUS Arvutan killustik 16-32 vajadust tonnides. V=(asuurem+a väiksem)/2 x h x b, kus V- killustiku maht m3; asuurem killustiku kihi alumine laius m; aväiksem killustiku kihi pealmine laius m; h - killustiku kihi paksus b tee pikkus m. V=(11,8+11)/2 x 0,2 x 3500 = 9120m3 Killustiku vajaduse tonnides saame mahu korrutamisel 1,7ga (mahu koefitsendiga). Killustikku on vaja järelikult kokku 9120 x 1,7=15504 tonni. 6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS Põhitee killustikaluse ehitamiseks on vaja: 1. buldooser CAT-D4 (tootlikus on 190m³/h), 2. greider Vammas RG-17 (tootlikus on 900m²/h), 3. vibrorull Hamm (kaal on 11 tonni), 4. nelja poolhaage (kasti maht 26m3). Masinate valikul on arvestatud hinda ja masina tootlikust. Autode arvu valikul on arvestatud
4. MATERJALI VAJADUS Arvutan killustik 16-32 vajadust tonnides. V=(asuurem+a väiksem)/2 x h x b, kus V- killustiku maht m3; asuurem killustiku kihi alumine laius m; aväiksem killustiku kihi pealmine laius m; h - killustiku kihi paksus b tee pikkus m. V=(11,8+11)/2 x 0,2 x 3500 = 9120m3 Killustiku vajaduse tonnides saame mahu korrutamisel 1,7ga (mahu koefitsendiga). Killustikku on vaja järelikult kokku 9120 x 1,7=15504 tonni. 6 5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS Põhitee killustikaluse ehitamiseks on vaja: 1. buldooser CAT-D4 (tootlikus on 190m³/h), 2. greider Vammas RG-17 (tootlikus on 900m²/h), 3. vibrorull Hamm (kaal on 11 tonni), 4. nelja poolhaage (kasti maht 26m3). Masinate valikul on arvestatud hinda ja masina tootlikust. Autode arvu valikul on arvestatud
annaabi.ee 
