.....................15 42. KUS KASUTATAKSE MADALATEMPERATUURSET KIPSSIDEAINET?................................15 43. TSEMENDI TOOTMISPÕHIMÕTE?................................................................................15 44. MIDA LOETAKSE TSEMENDI KORROSIOONIKS?...........................................................16 45. MIDA LOETAKSE TARDUMISE JA KIVINEMISE PROTSESSIDEKS?....................................16 2 BETOONID..................................................................................................................... 17 1. MIS KOMPONENTIDEST SEGAD KOKKU BETOONI?.........................................................17 46. BETOONI LIIGITUS TIHEDUSE JA TUGEVUSE JÄRGI (MIDA TÄHENDAB TUGEVUSE PUHUL NT C20/25).................................................................................................................... 17 47
Ehitussegud Referaat 2013 · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks ja ka pastaks. · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid
Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2
Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47
kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid,
Hooldusel tuleks vältida olukordi, millega kaasneb kiire kuivamisprotsess esimese tunni jooksul peale valu. Plastilise kahanemise praod ilmnevad kõige sagedamini suvel, tingimustes kui on soe, tuuline ja õhuniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist
Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.
6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15..
tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust;
ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849. aastal Joseph Monieri poolt. Raudbetoonis liideti tõmbetugevus paindesurvega, mis võimaldas betoondetailidel taluda suuri koormusi. Protsess on täiustunud ja tänapäeval kasutatakse armatuurina ka erinevaid polümeere või isegi süsinikkiude. Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks.
Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine Lubimördid ja –tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel.
Viimistlusmaterjalid ( kipsplaadid , näit firmadest Gyproc , Knauf jt) Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad:
Kuidas saab tardumist aeglustada? Tardumise aeglustamiseks lisatakse MARLIIMI LAHUST 0.1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10. Mida näitab mark ja tugevusklass? Mark näitab SURVETUGEVUST RUUTSENTIMEETRI KOHTA ja TUGEVUSKLASS NÄITAB.... BETOONID JA MÖRDID 1. Millised betooni koostisosad on inertsed ja millised aktiivsed? Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid? 4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus?
aga saadi 10,0 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus (määratakse klass), poorsus, külmakindlus (määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? Betooni survetugevust mõjutab betooni valmistamiseks kasutatav killustik, samuti ka
piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada?
tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. 2 Kasutatud kirjandus http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018 http://www.google.ee/
. 95 7.6. Portlandtsemendi tootmine ............. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine ............. 99 7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7
Available: https://ekool.tktk.ee/mod/book/view.php?id=40531&chapterid=8555. [Kasutatud 13 Oktoober 2018]. [2] M. Loit, ,,Nokitse," 18 Oktoober 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://nokitse.ee/fassaadit%C3%B6%C3%B6d/vundament-ja-sokkel-parandamine-ja- parendaminepdf. [Kasutatud 12 Oktoober 2018]. [3] W. SAINT-GOBAIN, ,,Weber," [Võrgumaterjal]. Available: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja- lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html. [Kasutatud 12 Oktoober 2018]. [4] W. SAINT-GOBAIN, ,,Weber," [Võrgumaterjal]. Available: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/vaata- lisaks/huedroisolatsioonide-lahendused-erinevate-veesurve-liikide-korral.html. [Kasutatud 12 Oktoober 2018].
139-140] Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja selle kivistumisel tugevasti kokku liitunud. Peene täitematerjali tühikud on täidetud kivistunud sideainega, jämetäitematerjali tühikud aga mördiga. [1, p. 205] Mahumassi järgi liigitatakse betoonid [1, p. 206]: Ülirasketeks, mahumassiga üle 2500 kg/m3 Rasketeks, mahumassiga 1800-2500 kg/m3 Kergeteks, mahumassiga 500-1800 kg/m3 Ülikergeteks, mahumassiga alla 500 kg/m3 Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe- enamasti kaitseks kahjuliku kiirguse vastu aatomielektrijaamades, reaktorites, kosmodroomidel jne [1, p. 206]
Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88.
Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine on eksotermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustumisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. lubja kivistumine: lubimördid ja tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslupja kasutatakse: müür-ja krohvmörtide kui ka kuivsegude valmistamiseks. Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid,-betoonid Lubivärvid- valmistatakse peene kõrgkvaliteetse kustutatud lubja baasil Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudes nagu tekstiili-,paberi jms. HÜDRAULILINE LUBI Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise
Kuivsegud: · Kuivsegud nim. valmis ehitussegusid,milledes puudub vesi. · Turustatakse pakandites ,millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk.Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid: · müürimördid · krohvmördid · pahtelsegud · plaatimissegud · vuugisegud · peeneteralised betoonid Küsimused: 10.Mida nim. sideainetaignaks? 11.Mida nim mördiks? 12.Mis on betoon? 13.Kudias liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3) 14.Mida näitab betooni klass? 15.Normaalne-betooni koostisosad? 16.Betooni lisandid? 17.Täitematerjalide ülesanne? 18.Milleks on vaja plastifikaatoreid= 19.Mis on tihendamise eesmärgiks = 20.Milleks kasutatakse mörte ? 21.Kuidas jaotatakse mörte ostarbe järgi? 22.Mördile esitatavad nõuded? 23.Krohvi eesmärgid?
alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid)
· Pahtelsegud (viimistlussegud) · Hästi töödeldav · Plaatimissegud · Rahuldava tugevusega · Vuugitäited · Lubimördiga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja · Peeneteralised betoonid Lubi-kipsmört Mördi valmistamine ja transport: · Lagede ja puitpindade krohvimisel Valmistamiseks 3 võimalust: · Vahetult enne pinnale kandmist lisatakse 0,2-1 osa · Valmistamine tehases kipsi 1 osa lubja kohta · Valmistamine ehitusplatsi segusõlmes Tsement-lubimört
tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral
Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20)
- perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
hoonele tekitada ohtlike ja pöördumatud kahjustusi, mida on hiljem väga kulukas parandada. 10 VIIDATUD ALLIKAD ] ,,FINNFOAM" [võrgumaterjal] Saadaval:https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/vundamendi-soojustamine/ [kasutatud 20 oktoober 2018]. [2] ,,WEBER" [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja- lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html [kasutatud 20 oktoober 2018]. [3] ,,RENO" [võrgumaterjal] Saadaval: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ [kasutatud 20 oktoober 2018]. [5] ,,KESKONNAAMET" [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon [kasutatud 20 oktoober 2018]. [5] ,,RIIGI KINNISVARA AS" [võrgumaterjal]
hoonele tekitada ohtlike ja pöördumatud kahjustusi, mida on hiljem väga kulukas parandada. 10 VIIDATUD ALLIKAD ] „FINNFOAM“ [võrgumaterjal] Saadaval:https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/vundamendi-soojustamine/ [kasutatud 20 oktoober 2018]. [2] „WEBER“ [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja- lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html [kasutatud 20 oktoober 2018]. [3] „RENO“ [võrgumaterjal] Saadaval: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ [kasutatud 20 oktoober 2018]. [5] „KESKONNAAMET“ [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon [kasutatud 20 oktoober 2018]. [5] „RIIGI KINNISVARA AS“ [võrgumaterjal]
Testitakse ka kulumiskindlust riiultrumlis ning killustiku puhul ei tohi see ületada 45%. Samuti sõltub betooni tugevusklass ka tema kasutusalast teekatte pealiskiht või aluskiht; ühe- või kahekordne Hüdrotehniline betoon Nagu juba üleval pool mainitud on tegu betooniga, mis puutub pidevalt veega kokku. Seega peab betoon olema veetihedam, väiksema soojaerituvusega ja ilmastikukindlam. Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse: W2-W20 Kuumakindlad betoonid Koostisesse võib kuuluda samott-killustik, kõrgahju räbu , andesiit, basalt jne. Kuumakindel betoon peab pikemat aega vastupidama temperatuuril +200 o C. Lisaks peen ja jämetäitele kasutatakse kuumakindlas betoonis veel peenike mikrotäide - selleks on mineraal pulber. Kuumuskindlad betoonid liigitatakse kolme gruppi: 1. Kõrgtulekindlad +1770 oC, 2. Tulekindlad 1580-1770 oC ja 3. Kuumakindlad alla 1580 oC. Happekindel betoon Kasutatakse eelkõige keemiatööstuste ehitamisel
aluminaattsemendi tugevus langeb. Keemiline püsivus on tal parem kui tavalisel tsemendil. Aluminaattsementi kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel. 22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm².
l 28 päeva Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni. Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18 oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised Betooni Betooni koostis [kg/m3] koostiskomp C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent Tsement 309 348 388 442 505 Killustik 1275 1269 1254 1243 1224
kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%
Mõlemast segust tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus. Vesi loetakse kõlbulikuks, kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest. Betooni kvaliteeti hinnatakse tavaliselt tugevuse järgi (võib saavutada kuni 200 Mpa survetugevuse). Muud kvaliteedi kriteeriumid on betoonisegu paigaldatavus (plastsus), kivistunud betooni säilivus ja kuivamine. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck, cube alusel. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel.
Tavalist portlandtsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. Tsemendi korrosiooniks nimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks. Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 7. BETOONID 7.1. BETOONIDE OLEMUS JA LIIGITUS *Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%.
Materjalikihi soojatakistus Soojaerijuhtivus Materjal Mahukaal kg/m3 W/(mK) Soojatakistus Kih paksus cm m2K/W Betoonid: 2400 2,10 15 0,07 raskebetoon 1000 0,49 30 0,60 kergbetoon 500 0,16 30 1,90 Müüritised: paekivist 2600 2,00 70 0,35
6. Järeldused Esimeseks korrapäraseks materjaliks, minu puhul mullbetooni, tiheduseks sain katsetuse tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga. Mullbetoon on väikese tihedusega, väga poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm.
betoneeritud konstruktsiooni massiivsusest ja ümbritseva keskkonna tingimustest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Sellisel juhul annavad külmumisvastased lisandid- kiirendajad oodatud tulemusi. Külmumisvastaste lisandite-kiirendajate doseeringud on üldjuhul 0,5-2,0 % tsemendi kaalust [6]. 3.3.2 Külmumistäppi alandavad külmumisvastased lisandid. Selliste lisandite hulka kuuluvad ained, mis alandavad oluliselt vee külmumistäppi, mistõttu betoonid jätkavad kivinemist ka temperatuuri langemisel miinuskraadidesse. Väga tugeva toimega on kaltsiumkloriid, naatriumnitrit ja potas. Esimese kasutamine raudbetoonis ei ole lubatud, kuna kutsub esile terasarmatuuri korrosiooni. Naatriumnitriti kasutamine võimaldab töötada temperatuuridel kuni -15 °C, potas kuni -25 °C ilma betooni soojustamata. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et potase mõjul kaotab betoonisegu kiiresti oma plastsuse ja hakkab tarduma
kahekordsest hõõrdenurgast. 2 248-Nimetage veskite tüübid tööprotsessi iseloomu alusel. Tsükliline,Pidev 254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad? Kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad,Üksteise suhtes kaldu asetsevatest paralleelsetest terastraatidest tööpinnaga kannelsõelad,Kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. Betoonid,Mördid 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? Trumli kallutamisega,Trumli pöörlemissuuna muutmisega, reversiga 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? Labade ja trumlite liikumine on vastassuunaline 278-Nimetage betoonisegude transportmasinad otstarbe järgi. Betoonitransportimise masinad suuremate vahemaade taha,Betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires
Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 9.7. KUIVSEGUD on valmis ehitussegud, milles puudub ainult vesi. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: • müürimördid, • krohvimördid, • pahtelsegud (viimistlussegud), • plaatimissegud, • vuugitäited, • peenteralised betoonid jne. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 9.8. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: • valmistamine tehases, • valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, • valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal.
Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui soolsus pole üle 2%
põletusahjudes. LUBJA KIVISTUMINE · LUBJAMÖRDID JA TOOTED KIVISTUVAD ALLES peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Toodeteks: · Kustutamata tükklupja · Jahvatatud kustutamata lupja · Kustutatud lubjapulbrina(hüdraatlubi) Ehituslupja kasutatakse: · Müürimörtide, krohvide ja ka kuivsegude valmistamiseks. · Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid. · Lubivärvid valmistataksepeene kõrgekvaliteetse kustutatud lubja baasil · Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudesnagu tekstiili-, paberi jms. Hüdrauliline lubi · lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Kipssideained jagunevad:
(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600.
Lubja kustutamine on eksotermiline protsess (eraldub soojus). Kivistumine toimub peale kustumist. Kasut.: müürimördid, krovhimördid, kuivsegud. Magnesiaalsideained: saadakse magneesiumkarbinaadirikka tooraine põletamisel ja jahvatamisel. Veega reag. saadakse uuesti kivistuv nõrk tehiskivi. Kivineb aeglaselt, kasut. põrandate valamisel, fibroliidi valmistamisel. Hüdraulilised sideained: Hüdrauliline lubi (kohaliku sideainena), romaantsement (maapealsed müürimördid, madalamargilised betoonid), portlandtsement tootmine: segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine), toorsegu põletamine klinkri saamiseks, klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks, tsemendi ladustamine ja pakkimine (märg meetod erineb natuke). Mida peenem on tsement, seda suurem tugevus, kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab korrosiooni merevees, suure aliidisisaldusega on tugevad ja kiirestikivinevad,
- perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65..
Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim. betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks:
1) kiudpolümeermaterjalid 2)kiudbetoonmaterjalid Kiudmaterjalide tüübid: 1) klaaskiud 2)süsinikkiud 3)sünteetilised polümeerkiud 4)teraskiud Rakendades jõudu kiududega armeeritud materjalile, kantakse pinge materjalilt üle plastsetele kiududele, mille tulemuseks kõrge tugevusega ja suure elastusega kompleks materjal Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED
9.7. KUIVSEGUD Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: *müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 9.8. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu-temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab
annaabi.ee 
