Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves HAPRAD KÜÜNED Referaat Tallinn 2014 Käed on uue tuttava tervitamisel käesurumisena esimeseks kontaktiks. Kätelt on abielusõrmuse abil näha, kas oled oma elu kellelegi pühendanud. Paljudes maades suudeldakse tervituseks kätt ning käed näitavad ebameeldivaid märke näritud küüntest või karedast käenahast! Siin on ilmselge emotsionaalne side meie ja meie käte ning küünte vahel. Alati on soovitav hooldada käsi, et nende välimus oleks kogu aeg meeldiv.
endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9)
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel juhul tuleks eelkõige tegelda oma põhihaiguse raviga ja alles seejäral, kui haigus on likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad
Juuksekarva pealispind on soomusjas. ● Inimese juuksed kasvavad kuus umbes ühe sentimeetri. ● Inimene muutub kiilaks kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad. Juuste tüübid ● Normaalsed juuksed - terved, läikivad, pehmed, siledad, hästi töödeldavad. ● Rasvased juuksed – vajuvad varsti pärast pesemist peadligi ja tunduvad rasvased ● Kuivad juuksed – tuhmid, katsudes karedad, haprad, katkevad, raske kammida ● Segatüüpi juuksed – juurte lähedalt rasused, otstest kuivad ● Keemiliselt töödeldud juuksed – kuivad, haprad, vajavad rohkem hooldust Juuste hooldus ● Normaalsed juuksed ● Pesta ülepäeva, maheda šampooniga ● Palsam – kaitsefaktoriga 15, et vältida juuste pleekimist ● Kahjustuste korral – õliravi ● Harjata iga päev
hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus, koostises, luudes lihastes lihaskrambid, haprad küüned, unetus, häirub fotosüntees Fluor Hammastes, luudes Hambakaaries Kaltsium Säilitab kudede pinget Lihaskrambid, haprad küüned Kaalium Veevahetus, aktiviseerib ensüüme, Osteoporoos, hüpokaleemia reguleeri närviimpulsside teket ja
raskestisüttivad(ei põle vaid söestuvad) süttivad(orgaanilised materjalid) · Millistel materjalidel määrab kasutusala tulekindlus? Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda pragunemiseta ja pärast koormuse eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju · Mis on materjalide plastsus? Omadus deformeeruda ilma pragunemistea ja peale koormuse eemaldamist säilida
karbiidide ja oksiidide baasil materjal Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? epoksüüdvaik polüestervaik vinüülestervaik Fenoolvaigud Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Koosnevad väliskihtides kõvematest lehtmaterjalidest (klaasplast, Al, vineer jt) Koosnevad pehmematest sisekihtidest (vahtplast, kummi, kärgmaterjal) Tehnokeraamika põhigruppideks on: oksiidkeraamika mitteoksiidkeraamika segakeraamika Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega keraamika sisaldab poore Komposiitmaterjale liigitatakse maatriksi järgi? metallmaatriksiga plastmaatriksiga keraamilise maatriksiga süsinikmaatriks Komposiitmaterjalide armeerimisel kasutatavate klaaskiudude peamised valmistamisviisid on? Klaaskiudude tõmbamine klaasimassit läbi tõmbesilma Klaasikiudude tõmbamine kuumutatud klaasitoorikust
gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, suuremate molekulidega ained on tavatingimustes tahkes olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad Nende lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest moodutada veega vesiniksidemied Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsete ainete iseloomustus Tahked Kõrge sulamistemperatuuriga Suure kõvadusega kuid haprad Vees praktliselt lahustumatud Ei juhi elektrit Ioonsete ainete iseloomustus Koosnevad ioonidest, mis on seotud iooniliste sidemega Kõrge sulamistemperatuur. Tahked Suure kõvadusega kuid mõnevõrra haprad Lahustuvad vees Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit
Elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes kasutatakse aga suure elektritakistusega sulameid, näiteks nikroom, manganiit. Halvad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. Plastilisus Enamik metalle on suhteliselt plastilised ehk plastsed, üks plastilisemaid on kuld. Kuna metallid on plastilised, siis saab kuuma metalli kuju muuta – sepistada, traadiks tõmmata, valtsida. Seetõttu saab metallidest töödelda ja sepistada väga erineva kujuga esemeid. Plastilisuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C
nuga, aga peab paremini korrosioonile vastu. Laminaat Libiseva teraga nuga terades kasutatakse mitut erinevat metalli, et panna kokku kihiline tera. Olenevalt materjalist, saab seda teha tugevamaks ja teravamaks. Titaan on metall, millel on hea kaalu-tugevuse suhe, on rohkem kasutuskindel ja paindlikum kui teras. Keraamilised terad on tugevad, haprad ja kerged. Noa tera püsib teravana aastaid ilma hoolduseta, kuid on kergesti purunev pillates kõvale pinnale. Nad on immuunsed tavalisele korrosioonile ja neid on võimalik teritada silikoonkarbiidist liivapaberil. Plastikust noad ei ole tavaliselt väga teravad ning on tihti sakilise teraga. Tihti on need ühekordseks kasutamiseks. Terasest noateri saab valmistada sepistades, või käiates. Sepistatud teri kuumutatakse ning peale kuumutamist antakse terasetükile kuju haamri või
KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes- teenistustes/1116-haprad-eakad-patsiendid-haiglas (16.10.2020) T. H. Ambrosi, L. H. Goodnough, H. M. Steininger, M. Y. Hoover, E. Kim, L. S. Koepke, O. Marecic, L. Zhao, J. Seita, J. A. Bishop M. J. Gardner, C. K. F. Chan. (2020). Geriatric fragility fractures are associated with a human skeletal stem cell defect. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/acel.13164 (16.10.2020) A. Clegg, J. Young, S. Iliffe, M. O
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega
Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid Philisandi jrgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, rnipronkse, berlliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei leta 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mningal mral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna helt poolt tagab laagri hea sissettavuse ja vastupanu lkidele ja teiselt vga kvad ja haprad osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kulumiskindluse. Sulami keemilise koostise ebahtlus likvatsioon on krvaldatav pikaajalise lmutamisega.
pehmed) Vees lahustuvus sõltub polaarsusest ja vesiniksidemete olemasolust. Kov. sidemetega mittemol. ained koosnevad kovalentsete sidemetega ühendatud aatomitest. On kihilise või kiulise ehitusega. Tavaingimustes tahked ja enamasti kõrge sulamistemp.'ga. Vees üldiselt ei lahustu ja elektrit ei juhi (va grafiit). Ioonsed ained ioonilise sidemega seotud ioonid, kõrge sulamistemp, tavaliselt tahked (kõvad kuid haprad), enamis lahustub vees hästi, sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit. Metallid metallilise sidemega seotud aatomid, tavatingimustes tahked, (kõvad, kuid haprad vms) , va Hg. Vees ei lahustu, head elektri ja soojusjuhid, metalse läikega. 7. 1) N: väliskihil on üks paar ja kolm paardumata. (üks täpipaar ja kolm üksikut siis) H: üks paardumata (üks täpp ainult siis) tekib kovalentne side vist.. N tõmbab kolme H `'täpid'' enda poole.. vms
mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid Kovalentne side molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side ioonvõre Metalliline side metallvõre · metall+mittemetall iooniline side
• Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu. • Hüpoparatüreoos põhjustab häireid Ca ja P ainevahetuses. Põhjused • Vigastused kaelapiirkonnas toimunud operatsioonide käigus. • Radioaktiivne jood • Liiga madal Mg tase veres (kahjustab PTH tootmist). Avaldumine • Kihelemine, tuimus, tundlikkusehäire d • Krambid kätes jalgades. • Kuivad juuksed, haprad küüned, kuiv nahk, hambaemaili kahjustus Hüperparatüreoidism on ületalitlus ehk üks või mitu kõrvalkilpnääret suureneb ning toodavad liiga palju parathormoone. • Organismist viiakse liigselt Ca välja. Avaldumine • Väsimus, nõrkus, depressioon. • Seedetegevuse häired, luude hõrenemine ja võimalus neerukivide tekkele. Kasutatud materjal • https:// en.wikipedia.org/wiki/Parathyroid_gland • https:// www.google.ee/search
Metalli õgvendamine. Õgvendamiseks nimetatakse lukksepatööoperatsiooni, millega kõrvaldatakse toorikute ebatasasus, kõverdumine ja teised kujudefektid. Õgvendamine on ettevalmistav operatsioon, mis eelneb metallide töötlemise põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Latt-, leht- ja varbmaterjali käsitsi õgvendamine.
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema
Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme
. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII NaCl;LiF;MgBr2;CaCl2;Na2O-kik soolad on joonilise ehitusega. kik leelised on NaOH,Na2SO4,K3PO4 iooniliste ainete omadused: tahked,haprad,krge sulamis temp,sulas olekus juhib hsti elektri voolu.
vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse. F Luudes, hambavaabas, hambakaaries Ca Luudes, hammastes, Osteoporoos- luude hõrenemine, osaleb organismi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame Hallutsinatsioonid, lihaskrambid, töös ja hormoonide tootmises Haprad küüned Hapnik Biomolekulide lõhustamine
töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed leelismetallid Na, Li, K
Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed – enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed – leelismetallid Na, Li, K
2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana
Teistsuguse värvusega on kuld ja vask. PLASTILISUS- enamik on plastilised, välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Kõige paremini sepistatav on kuld. Plastilisus puudub vähestel (antimon,vismut,mangaan), nad on haprad. KÕVADUS-metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid K ja Na on nii pehmed, et neid saab lõigata noaga. TIHEDUS enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle (Li,Na,K). Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergeteks ja rasketeks.
kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige,
täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil
elavatele muulastele. Kui Eestis asuvates vene koolides väiksest peale õpetada lastele huvitavamalt ja rohkem eesti keelt ja ajalugu, siis hakkaksid võib-olla ka muulased eesti ühiskonna probleemidest huvituma, mida nad tegelikult peaksidki, sest ka nemad elavad siin. Üldiselt on asi suhtumises, kui noored seda parandaksid, siis oleks kõik võimalik. Õpilased peavad lõpuks ikkagi ise aru saama, et eesti keel, kultuur ja ühiskond on haprad, kuid ilusad asjad, mis seovad ja ühendavad meid, ning et neid tuleb kaitsta ja edasi arendada, andes neile ka tuleviku. Ühine keel ja ühiskond on need, tänu millele on meil oma riik, kui me neid ei kaitse, kaob ka meie riik.
Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu. Iooniline side esineb + ja ioonide vahel(soolades, alustes, metalli oksiidides). - elektronide üleminek metallilt mittemetallile - X>1,9 Ioonsete ainete iseloomulikud tunnused: - kõvad, kuid seejuures haprad - sulamistemperatuur on üsna kõrge(u.800°C.) - enamik lahustub hästi vees - head elektrijuhid Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida · Jääs on kõik veemolekulid seotud vesiniksidemega · Vees on 2-4 molekuli omavahel seotud
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ).
kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. Metallide tihedus. Metallide tihedus erineb laiadespiirides.Kõige kergem metall on liitium.Liitium on veest kergem u.2 korda. Veest kergemad on ka naatrium ja kaalium:
tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu, elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud energiavarude
Lehtköögiviljad Referaat Juhendaja: Pärnu 2008 Jääsalat See salatitaim on saadud kähara lehtsalati ja ameerika peasalati õnnestunud ristamisel. Jääsalati lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna. See omadus on eriti väärtuslik segasalatite tegemisel, sest jääsalat hoiab salati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wok-roogades. Säilib külmkapis hästi. Bataaviasalat
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel
Alati kasutage neid juustehooldusvahendeid, mis vastavad juuste tüübile ja nende erinõuetele. Sampoon puhastab juukseid ning valmistab neid ette nende jargnevaks hoolduseks. Spetsiaalselt väljatöödatud balsam parandab juustestruktuuri. Tungides juuste sisse nad annavad juustele komponente mis on vajalikud taastamiseks (kerotiin, proteiin, vitamiin), samuti annavad juustele niiskust, mis hoiab neid kuivanemisest kui juuksed on haprad ja kergesti murduvad. Nad muutuvad siidisteks, oivaliselt läigivad, see tähendab, et nad on terved.
kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8. Keemilise sideme tüübid: iooniline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, metalliline side,vesinikside. 9. Ioonilistee ainetele on omased: · Kõvad, kud haprad · Üsna kõrge sulamistemperatuuriga · Sulatatud kujul juhib elektrit. · Iooni vesilahus juhib hästi elektrit. 10. 11. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest vesi paisub jäätudes. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud
elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Iseloomusta leelis- ja leelismuldmetallide oksiide, hüdroksiide ja soolasi (füüsikalised omadused). oksiidid hüdroksiidid soolad valged tahked, imevad valged kristalsed ained, kõvad, haprad, valged, niiskust tugevalt hügroskoopsed, kristalsed, kõrge lahustuvad vees sulamistemp, tugevad elektrolüüdid Mis on anioniit, milline on tema tööpõhimõte. On anioone vahetavad ioniidid. nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-) hüdroksiidioonide vastu Mis on kationiit, milline on tema tööpõhimõte.
Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike. Metallid ->0,7-2,2 ; Mittemetallid->2,3-4,0 Ühendite eristamine EN järgi: Kui EN vahe on E=0 siis on tegemist lihtainega. NT: N2 ; H2 MPKS. E väiksem kui 1,7 on PKKS
Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. 22. Metallide iseloomulikud omadused seoses metallivõre ehitusega: · Juhivad hästi elektrit · Juhivad soojust · Enamused on plastilised 23. Molekulaarsed ained : · Madal sulamis- ja keemistemperatuur · Tahked ained pehmed Atomaarsed ained: SiO2 ; CuO ; Al2O3 ; Fe2O3 · Tavatingimustes tahked · Enamasti kõrge sulamistemperatuuriga · Kõvad kuid haprad · Lahustumattud · Ei juhi elektrit
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt
Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks.
Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). 4 Pronks Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja teiselt väga kõvad ja haprad osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kulumiskindluse. Sulami keemilise koostise ebaühtlus likvatsioon on kõrvaldatav pikaajalise lõõmutamisega
eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali
8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus. · Metallivõre juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad. · Ioonvõre suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei lahustu ja elektrit ei juhi. · Molekulvõre madal või mõõdukas sulamistemp., aurustuvad kergesti, pehmed, vees lahustuvad vähe või üldse mitte. · Vesinikside suurendab aine tihedust, tõstab sulamis ja keemistempi. · Parandab lahustuvust vees. 10
(Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike
Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi kas põllumajanduses , vähendatakse muldade hapelisust Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side. *kõrge sulamistemp. *plastilisus puudub,kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad. *enamasti valged *tugevad elektrolüüdid. Lahustuvus vees on erinev, Leelismetallid SOOLAD reegline hästilahustuvad *Leelismetalli katiioonide vastastiktoime anioonidega on nõrk. *leelismuldmetallide katiioonide vastastiktoime anioonidega vastastikmõju On tugevam., sest katioonide iooniraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad. Paljud leelismuldmetallide soolad on seetõttu vees vähelahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade vesilahused on neutraalsed nt NaCl,BaBr2.
poole ühist elektronipaari. 9. Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele. 10. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel. 11. Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid. Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall polaarne side NO2, CO2, CH4 sest koos on kaks mittemetalli mittepolaarne S8, O2, Br2, C sest on ainult üks aine 15. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. 16
annaabi.ee 
