Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe) (0)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8.
Mahumass : ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega).
Poorsus :näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus, jne.
Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste.
Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp.
Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust ( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks.
Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta.
Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des.
2. EM termilised omadused:
Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks.
Soojamahtuvus :soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga .).
Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( šamott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis).
3. EM mehaanilised omadused:
Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.
Survetugevus : kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala.
Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind.
Paindetugevus : Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1- talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud.
Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust.
Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul.
Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil.
Elastsus :omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit.
Plastsus :kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium ).
Haprus : omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid , malm ).
Muud EM omadused:
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed , leelised, soolad , gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega.
Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon , plii, vesi.
Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained , põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa : ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater ) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada . Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale.
4. Puidu siseehitus ja omadused:
Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit - lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne )ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem.
Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit).
Tähtsamad puuliigid :
Mänd, kuusk , kask , tamm, saar, sanglepp, haab .
Puidu omadused:
Värvus:valge, kollakas , pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus( sinakas , hallikas, rohekas ) annab märku puidu haigestumise kohta.
Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad , mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal , tangentsiaal lõige)
Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores ( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%.
Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt.
Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2).
Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64.
Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine ( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures.
5. Puidu vead – Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus – välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad – rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine – puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3) majaseened Putukakahjustused – nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp , laevaoherdi. Kasvuvead – rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud – keerdkasv , salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik.
6. Puidu kaitse mädanemise vastu – kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted – eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted – töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad( naatriumfluoriid , naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud. 3)antiseptilised pastad – koosnevad antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. 4)antiseptilised värvid – värv või lakk , millele lisatud mürkainet (pinotex).
7. Puidu kuivatamine – Enne kasutamist puit kuivatada vajaliku niiskuseni, saavutatatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Peamised kuivatamise meetodid:
Õhkkuivatamine – toimub välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt sademekaitsega. Kuivab seni, kuni muutunud õhkkuivaks (15-20%). Plussid – kõige odavam, ei vaja tehnilisi seadmeid. Miinused – Pikk kuivamisaeg (20-40p), niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, majanduslikult kahjulik. Kamberkuivatamine –toimub spets . Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid – Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused – kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind.
8. Puidust ehitusmaterjalide liigid – Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid – kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30-8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2) Saematerjalid – saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud , paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted – peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22-37mm), voodrilauad , piirlauad ja liistud , sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid – kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5) Puitkiudplaadid (paksus 3-25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid( siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid (vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks . 6)Puitlaastplaadid – valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud.
9. Malmid
TOOTMISE PÕHIMEETODID:
Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak ,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts.rauamaakide liigid on magnetiit ; hematiit;limoniit jne. Maakide rauasisaldus võib olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut. kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand ,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel.
OMADUSED
Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani ,väävlit, fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor -muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki ;
1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm.
Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.
2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks .,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud.
3.ERIMALMID
On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust .
10.EHITUSTERASED
Metallidest ehit.mat.-d on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jag. Must-ja värvilisteks metallideks.Mustad metallid jagunevad süsiniku sisalduse järgi malmideks ja terasteks.
TERASE TOOTMISEL on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.Terase tootmiswe põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga(põlet. välja)
Peam.terase tootm. Meetodid on;
1. Konverter -ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spets,anum)ja metallist puhutakse õhk läbi.Süsinik eraldub kiirelt(15...30 min). Tootlikus kõrge.kuid protsess on raskesti juhitav ja kvaliteet ei ole kõrge ehk madal.
2.Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui tahkes olekus. Süsiniku ”väljapõletamine” toimub metalli pealispinnalt.Protsess kestab 4...8h ,on kergemini reguleeritav ja terase kvaliteet on hea.
3.Elektersulatusmeetodi puhul toimubmetalli sulatamine kaarleekahjus.Protsess on hästi juhitav ja saadakse kõrgekvaliteetne teras.
Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid,mis lähevad edasisele töötlemisele.Valatav teras jag. keevteraseks ja rahulikuks teraseks.Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veeleraldub(teras keeb ) ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud.Toodetakse veel vahepealset-poolrahulikku terast.
Terase omadused määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on:tõmbekatse, paindekatse ,kõvaduse ja löögitugevuse määramine.
11.METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE
TERASE OMADUSED;
Määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on:
1.Tõmbekatseseisneb selles,etpulgakujuline katsekeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks.Tõmbekatsegamääratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir , tõmbetugevus ja suhteline pikenemine .
Teraspulga venitamisel on selle deformatsioon algul proportsionaalne jõu suurenemisele,siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus .Seda nimet.terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks.Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures.Ühikuteks on N/mm2,kg/cm2 või kg/mm2.
Suhteline pikenemine näitab,mitu % teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam teras, seda vähem venib.Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne.
2.Terase kõvadusthinnatakse sel teel,et metalli pinnasse surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli.Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus vastava valemiga.
3.Paindekatse
4.Löögitugevuse määramine.
Metallide kõvadus ja tõmbetugevus on enamvähem kindlas seoses.Rt=k x 0,35Hb,kus k on koefitsent,mis sõltuvalt metallist liigist on : teras-0,35, malm-1,0, alum.-0,4, pronks ja messing -0,26.
12.METALLIDEST EHIT.MAT.ID
Valtsmetalltooted.
Moodustavad suurema osa ehitusel kasut. metallmaterjalidest.Valtsitud tooted valmist. Peamiselt terastest,vähemal määral ka alum. Ja vase sulamitest.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimet. profiilideks
Tähtsamad on:
-ümarteras(d =5mm ja suurem)
- traat (d alla 5mm)
-ruut-teras
- latt -teras
-leht-teras(paksus 4mm ja suurem9
-plekk(paksus alla 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne,must või tsingitud plekk.
-torud võivad olla õmblusets( peenemad ),valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad),mustad või tsingitud.
-võrdkülgne nurkteras ,
-erikülgne nurkteras,
-karpteras,
- topelt T-teras(I-teras),
-rööpad,
-mitmesugused eriprofiilid(vaata õpikust lk.26)
Tõmmatud toodetest
-traat(läbimõõt alla 5mm), terasest ,vasest,alum.st
-peenemad ümarterased,
-peenemad torud(teras,vask,alum.)
Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist , pronksist või alum-st
-kanalisatsioonitorud(malmist)
- torude liitmikud
-mitmesug.ahjutarbed,
-keskütte radiaatorid ,
-kraanid ja ventiilid (peam. Pronksist)
Sarrusteks( armatuur ) nimet. terasvardaid, võrke või karkasse,mis betooni valamisel aset. Tema sisse.Nii saadud materjal on raudbetoon . Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.
Sarrustena kasut. kas siledfa- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasut. ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.(joonis.õpikus lk.26)
Metallpeen-mat.-st tähtsamad on:
-naelad tehakse madala süsiniku sisaldusega traadist,võivad olla ümmargused või kandilised,ermõõtu jne.
-puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud.
-eriotstarbelised kruvid .kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid,
- poldid ,
-needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga.
-riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks,
-peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.)
(joonis õpikus lk 27)
13. Metallide korrosioonikaitse

legeerimine -metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske

oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht

fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht

kuumkatmine -metall kaetakse mõne muu sulametalliga

galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht

plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht

lakkimine, värvimine

konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga
14. Tardkivimid
Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad , tugevad ja raskelt töödeldavad.
Purskekivimid -tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged.
Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel.
Koostis: kvarts , põldpagu, vilk ja tume mineraal.
Graniit kristalliline kivim , kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks.
Omadused:

suur survetugevus (120...300 N/mm2)

väike tõmbetugevus

suur mahumass

väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust)

suur külmakindlus

suur soojajuhtivus

suur kõvadus

suur kulumiskindlus

hästi poleeritav

väga dekoratiivne
Peamised ehitusmaterjalid graniidist :
1. killustik
2. silutuskivid
3. äärekivid
4. välistrepi- astmed
5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks
6. skulptursed detailid
15. Settekivimid
Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid . Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt. Koostis: kvarts, kaoliniit , kaltsiit , magnesiit, dolomiit ja kips.
16. LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE
Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel.
Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid:
- murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel;
- purustamisega toodetakse killustikku ;
- klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks ;
- tahumisel täksitakse kas kõik või osa kivipindu tasaseks;
- saagimisega toodetakse igasuguseid plaate ;
- hööveldamisega töödeldakse suuremaid tasapindu (nt trepiastmeid);
- lihvimine toimub spetsiaalsete abrasiivketaste abil ja sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi;
- poleerimine toimub pehmest materjalist ketastega ja ta annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid.

17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID
1)Sõmerad looduskivimaterjalid:
Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist)
- Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel.
- Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud ) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina.
- Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm. Terad on väga õhukesed ja plaadikujulised. Sellest tingituna on märgsavi väga plastne ja veetihe. Savi kasut. keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel.
2)Murtud kivimaterjalid
Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel või murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
- Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fraktsioonidesse: 4-8, 8-16, 16-32, 32-64 mm või 5-10, 10-20, 20-40 ja 40-70 mm. Harva kasut. ka üle 70 mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne.
Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik.
- Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (3-8 mm). Samuti kasutatakse ka graniit või
paekillustiku sõelmeid (0-5 mm).
- Müürikivid tehakse meil peamiselt lubjakivist, harvem dolomiidist ja nad kujutavad endast 20-50 kg raskusi kivitükke. Lubjakivi on kihilise ehituse tõttu enamvähem ühtlase paksusega (60-240 mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30 N/mm2 , veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit.
3)Korrapärased kivimaterjalid
Korrapärasteks loetakse materjale, millede vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
- Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg.
Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Soklikivide paksus on 40-150 mm, pikkus 300-1000 mm, survetugevus vähemalt 80 N/mm2 ja külmakindlus vähemalt 50 ts.
- Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7-20 mm) liimitakse seintele , paksud (20-60 mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide pikkus on 200-800 mm ja laius 100-400 mm. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50 N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate.
- Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Terratsoplaatide (suurus on kõige sagedamini 300 x 300 x 28 mm). Kivist põrandaplaate kasutakse seal kus on vaja suurt veekindlsut ja kulumiskindlust.
4) Kivist ehitusdetailid
- Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel vähemalt 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks.
- Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind.
18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE.

Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse.
Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine).
Keraamilised materjalid jagatakse poorseteks (veeimavus üle 5 %) ja tihedateks (veeimavus alla 5 %). Poorsete materjalide hulka kuuluvad enamik telliseid ja tihedateks materjalideks on enamus keraamilisi plaate.
Keraamika toormaterjal – savi
Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal - kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse.
Tähtsamad eesti savid on järgmised: kambriumi sinisavi , devoni savi( punakaspruun ), kihiline viirsavi, Joosu savi ( tulekindel ) jne.
Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel. Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal. Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi:
- kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid;
- 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks;
- 700-1000 juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu.
- üle 1000 juure kõige kergemas saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb(paakub)
-temp edasisel tõstmisel sualb kogu savimass. Savide lõplik sulamistemp kõigub suurtes piirdes (1100-1700C)
Keraamiliste materjalide valmistamine
Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse - või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistes etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine , kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine
- Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul mõnikord kuivatatakse. plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid.
- Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks.
Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel.
- Toodete kuivatamine on vajalik seeparast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80-90 °C.
Kuivatamise kestvus sõItub toote mõõtmetest. Telliseid kuivatatakse 1-3 päeva.
- Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60-120m. ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temp.tsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Põletustemp telliste puhul on 900-1000C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250 -1300C. Põletamise aeg sõltub massiivsusest ja toorainest . Telliseid põletatakse 1,5-2 ööpäeva.
- Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuursegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest, mõne metalli ühendist ja veest. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal.
19. SAVITELLISED
Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid.
Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm.
- Täistellise standardmõõdud on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250,-200, 175, 150, 125, 100. Mark näitab tellise keskmist survetugevust (kg/cm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8 %. Külmakindlus peab olema valiemalt 15 tsüklit, mahumass 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg.Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel.
- aukktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm( moodultellis ). Auktelliste mahumass on 1300- 1450 kg/m3, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100.
Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.
- Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis .
Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline või harjaspind. Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel.
- Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi.
Nõuded fassaaditellistele on põhiliselt samad, mis viimistlustellistele.
- Nurktellised jagunevad kahte alaliiki - lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Omadused ja pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel.
- Klombitud tellisel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja Valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks.
- Ahjutellis on tavaliselt kuumakindlam, ta kuulub raskeltsulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65,250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad (150, 125,100,75). Ahjutelliseid kasutatakse ahjude , pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks .
- Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm, mark vähemalt 200, külmakindlus üle 25 tsükli, temperatuuritaluvus vähemalt 700 C.
Eestis on tehtud ka kiilukujulisi korstnatelliseid (suurte ümmarguste korstnate ladumiseks)
- Samott -tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist , millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud Samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse vaga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad).
Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad vaga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne).
- Klinkertellis valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (1200 - 1250 C juures), jahutatakse maha väga aeglaselt. Mõõdud 220 x 110 x 65, 257 x 123 x 57 mm (Soome tellis). Nad on suure tugevusega (margid 400, 600 ja 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas -pruun.
Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne.
- Poorsed tellised jagunevad peen-ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi voi treepeliga. Need on peenpoorsed mineraalid , mahumassiga 800-900 kg/m3.
Jämepoorse tellise savile segatakse juurde saepuru või turbajahu, mis telliste põletamisel välja põlevad ja tekitavad suuremaid poore.
Poorsete telliste mahumass on 1200- 1400 kg/m3 ja mõõtmed 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 140 mm. Nende telliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem ja kasutatakse peamiselt seinamaterjalina.
-. Antiiktellis tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. kasutatakse neid restaureerimistöödel.
-. Erikuiulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi-
-. Telliste tähistus toimub tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT 65 tavaline täistellis, paksus 65 mm;
VTT 65 viimistlustäistellis;jne
20. Savitelliste tugevusklassi määramine
Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2)
21. Katusekivid ja keraamilised plaadid
Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive. Orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400 mm, laius ca 200 mm ja paksus 10...12 mm.
Nõuded katusekividele:

kivid peavad 150 m kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min

otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70 kg koondatud koormist

kivide külmakindlus 25 tsüklit

1 m2 kivikatuse kaal märjalt mitte üle 50 kg

kivide veeimavus mitte üle 10%

kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi tükkideta
Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma -põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid.
Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050.. .1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis - seguga . Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata . Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra).
Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100. ristküliku või kuusnurkse kujuga.
300 mIn), paksus 5, 10 mIn; nad võivad olla ruudu,
Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja täiendavat viimistlust .
Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5 mm, tavalisest savist plaatidel 5. ..7 mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid.
Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüriladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid).
Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200.. .500 mm ja paksus 20.. .30 mm. Neil plaatidel on tagumisel küljel väljaulatuv ribi , mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad (sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata.
Fassaadiplaatide külmakindIus peab olema ~25 tsüklit.
Mosaiikolaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20.. .50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse kuni I m2 suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele.
Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidestvõib moodustada igasuguseid mustreid.
22. Lubisideained
Õhklubi e. lubi on peamine lubisideaine. Lubi on üks vanimaid sideaineid .
Tooraine : Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. (CaCO3). Vähesel määral võib ta sisaldada ka magnetsiiti (MgCO3). Savi tohib lubja tooraineks olla kuni 6%. Lubja tooraineks sobivad puhtamad lubjakivid , marmorid, dolomiidistunud lubjakivid jne. Lubja tootmine seisneb kivimi põletamises vastavas ahjus. Enne põletamist tooraine purustatakse 100-150mm suurusteks tükkideks.
Põletamine: Lubja põletamine toimub tavaliselt vertikaalsetes šahtahjudes 1000-1200 C juures.
Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega.
Ahjust saadakse kustutamata lubi, mis kujutab endast tükkmaterjali.
Lubja kustutamine toimub lupja veega segades.
Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt.
Kasutamine: lubimörtides sideainena
Segamörtides plastifikaatorina
Lubivärvides ja silikaattoodete valmistamisel.
23. Lubja omaduste määramine.
Lubja survetugevus tavalises õhus kivistudes on 1,0 N/mm2. Rõhu all kivistumine annab tunduvalt suurema survetugevuse.
Kustumise kiiruse järgi jagatakse lubjad :
*kiirelt kustuvaks (alla 8 min)
*keskmiselt kustuvaks (8-25min)
*aeglaselt kustuvaks (üle 25 min)
Kustumiskiirus näitab mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini standardse katse juures.
Kvaliteedi järgi jagatakse lubjad kolme sorti.
24. Kips sideained
Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips ( CaSO4 .2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet.
Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg /m3
Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega.
Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4.
Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana
Kipsplaatide valmistamisel
Kipsbetoonis sideainena
Remonttöödel krohvi parandamiseks
Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel
25. Kipsi omaduste määramine
Iseloomulikuks omaduseks on kiire
tardumine ja kivistumine.
Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge ja samas kips ei põle.
Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning
tundlikkust niiskuse suhtes.
Tähtis on teada, et kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest.
Plaadi tugevus risti- ja pikisuunas võib erineda isegi kaks korda
dekoratiivsus, väike tihedus ja mass.
Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus.
27. Portlandtsemendi omadused ja kasutamine
Portlandtsemendi kasutamine:
mitmesugustes betoonides ja betoontoodetes; raudbetoontoodete valmistamiseks; mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides.
26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine
Portlandtsemendi tooraineteks on:
-75....78% lubjakivi
-22...25% savi
- sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks
sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka.
Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega.
Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on
lubjakivid, savid ja looduslik kips.
28. Tsemendi eriliigid
4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid
Tsemente jaotatakse EN 197 põhjal kas koostise järgi:
• Portlandtsemendid
• Putsolaantsemendid
• Komposiittsemendid
Peale selle võidakse eristada näiteks:
• Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid
• Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit
• Valged portlandtsemendid, kus rauaühendieid on vähem kui tavalises portlandtsemendi
klinkris
• kasutusomaduste järgi võiks näitena loetleda tsemendi eriliike•:
• Kiirkivinevad (R )
• Sulfaadikindlad (SR)
• Madala soojuseraldusega (LH)
• Leeliskorrosioonile vastupidavad (AR)
• Väljalahustumiskindlad
• Merevees püsivad
• Hüdrofoobsed
muid omadusi ei leidnud:
OMADUSED  Survetugevus, Mpa      1-päevaselt  14 ;   2-päevaselt  27 ;   28-päevaselt  51 ;   Tardumisaja algus, min  200 ;   Koostis %:      Portlandtsemendi klinker koos kipsiga   96 ;    Lisakoostisosad (lubjakivi)  4 ;   Peenus, m2/kg   330 ;   Mahumass kg/m3 (ehituslik, puistes)  1200
29)Tsemendi omaduste määramine

• Veesisaldus-tehakse 25…30%-lise veesisaldusega tsemendi- taigen ja asetatakse see Vica seadmesse.Seadme nõelasendatakse 10 mm jämedusega vardaga ja seda lastakse taignasse vajuda 30sek.Tsemendi sisaldus on normaalne siis kui varras jääb anuma põhjast 5..7mm kõrgemale.
  
• Tardumine-Vica seadme abil.Tehakse normal-plastsusega segu ja valatakse see seadme tüvikoonusesse.Standartset nõela lastakse vajuda segusse iga 30 sek järel.Tardumise alguseks loetakse hetke mil nõel esimest korda anuma põhja ei vaju ja lõpuks hetke mil nõel ei vaju segusse üle 0,5mm.
  
• Mahupüsivus-Proovikeha keedetakse ,aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire .
  
• Jahvatuspeenus-Sõelast ,millel on 4900 ava/cm2,peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist .Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g. Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind.
  
• Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3.
  
• Tugevusklass -Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes ja nendega määratakse pained-,tõmbe- ja survetugevus.
  

30)Raskebetooni koostis materjalid
Raskepetoon koosneb sideainest(portlandtsement,põlevkivitsement),veest,peentäitematerjalist (liiv),jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest(nt erinevad plastifikaatorid).
31)Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll

• Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele.Igale sõelale jäänud liiv kaalutakse ja väljendatakse %-des liiva kogukaalust.Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse.
  
• Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse.
  
• Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest.
  
• Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega.Üks segu tehakse uuritava ja teine puhta joogiveega.Muus osas segud võrdsed.Tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus.Vesi on kõlbulik,kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest.
  

32) Betoonisegu plastilisus ja selle määramine
Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest:

• Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem)
  
• Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi ,seda plastsem)
  
• Tsemendi liigist
  
• Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem)
  
• Plastifikaatorite sisaldusest
  

Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine .Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes.
33.Betooni tugevus.
Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest ( peenike , keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel. Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga - k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust.
R28 = k X Rs (N/mm2)
Koefitsiendi k suurus sõltub proovikeha mõõtudest ja on 10 cm kuubi puhul 0,9; 15 cm puhul 1,0 ja 15 cm puhul 1,1. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks.
Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8- 15 korda väiksem. Seepärast käsutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides.
Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement , seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem.
Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni.
Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga:
R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, Rt - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt:
Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65,
Q keskmised materjalid A = 0,60,
Q madalakvaliteedilised materjalid A = 0,55.
Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem).
35. Betoonisegu
Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimeline segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trumli seinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trumlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trumli maht, mis võib olla 100...5000 1.
Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist - doseerimisest ja segamisest.
Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide hulkade väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trumli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda käsutatakse peamiselt tehastes . Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil.
Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja vee hulka tuleb selle võrra vähendada.
Materjalide segistisse asetamise järjekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja % veest ning segatakse, seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi.
Vajalik segamise aeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad
pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõigub 1.. .3 minuti piires.
Segamisel segu tiheneb ja maht väheneb. Mahu vähenemist iseloomustab segu väljaandvuse tegur (β):
β= Vb / Vt+ V l+ Vk= 0,65...0,72, kus
Vb - segistist saadava segu maht, V l - segistisse asetatud liiva maht,
Vt - segistisse asetatud tsemendi maht, Vk - segistisse asetatud killustiku maht.
Saadava betoonisegu maht on veidi suurem killustiku mahust.
Betooni transpordi segistist paigalduskohale võib jagada kahte ossa: ehitusplatsi väline- ja sisene transport.
Betoon tuuakse tehasest ehitusplatsile tavaliselt autosegistiga, harvem ka kallurautoga. Kallurautoga transportimisel esineb kaks tehnoloogilist probleemi - segu tardumise ja kihistumise oht. Tardumine oleneb peamiselt ajast ja vähem temperatuurist. Segu valmistamisest tema paigaldamiseni ei tohiks minna üle 1 tunni. See määrab ära betooni võimaliku transportimise kauguse (linnades 20...25 km ja maa­rajoonides 30...35 km). Segu kihistub transpordil esinevate tõugete mõjul ja ta muutub ebaühtlaseks; jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad pinnale. Autosegisti käsutamisel need probleemid jäävad ara, sest segamine võib toimuda sõidu ajal.
Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valamistoobri ja kraana abil.
Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kõhe ühendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatorite võnkesagedus on 2000.. .6000 võnget minutis ja amplituud 0,1... 1 mm.
Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on:
□ pindvibraator kujutab endast vibreerivat plaati , mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, käsutatakse õhemate kihtide korral;
Q sügav- vibraator kujutab endast vibreerivat nuia , mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda
käsutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks ; O vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda käsutatakse tehastes monteeritavate
detailide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal.
Vähemal määral käsutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise:
□ vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve;
O vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimise ajal betoonist õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb
märksa tihedam;
Q tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; Q tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikade betoonide puhul.
Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda
veel täiendavalt siluda.
Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb tagada betoonis oleva niiskumise säilimine 10... 15 päeva jooksul (tsement on vesi-sideaine, mis niiskes keskkonnas kivistub kiiremini). Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile.
36. Betooni kivistumine
Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kurelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 2 aasta pärast on betoon ca 2 korda tugevam kui tema tugevusklass.
Sageli on vaja teada betooni tugevust teatud aja möödumisel (nt enne raketiste mahavõtmist). Seda võib arvutada järgmise valemiga:
Rn = log n /log 28 x R28 (N/mm2), kus
Rn - betooni tugevus n päeva vanuselt, R28 - eeldatav betooni tugevusklass,
n - päevade arv.
See valem kehtib norm. kivistumistingimuste puhul, st t° +20 °C ja õhu suhteline niiskus 90... 100%.
Talvine betoneerimine
Talvistel betoonitöödel tuleb betooni 3... 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil.
37
Kerged ja ülikerged betoonid.
Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid.
Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimsskivi,vulkaaniline tuff , lubituff, karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina.
Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole.
Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus .Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik.
Orgaanilistest materjalidest kasutatakse kõige enam saepuru (soovitavalt okaspuu). Saepuru peab olema sõelutud. Puidu suhkur peab olema lagunenud,seepärast ei tohi puitolla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis nimetamisväärselt kasutatud.
Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, mahumass ja soojajuhtivus.
Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm”. Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C)
Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/mˇˇˇ ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C
Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15.
Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina.
Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides.
Mullbetoonid
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm
Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi:

• isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks,
  
• konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi
  
• konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3)
  

Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht - ja gaasbetooniks.
Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse.
Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse
Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.
Gaasbetoonile antakse struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiinium pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement , siis tuleb lupja juurde lisada. Lubja ,alumiinium ja vee vahel toimub reaktsioon :
2Al+3Ca(OH)2+ 6H2O =6H2O.Al2O3.6H2O+3H2
Eraldav vesinik paisutab segu.
Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv , sejarel alumiinium pulber. Segu tuleb kohe valade vormidesse.Taardunud segu on kergesti lõigatav.
Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega.
Eestis on toodetud mullbetoone lubja baasil (millsilikaltsiidid) ja põlevkivituha baasil (mullkermiidid).
38
Kiudbetoon ja isetihenevbetoon
Armeeritakse disperssete kiududega. Teraskiud või sünteetilised kiud pikkusega 10-
50mm. Kiud peavad olema leelisekindlad.
Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees:
Suurem painde-, tõmbetugevus;
Kõrgem pragunemiskindlus;
Kõrgem pinna löögikindlus;
Lihtsustub tehnoloogiline protsess;
Väiksem töömahukus;
Võimalik juhtida pragude tekkimist;
Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust;
Võimalik vähendada plaatide paksust;
Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga.
Kiude lisatakse ~30kg/m3. Kiudude kasutamine on peenema teralise betooni puhul efektiivsem
(täitematerjali max. tera suurus ei ületa 10mm).
Kiudbetooni purunemine :
Ei toimu järsult;
Läbiva prao teke suurematel deformatsioonidel;
Mehaaniliste löökide korral kaitseb betooni sügavamaid kihte kauem (betoon ei murene
pinnalt);
Probleemid:
Betoonisegu töödeldavus halveneb;
Peenmaterjalide hulga suurenemine;
Betoonisegu segamine _ fiibrid viiakse segusse alguses koos jämeda täitematerjaliga;
Kasutades agressiivses keskkonnas, vajab korrosioonikaitset _ teraskiud.
Enimkasutatavate teraskiudude tehnilised andmed on toodud alljärgnevatel joonistel:
HE 1/50
Mõõdud:
Kiu läbimõõt: 1mm ± 0.04mm
Kiu pikkus L: 50mm ± 2mm
 Haagi pikkus l ja l`: 1 – 4mm
Haagi kõrgus h ja h`: 1.8mm -0/ +1mm
Painutatud nurk a ja a`: 450 (min. 300)
Kiu tõmbetugevus: min. 1100 N/mm2
TABIX 1/50
Mõõdud:
Kiu läbimõõt d: 1mm ± 0.03mm
Kiu pikkus L: 50mm +2/ -3mm
Laine sügavus w: 0.65mm
Laine pikkus _: 8mm
Kiu tõmbetugevus: 1100 N/mm2
Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus
on 10…25 mm sõltuvalt kiutüübist. Kiuga vähendatakse eelkõige betooni varase ehk plastse
perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad.
Sünteetilise kiu kogus on praktikas 0,9…2,0 kg/m³.
ISETIHENEVBETOON
Milleks?
Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste
arvuga;
Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise
võimalus.
Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab:
 Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus;
Lühendada betoonivalu kestvust;
Müra ja vibratsiooni vähenemine;
Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone;
Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid;
Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele.
Isetiheneva betooni omapära:
Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja
täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada
mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid , kui tegu on
keerukate konstruktsioonide, vormide või väga tiheda sarrustusega, mis muudavad
tihendamise keeruliseks või isegi võimatuks.
Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse
laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul.
Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm.
Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega
kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed
või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral.
Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega
kihistu .
Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga.
Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel,
mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu
oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus . Liikuma sundiv
jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks
suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm)
hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid , polüsahhariidid või
mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed
isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi
omadusi.
Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon
vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist.
Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16 (20) mm. Betooni võime
voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel . Suurem Dmax
on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema
väljanägemisega.
Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde
lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning
töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati
konkurentsivõimeline.
39
Betooni keemilised lisandid.
BETOONILISANDID
1. Keemiliste betoonilisandite liigitus
Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid
tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks.
Euronorm EN 934-2 annab järgmise keemiliste lisandite klassifikatsiooni:
Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid
Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid
Õhku manustavad lisandid
Veehoidvust tõstvad lisandid
Tardumist kiirendavad lisandid
Kivinemist kiirendavad lisandid
Tardumist aeglustavad lisandid
Hüdrofobiseerivad lisandid.
Mõni lisand võib olla koostatud nii, et tal on samaaegselt mitu neist funktsioonidest.
Lisaks sellele on mitmesuguseid teisi lisandeid, mis ei ole kajastamist leidnud EN934-
2 nimistus. Need on näiteks lisandid injekteerimiseks, lisandid müüri- ja
krohvimörtidele, pigmendid , polümeersed lisandid, gaasitekitajad jms.
40
Raudbetooni olemus ja võrdlus teiste materjalidega.
Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb beroonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude.
Betoon ja terase kooskasutamist järgmised asjaolud :

• betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele
  
• betoon nakkub küllalt hästi terase külge
  
• betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid
  
• betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosioni eest
  
• tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest.
  

Valmistamise viisi järgijaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks.monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis , mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles pärast betooni kivistumist monteeritakse kohale.
Raudbetoonikonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrasega, taspinaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud, harvem traadiga seotud.
Raudbetoon on suhteliselt uus materjal, kuid on kujunenud juba üheks tähtsaimaks ehitusmaterjaliks. See tingitud tervest reast raudbetooni väga headest omadustest.

• raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi)
  
• Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
  
• Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone
  
• Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust.
  
• Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes).
  

41. Raudbetoondetailide valmistamine
Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta
Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist
Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsiooni-materjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mulIbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80.. .120 mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest
Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge.
Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab t~llise mõõtudele (120 või 250 mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puh~l ukse- ja aknaavade sildamiseks
Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neilolema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hones
Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid.
Treppide elemente on kahte tüüpi -trepimarss ja podestipaneel. Üksikelementidest treppe tehakse tänapäeval vähe. Sel juhul vajatakse kolme tüüpi elemente -astmed, kaldtalad ja põiktalad.
Torud valmistatakse sarrusega või ilma (väiksemad torud). Kuna toru de paksus on teiste ehituskonstruktsioonidega võrreldes suhteliselt väike, siis tehakse torud peenemateralisest betoonist. Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni välisvõrkude ehitamisel . Lühikesi jämedaid torusid (betoonrõngaid) kasutatakse teede-ehituses truupideks, samuti mitmesuguste kaevude ehitamisel
Ruumilised elemendid kujutavad endast valmis tube või muid ruume . Eestis on ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine st vannituba ja klosett ühes plokis
Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt B-30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaatide pealispind on karestatud
Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised, suurustega 500x500x60 või 300x300x 50 mm. Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate. Nende paksus on 60 või 80 mm
Äärekivid tehakse betoonist tugevusklassiga B-30, külmakindlusmargiga 100...300 ja veeimavusega