See sõda kompromiteeris Briti impeeriumi maailma avaliku arvamuse silmis. Vana sajandi viimastel aastakümnetel kujunenud liitude süsteem ei olnud veel lõplik. Maailm läks 20. sajandisse uute diplomaatiliste kombinatsioonide ja rahvusvaheliste konfliktidega. Suure sõjani kulus veel veidi aega. God, save us! peaksime ütlema inglaste kombel, kui me parasjagu uude sajandisse oleme suundumas. Pildid raamatust "Fürst Bismarck - der Deutsche Reichskanzler" (Leipzig 1876). HELMUT PIIRIMÄE (1930) on ajaloodoktor, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Esimene pill mida ta Laste Muusikakoolis õppis oli aga akordion. Kuid Tuntuks sai kui saksofonist, klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud. Helmuti peres kasvas kolm last, neil ei olnud elektrit ja nad suutsid hakkama saada. Helmut oli poiss, kes sai lõpuks 1939
elab samas linnas. Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle tee bussipeatuses istudes kohtus ta ühe asotsiaaliga,Helmutiga, kellega nad seal rääkisid. Koolist leidis ta ka endale Priidu, kellega oli neil lühikest aega ka suhe. Miia sai, aga aru, et ta armastab endiselt Martinit ning jättis Priidu maha. Priit leidis endale peagi uue tüdruku ning Miia ise kohtus Martiniga, kellega nad alustasid ka suhet. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut. Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning sai teada, et Berta töötab siin samas lähedal poes. Üks päev kõndis ta jälle oma isa aia taga ja astus sisse. Ta sai oma isa Meelisega vesteldes teada, et tal on poeg Rasmus ja naine. Meelis oli väga üllatunud kuuldes, et Miia ema on surnud.
Gabriela Riedel Gabriela ist eine 20-jährige Strassenpantomimin. Für Gabriela ist Strassenpantomimin ein richtiger Beruf. Gabrielas Strassenkarriere hat mit Helmut angefangen. Zuerst hat Gabriela für Helmut nur Geld gesammelt. Dann hat sie auch der Strasse getantzt. Dann hat sie in einem Schnellkurs Pantomimin gelernt. Den meisten Leuten gefällt das Pantomiminspiel. Viele bleiben stehen, ruhen sich aus, vergessen den Alltag. Leider die Geschäftsleute beschweren sich über die Strassenkünstler. Gabrielas Leben ist sehr unruhig. Trotzdem findet sie diesen Beruf fantastisch.
olemas kuni ta vanemad läksid Ameerikasse aga nende lennuk kukkus alla ta ta vanemad said surma. Miial oli vanem õde kelle juurde ta elama läks. Ta õde Heli pani ta ülikooli ilma Miiaga seda läbi rääkimatta. Ühel päeval tuli välja et ta pidas oma pärisisaks oma kasuisa. Miia sai teada et ta bioloogiline isa on elus ja ta nimi on Meelis. Meelis elas temaga samas linnas. Miia jalutas tihti Meelise majast mööda ja maja läheduses olevad bussipeatuses tutvus ta asotsiaaliga nimega Helmut. Miia hakkas käima oma koolist poisiga nimega Priit. Nad polnud pikka aega koos kuna Miia sai aru et ta armastab Martinit. Nad hakkasid Martiniga käima. Mingil hetkel sai Miia teada et Helmut kirjutab raamatut. Raamatust sai Miia teada et Helmutil oli kunagi armastus Berta. Berta töötab seal lähedal poes. Ükspäev Meelise majast mööda kõndides ta astus sisse ja tutvus oma bioloogilise isaga. Meelise käest sai ta teada et Meelisel on naine ja poeg
Oktober mit der westdeutschen CDU zusammenschloss. In September wurde Merkel als Direktkandidatin der CDU im Bundestagswahlkreis Stralsund-Rügen-Grimmen nominiert. Von Oktober bis Dezember war Merkel Referentin im Presse- und Informationsamt der Bundesregierung. Bei der ersten gesamtdeutschen Bundestagswahl am zweitem Dezember erhielt die Koalition aus CDU/CSU und FDP 53,8 Prozent der Stimmen und Merkel wurde per Direktmandat in den Deutschen Bundestag gewählt. Mit der Wahl Helmut Kohls zum ersten Bundeskanzler des wiedervereinigten Deutschlands im Jahre 1991 erfolgte Merkels Berufung zur Ministerin für Frauen und Jugend. Im Dezember desselben Jahres wurde Merkel auf dem CDU-Parteitag zur stellvertretenden Parteivorsitzenden gewählt. In den Jahren 1992 bis 1993 war sie Vorsitzende des Evangelischen Arbeitskreises (EAK) der CDU/CSU. Im Juni 1993 wurde sie zur Landesvorsitzenden der CDU in Mecklenburg- Vorpommern gewählt.
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja
Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://web.zone.ee/stemugram/failid/viimnereliikvia. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikale Tänan kuulamast!
Osa zirodiine oli valmis ise loobuma saadiku volitustest, teised protesteerisid vägivalla vastu ja teatasid, et nad pigem surevad. Konvent lõpuks võttis vastu Couthoni poolt esitatud dekreedi 33 inimese ajutise arreteerimise kohta. Nende hulgas oli 22 zirodiinide liidrit, mõned ministrid ja kommuuni tegevust uurinud komitee liikmed. Parempoolne osa oli nördinud. Ülestõus tõi võimule jakobiinid, aga seda võimu tuli jagada rahvaga. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Helmut Piirimäe ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur III" Mati Laur, Tõnu Tannberg
com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Eesti jazz'i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla
RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT)
juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton aitused&gid=60
Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli NLKP KK Poliitbüroo liige, NLKP KK peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. Boriss Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president George Bush- Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli 46. Texase osariigi kuberner, Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta astus presidendi ametisse 2001 ning valiti 2004. aastal teiseks ametiajaks, mis lõppes 2009, kui ametisse vannutati Barack Obama. Helmut Kohl- Lääne- Saksamaa poliitik. Ta oli liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Vaclav Havel- Tsehhi näitekirjanik ja poliitik. Ta oli Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tsehhoslovakkia president ja esimene Tsehhi Vabariigi president. Arnold Rüütel- Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Lennart Meri- Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Edgar Savisaar- Eesti
Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid t...
a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis Igalaastal toimub Tartus festival Rainbow Jazz, kus esinevad noored jazzmuusikud
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal
kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid.
lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991.aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonnas professoriks. Ta on töötanud mitmetes koolides õppejõuna.
lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-% E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-mate rjal TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
sajandil ristiusu leviku ja feodaalkorra tekkimisega viikingite aladel Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html
Mengele võeti Weideni linna lähedal Baieris sõdurina vangi. Vangis sõbrunes ta ooberst Fritz Ulmanniga. Too võltsis talle lisa paari oma dokumente. Sõjavand Mengele sai vabaks. 30. oktoobril 1945 sai ta Fritz Hollmanni nime all töökoha Georg Fischeri talus. Tema abikaasa Irene hoidis saladust ning kohtus Mengelega salaja. Mengelet peeti surnuks. Ta elas pideva hirmu all ning 1948. aasta sügisel palus perekonnalt abi ta Lõuna- Ameerikasse organiseerida. Tema nimeks sai Helmut Gregor. " Genovas vahetas ta oma Lõuna-Tirooli passi Punase Risti põgenikutunnuse vastu." Nüüd võis ta reisida kuhu tahtis. Mengele asus Argentina poole teele 18. juulil 1949. 26. augustil jõudis ta vale nime all Helmut Gregor tuntud Mengele Argentinasse, Buenos Airese sadamasse. Algul töötas ta puusepana ning hakkas tasa pisi uuesti jalgu alla võtma. Puusepa ametist siirdus ta edasi tööle ravimitööstusse.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
3. Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa erisuhted. Teineteist toetasid kõigepealt Reagan ja Thatcher, seejärel George Bush juunior ja Tony Blair. Miks toetasid teineteist? -Suurbritanniat ja USA-d ühendab inglise keel, ajalugu ja ühised juured. 4. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustavad intrigeeriva kolmiku, kus Inglismaa on ühteaegu liitlas- ja rivaalisuhtes mõlemaga. 5. 1995. aastal Prantsusmaa presidendiks Jacques Chirac. 6. Saksamaa liidriks oli 1980.aastatel ja enamiku 1990.aastaist Helmut Kohl, kuid 1998.aastal tõusis sellele kohale Gerhard Schröder. Mis toimus Ameerika Ühendriikides? 1. 1992. Aastal presidendiks Bill Clinton, kes tõusis väga mõjukaks. 2. USA oma võimsuse tipul(edu Lahesõjas) 3. 1992.aastal toimus mustanahaliste mäss Los Angeleses. Ajendiks oli valgete politseinikute vägivald ühe mustanahalise noormehe vastu. Hukkus 50 ja haavata sai 200inimest. See tõestas rassivaenu olemasolu ühiskonnas. 4. Terrorismioht muutus otseseks
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam t...
sünnist möödus tänavu 325 aastat. Ansambli laulja Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Raivo Tarum on aga trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis ning temast on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis. Tõnu Jõesaar lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1989 Toomas Velmeti tselloklassis ja on täiendanud end rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ning viimasel ajal on ta tõsiselt keskendunud ka viola da gamba mängimisele. Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end
välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand. Raivo Seppo andis 1994. aastal välja ,,Eesti nimeraamatu", hiljem raamatu ,,Nimed ja nimepäevad" ning käesoleval aastal ,,Nimeraamatu". Ärinimedega on tegelenud Eve Alender. Veidi on uuritud ka hüüdnimesid. On teada, et hüüdnimed ja nende tüübid muutuvad aja jooksul. Veel on olemas internetinimed ja varjunimed. Loomanimede uurimisel on täheldatud, et loomadele armastatakse panna kas poliitikute või tavalisi inimese nimesid.
Kaotaja-2 Muusika ja tekst: Mait Vaik Jäätisekohviku ees Muusika: Mait Vaik Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik Mahavok Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik, Kri Maapunk Muusika ja tekst: Mait Vaik Üht poissi pole enam Muusika: Allan Vainola Tekst: Marie Myrk Armastuse vajadus Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Südasuvisel päeval Muusika ja tekst: Mait Vaik Armastuse lugu Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Line Dance Party Muusika: Allan Vainola Tekst: Helmut Laherand Öö tuleb Muusika: Allan Vainola Tekst: Kristiina Ehin Allverelaev Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Kasutatud kirjandus: http://www.puiestee.ee/
Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud, põletati lippe, ähvardati terrorismiga. Noomiti ka Taani valitsust, kes oleks pidanud oma riigi ajakirjandust nii palju kontrollima, et sellised pilapildid ilmuda ei saaks. Valitsus reageeris jahedalt, sest seesugune jälgimine ja tsenseerimine ei olevat nende rida. See aga ei tähenda, et valitsused meie eest midagi ei varjaks. Helmut Lammer on kirjutanud raamatu ,,Mustad uuringud: avalikkuse eest varjatud salajased katsetused", kus ta uurib lähedalt riikide poolt tehtavaid katsetusi, alates UFO-uuringutest, lõpetades ajuimplantaatide abil kontrollitavate kloonsõduritega. Autor kirjeldas, kuidas tehti katseid takistada informatsiooni lekkimist. Inimesed, kellele on tehtud uuringuid, kardavad rääkida ning tema töö olevat tuua tõde päevavalgele
takistada riikidel Nõukogude Liidust välja astumast. Nõukogude Liidu liitmesriigid olid valmis ka ise iseseisvuma. Ilmselt sai Gorbatšov sellest ise ka aru, seega ta Brežnevi doktriini ka kehtetuks muutis. 4. Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni. Esialgu nägi Saksamaa, et NL ei sekku idablokis toimuvasse, seega aktiviseeruti. Helmut Kohl seadis Saksamaa taasühinemise oma peamiseks eesmärgiks. Ida-Saksamaal laienes liikumine läände ning Lääne-Saksa saatkonnad sattusid tugeva surve alla. Ida-Saksamaal hakkasid peale Ungari piiri avamist Läände suured meeleavaldused. Vahetati välja Ida-Saksa vanameelsed juhid ning uus valitsus avas inimestele pääsu Lääne-Berliini. 10. november 1989 kogunes rahvamass Berliini müüri juurde ning hakkas seda siis mõlemalt poolt lammutama, hommikuks oli müür maas.
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsiooni...
Peale amoriidide sissetungi 2. aastatuhane alguses semiidistus kõik, kuid sumerite keel püsis siiski kasutusel kultuur- ja hariduskeelena, keelt kasutati teaduses ja kombetalitustes. Sumerite kultuuri edasiarendajaks said semiidid. 18. sajandil e.K.r tekkis Sumerite alale Babüloonia riik. Kasutatud kirjandus: · " Inimene, ühiskond, kultuur " I osa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma - Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. Koostanud Helmut Piirimäe · " EE 8 RAISUM"- Eesti Entsüklopeediakirjastus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tsikuraat · http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer
mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian 3 artiklit. Näide Pealkiri: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Ilmumisaasta: 2003 Lihtotsing. Andmebaas: „Soome-ugri“. Autor: „Kalev Jaago“ 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Leian 6 artiklit. Näide Pealkiri: „kalevipoja kivi“ Autorid: Joonuks, Helmut Allikas: Eesti Loodus Ilmumisaasta: 1987 Liitotsing, Andmebaas: „Geoloogia“. Allikas: „Eesti Loodus“, Märksõna: „Kalevipoja kivid“. 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Pole varem kasutanud TLÜ raamatukogu andmebaasi. Tegemist lihtsa ja mugava andmebaasiga. Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Kilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (ValgaUulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka PärnuMõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti. 4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese. Kilingi- Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur fakt...
on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian kolm artiklit. Näide: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Andmebaas: Soome-Ugri Autori: Kalev Jaago Allika: Läänemaa Muuseumi Toimetised 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Kuus artiklit leidsin. Kasutasin Geoloogia andmebaasi. Helmut Joonuksi artikkel „Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi“. Märksõna: Kalevipoja kivi Allika: Eesti Loodus Andmebaas: Geoloogia 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaase varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem TLÜ raamatukogu andmebaase enda teada kasutanud. Otsisin infootsingu teemal. Leidsin kaheksa kirjet
Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27
haigestus 1725. aastal mil ta oli 52 aastane ja suri. Peale tema surma sai Venemaa valitsejaks tema teine naine Katariina I. 8 Pildid: Peeter I Peeter I noorus aastatel 9 Peeter I teine naine Katariina I 10 Kasutatud kirjandus: 1. A. Tolstoi ,, Peeter I" Tallinn: Eesti Riiklik kirjastus 1952 2. Sulev Mäeväli ,,Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas" Tallinn 1981 3. Helmut Priimäe Uusaeg 2 8.klassile Tallinn 1995 4. Mart Laar, Maria Tilk Ajalugu 5. klassile Tallinn 1997 5. Helmut Piirmäe ,,Maailma ajalugu 1600 1918" Tallinn 1995 11
Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Vastus: kolm Andmebaas :Soome-Ugri Autor(id): Jaago, Kalev ; Tarandi, Tuuli Pealkiri: Kungla seltsist ja selle raamatukogust Allikas: Läänemaa Muuseumi toimetised Andmebaas- Soome-Ugri; allika: Läänemaa Muuseumi toimetised; autori: Jaago Kalev 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kuus Andmebaas: Geoloogia Autor(id): Joonuks, Helmut Pealkiri: Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi Allikas: Eesti Loodus Andmebaas: geoloogia; allika: Eesti Loodus ; märksõna: kalevipoja kivi 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole varem kasutanud. Ei ole just kõige mugavam kasutada. Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Millal on seadus vastu võetud ja kelle poolt? Vastus: Vastu võetud 07.08
igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2 Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta. Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998 6 2. Astmikpüramiidid Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Esimese püramiidi lasi endale püstitada vaarao Dzoser, tolleaegse tuntud teadlse ja arhitekti Imhotepi plaani järgi
sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe “Inimene, Ühiskond, Kultuur II”. Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html
Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta
2. Külmkambri puudumise tõttu pidi lahkamise kiiresti läbi viima. 3. Skeleti saamiseks pidi laipa põletama õletulel, vältides luude ärapõlemist. Vesalius koostas 1543.aastal kogemustele toetudes anatoomiaõpiku. Õpiku tähtsamaks osaks oli 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta. Vesaliuse anatoomiaõpik sai tuntuks üle kogu Euroopa. Kasutatud kirjandus: · "Inimene, ühiskond, kultuur" II keskaeg ja varauusaeg, koostaja Helmut Priimäe, autorid: T. Aleksejev; K. Hiiemaa; T. Kala; O-M. Klaassen; T. Kumar; A. Mäesalu; H.Piirimäe; K. Piirimäe; P.Piirimäe; O. Teder · "101 Ajaloo suurkuju Maailmakuulsaid mehi ja naisi" Simons Sebag Montefiore · http://et.wikipedia.org/wiki/Nicolaus_Copernicus · http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Kepler · http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Giordano %20Bruno.pdf
10.a klass Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html 9
Poiss teadis süste saades päeva läbi Et elu surmast suurt ei erine. SIIS ÜHEL PÄEVAL OLI KOOLISAALIS Sääl turnimispuudest ukse pool Kirst millest koolilapsi mööda saalis Kes haige puudus muidu terve kool . JA ÕPETAJA PULDIST RÄÄKIS JUTTU Ei rääkinud kus Bonn või Pakistan Ma ukse juures kuulsin keset nuttu Kui hüüti et ma käimist takistan . DIREKTOR TULI SIIS ÜKS PABER NÄPUS Ja ütles: Helmut teame sinu soov (õhk järjest rohkem talumatuks läppus) on olnud hästi lõpetada kool . JA TUNNISTUS SIIS TALLE KIRSTU PANDI Kus igas aines viied kevadeks Ma tundsin nähes seda viimast andi Et selg mul pikkamööda tõmbus higiseks . Esimene Tean, et läbi irvituse, läbi teineteisepiina kaotame me ligimese. Sinagi. Iseennast ma ei talu talutavana.
Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus. VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST * 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega. * Lääne-Saksamaa astus NATO-sse ja muutus tähtsaimaks liikmeks Euroopas. * Keerulised suhted Ida-Euroopaga, peamiselt Ida-Saksamaaga. * Lääne-Saksa välispoliitika lähtus nn Hallsteini doktriinist - Saksa riigi ja rahva esindaja Saksa Liitvabariik. * 1960
tekkis feodaalkord. 7 Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri, 2000 8. Koolibri 2000 9. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level 10. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html 8 Lisa 1 Joonis 1 Joonis 2 9 Lisa 2 Joonis 3 Joonis 4 10 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
