tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde
Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon.2). Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia
täidetakse kindla koguse rauamaagi, koksi ja lubjakiviga. Kõrgahju põhjast puhutakse sisse kuum õhk. Kuum õhk süütab koksi ja tekib süsinikmonooksiid. Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate lisanditega ja tulemusena tekib räbu. Vedela raua pinnale moodustub vedela räbu kiht, mis aeg- ajalt eemaldatakse. Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa. Raua kasutamine Rauda leidub inimeste organismis, seetõttu on see inimestele vajalik. Tänapäeval ehitatakse rauast hooneid, ja rauast valmistatakse ka palju vajalikke tarbeesemeid.
koonusekujuline saht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle, selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht
protsessid. Näiteks gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevituskaare piirkonnas aurustatakse, oksüdeeritakse ja desoksüdeeritakse märgatavaid metallikoguseid. Keevisvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustunud gaasid ja räbu tõusta alati õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsioone tahke, vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine
Keevituskiirus: aeglane kiire Vooluallikad: Trafo koos alaldiga, Trafo Generaator, Inverter Keevitusmaterjalide Elektrood Traat vajadus: Kaitsegaaside -- Aktiivgaas (CO2) vajadus: Keevitaja Kõrge Madalam kvalifikatsioon: Eelised Keevitamine ka Parem õmbluse kvaliteet, ei teki räbu, välistingimustes ning vähem keevitussuitsu, keevituskaare kohtades, kus ei ole isereguleerivus, kõik ruumilised asendid, elektrivõrku (kasutades suurem läbikeevitavus, kitsam termomõju generaatorit) tsoon Puudused Halb mehhaniseeritavus, Ei saa kasutada välistingimustes ja
keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides puudub vajadus keskkonna tingimustes, puhastada räbu, keevitada saab sõltumata parem õmbluse asendist, keevitus seadmed kvaliteet on lihtsasti teisaldavad Puudused Sobimatus Keevituskiirus ja tootlikus välistingimustes, on väike, elektroode peab keevitustraatide vahetama valik on väiksem MAG-keevitamine
Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste puhul puhtast volframist vardad Õmbluste kvaliteet Hea. Ei teki räbu. Parameetrite Hea. Ilma räbu ja oksiidilisanditeta valel valikul võib tekkida siledapinnaline keevisõmblus pritsmeid. Vajadus õmblusi puhastada Ei. Ei. Piirangud õmbluste asendile või Ei ole piiranguid Ei ole piiranguid ligipääsetavusele Parameetrite reguleeritavus Lihtne Lihtne
O2 AGAMIX Õmbluste kvaliteet Kvaliteet sõltub Puuduvad elektroodi suuresti keevitaja vahetamisest tingitud oskustest katkestused, õmbluste kvaliteet on parem Vajadus õmblusi puhastada Tekib räbu ja pritsmeid Ei teki räbu Võib tekkida pritsmeid Ligipääsetavus Ruumiline ligipääs on Ruumiline ligipääs on halvem parem Parameetrite reguleeritus Võimalik reguleerida Võimalik reguleerida laias laias vahemikus vahemikus Kvalifikatsioon Lühike väljaõpe Kasutajasõbralik
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3).
kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega reageerivaid ja oksiide lahustavaid.Reaktsiooni tulemusena tekib räbu mis kerkib keevituspinna kohale.Keemilise koostise poolest jagunevad räbustid happelisteks ja aluselisteks,gaaskeevituse eeliseks on võimalus põleti suudmikku kaldenurga muutmisega reguleerida keevitatava pinna ja lisa metalli sulamise intensiivsust kui suudmik on pinnaga risti sulab metall kõige intensiivsemalt,põleti põhi liikumine toimub piki õmblust abiliikumistega reguleeritakse õmbluse servade sulamise kiirust ja õmbluse kuju.
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab bet...
8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar+0.03 NO MISON MISON Õmbluste kvaliteet Normaalne kvaliteet Kvaliteetsem Täpsem Puhtam Väiksemad keevitusdeformatsioonid Vajadus õmblusi Ei teki räbu Ei teki räbu ega pritsmeid puhastada Võib tekkida pritsmeid Ligipääsetavus Ruumiline ligipääs on Ruumiline ligipääs on parem halvem Parameetrite Võimalik reguleerida laias Saab reguleerida reguleeritus vahemikus Kasutatakse vahelduvvoolu
protsessi iseloomustab madal tootlikus. Kaitsegaaside vajadus On vajalik kasutada On vaja kasutada kaitsegaase. kaitsegaase. (CO2) (Ar, He) Õmbluste kvaliteet Kvaliteet on hea kuna puudu- Kvaliteet on hea kuna saadakse vad elektroodi vahetamisest ilma räbu ja oksiidilisanditeta tingitud katkestused ja siledapinnaline keevisõmblus. keevitamisel ei teki räbu. Õmbluste ruumiline On võimalik keevitada kõigis On võimalik keevitada kõigis ligipääsetavus ruumiasendites. ruumiasendites. Parameetrite Keevitusparameetrite ja Suur parameetrite reguleerimis reguleeritavus keevituskaare laiaulatsulik võimalus
Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud ja väiksema kontsentreeritud, mistõttu kasuteguriga, mistõttu ei struktuurimuutused ja
..40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU
Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. 7 2. TERASE TOOTMINE 2.1Metallurgilised protsessid
üksiktootmine (ehitusel). MIG-keevitus ei sobi eelkõige selle tõttu, et välitingimustes segab ilmastik (eelkõige tuul) kaitsegaaside pihustamist keevitatavale piirkonnale ning sellega kannataks kvaliteet. Üksiku detaili keevitamisel ei ole väga tähtis ka tootmise mehhaniseeritavus ja keevituskiirus. Elektroodkeevitus: 1. Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks
huumushorisondi all kohati kuini 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni40% rauda. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988.aastal tehti seal esimesena katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulada,tulemuseks oli 680 g rauda.1990saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Raual on palju sulameid mõned neid tutvustan 1-Malm(Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) 2-Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) 3-Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega 4-Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid Malm Malm on rauasulam,kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulas ei ole tavaliselt suurem kui 4.
Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate
valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 °C ning jahutada pärast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada.
ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud. Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks. Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes
Iseseisev töö Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema.Terase füüsikalised omadused tugev,kerge materja...
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine.
Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud...
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast
sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, Kasutatakse kõrge kütteväärtusega tahke krohvitöödel ei kasutata. kütusena (kütteväärtus 81008350 kcal/kg). · Kerged (soojad) mördid, milles Põleb peaaegu suitsuta. kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ 3. Tarbimis- ja kivinemiskiiruse järgi: kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu · Kiirtarduvad mördid (kips, saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab kiirkivistuvad portselantsemendid, vesiklaasi endast poorseid paakunud tükke mahukaaluga jt lisanditega) 700-900 kg/m³. Räbuliiva saamiseks · Aeglaselt tarduvad mördid (lubja, savi, jahvatatakse räbu veskites ja sõelutakse. Igas liimi jt lisanditega) räbuteras, isegi kõige väiksemas on õhku
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -val...
111 135 Eelised Lai keevitavate materjalide Saab keevitada õhukest plekki, valik, kasutatav kõikides keevitaja lühike väljaõppeaeg. keskonna tingimustes, lai Kõrg tootlikus, pidev elektrood lisaainevalik, seadme hea traadikujul, keeviamisel ei teki transporditavus, lihtne räbu, võimalik keevitada ruumi keevitusparameetrite asendis, keevitus traadil puudub seadistamine, õmbluse hea katte, seega vähm suitsu kvaliteet Puudused Väike tootlikus, halb CO2-keevitamisel suur pritsmete mehhaniseeritavus, protsessi hulk, keevismetalli gaasikaitse mittepüsivus, palju kahjulikke puudumist välitingimustes ning
(GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele. · FCAW - Flux Cored Arc Welding-Mig Welding Räbuga kaarkeevitus (FCAW) sarnaneb töö ja varustuse poolest väga MIG/MAG keevitusele. Ent kasutatav elektrood ei ole mitte õõnsusetu, vaid koosneb metallkestast, mis ümbritseb räbu. Alguses on elektrood lame metallriba, mis kõigepealt U-kujuliseks vormitakse. U'le lisatakse räbu ja legeeritavad materjalid, mis seejärel suletakse stantsimisrullide seeriaga torru. · GMAW - Gas Metal Arc Welding-Mig Welding MIG (metalli suhtes inertne gaas) või MAG (metalli suhtes aktiivne gaas) keevitust kutsutakse ka gaasikaitsega metall kaarkeevituseks (GMAW); kaart hoitakse pideva traatelektroodi ja töödetaili vahel
Variandi nr. Materjal Keevitusviisid 11 (üksiktootmine) AlMg sulam 56% Mg 141 või 3 TIGkeevituse (141) ja gaaskeevituse (3) võrdlus : 141. TIGkeevitus 3. gaaskeevitus Eelised Pidev elektroodi andmine Võimalik keevitada kõigis (tootlikkuse suurenemine), ei ruumiasendites erinevaid teki räbu, termomõju tsoon keevisõmbluse tüüpe, väiksem kui teistel keevitamise reguleerida keevitusenergiat viisidel, vähe keevitussuitsu, suudmiku valikuga. Saab võimalik keevitada kõigis keevitada kitsastes tingimustes. ruumiasendites, keevitaja kiire Keevitaja näeb vahetult tekkinud
Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine süsinikuga, täna millele raua sulamistemperatuur alaneb ja toimub raua sulatamine. Kolde allosast eraldub sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud süsinik, räni ja teised lisaained. Õhku juhtitakse kõrgahju kolde ülaosas olevate avade (furmide) abil. Kõrgahju suudme ehk ülemise osa kaudu täidetakse ahi toorainetega. Tooraineid pannakse kihiti
Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada. Keemikutarkust Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Rauaaeg Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristuse-eelse 2. aastatuhande teisel poolel. Suuremas osas Euraasias ja kohati Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1. aastatuhande esimesel poolel. Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas Kristuse-eelse I aastatuhande algas rauaaeg I poolel.
· punktkeevitus– detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades; · joonkeevitus– pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi. Kaitsevahendid Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid, mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema 7 kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2)..
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 2FeO + Q b. FeO + C Fe + CO + Q c. FeO + C Fe + CO - Q d. S + O2SO2 Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel Vali üks: a. redutseerimiseks b. tsementiidi moodustamiseks c. räbu moodustamiseks d. lisandite oksüdeerimiseks Küsimus 3 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tahkeid määrdeaineid kasutatakse pulbermetallurgilistes materjalides? Vali üks: a. Pb, B4C b. Cu, Sn c. ZnS, SiO2 d. MoS2, BN Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on Vali üks: a. alaeutektseil b. eutektseil c
Roostevaba teras, millele on lsiatud kroomi 18 ja niklit 8 prossa. Keedupott koosneb 3 kordsest seinast: cu toit soojeneb ruttu, al toit ei kuumene üle, roostevaba teras kerge hooldada Raua tootmine rauamaagist: Toorained : Rauamaak fe2o3 Koks vajalik kütuseks (kõrge kütte väärtus ja vähe tahma) Õhk-vajalik koksi põletamiseks Räbusti vajalik, et rauamaagist lisandid kätte saada Saadused: malm, räbu, kõrgahjugaas Raud 3 iooni tõestamine Tõstetakse kaalium tiotsüanaadiga tekib punase värvusega ühend Fecl3 + 3kscn = fe(scn)3 + 3kcl
wELDING TECHNIQUES USED LITERATURE 1. http:// www.aga.com/international/web/lg/aga/like35agacom.nsf (24.03.2014) 2. Larry F. Jeffus: ,,Welding: Principles and Application" WORD LIST WORD MEANING IN ESTONIAN electrode elektrood arc spark created by electron kaarleek flow slag protects the weld seam räbu nozzle device designed to control otsik the direction of a flow porosity Void fraction poorsus tungsten a material of which volfram electrodes are made inductance induktiivsus electrical current flow of electric charge elektrivool shielding Protecting something kaitse
· Kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet erinevalt on Me voolamine stantsivao vormiga piiratud. puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud Kuumvormstantsimine on leidnud kõige laiemalt kasutamist katkestused keskmise ja suure massiga stantsiste tootmisel keevitamisel ei teki räbu · Ei saa kasutada välitingimustes Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste tootmisel (kuni 0,1 kg) 34.Keevitusmeetodid Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod nii tootmises kui remonttöödel Kaarkeevitamise(elektrikaarkeevitamise) alaliigid: Elektroodkeevitus MIG/MAG keevitus TIG keevitus
Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu
Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel
Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine. Alumiiniumoksiid Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al 2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt)
kaare taassüütamisel. 4.MIG/MAG keevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. MIG/MAG keevitus on tänapäeval maailmas enim levinud keevitusmeetod. Laevaehtiuses ja remondis kasutatakse. MAG-keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis. MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis. Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6
söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid.
keevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Keevitustraat (joonis 6) valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus:
Harjutustöö variandi andmed: Variant 4. masstootmine, materjal- konstruktsiooniteras, keevitusviis- 3 või 141 Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja võimalus keevitada kõigis oksiidilisanditeta siledapinnaline ruumilistes asenditeserinevaid õmblus. Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga
sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud. Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks. Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes.
varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks, kuivatusainena, ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel, flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel, heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid. Ta on ka neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks, sidrunhappe, glükoos ja värvide puhastamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
