Tapetseerimine Ettevalmistustööd tapeetimisel . Hea tapeetimisalus on tasane, jäik, kuiv, puhas ja ühtlase värvusega. Vajaduse korral tõmba vana lahtine tapeet maha. Tasanda augud ja praod ning vanad ühenduskohad teraslabida ja seinatasandussegu abil. Vajaduse korral lihvi. · Kui kinnitusalus on ebaühtlane, nt poorne kiudplaat või krohvimisalus, tuleks valida ebaühtlase pinnaga struktuurtapeet, siis ei pea ettevalmistustöödega nii palju vaeva nägema. Sellisel juhul tuleb alus enne tapeetimist ainult kliistriga katta. · Kui pudenevale krohvipinnale kavatsetakse liimida vinüülstruktuur- või tekstiiltapeet või kui alus on ebapuhas, töödeldakse alust esmalt krundiga ning seejärel tasandatakse. · Vana tapeedi peale võib kleepida vaid pabertapeedi. Vana tapeet
1) Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskskonna toimel. Ning see on redoksreaktsioon, milles metallid oksüdeeruvad (loovutavad elektrone) ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüreerijate toimel. Rauale- punakaspruun poorne roostekiht Vask- seismisel hallikasroheliseks Hõbe- tumeneb pikkamisi seismisel õhu käes Kõige suuremat kahju tekitab raua korrosioon e. roostetamine. See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid.
Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Mää...
4.6 Segude lahustamiseks vajalikud vahendid A.Millised materjalid sobivad filtriks peeneteralise tahke aine eraldamisel veest?Tmba filtriks sobivale materjalile joon alla.Kui materjal ei sobi,kirjuta mittesobiv phjus. 1)poorne filterpaber-sobib 2)plastikaatkile-ei sobi 3)vatikiht-sobib 4)suhkrukiht-ei sobi 5)liivakiht-sobib 6)hre(marli)riie-ei sobi (Selle lessandega pole kindel)B. Milliseid laborivahendeid lheb vaja... a)destilleerimisel:kolb,termomeeter,kuumuti ja keeduklaas. b)filtrimisel:keeduklaas,filterpaber,klaaspulk ja lehter. C. Joonisel on kujutatud destillatsioonisaade.Kirjuta kastikesse number,millega on joonisel thistatud! a)destillaat-7 b)jahutusvesi-8 c)destilleeriv lahus-2 d)vedeliku aurud-3 e)(mar)kolb-1 f)termomeeter-4 g)kooniline kolb-6 h)jahuti-5 D.Joonisel on kujutatud filtrimisseade.Kirjuta joonisel numbriga thistatud katsevahendite ja vedelike nimetused. 1)keeduklaas 2)sete 3)klaaspulk 4)lehter 5)filterpabe...
Seinad Mihkel , Jan , Hans , Rauno Väikeplokkseinad Erinevad materjalid : 1)Mullbetoonväikeplokid ( Silbet) 2)Keramsiitbetoon ( Fibo) 3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad Kasutatakse nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks On võimalik ehitada õhemaid seinu võrreldes teiste väikeplokkidega , tänu kõrgele survetugevusele. Sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel Suurplokkidest seinad Suurpaneelseinad laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka
Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüp...
TEHNOKERAAMIKA Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast NaCl aatomstruktuur Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses, tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõike keraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidi...
Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva. - talvinemört peab olema nii poorne, et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse struktuuri kahjustamatta. Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega: - ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada, harilikult tuleb ehitsuplatsile selleks ehitada ajutine ladu või tööruum. - mördi valmistamiseks kasutatav vesi soojendatatakse + 40 - pluss 70 kraadini.
termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised: · hea töödeldavus, kerge paigaldada
olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaistmatu,rasksulav. Tehakse nusid ja pliiatsisdamikke. Ssi on peeneteraline grafiit.Stt tekib orgaaniliste ainete nt puidu kuumutamisel. ssi on vga poorne,imeb sisse kik mrgid.Stt kasutatakse lahustes lauhustunud ainete eraldamiseks,respiraatorid,gaasimaskid. Koks on ssi,mis saadakse kivisest. Tahm on plemiselt saadav peen setolm. Ssinikoksiid tekib ssiniku ja ssinikuhendite plemisel hapniku puudusel(vrvitu,lhnatu,mrgine,ei reageeri veega) Ssinikdioksiid tekib Ssiniku ja tema hendite oksdeerumise lppsaadusena hapniku klluses. Kasutatakse tulekustutamisel
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus,
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elekt...
Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kasutusel oli kaks materjali - üks mis katse käigus praktiliselt vett ei ima ning teine poorne ja suure veeimavusega. Vett mitteimava materjali puhul kaalusime esialgu õhus ning seejärel kastsime vette ning kaalusime uuesti. Poorse ja suure veeimavusega materjali tiheduse määrasime katmise meetodil. Esialgu kaalusime kuiva keha massi õhus, seejärel katsime keha parafiiniga ja kaalusime uuesti ning lõpuks kastsime vette ja kaalusime kolmandat korda. Saadud andmete põhjal sai arvutada kehade mahud ning tihedused. Lõpuks määrasime ka materjali poorsuse
omadustest. Paas on külmakindel materjal. · Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. · Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Nõuded looduslikele ehitusmaterjalidele · Kõvad ja tugevad · Ilmastikutingimustele vastupidavad · Odavad ja kättesaadavad Eelistused · naturaalsed ehitusmaterjalid ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid. · sobilikud nii uusehitistel kui vanade hoonete ehitamisel.
töödeldavad, nad on palstsed. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada, painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli
Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida
mis on alumiiniumi ja muude metallide keeruka koostisega ränihappe soolad. Savist toodete valmistamine põhineb tema plastilisusel. Savist vormitud ese põletatakse kas madalkuumuses (9001200 ºC) või kõrgkuumuses (kuni 2000 ºC). Madalal kuumusel põletatud tooted on urbsed (ei pea kinni ei gaase ega vett), neid tuleb glasuurida. Kõrgkuumusel saadakse gaase ja vedelikke mitteläbilaskev materjal. Valge savi Valge savi kuumutamisel saadakse valge poorne materjal fajanss, mis glasuuritult sarnaneb portselaniga (ei kuma läbi, killud on urbsed ja killumurdekoht on klaasjas). Portselan on üks esimesi hinnalisi tehismaterjale, mida saadakse valge savi (kaoliini), jahvatatud kvarsti ja päevakivi segu kokkusulatamisel, millest tekibki valge värvusega poorideta materjal. Esialgne portselan leiutati Hiinas ligikaudu 7.10. sajandil p. Kr., kuid oma kõrge kvaliteedi saavutas see 13.14. sajandil p. Kr. Portselanist lauanõud, vaas ja kell
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Autoheitgaasides. 2)Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 . ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel.
· Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säilib kaua oma müügiväärtust kaotamata · Graniit salvestab sooja · Atraktiivne välimus ja suhteline kõvadus muudavad selle mitmekülgseks ehitusmaterjaliks Graniidi keemilised ja füüsikalised omadused · Poorne läbivus · Kuumusstabiilsus - 0,2%-4%. · Kõrge tihedusega - 2,55...2,7 g/cm³ · Eriti tugev ehitusmaterjal · Mahumass - 2550-2700 kg/m³ ` · Kõvadus Mohs'i skaala järgi - 7 · Happelise koostisega · Kõrge kvartsi sisaldusega (25-30%) · Veeimavus - 0,1-1,0 kaalu% · Survetugevus -120-200 Mpa · Paindetugevus 10 20 MPa Graniidi kasutusalad · Kasutatakse aiakujunduselementide kui ka sisustusmaterjalina · Kõvaduse ja hea töödeldavuse
PTFE kile. Jalatsite talla materjalid. Taldadeks kasutatakse nii looduslike kui ka tehis materjale. ·looduslikud 1.nahk: kasutatakse vähe, sobib pidulekele jalatsitele sammuti sussidele. 2.puit: pind kaetakse PVC või kummiga. 3.kork tald: kasutatakse enamasti suvejalatsitel on kerge vähe vastupidav, murdub ja pudeneb. ·tehismaterjalid 1.tallakumm: väga laialdaselt kasutusel, valmistatakse süntees kautsukist, võib olla monoliitne või poorne. Monoliitne on raske kuid kulumiskindel, poorne on kergem ja õhkuläbilaskvam, kuid murduvam. 2.süsinikkumm: jätab põrandale jäljed. 3.polümuretaan: kerge, pehme, kulumiskindel. On hästi valatav ja külma taluv. Et tald ei oleks libe valmistatakse see mustrilisena Täna päeva jalatsites kasutatakse Zig-Teck geomeetriat. Jalats on kerge ja painduv. ·Antishot süsteem : see tähendab et kontsa ja talla vaheline osa on pehmem, seega vähendam käimisel selgroo rappumist ja koormust.
*Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga. *Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb. *Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub: 1)Massist(aurustunud aine massist) võrdeliselt. 2)Ainest võrdeteguri L kaudu. Q=L * m =>L=Q/m Aurustumissoojus näitab soojushulka, mis kulub 1kg antud aine aurustamisel. *Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru
. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse. · Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni) · Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused
FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti süttiv Tootmine • 5 etappi:
osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib, nimetatakse lähtekivimiks *mulla tekkeks peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. *taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb. *mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Nt süsihappegaas *Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest ühenditest keerukamateks. Nt huumus. tekketegurid: passiivsed
sest kokaiin maksab väga palju. Kuidas kasutajat ära tunda? · laienenud silmaterad · aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu · kiire ja väga pinnapealne hingamine · kohati seosetu kõne crack Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Mõju on aga tugevam kui kokaiinil ning kestab lühemat aega. Tarvitajad tunnevad ka väga tugevat mõnu- ja erutuslainet. Miks on kahjulik? · crack tekitab ülikiiresti tugeva vaimse sõltuvuse ning ka füüsilise sõltuvuse.
• Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes, täidetena, põrandad, vaheseinad ja -laed jne Kasutatud materjalid • http://www.betoon.org/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon • http://www.semtu.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Tsement • http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi • http://et.wikipedia.org/wiki/Liiv • http://www.betoonimeister.ee/
kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid? Tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. 7. Mis on poorbetooni eelised? Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. • Vähendab konstruktsiooni kaalu. • Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud. • Parem töödeldavus. • Head soojusisolatsiooni omadused. • Vastupidav külmumistsüklitele. • Laseb õhuniiskust läbi.
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³
Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Ebakorrapärase kujuga materjali poorsuse ja tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehadeks on graniidi ja sillikaatkivi tükid. Tiheduse Vbr määramiseks tuleb kaalutada proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kui materjal on poorne (sillikaatkivi), siis peale õhus kaalutamist tuleb katta seda parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Pärast silikaatkivi kaalutakse uuesti õhus (parafiiniga) ning parafiiniga keatud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga. Edaspidi arvutatakse parafiini ruumala ja keha mahu. Lõpuks määratakse materjali tihedust. 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1
Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema. Välitingimustesse sillutise rajamiseks ei sobi ka dolomiit, mis on väga poorne ja samuti ei talu temperatuurimuutusi. Sügavamates kihtides leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini. Kusjuures hall paas on osutunud veidi vastupidavamaks kui kollakas. Paetuhk on aga külmatundlik pakasega võib selles tekkida külmakergitus, mis kergitab ka kive ja muudab kevadeks kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad.
Kunst: 1. Mis on tarbekunst ? on kunstiharu,mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst on uks vanimaidkunsti liike. 2. Tarbekunsti liigid (6) ? 1. TEKSTIIL 2. KERAAMIKA 3. KLAAS 4. METALL 5. NAHK 6. PUIT e MOOBLIKUNST 3. Tekstiili liigid (7) ?1. KANGAD2. VAIBAD3. OMBLUSTOOD4. TIKANDID5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka POIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 4. Kangaid jaotatakse funktsioonide jargi (2)? riietus- ja dekoratiiv- e sisustuskangad 5. Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2. FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab esem...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Fe-roostetamine,poorne&ei kaitse edasise korri eest.al zn cr õhu ja vee tõttu vastupidavad-tekib õhuke tihe oksiidikiht. Keemiline korrosioon-metalli vahetu keemiline reakts keskkonnas leiduva oksüga.+kuiv gaas,vedelik.kuum temp-intensive- kuumtöötlemine,ahi,automootor. 3fe+2o2fe3o4 2fe+3cl22fecl3 Elektrokeemiline korrosioon-Levinum,võibolla intensive tavatingimustes. Toimumise tingimuseks metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.co2 , kulgeb 2 omavahel seotud reaktsioonina,võivad toimuda ka m'i erinevatel pinnaosadel.1)metallia oksüd 2)oksüde redutsimine 1)Fe-2efe2+ raua oksimine,tek raua ioonid,lähevad lahusesse. 2)levinum oksüja tavakates õhuhapnik.O2+2H2O+4e4OH 3) ROOSTE summaarselt 4Fe+3O2+Nh2O2Fe2O3*n H2O 4)happelises lahuses oksü on vesinikioonid 2H+ +2eH2 sum: Fe+2HFe2+ + H2 Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduv...
ERINEVAD PLASTIKU TÜÜBID (Numbrit loe pakendi alt). Nr 1 PET; PETE (polüetüleen tereftalaat Polyethylene Terephthalate) on kõige laiemalt kasutusel olev plastik vee ja limonaadi, salatikastmete, mooside jt pakendites/pudelites. Päikese ja kuumaga kokkupuutel hakkab konteiner lagunema. See ei ole nähtav, aga kahjulikud kemikaalid vabanevad pudeli materjalist. Neid pudeleid ei tohi korduvalt kasutada. Materjal on poorne ning bakterid peetuvad seal kergesti. N2 HDPE (Kõrge tihedusega polüetüleen- High Density Polyethylene) on kasutusel tüüpiliselt piima- ja mahlapudelites, jogurti ja margariini pakendites, veepudelites, mida müüakse korduvkasutamiseks tühjalt. See plastik on ohutum korduvkasutamiseks, aga ainult külmade vedelike puhul. Kuumad joogid, pleegitavad ja tugevad puhastusained kahjustavad plastiku koostisaineid ja need satuvad joogi sisse. Seda tüüpi plastikut
voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad
◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säsikihti. Villa töötlemine ⬜ Lambaid pügatakse siis kui nende vill on kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast. ⬜ Pesu järel töödeltakse villa huntimisega. ⬜ Kraasides eraldatakse villakiud veelgi rohkem üksteisest ning saadakse ühtlane villaloor. Linakiu omadused ⬜ Lina on poorne ning imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. ⬜ Lina on eriti tugev kiud, niiskuse suurenedes suureneb kiu tugevus veelgi. ⬜ Linakiud ei veni ja ta on jäik. Jäikusest on tingitud lina suur kortsumine. ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. Linakiu omadused ⬜ Lina hõõrdumiskindlus on väga väike. ⬜ Lina on vastupidav mikroobide suhtes ⬜ Hallitus ja seened hävitavad kiu sobival niiskus- ja soojusrežiimil.
ümberladumine. Head sigarit peab hoidma sigarikarbis ehk humidoris kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Ideaalne niiskus sigarite hoidmisel on 72-75% ja tempearatuur 18-21ºC Humidor on seedripuust valmistatud ja poleeritud karp erinevate vahedega, eri suuruse ja tüübiga sigarite hoidmiseks. Miks valmistatakse just seedripuust? Kuna seedri aroom sobib kokku sigari lõhnaga ning poorne seedripuu laseb sigaritel hingata. Sigareid pakub (kes?) veinikelner. Sigarite serveerimise protseduur: 1. Sigareid pakutakse kliendile huidorist vasakult poolt. 2. Kui klient on sigari välja valinud, eemaldatakse algul kilekaitse 3. etikett võib jääta sigari peale või see eemaldatakse, oleneb kuidas klient soovib. 4. Kui sigar ei ole enne lõigatud, siis lõigatakse sigari ots ära giljotiini, kaheteralise
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
pH mõõtmine klaaselektroodiga pH mõõtmise puhul räägime vesinikioonidest. Ioonselektiivsed elektroodid - klaaselektroodid - tahke membraaniga elektroodid koostise modifitseerimisega saab määrata F, Cl-, Br, I- jne. - Kristallmembraanelektroodid membraaniks on monokristallist või kristallpulbrist plaat - Vedela membraaniga elektroodid membraaniks on vedela ioonvahetajaga täidetud poorne tahke kandja - Gaasitundlikud elektroodid - Ensüümelektroodid (biosensorid) Gaasitundlikud elektroodid - polümeerne membraan tagab läbipääsu gaasidele CO2 + H2O H+ + HCO3- Mida rohkem vesinikioone (mida happelisem), seda madalam pH Ioonselektiivsed elektroodid (plussid) - Ei saasta proovi - Tulemuse saab enamasti kiiresti - Määramispiirkond on lai - Mittedestruktiivsed - Mõõtmisi ei sega proovi hägusus, värvus - Kaasaskantavad
METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuva...
üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad. 3) Orgaanilise aine olemasoli, mis aitab hoida vett ja on oluline taimede kasvuks. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks CO2 ks, H2O-ks ja NH3-ks Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest
Õlitamise eesmärgiks on küllastada puit mustust hülgavaks ja paremini niiskust taluvaks, mis on kohviku puhul väga oluline. Igapäevaseks hoolduseks kasutatakse kuiva või niisket meetodit, kasutades neutraalset puhastusainelahust või õlitatud puidu igapäevaseks hooldamiseks mõeldud ainet. Kohviplekkide eemaldamiseks tuleks proovida hõõrukit ja puhastusainet. Raekoja saalis on marmorpõrand. Kuidas hooldada igapäevaselt, peale suurüritusi? Marmor on poorne materjal, mille sisse imendub kergesti mustust. Pinda imendunud mustuse saab eemaldada lihvimisega. Marmor ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi aineid (need võivad muuta põranda värvust). Igapäevaselt tuleks marmorpõrandat pesta väheniiske, niiske või märja meetodiga (sõltuvalt mustuse hulgast, seega soovitaksin ma pesta seda põrandat peale suurüritusi kindlasti märja meetodiga) ning puhastusainetga, mille pH on 6-9.
VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi
Põletamata tehiskivid Põletamata telliskivi saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel Liigitus sideaine järgi lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta. · Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · ...
(VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE) Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid, seened ja teised mullaasukad. Kompostimisel vabanevad vesi, CO2 ja mineraal- ja väetusained. Kompostmassi temperatuur võib tõusta kuni 70 ºC. NÕUDED JÄÄTMETELE (kergelt biolagunevad, C/N (soodsaim 20-30osa C, 1 osa N) suhe peab olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld
Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
