7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega? (nimeta vähemalt 3) Mis on metallurgia? · Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega · Varustab teisi majandusharusid metalliga · Inimkonna vanimaid tegevusalasid ( vanemad töödeldud raua leiud pärinevad Egiptusest 3200 a eKr ) Metallurgia paiknemine · Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, metallurgia on energiamahukas tööstusharu · Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. · Kasvab metallide korduvkasutamine ( peamiselt Põhja riikides) · Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2
! Lihtaine omadused: ! Lämmastik on õhu peamine koostisosa. Lämmastik on tavatingimustes maitsetu, lõhnatu ja värvitu gaas. Ta on vees vähe lahustuv ning õhust veidi kergem. Kuna lämmastik on vedelal kujul -196 kraadi juures, siis kasutatakse vedelat lämmastiku külmutusainena nii toiduainetööstuses, meditsiinis ja muudes kohtades, kus on vaja kiiret külmutamist. Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks on üks vesiniksool (naatriumvesiniksulfaat) ning lämmastikhape. See protsess oli kasutusel juba 17. sajandist. Lämmastikhappe aurud, mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvõtjasse, kust s...
12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine. 2)Vhendada mttetut prgi ja ehitusjtmete hulka. 3)relinna milj ja selle kompleksse silimise korral kogumi terviklik vrtustamine ja planeerimise vajadus. 4)Vanad tispuithooned kujutavad endast naturaalset ja koloogilist elukeskkonda, mille loomine tnapeval oleks linnades sageli liiga kallis ja energiamahukas. Renoveerimise eesmrgid. Sstev renoveerimine on vana maja kohandamine uueks kasutuseks niimoodi, et maksimaalselt silitada vrtusliku substantsi, arvesse vttes ja rakendades vanas majas peidus olevaid ja vimalusi. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted. Restaureerimine-ennistama ehk taastama esialgsel kujul. Konserveerimine-tde kompleks, mis tkestab objekti edasise hvimise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustuse ja kaitsega ilma neid muutmata.
Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (koondstrateegia): Vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra võrreldes aastaga 1990 Tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni
katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatinat. Tootes vesinikukütust, tuleks plaatina tootmist mitmekordistada, mis on kahjuks hetkel ebareaalne. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. Selleks, et toota vesinikku puhtalt ning massiliselt tuleb vee elektrolüüsiks kasutada taastuvenergiat, kuid see on kallis ja energiamahukas protsess. Vesiniku kütust ei kasutata ülemaailmselt, kuna selle tootmine on kulukas protsess, mille käigus läheb 75% ainest raisku, kuna ained ei reageeri täielikult, mille tõttu tekib aine jääk.5 4 http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/fotosntees.html 5 http://www.novaator.ee/ET/energia/miks_ei_ole_vesinikust_kutusena_asja_saanud /
suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18
Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on
o Rahvaarvu kasvu tõttu on lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti aasias o Tähtsamad müüjad on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemere maad o Arengumaad ostab toiduaineid sisse ja müüakse istandussaadusi o Toidumajanduse nõrkus arengumaades : traditsioonilised tootmisvormid, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning halvad loodusolud o Arenenud riikides on põllumajandus spetsailiseerunud, tootmine energiamahukas ja kaubaline ületootmine o Selle ärahoidmiseks on põllumajanduspoliitika o Siseturge kaitstakse tollimaksude,kvootide ja muude piirangutega(import kaubad muutuvad st kallimaks, sissevedu piiratakse kvootidega) o Siseturu kaupade hind säilib või tõuseb o Omatoodetele makstakse toetuseid, valitsus võib seda kokku osta tagab põllumehele toodangu realiseerimis võimaluse 8.keskkonnaprobleemid ja lahendused
ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat · Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly--Ala--Ser--Cys, Val--Leu--Ile--Phe, Lys--Arg, Glu--Asp.
sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. Bioplastikute eelised • Minifragmente ei jää alles • Ei sisalda kloori • Ei tekita metaani • CO2 vabaneb aeglaselt • Põllumajanduses • Meditsiinis kasutatav (biocompatible) • Sarnane tavaplastikule Bioplastikute nõrgad küljed • Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas • Tehnoloogia puudumine (rakkudest eraldamine) • Maisi kasutamisel metaani teke • Komposteerimis ja sorteerimismured • Pakenditööstuse blokk • Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning
8. Mis on sardklaas? Sardklaasi saadaksekahepoolsulaklaasijatraatvõrgukokkuvaltsimiseteel. Saadaksepaksklaas, mille keskel on traatvõrk. 9. Mis on keraamiline materjal? Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. 10. Millise on keraamiliste materjalide puudused? Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine 11. Milliseid omadusi annavad savile lisandid? Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad savile mitmesuguse värvuse. 12. Mis on orgaanilised sideained? Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega. Orgaanilised sideained on: - bituumen, - liimid, - vaigud. 13. Mida nimetatakse bituumeniks?
vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt Siis klaasi pinda poleeritakse ja tasandatakse kuumutades Pärast jahtumist pole vaja enam mehhaaniliselt poleerida Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 10 päeva jooksul Klaasi tootmine Klaasi valmistatakse põhiliselt toorainetööstuses Peamised koostisained on struktuuri moodustavad oksiidid Klaasi valmistamine on väga energiamahukas tegevus Peamised energiaallikad on maagaas elekter ja kütteõli Üle 80 % klaasitööstuse toodangust müüakse teistele tööstusharudele Klaasitööstus tervikuna on väga suures sõltuvuses ehitusest ning toiduaine ja joogitööstusest Klaasi tootmine Klaasi tootmine Ränidioksiid,sooda, lubi ja klaasipuru Kasutamine Tänu klaasi omadustele kasutatakse klaasi üsna tihedalt ehitusmaterjalina
PUHASTUSSEADMETE DELE. TEHNIKA KIIRE TÄIUSTAMISELE ARENG. KASUTATAKSE KOHAPEAL SUURED MAHUD ENERGIAT SAAB MÜÜA MAAILMAKAUBANDUSES, OSALEMINE ENERGIA KAUDSELT (näit. Island, ERITI NAFTA JA KAUBANDUSES Norra sulatavad Al, mis on MAAGAASI PUHUL väga energiamahukas) TAASTUVENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI KASUTAMINE SÕLTUB AMMENDU ASENDIST, LOODUS EI REOSTA LOODUST (ei teki LIKEST EELDUSTEST põlemisjääke, aherainet). TUULIKUD RIKUVAD ROHELINE ENERGIA MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE POLE LISAKULUSID VOOLUREzIIMI SEOSES KÜTUSE VEOGA
ainulaadsed. pinnad on vastupidavad. kasutamine on ohutu. materjalid on enamsti kohalikku päritolu. keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Ökoloogilised ehitusmaterjalid Mineraalvill Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks mineraalvill (kivivill või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib mineraalvill eraldada väikesi sünteetilisi mineraalikiude, mis võivad põhjustada mehaanilist nahaärritust
pingeid Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused Kivisöe globaalsed varud on palju suuremaid kui teiste fossiilsete kütuste omad. Sellest saab toota mitut tüüpi kütuseid ja teisi aineid. Puudused on et selle kaevadamine on energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid
diiselmootorile. Puudused: Eelised: ohtlik, sest segu süttimispiirid on väga laiad kõrge kütteväärtus massiühiku (18–74%), kohta, autol keerukas hoida (säilitatakse metallhüdraadina, rõhu- või krüomahutis), põlemisel ei teki mürgiseid energiamahukas tootmine, ühendeid, pikem tankimisaeg (sõiduautol umbes 10 min), laiad süttimispiirid võimaldavad kiire põlemise tõttu on mootori töö jäik ja muuta küttesegu kvaliteeti mürarikkam, mootori toitesüsteem tuleb ümber ehitada, ottomootoris ja seega tõsta kõrge isesüttimistemperatuur raskendab
Pinnase silikaatimise Mõte seisneb selles ,et pinnasesse süstitud keemilised silikaadilahused seovad pinnaseskeleti üheks tervikuks. Nii saame tugeva veekidla pinnase. Liivadesse süstitakse vesiklaasi ja kaltsiumikloriidi segu tolmuliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena
Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine: 2PbS + 3O2 = 2PpO + 2SO2 PbO + H2 = Cu + H2O *Maak→rikastatud maak→metallioksiid→meta Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C → 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO → 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 → Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al → 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga
*Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine: 2PbS + 3O2 = 2PpO + 2SO2 PbO + H2 = Cu + H2O *Maakrikastatud maakmetallioksiidmeta Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised
Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hiliseagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). Arenenud riikide põllumajandus: 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4.turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5.mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6.EL-s piimatoodete kokkuost, iseturu kaitse (kaubad kallid)
Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6
Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse. Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km. Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani, vaske, kroomi, mangaani, vanaadiumi, plaatina ja antimoni. Nende metallide rahvusvahelistes
trükivärvita kriitpaberi või kontoripaberi jäägid trükitööstusest, ajalehed ning ajakirjad jne. Eri sorti vanapaberit kasutatakse eri laadi toodanguks. Kõigest kõike ei saa. Näiteks majapidamises tekkinud vanapaberist ajalehtedest, kartongist ja lainepapist ei saa toota trüki- ja kirjapaberit, küll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale. Nüüdisaegne ümbertöötusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasäästlikud. Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene. Igal ümbertöötamisel kiu tugevus väheneb ning pärast kuuekordset töötlust seda enam kasutada ei saa. Lääne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos püsida ja seepärast on Ida-Euroopast pärit paar korda
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi
a. 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk, temperatuuril üle 0°C. Nende kiire riknemine ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisust. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? Pikk säilivusaeg, võimalus ära kasutada sekundaartoorainet, suur energiamahukas, palju eriliike ja kasutusvaldkondi. 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstustele Loomasöödaks: täispiimaasendajad vasikatele
Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllundus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. 4.3 Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on tarditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus ning kohati halvad loodusolud. Seevastu arenenud riikides, kus põllumajandus on täielikult spetsialiseerunud, tootmine energiamahukas ja kaubaline, on tõsiseid probleeme ületootmisega. Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendatakse põllumajanduspoliitikat. Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume. Euroopa Liit praktsieerib põllumajandustoodete kokkuostu ja siseturu kaitset teiste vastu (eriti USA). Seetõttu on toiduained kaks korda kallimad kui maailmaturul.
soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine. Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4
rahvysvahelisi pingeid 7.Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt 8.Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused Kivisöe globaalsed varud on palju suuremaid kui teiste fossiilsete kütuste omad. Sellest saab toota mitut tüüpi kütuseid ja teisi aineid. Puudused on et selle kaevadamine on energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt. Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda 9.Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht 10.Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid 11
laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed 6 Arenenud riikide põllumajandus 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6
võimalusi. Kui vahepeal pole autostumise tõttu vastav infrastruktuur veel täielikult hääbunud, tuleb see taastada. Purjelaevandus saab olema kõige efektiivsem viis edasiliikumiseks. 5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. E- kaubandus käib alla, ka elektrisüsteemid pole enam nii töökindlad. 6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma. Samas toodetakse väiksemas mahus ning väiksema valikuga. 20. sajandi energiamahukas tootmine ei taastu. Kuidas tootmine toimima hakkab - selle mõtleb välja noorem generatsioon. 7. Konservmeelelahutuse ehk televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse. 8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. Laste õpetamine ei saa enam olema tootmiskombinaadi laadne tegevus. Kuidas see täpselt toimub, pole veel teada. Ka suurte ülikoolide olemasolu muutub kahtlaseks. 9
kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik, Tehisliiv, Müürikivid 31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks.
välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas) põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine) energiamahukas alumiiniumtööstus 2) tööjõule orienteeritud tööstus tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus 5) teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised harud
kuidas avaldub globaliseerumine Eestis? 2 näidet. Hästiarenenud side ja kommunikatsioon (Internet) Pangad on seotud teiste firmadega välismaal Minnakse välismaale tööle 3. globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed näited arenenud riikidele või arengumaadele Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte toomise juures olulisim 1. toormele orienteeritud tööstus maagirikastuskombinaat suhkrutööstus alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia raskemasinaehitus 2. tööjõule orienteeritud tööstus käsitööd palju tekstiilitööstus (õmblustööstus), jalatsitööstus elektroonikatööstus 3. tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal) piima-, liha- ja pagaritööstus 4. koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus (aglomeratsioon e. linnastu lähedal asuvad linnad toimivad ühte süsteemina) 5. teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised masinad
kasvamiseks erilist väetamist ega niisutamist, oma loomuliku pika pehme kiuga sobib see nii riiete, jalatsite kui ka paberi valmistamiseks samuti seob kanep pindalaühiku kohta neli korda rohkem süsinikdioksiidi kui puu! Mitmel maal on töösusliku kanepi kasvatus paraku keelatud ,kuigi sel puuduvad india kanepi narkootilised omadused. Kolmandik rõivastest on tänapäeval valmistatud polüestrist. See on materjal, mille tooraine on nafta ning mille tootmine on energiamahukas tonni polüestri jaoks kulub 3-5 korda rohkem energiat kui tonni puuvilla tootmiseks. Aga olukord pole nii mustvalge. Välja on arvutatud, et polüesterrõiva ja puuvillarõiva peale kuluv energia võib ajapikku tulla umbes sama :polüestri värvimine on palju lihtsam, ning eriti suur vahe tuleb kodusel puhastamisel: polüester määrdub aeglasemalt ega vaja triikimist. Villaste riiete tootmine nõuab tunduvalt rohkem energiat kui mis tahes muude materjalide tootmine
Ei arvestatud, et fossiilsed kütused on taastumatud. Tootmine oli peamiselt linnades. Järelikult toimus seal ka saastatuse kasv. Tööstusliku tootmise jääkproduktid pumbati maailma ökosüsteemidesse (vesi, muld). Tänapäeval võib suurt hävingulainet näha Amazonase piirkonnas Brasiilias, mis on rikas maavarade poolest (ka kuld), sinna kavatsetakse rajada istandusi, kaevandusi, rasketööstusettevõtteid.3) Heaoluriikide pillav eluviis. Näiteks Ameerikas energiamahukas põllumajandus ja suur toidutarbimine. Järelikult heaoluriigid tarbivad suurema osa maailma energiavarudest ja ressurssidest. Palju tekib soovimatut kõrvalsaadust ehk saastet. Samas on palju vaeseid riike ( Kolmanda Maailma riigid), kes peavad kannatama alatoitluse alla, neil puuduvad eluks hädavajalikud tingimused: puhas vesi, kanalisatsioon, korralik eluase. Seetõttu on areng ja ressursside tarbimine ebavõrdsed .Globaalprobleemid: Kliima soojenemine Suurenev keskkonnasaastatus
lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab
probleeme ja ohte. Kiire biolagunevuse tõttu mõned neist ei sobi pakendi valmistamiseks. [4] Bioplastikute tugevad ja nõrgad küljed: Tugevad küljed: Minifragmente ei jää alles Ei sisalda kloori 12 Ei tekita metaani CO2 vabaneb aeglaselt Põllumajanduses Meditsiinis kasutatav (biocompatible) Sarnane tavaplastikule Nõrgad küljed: Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas Tehnoloogia puudumine (rakkudest eraldamine) Maisi kasutamisel metaani teke Komposteerimis ja sorteerimismured Pakenditööstuse blokk Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest [2] 13 4. BIOPLASTIDE TOOTMINE EESTIS Majanduslikult tasuva PLA tootmine Eestis on arvutuslikult 60 000 t aastas. Selline kogus eeldab aastas kuni 75 000 t piimhappe tootmist
keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2
fossiilisete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt orgaaniliste setete või turba moodustamisel). 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses
Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne temperatuur 1400-1500 kraadi. Madalama temperatuuriga ei ole võimalik kuidagi toime tulla, sest klaasisegu peab peale selitumise ka oma koostiselt ühtlustuma, vastasel korral ei saa kvaliteetst klaasi. Ühtlustumine toimub üksnes iseeneskiku segunemise (difusioooni) teel: kuna see protsess kulgeb väga aeglaselt, peab selle kiirendamiseks klaasimass olema võimalikult vedel. Mehaaniline
materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. • Jäätmete ringlussevõtt on taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt (v.a põletamine, RDF ja täitepinnas). • Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse ja põletamine ilma energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad.
süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Ranged nõuded lähteainete luhtusele, kuigi lähteained ise on suhteliselt odavad, ei ole ainuke asjaolu, mis klaasi hinda tõstab. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne temperatuur 1400-1500 kraadi. Madalama temperatuuriga ei ole võimalik kuidagi toime tulla, sest klaasisegu peab peale selitumise ka oma koostiselt ühtlustuma, vastasel korral ei saa kvaliteetst klaasi. Ühtlustumine toimub üksnes iseeneskiku segunemise (difusioooni) teel: kuna see protsess kulgeb väga aeglaselt, peab selle kiirendamiseks klaasimass olema võimalikult vedel
märgatavalt aku eluea kasvades. Lisaks on see kasutatav temperatuurivahemikus 0–60 °C, mis tähendab, et miinustemperatuuridel pole laadimine võimalik. 5.3. Liitium-polümeeraku Olulise erinevusena on liitium-polümeer akus vedela elektrolüüdi asemel kasutusel polümeermaterjalist kile, milles sisaldub liitiumi ioone juhtiva aine osakesi geelina. Sellisest materialist on võimalik valmistada iga seadme jaoks sobiva kuju ja mõõtmetega aku. See on ühtlasi kerge ja energiamahukas (võimsus kuni 7,5 kW/kg). Nagu teistelgi liitiumakudel ei vähene selle energia mahutavus ebakorrapärase laadimise või tühjendamise tagajärjel. Töötsüklite arvuks on enamasti 500, kallimatel akudel 1000. Pärast seda moodustab tema mahutavus veel 80% algmahutavusest, seejärel hakkab see pidevalt vähenema. Normaalne töötemperatuur on 15 ‒ 30 °C, kuid temperatuur üle 60 °C võib akut pöördumatult kahjustada. Samuti väheneb temperatuuril alla 5 °C väljaantav võimsus
rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine
Aromaatseid aminohappeid (Phe, Tyr, Trp) sünteesitakse korismaadist. 3. Aminohapete degradatsioon. Aminohappeid, millest tekivad glükooso sünteesi eelühendid, nim glükogeenseteks. Neid, mis degradeeritakse atsetüül-CoA või atsetoatsetaadiks, nim ketogeenseteks. Mõned aminohapped kuuluvad mõlemasse rühma glükogetogeensed. Aminohapete desamineerimisel tekib glutamaat. 4. Uurea tsükkel on energiamahukas tsükliline rada ammooniumi konverteerimiseks. Toimub maksas. Tulemuseks uurea ehk karbamiidi moodustumine. Uurea elimineeritakse uriini abil. XXV NUKLEOTIIDIDE METABOLISM 1. Peaaegu kõik organismid sünteesivad puriine ja pürimidiine de novo lihtsatest biomolekulidest, ntks imsuliinmonofosfaat sünteesitakse 11 etapiga -D-riboos-5-fosfaadist.
Denitrifitseerija bakter kasutab orgaanilise aine oksüdeerimiseks nitraatide lämmastikku (lämmastik on hea oksüdeerija). Elavad hapnikuvabas keskkonnas: tihkes, märjas mullas. (mulda ei ole võimalik lämmastikuga väetada, kuna see lastakse denitrifitseerivate bakterite kaudu õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt
2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kaunis ning seda on võimalik mitmesuguste pinnatöötlemisvõtetega veelgi mitmekesisemaks muuta 5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud.
2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kaunis ning seda on võimalik mitmesuguste pinnatöötlemisvõtetega veelgi mitmekesisemaks muuta 5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud.
Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Vee kareduse leevendamine ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? · vee keetmine lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) · vee destilleerimine energiamahukas ja kulukas; · keemilised pehmendajad kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; · ioonide vahetamine ioniitidega. LAHUSTUMISPROTSESS Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad soojust neeldub endotermiline protsess. Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad:
annaabi.ee 
