Koonus Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk. Kaatet BC, mille ümber pööreb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks. Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku CA, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega H. Koonuse pinnalaotus Valemeid Koonuse täispindala Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa St = Sk + Sp Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbe...
KOONUS Ulvi Klemmer EKL 2kõ Koonus... ... Keha, mille moodustab ühe oma kaateti Täisnurkne ümber kolmnurk pöörlev täisnurkne kolmnurk. Täisnurkne kolmnurk Vaatleme täisnurkset kolmnurka ABC Täisnurkse kolmnurga puhul saame kasutada Pythagorase teoreemi m² = h² +r² Külgpindala B Täispinadala Ruumala A C Kaatet BC on koonuse telg.
Koonus Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti koonuse Külgpindala Täispindala moodustaja Sk = r m d S = Sk + S p = pin ülg gl et m = r (r + m ) ek h us on Ruumala ko 1 es unook V = r 2h r 3 koonuse põhi Ruumalade suhe ...
docstxt/1286048782116743.txt
c = 2r = P Sk = 2rh St = Sk + 2 Sp Sp = r 2 St = 2rh + 2r 2 V = Sp × h V = r 2 h Sk = rm St = St + Sp Sp = r 2 1 V = Sph 3 c = 2r S = 4r 2 4 V = r 3 3
Silinder-keha,mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.Külge,mille ümber pöörleb ristkülik, nim silindri teljeks.Külge/pikkust nim silindri moodustajaks ja selle poolt pöörlemisel tekitatud pinda silindri külgpinnaks.Ristküliku küljed tekitavad pöörlemisel kaks võrdset ringi,mida nim silindri põhjadeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis läbib silindri telge,saame lõikeks ristküliku, mida nim silindri telglõikeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis on risti silindri teljega,saame lõikeks põhjadega võrdse ringi,mida nim silindri ristlõikeks.Silindri põhjade vahelist kaugust ja ka vastava pikkusega lõiku nim silindri kõrguseks.Silindri külgpindala on võrdne põhja ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.Sk=P*h;Sk=2*3,14rh;St=2Sp+Sk;V=Sp*h Koonus-keha,mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.Kaatetit,mille ümber täisnurkne kolmnurk pöörleb nim koonuse teljeks,hüpotenuusi aga koonuse moodustajaks.Pöörleva kolmnurg...
Silinder Pindala: Sp = 2*r2 Sk = 2rh St = 2Sp+Sk St= 2r(r+h) h- kõrgus r- raadius St- täispindala Sk- külgpindala Sp- põhjapindala Ruumala: V = r2h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Koonus Pindala: Sk = rm Sp = r2 St = Sk+Sp r- raadius m- moodustaja Ruumala: V = * r2*h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Kera Pindala S = 4R2 Ruumala V = 4/3*R3 V- ruumala R- raadius
Kordamine V 1. Silindri kõrgus on 10 cm ning telglõike diagonaal moodustab põhja diameetriga nurga 30°. Arvuta silindri täispindala ja ruumala. 2. Ristkülik külgedega 5 cm ja 10 cm pöörleb ümber pikema külje. Arvuta tekkinud silindri põhja pindala, külgpindala ja täispindala ja ruumala. 3. Täisnurkne kolmnurk kaatetitega 5 cm ja 12 cm pöörleb ümber pikema külje. Leia tekkinud kujundi põhja pindala, külgpindala, täispindala ja ruumala. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Kolmnurkse püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 15 cm ja üks kaatet 12 cm. Prisma kõrgus on 11 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 13. Nelinurkse püstprisma põhi on romb, mille diagonaalid on 6 cm ja 8 cm. Prisma kõrgus on 7 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 14. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16 cm ning püramiidi kõrgus on 15 cm. Arvuta põhja pindala, apoteem, külgpinda...
Pöördkehad Silinder Sp = *r² Sk = 2**r*h St = 2*Sp+Sk = 2**r²+2**r*h V = Sp*h = *r²*h Koonus Sp = *r L = 2**r Sk = *r*m = ½*C*m St = Sp+Sk = *r²+*r*m V = *Sp*h = **r²*h Kera S = 4**R² V = 4/3**R³
docstxt/1315489339114449.txt
docstxt/13510072782.txt
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
Ruutvõrrandi lahend: Vete'i teoreem: ax² + bx + c = 0 x2+px+q=0 x = -b±b²-4ac 2a x1+x2=-p x1*x2=q Pythagorase teoreem: Protsendid: %arvust x*%/100 a2+b2=c2 a=c2-b2 moodustaja x=25/10%*100=250 c=a2+b2 b=c2-a2 arv-arvust x-y-st x/y*100=% Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Pythagorase joonis: c a b sin=a/c sin=b/c cos=b/c cos=a/c tan=a/b tan=b/a Rööptahukas: Sp=ab, Sk=2(a+b)h, V=Sp*h Koonus: Sp=r , Sk=rm, V=Sph/3=r2h/3 2 Püramiid: V=1/3Sph Ring: C=2r S=r2 Silinder: c=2r, Sk=2rh, St=Sk+2Sp, Sp=r2, V=r 2h=Sp*h Kera: S=4r2, V=4/3r3 Kuup: S=6*a2, V=a3 Kolmnurk: S = a x h : 2, P=a+b+c Trapets: S = (a + a2) : 2 x h, P = a + a2 + c + d Rööpkülik: S=a*h, P=2(a+b) Romb: S=a*h, P=2(a+b) Risttahukas: S=2(ab+ac...
docstxt/131522522233166.txt
docstxt/128708174933392.txt
PÖÖRDKEHAD Silinder Koonus V = Sp*h = r2*h Sk = rm St = 2Sp+Sk = 2r(r+h) Sp = r2 Sp = r2 St = Sk+Sp = rm + r2 Sk = c*h = 2r*h Kera S = 4r2
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betoo...
docstxt/12064634094718.txt
Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje. Telglõikeks nimetatakse pöördkeha lõiget telge läbiva tasandiga.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Koonilised projektsioonid Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2 Koonus siirdepinnana............................................................................................................ 3 3 Projektsioonide omadused................................................................................................. 3-6 4 Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid.............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4
Täisnurkne kolmnurk: kolmnurk: a2+b2=c2 koosinusteoreem: a2=b2+c2-2bc x cosa sina=vastaskaatet/hüpotenuus S=ah/2 cosa=lähiskaatet/hüpotenuus S=absin/2 tana=vastaskaatet/lähiskaatet S=ruutjuur p(p-a)(p-b)(p-c) Ümberringjooneraadius R=c/2 P=a+b+c/2 S=ab/2 S=pr-> siseringjoone raadius 1/3 v.k.k. S=abc/4R->ümberringjoone raadius 2/3 Rööpkülik: Romb: P=2(a+b) P=4a S=ah1=bh2 S=ah S=absina S=d1xd2/2 ; S=a2sina d12+d22=2(a2+b2) d12+d22=2(a2+a2) ; d12+d22=4a2 Ristkülik: trapets: P=2(a+b) k=a+b/2 S=ab S=a+b/2xh S=kh Ruut: S = a² P=4xa Ristkülik: S=axb P = 2(a + b) Kolmnurk: S=ax...
ühe külje. Silinder tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r St= 2Sp + Sk V=SpH Koonus - tekitab täisnurkne kolmnurk pööreldes, ümber oma kõrguse Täisnurkse kolmnurga kaatetid on kõrguseks ja moodustajaks. Koonuse telglõikeks on võrdkülgne kolmnurk m külje kõrgus ehk moodustaja Sk= Cm/2 C=2 r Sp= r St= Sk+Sp
KOONUS SELETUSED, VALEMID SKEEM r - koonuse põhja raadius; h - koonuse kõrgus; V - koonudse ruumala - põhja pindala - koonuse külje pindala S - koonuse pindala Tabel 1. Koonuse valemid ja koonuse skeem. KOONUS SELETUSED, VALEMID PILT r - koonuse põhja raadius; h - koonuse kõrgus; V - koonudse ruumala - põhja pindala - koonuse külje pindala S - koonuse pindala Tabel 2. Koonuse valemid ja koonuse pilt RINGJOON SELETUSED, VALEMID SKEEM r - ringjoone raadius d - ringjoone diameeter ehk läbimõõt P - ringjoone perimeeter ehk õmbermõõt S - ringjoone pindala Tabel 3
3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad eriasendiline tasand ja silinder. Lõikejooneks ruumis on kaks paralleelset sirget (ehk ristkülik). Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel on ristkülik. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. B Lõikuvad eriasendiline tasand ja koonus. Lõikejooneks ruumis on kolmnurk. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel kolmnurk. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. C Lõikuvad püstsilinder ja kaldsilinder. Lõikejooneks ruumis on kaks ellipsit. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on ring ja eestvaatel on kaks lõikuvat sirget. Ülesande lahendamiseks kasutan abisfääride võtet. D Lõikuvad püstsilinder ja (pool)koonus
Ta maalid meenutasid seinavaipasid või seinamaale. 10. Kus valmis silmapaistev osa Gauguini teostest? Suurem osa ta maale valmis Okeaanias. 11. Kust on päris Paul Cezanne? Mida tead tema eluloost? Cezanne on päeir Lõuna-Prantsusmaalt. Isa oli panga kaasasutaja ja omanik. Ta õppis isa meeleheaks Aix'i ülikoolis õigusteadust. 12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel?
SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 2 2 [ St = S k + S p1 + S p 2 = (r1 + r2 )m + r1 + r2 = r1 + r2 + (r1 + r2 )m 2 2 ] h 2 2 V= (r1 + r1r2 + r2 ) 3 SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 ...
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3. Missugust materjali o...
Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: • konformsed eek õigenurksed • ekivalentsed e õigepindsed • ekvidistantsed e õigepikkuselised • vähim-moondelised • sobedad (on kasutatud kõiki eelnevaid projektsioone) Abipinna juju järgi eristatakse: • tasandilised • silindrilised • koonilised Abipind kas puutub v lõikab maaellipsoidi. Eesti ametilk projektsiooni abipind on koonus. Projektsioon valitakse sellejärgi, mida tahetakse kaardiga edasi anda. Mõõtkava • Plaanil oleva joone pikkuse ja looduses oleva horisontaalprojektsiooni suhe 1/M=d/HD • mõõtkava täpsus valid mõõtkava selle järgi kui täpselt on vaja mõõta Peamõõtkava- kehtib seal kus koonus lõikab maakera erimõõtkava- kehtib mingis kindlas punktis mõõtkava tegur- näitab moonet peamõõtkavast
..35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Juhtpinna järelteritamine seisneb 1,5...4 mm pikkuse ja 0,2...0,3 mm laiuse faasi töötlemises 6..
tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge h 2r Silindri ristlõige Ristlõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis on risti lõigatava keha teljega r Koonus Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti koonuse Külgpindala Täispindala moodustaja Sk = r m d S = Sk + S p = pin ülg gl et m
ta ka tugevam. B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response Feedback A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response Feedback A. Jah
C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response * A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada?
C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N Student Response B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response A. Jah B
seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diame vahetada? Student Response A
B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N Student Response D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response A. Jah B
Õhukeste materjalide korral Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Vali üks või enam: 1. Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 2. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N 3. Otsikuks on kuul (läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N 4. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Vali üks või enam: 1. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusele 2. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist 3. Sõltuvalt uuritavast materjalist 4. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või
Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 Küsimus 4 (6 points) Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N b. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N c. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N d. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 Küsimus 5 (6 points)
Geomeetrilised kehad 2013 Kuup ja risttahukas Kolmnurkne püstprisma ja püströöptahukas Prisma ja püramiid Silinder Koonus Kera
Romb Rööpkülik Trapets Täisnurkne kolmnurk Sirge tasandil Siinusteoreem Vektor Silinder Püstprisma Kolmnurka pindala Koonus Korrapärane püramiid Aritmeetiline jada Geomeetriline jada Kera Hääbuv geomeetriline jada Liitprotsent
Valemeid Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Kera Ruumala: Pindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Täisnurkne kolmnurk
V Sp H r a 3 a 1 Silinder S t 2S p S k 2r h r H Sp r2 S k 2 r H V Sp H r2 H r Koonus m2 r 2 H 2 S t S p S k r m r m Sp r2 H Sk r m 1 1 V Sp H r2 H r 3 3 Kera S 4 R 2 4
Geomeetrilised ruumilised kujundid meie ümber Grete Jürjental Mari-Liis Tenson Piret Kostina Linda Randoja 12B klass Koonus Silinder Kera Kolmnurkne püstprisma Prisma Püramiid Risttahukas Kuup Aitäh kuulamast!
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
Ruumilised kehad Hulktahukad ja poordkehad Korraparane nelinurkne pyramiid · Püramiid on ruumiline kujund, mis on piiratud ühe hulknurga (põhitahk) j a ühise tipuga kolmnurkade Korraparane puramiid · Kulgpindala Sk =pm/2 · Taispindala St =Sk +Sp · Ruumala V=1/3Sp h · http://www.youtube.com Korraparase kolmnurga loige ja pinnalaotus Kuup e. eksaeeder Risttahukas Rooptahukad Silinder Koonus Kera
Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
Täisnurkne kolmnurk Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Kera Ruumala: Pindala: Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Ruutvõrrand Intress
toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim; Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab kasutada? Milliseid pinnase omadusi tasub kindlasti parandada? Kuidas seda saab teha? Tuntumad meetodid: - Drenaazid ja veealandust - Tihendamine, vibreerimine - Tsementeerimine - Savitamine ja bituumendamine - Silikatiseerimine - Vaigutamine - Elektrokeemiline meetod. Masinad:
Püstprisma sin 0 1 2 3 1 2 tan tan 2 = Ruumala: V = S p h 2 2 1 - tan 2 2 Külgpindala: S k = PH sin cos 1 3 2 1 0 tan = Täispindala: S t = S k + 2 S p 2 1 + cos 2 2 2 1 - cos Korrapärane püramiid sin = ± 1 ...
HR =N-h/c h otsiku sissetungimise sügavus N skaalale omane konstant(koonuse puhul n=100,kuuli puhul N=130) c indikaatori skaalajaotise väärtus (0,002 mm) Kôvadusarvu näitab indikaatori osuti asend skaalal katse lôpul. Otsaku ja koormuse valik Rockwelli kôvaduse määramisel Môôtmise piirid Skaala Otsiku Jôud F Rockwelli ühikutes kuju N (kgf) HRB 20...100 B kuul 980 (100) HRC 20....70 C koonus 1471 (150) HRA 20....88 A koonus 588 (60) Kôvaduse määramine Vickersi meetodil GOST 2999 Vickersi meetod pôhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod vôimaldab määrata igasuguse kôvadusega metallide ja sulamite kôvadust ning sobib metalli ôhukese pinnakihi kôvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid, tahkudevahelise nurgaga 136°, jôuga 9,8...980 N (1...100 kgf) (antud töös 10 kgf)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
