Ehitusmaterjalide kordamisküsimused (2)

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid , avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS ­ materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS ­ materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust . Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS ­ materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS ­ materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS ­ materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS ­ materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS ­ materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS ­ materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ­ ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad ­ süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad ­ Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS ­ materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS ­ materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS ­ kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P- purustav jõud (N v kg), A- proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS ­ tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS ­ proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS ­ materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Moshi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS ­ materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS ­ materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) ­ iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm , paljud plastmassid , puit jms. 7. PLASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium ). 8. HAPRUS ­ materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest ( kivimaterjalid , malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS ­ enamikel puuliikidel valge, kollakas , pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR ­ muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad . Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS ­ puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus ­ asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus ­ asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit. Niiskuse järgi jagatakse puit: 1) toores puit (niiskust üle 30% massist) 2) poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE ­ kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS ­ puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED ­ praod , puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed ­ radiaalsed, levinuim lõhede tüüp, tekivad puidu ebaühtlasel kuivamisel. B) Siselõhed ­ säsi või ringlõhed, harvem esinevad ja võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu kuivamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikust ja vähendavad kvaliteeti. Joonis: a) välislõhed, b) säsilõhed, c) ringlõhed. 2. OKSAD ­ arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad: a. TERVE OKS ­ on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem b. SURNUD OKS ­ puidus lahti või kinni c. SARVOKS ­ muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem d. VÄLJALANGEV OKS ­ puus koos koorega ja kukub õhematest laudadest kuivamisel välja e. TUBAKOKS ­ pehme ja kõdunenud ja pudeneb puidust tükkhaaval välja. 3. MÄDANEMINE - puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puu osast. Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene. Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED ­ peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED ­ kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED ­ kõige ohtlikumad , lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen , valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD ­ rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv
6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED ­ luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad. KEEMILISED VÕTTED ­ puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega. Ideaalset antiseptikut pole olemas, aga Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid:
1) peab olema mürgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega metallosi 3) peab hästi imbuma puitu 4) vesi ei tohiks teda puidust minema uhtuda 5) ei tohiks olla inimesele ohtlik 6) ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga 7) mürgisus peaks säilima võimalikult kaua 8) ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikuid jagatakse 4 rühma: 1. VEESLAHUSTUVAD antiseptikud ­ pulbrikujulised ained. Pulbritest tehakse vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulber antiseptikud on küllalt mürgised, imbuvad hästi puitu ega määri, kuid kergelt väljauhtuvad niiskuse toimel. 2. ÕLIANTISEPTIKUD ­ tumedad venivad vedelikud. Vesi neid välja ei uhu, aga määrivad puitu ja on terava lõhnaga. Eestis toodetakse põlevkiviõlist antiseptikut Ligno 3. ANTISEPTILISED PASTAD ­ koosnevad mingist antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu tugevalt. Peamiselt kasutatakse pinnasega kokkupuutuval puidul 4. ANTISEPTILINE VÄRV ­ kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Nt Pinotex Antiseptimise meetodid: 1) VÕÕPAMINE, PRITSIMINE ­ antiseptik kuigi sügavale ei imbu 2) VANNIS IMMUTAMINE ­ asetatakse puit kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Siis asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE ­ puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE ­ puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID ­ saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ­ ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID ­ kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD ­ paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD ­ neljast küljest saetud 5. PRUSSID ­ neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID ­ neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID ­ rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED ­ valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM ­ (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall , teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM ­ (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ­ ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse. Sulametallis olev süsinik põletatakse välja. 18. Terase tootmise meetodid: 1. KONVERTER JA BESSEMERMEETOD ­ kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt. Tootlikus on suur kuid protsess raskelt reguleeritav. 2. MARTÄÄNMEETOD ­ terase toormaterjal võib olla nii sulas kui tahkes olekus. Süsiniku väljapõletamine toimub metalli pinnalt. Protsess on aeglasem, kuid paremini reguleeritav. 3. ELEKTERSULATUSMEETOD ­ metalli sulatamine toimub kaarleekahjus. Protsess hästi reguleeritav ja saadakse kõrge kvaliteediga teras. 19. LEGEERTERASED ­ sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi. Nt: 1) Nikkel ­ suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 2) Kroom ­ suurendab tugevust, kulumiskindlust, vastupanu korrosioonile, halvendab karastamist 3) Mangaan ­ vähendab haprust, suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 4) Räni ­ suurendab tugevust, vetruvust, soodustab karastamist 5) Vask ­ suurendab korrosioonikindlust 6) Volfram ­ annab väga kõva terase. 20. Legeerivate lisandite järgi jagatakse terased: 1) SÜSINIKTERASED ­ süsinikku 0,2-0,6% ja legeerivaid lisandeid pole 2) MADALLEGEERTERASED ­ legeerivaid lisandeid alla 2,5% 3) KESKLEGEERTERASED ­ legeerivaid lisandeid 2,5-10% 4) KÕRGLEGEERTERASED ­ lisandeid üle 10% 21. 10. Metallide omaduste määramine- kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus 22. Metallide KÕVADUST hinnatakse nii, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse metalli kõvadus. 23. Metalli TÕMBETUGEVUST hinnatakse nii, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine . 24. Metalli LÖÖGISITKUST hinnatakse nii, et proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 25. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjus ja levikulaad 26. Metalli KORROSIOONIKS nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. 27. KEEMILINE KORROSIOON ­ metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga (nt hapnik), tekib metalli oksüüd, mis on sageli pude materjal (rauarooste). 28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON ­ tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosioon: 1. ILMASTIKULINE KORROSIOON ­ tekib ilmastiku mõjust metallile 2. VEEALUNE KORROSIOON ­ vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine 3. MAAALUNE KORROSIOON ­ tekib pinnase toimel metallile 4. KORROSIOON UITVOOLUDE TOIMEL ­ siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas 30. Levikulaadi järgi liigitatakse korrosiooni: 1. PINDKORROSIOON ­ levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2. KOHALIK KORROSIOON ­ esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav ja on seetõttu tunduvalt ohtlikum 3. KRISTALLIDEVAHELINE KORROSIOON ­ tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE ­ metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi ) 2. OKSÜDEERIMINE ­ metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE ­ metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE ­ kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE ­ metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE ­ kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE ­ lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE ­ metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 34. 13. Tardkivimid - eriliigid, kasutuskohad 35. Tardkivimid tekivad vedela magma hangumisel. Koosnevad kvartsist, põldpaost, tumedast mineraalist. 36. 1. SÜVAKIVIMID ­ Tekkinud sügaval maakoore all suure rõhu juures. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Tihedad , tugevad, raske töödelda 37. 2. PURSKEKIVIMID ­ tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel. Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID ­ Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed , kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID ­ aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT . Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid - eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED ­ tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad , kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED ­ tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3. KEEMILISED SETTED ­ tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud . 4. ORGAANILISED SETTED ­ tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja ­ LUBJAKIVI . 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit . 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd ­ trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid - murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID ­ korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK ­ lubjakivist, dolomiidist v graniidist . Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena . 2. TEHISLIIV ­ peamiselt graniidist. Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonis, asfaltbetoonides 3. MÜÜRIKIVID ­ 20- 50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID ­ materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID ­ hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID ­ peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID ­ dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. plaatide pealispind lihvitakse v poleeritakse. Tehakse ka mosaiikplaate. 4. TREPIASTMED ­ lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Puhtalt töödeldud astmete pealispind ja esikülg, otsad vajaduse järgi. Tehakse ka plaatastmeid. 5. ÄÄREKIVID ­ enamasti graniidist. Peab olema väga tugev, kulumis- ja külmakindel. Odavamad äärekivid betoonist. 6. SILLUTUSKIVID ­ sagedamini graniidist. 11. 16. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike 12. KERAAMIKA TOOTMISE MEETODID: 1. POOLKUIV MEETOD ­ poolkuiv savi sisaldab vett 10-12%, pisut niiske pulber 2. PLASTNE MEETOD ­ plastne savi sisaldab vett 18-27%, vormihoidev mass 3. LOBRIMEETOD ­ lobrisavi sisaldab vett kõige rohkem. Voolav mass. 13. Tootmistsükli etapid: 1. SAVI ETTEVALMISTUS ­ kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid , segatakse ühtlaseks massiks. Vajadusel lisatakse vett või liiva. 2. TOOTE VORMIMINE a. Plastse meetodi järgi LINTPRESSI abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss. b. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savi pulber suure rõhu all kokku. Keraamilised plaadid. c. Lobrimeetodi puhul valatakse vedel savimass vormi. Keerukama kujuga tooted. 3. KUIVATAMINE ­ kamber või tunnelkuivatis temp 80-90 C. Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE ­ tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus , põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE ­ enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri . 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis , viimistlustellis, samott - tellis , porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ­ ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS ­ õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3. VIIMISTLUSTELLIS ­ kujult ja mõõtmetelt täpsem ja ilmastikukindlam. Külmakindlus üle 25 tsükli. Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline , harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4.SAMOTT-TELLIS ­ suure tulekindlusega savist . Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED ­ parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus -tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit ­ üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid . 23. Kergkruusa omadused: 1. valmistatud looduslikest lähteainetest 2. põletamatu ja külmakindel 3. vaatamata kergusele tugev 4. hea soojus ja heliisolaator 5. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase 6. ei karda niiskust ega kemikaale 7. ei hallita ega mädane 8. ei meeldi närilistele ega putukatele 9. omab CE märgistust 10. Kergkruusa kasutatakse: 1. kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjaline 2. lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 3. vundamentide rajamissügavuse vähendamisel 4. kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel 5. teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina 6. põrandate ja lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 7. pinnase isoleerimisel. 8. 19. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad 9. Õhklubjaks on põhiliselt kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavad materjalid, mis õhu käes aeglaselt kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga. 10. Toorained : Lubjakivid, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldavad kivimid. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi . 11. Tootmine: tavaliselt põletatakse sahtahjudes, temp 900-1150 C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub reaktsioon: CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q, lubja kustutamisel eraldub soojus Q. Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes , tekkinud kristallid kasvavad ja põimuvad üksteisest läbi ja moodustavad struktuuri. Võib olla tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained ­ peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained : 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained ­ põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE ­ kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis ­ sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõpus kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega 3-5 tundi. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskis. 16. Keetmisel soolalahuses ­ kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahuseks MgCl2 või NaCl lahused . Keetmise kestvus 45-90 min. siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS ­ saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS ­ erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained ­ põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4. meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi 5. arhitektuursete elementide valmistamiseks. 22. 21. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine ( tootmisetapid , erinevad tootmismeetodid) 23. Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. 24. Toormaterjal: a) looduses leiduv lubimergel b) kaks toorainet: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 25. Tsemendi tootmine: 26. KUIV MENETLUS (tooraineks lubimergel) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) tooraine kuivatamine 4) tooraine jahvatamine 5) homogeniseerimine 6) toorsegu korrigeerimine 7) toorsegu kuivatamine ja põletamine 8) klinkri jahvatamine ja kipsi lisamine 9) tsemendi ladustamine ja pakkimine 27. MÄRG MENETLUS (kaks toorainet) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine 4) lobri põletamine klinkri saamiseks 5) klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga 6) tsemendi ladustamine ja pakkimine. 28. 29. 30. Toormaterjali ettevalmistus märja meetodi puhul: lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis lobriks. Kuulveski ­ horisontaalne pöörlev terassilinder, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrudes purustavad materjali. Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine ­ jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber. 34. 22. Portlandtsemendi omadused (mahupüsivus, jahvatuspeensus , tugevusklass ) ja tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS ­ tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS ­ mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS ­ näitab tsemendist , liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid . b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse. d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni. 38. 23. Tsemendi eriliigid- valge tsement, põlevkivitsement, aluminaattsement 39. 1. VALGE PORTLANDTSEMENT ­ valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka . Valgele tsemendile võib juurde lisada pigmente ja saame värvilise tsemendi. Valge tsement jagatakse ka heleduse järgi sortidesse (I, II ja III). Saab valmistada mörti, betooni jms. 40. 2. PÕLEVKIVITSEMENT ­ saadakse tsemendiklinkri jahvatamisel koos filtertuhaga. Tavalise tsemendiga võrreldes annab plastsema segu, tugevuse kasv kiirem ja mahupüsivus parem. Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT ­ valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine . tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks . 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon . Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse , hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks . 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST ­ iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem) 3) tsemendi liigist 4) täitematerjalide terade kujust (mida siledamad, seda plastsem) 5) plastifikaatorite sisaldusest (ained, mis suurendavad segu plastilisust.) 6) Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ning betoon tuleb tugevam. 7) BETOONISEGU PAIGALDATAVUS ­ näitab, mitme sekundi jooksul vibratsiooni mõjul betoonisegu pind vajub tasaseks standardse katse juures. 8) 26. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid 9) BETOONI TUGEVUS ­ raskebetooni tähtsaim omadus. Kontrollitakse kuubi v silindrikujulise proovikehaga peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1. KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON ­ armeeritakse disperssete kiududega. Tükeldatud teras, plastik või süsinikkiud. Tükeldamine vajalik selleks, et kiud ühtlaselt betooni ära jaotada. Nii on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsustada. Kasutatakse: betoonpõrandad, tööstuspõrandad, monteeritavad betoonelemendid. 12) Kiudbetooni eelised: 1) suurem painde ja tõmbetugevus 2) kõrgem pragunemiskindlus 3) kõrgem pinna löögikindlus 4) lihtsustub tehnoloogiline protsess 5) väiksem töömahukus 6) võimaldab juhtida pragude tekkimist 7) võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust 8) võimalik vähendada plaatide paksust 9) odavam võrreldes võrkarmeeringuga. 10) TERASKIUD - võivad olla ka roostevabad. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Teraskiudude lisamine suurendab betooni paindetõmbetugevust. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Kõige paremad teraskiud on traadist tõmbamise meetodiga valmistatud. Traadist tõmmatud kiud annab kõige parema tugevuse tulemuse võrreldes mõne teise kiu tüübiga samade doseeringute juures. Kõige enam kasutatakse lainelise kujuga traadist tõmmatud kiude . Nendel kiududel on kõige parem nake betooniga . 11) SÜNTEETILISED KIUD- Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud. Kiuga vähendatakse eelkõige betooni varase ehk plastse perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Ainult sünteetilist kiudu ei kasutata kiudbetooni valmistamisel. Sellisel kasutamisel pole mingit mõtet, sest sünteetiline kiud ei ole kasutusel tugevuse suurendamise eesmärgina. Tugevust suurendatakse siiski teraskiududega. Kui soovitakse kasutada sünteetilisi kiude, siis tugevuse saamiseks tuleb kasutada neid koos teraskiududega. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. 12) 2. POLÜMEERBETOON - sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalid liiv ja killustik. Kasutatakse keemia, metallurgia, naftatöötlemis- ja toiduainetetööstustes. Betooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Võib olla armeeritud ja armeerimata. 13) 28. Isetihenevbetoon, teebetoon 14) ISETIHENEV BETOON - Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise 15) võimalus. 16) Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: 1. Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; 2. Lühendada betoonivalu kestvust; 3. Müra ja vibratsiooni vähenemine; 4. Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; 5. Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; 6. Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 17) Isetiheneva betooni omapära: 18) · Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid , kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide või väga tiheda sarrustusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks või isegi võimatuks. 19) · Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. 20) · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu . 21) · Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. 22) · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. 23) · Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. 24) TEEBETOON 25) Esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele betoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi. 26) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega 27) Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest . Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. 28) Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: 1. betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, 2. betoon nakkub küllalt hästi terase külge, 3. betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 34) RAUDBETOONI OMADUSED 1. Raudbetoon koosneb 80 (liiv, killustik, vesi). 2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puitu 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puidu tugevust. 5. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid , seinaplokid, talad , vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk- hooneid praegu Eestis ei ehitata. 39) Väikeplokid- tõstetakse kohale käsitsi. Tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Kasutatakse peamiselt 1- 2 korruseliste hoonete ehitamisel . 40) 3.TALAD 41) Võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele, teised mõõdud on erinevad. 42) 4.VAHELAEPANEELID 43) Ribakujulised või tervet ruumi katvad paneelid . Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. 44) 5.SEINAPANEELID 45) Moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80- 120mm . Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 46) 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid 47) Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest. Lisandid võivad ka puududa . Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. 48) TSEMENTMÖRT koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. 49) LUBIMÖRT (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. 50) SAVIMÖRT leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. 51) SEGAMÖRDID leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 52) 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid 53) Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada odavamaid sideaineid. 54) LUBIMÖRT kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga 55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. 56) LUBI- KIPSMÖRT leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel . Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. 57) TSEMENT- LUBIMÖRT kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. 58) TSEMENTMÖRT kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 59) 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor 60) KUIVSEGUD- Valmis ehitussegud, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 61) Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: 1. müürimördid, 2. krohvimördid, 3. pahtelsegud (viimistlussegud), 4. plaatimissegud, 5. vuugitäited, 6. peenteralised betoonid 62) PESUKROHV (TERRASIITKROHV) - Tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 63) TEHISMARMOR 64) Lihvitud ja poleeritud krohv. See tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit . Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Tavalistes tingimustes sellist reaktsiooni ei toimu. 69) EHITUSLIKUD NÄITAJAD 70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C, paindetugevus 4- 5N/mm2, külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. 71) KASUTUSKOHAD 1. Vääriktelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). 2. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. 3. Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. 4. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites. 72) 35. Autoklaavitud poorbetoontooted - tootmine, kasutamine 73) Poorbetoontooted on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv . Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. 74) TOOTMINE 75) Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. 76) Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks . Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. 77) KASUTAMINE 78) Toodete nomenklatuuri kuuluvad plokid , vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused (armeeritud). 79) 36. Kipstooted - tootmine, pos. ja neg. omadused, tooted 80) Kipssideainete tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: 1. tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu ja kipsdetailide deformatiivsust 2. hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained , alumiiniumsarrus 3. suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. 81) Kipsi positiivsed omadused: 1. kipsi kiire tardumine kiirendab tootmistsüklit, 2. kuna kips kivistumisel ei kahane, siis on temast võimalik valmistada väga täpse kuju ja suurusega tooteid 3. valatud kipstoodete pealispind on võrdlemisi sile ja viimistlustööde maht seetõttu väheneb 4. kipstooted on paljudest teistest kivimaterjalidest mõnevõrra kergemad 5. kipsi valge värvus annab soodsamaid võimalusi viimistlustöödel 6. kipstooted on mehaaniliselt suhteliselt kergesti töödeldavad 82) Kipsi negatiivsed omadused 1. suhteliselt väike tugevus ­ ei saa kasutada kandvates konstruktsioonides. 2. nõrk veekindlus- ei saa kasutada niisketes kohtades (välitöödel ja niisketes ruumides) 83) TOOTED: 1. Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid 2. Suuremõõtmelised vaheseinad 3. Vaheseinaplaadid 4. Viimistlusmaterjalid 5. Konstruktsioonimaterjalid ­ seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid 6. Perforeeritud akustilised plaadid 7. Lubi-kips kuivsegud 8. 9. Kipsplaadid -kujutavad endast plaate , mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Kipsitaigen kleepub papi külge hästi (ilma liimi kasutamata). Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Plaadid on õhendatud servaga. 10. 37. Betoonkivid- UNI kivid, betoontellised, marmoroc-plaadid 11. 1. UNI-KIVID ­ teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavad betoonist väikesemõõdulised kivid või plaadid. Valmistatakse paksusega 60mm(kõnniteede sillutamiseks) ja 80 mm (sõiduteede sillutamiseks) (+-3). Tihedus 2100kg/m3, tugevus 3,5MPa. 12. 2.BETOONTELLISED ­ Columbia kivi ­ valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib lisada pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Hoonete välisvooderduseks. Sileda v murtud pinnaga. Kivide paksus 57 v 90 mm. 13. 3.MARMOROC-PLAADID ­ valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund-voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Vooderdise alla jääb õhuvahe, seega on sein hästi tuulutatav . 14. 38. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine 15. BITUUMENMATERJALID ­ kolloidsed süsivesinikühendid. 1. Hea kleepuvuse tõttu nim neid ka orgaanilisteks sideaineteks. 2. Ei kivistu, seovad ainult oma kleepuvusega. 3. Veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud ­ kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjalide tootmiseks. 4. Hea keemilise püsivusega, taluvad enamikke happeid . 5. Lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. 6. Värvilt mustad või tumepruunid. 7. Toatemperatuuril tahked , sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad 8. Peamised puudused: madal temperatuuripüsivus ja vananevus. 9. Bituumenite hulka loetakse ka tõrvad. 16. Bituumenite baasil valmistatakse: 1. bituumenemulsioone 2. asfaltmörte ja asfaltbetoone 3. katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale 4. tihendusmaterjale 5. liimaineid 6. korrosioonivastaseid võõpasid, lakke, mastikseid. 7. EMULSIOONID ­ kuuma bituumeniga töötamine on ohtlik ja seda saab kasutada ainult kuiva ilmaga ja kuivade materjalidega töötamisel. Seepärast kasutatakse bituumenit ja tõrva sageli emulsioonina, mis on ka jahedas olekus vedel. EMULSIOON kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine ( seep , õlid, liim , tärklis jne), mis takistab bituumeni piiskade kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit 5%. 8. Emulsioonid jagunevad: 1) otsesteks ­ dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni piisakesed. Saab veega lahjendada. 2) Pöördemulsioonideks ­ dispersiooni keskkonnaks on bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Ei saa veega lahjendada. 9. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jms. emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 10. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid 11. Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide, peamisel katusekatete, pinnale liimimiseks. 1. KEEVISRUBEROID ­ kleepkiht on peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks , on kleepkiht kaetud õhukese kilega . Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Kile sulab koos kleepkihiga. 2. PLAATRUBEROID ­ kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus kõige sagedamini 1000mm. Kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Kile eemaldatakse enne plaatide paigaldamist. Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. 3. LAINEPLAADID ­ materjali koostised ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja 45% bituumeni. Tselluloosi ja polüesterkiud segatakse vedelaks pulbriks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ja see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimise. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles siis immutatakse bituumeniga. Materjal kinnitatakse papinaeltega. Ei soovitata paigaldada temperatuuril alla -1C. 12. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus) 13. Plastmasside koostisesse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator , stabilisaator jne. LIHTPLASTMASS ­ koosneb peamisel polümeerist ja täiteainet ei sisalda. LIITPLASTMASSI puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. 14. Puhtad polümeerid on haprad, suhteliselt madala tugevusega, kõrge omahinnaga ­ ehituses kasutatakse harva. 15. Plastmasside omadused: 16. EELISED: 1. võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) 2. toormaterjalide kättesaadavus. 3. Kergelt töödeldavad ehitustoodeteks 4. Tootmine on hästi automatiseeritav 5. Tootmis- ja töötlemisettevõtted on suht odavad ja tasuvusaeg on lühike. 17. PUUDUSED: 1. suur roomavus 2. kõrge temperatuuripaisumise koefitsient 3. suht väike kuumakindlus 4. suht madal tugevus vahelduval koormamisel 5. madal pikaealisus, kiire vananemine. valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. 6. Põlevus 7. Toksilisus . 18. KEEMILINE PÜSIVUS ­ plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub ­ seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS ­ plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1. EPS ­ MULLPOLÜSTÜREEN ­ kõige enam levinud, valge värvus. Valmistatakse pentaani sisaldavast polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. 22. 2. XPS ­ EKSTRUUDERMULLPOLÜSTÜREEN ­ värvus sinine, tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 75C. 23. 3. PUR ­ MULLPOLÜURETAAN ­ kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temp 200-250C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna ja niiskusiolatsioonina. Hea nake materjalidega. 24. 42. Plastmassidest rullmaterjalid 25. RULLMATERJALE kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. 26. LINOLEUM id võivad olla aluskihiga või aluskihita. Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe v mitmekihiline . Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 27. SEINAKATTEMATERJALID ­ põrandakatetest õhemad. Võivad samuti olla aluskihiga või aluskihita 28. KATUSEKATTEMATERJALID ­ sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2mm. Valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 29. SÜNTEETILISED KILED ­ väga õhukesed sünteetilised materjalid. 30. Polüeteenkile on läbipaistev, harva ka värviline. Väga elastne materjal. Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks, kasvuhoonete katteks jne. 31. Polüvinüülkloriidkile venivus on 150%, läbipaistmatu materjal. 32. GEOMEMBRAANID ­ geotekstiilid, geosünteedid ­ kujutavad endast mingi materjali kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraanide kasutusalad: 1. pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine 2. horisontaal ja vertikaaldrenaaz 3. nõlvade kindlustamine 4. erinevate pinnasekihtide eraldamine 5. pinnasevee tõkestamine 33. plastidest toodetakse veel profiiltooteid nagu mitmesugused torud, vooderduselemendid, liistmaterjalid, aknaraamid, tihendusmaterjalid jms. 34. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid - tselluvill , mullpolüuretaan, mullpolüstüreen 35. Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 36. 1. TSELLUVILL ­ valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutes ja antipüree- nidest. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. 37. Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. 38. Tselluvilla omadused: 1. loodussõbralik, 2. niiskuskindel, 3. ei pehki ega mädane, 4. ei niisku ja 5. laseb seintel hingata , 6. närilised teda ei söö. 7. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. 8. 9. 2.MULLPOLÜURETAANI ­toodetakse nii kinniste kui lahtiste pooridega, jäika ja pehmet. Väga hea soojaisolatsiooniomadustega. Põleb kiiresti temperatuuril 650C. Põlemisel tekivad mürgised gaasid, suitsu tekib rohkem kui puidu põlemisel ­ ei sobi kohtades, kus ta võib kokku puutuda lahtise tulega. Veeaurupidavus on hea, püsiv keemiliste ühendite suhtes. Kasutatakse tihendusvahtudena ja isolatsioonimaterjalina konstruktsioonides, kus tulega otsest kokkupuudet ei ole. 10. 3. MULLPOLÜSTÜREEN ­ vastupidav nii puhtale kui mereveele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholidele, loomsetele ja taimsetele rasvadele. Ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tärpentinile jms. Põlev, eritab põledes palju vingugaasi ja musta suitsu. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill , kivivill , akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400 ...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast võib saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormusttaluvaid plaate, mis tihti kaetakse mingi kattekihiga. 19. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. 20. 1.KLAASVILL 21. Toorained: klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. 22. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Väga elastne. 23. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover . Toodete tähistusel KL- plaatvill, KT- rullis vill 24. 2.KIVIVILL ­ valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist ). Kõige kuumakindlam mineraalvill. Saab kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. 25. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. 26. 3.AKUSTILISED PLAADID ­ Jäigad mineraalvillast plaadid, mis on ühelt poolt kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, saab katta ka kõverpindu. 27. 45. Vesivedeldajaga mineraalvärvid- lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid 28. VESIVEDELDAJAGA MINERAALVÄRVID ­ on poorsed, hingavad. Ei pehmene niiskudes ja ka niiskena on hea nake aluspinnaga. Kui niiskust on väga palju, siis muutuvad kirjuks. 1. LUBIVÄRV ­ kõrgekvaliteetsest kustutatud lubjast. Kivist välisseinte värvimiseks, kohtades kus on kasutatud lubimörte ja krohve. Sobivad ka betoon ja kergbetoon pindadele ning krohvipinnale. Parim omadus on poorsus, kuid mehaaniline tugevus on madal. Heledad toonid, värvida tuleb tihti. 2. TSEMENDIBAASILISED VÄRVID ­ sideaine: portlandtsemendi või lubjatsemendi segu. Betooni värvimiseks nii sise- kui välispinnal. Alus peab olema märg et tsement saaks kivistuda. Rasked töötingimused ­ kasutatakse vähe. Püsivad niisketes tingimustes. 3. SILIKAATVÄRVID ­ kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. Kõrge ilmastikukindlus, vastupidavad õhusaastele. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 29. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid 30. ALKÜÜDVÄRVID ­ sideaine alküüdvaik ­ sünteetiline. Mida enam õli on vaigus , seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Vedeldamiseks kasutatakse lahustit . Alküüdvärvi omadused: 1. hea elastsusega 2. kõva pinnaga 3. püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel. 4. Piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus 5. Hea nake puu ja metalli pindadega 6. Hea hõõrdetugevus. 7. LATEKSVÄRVID ­ veega vedeldatavad ehitusvärvid. Koosneb vette dispergeeritud tilgakujulistest polümeeripallidest. Kui vesi aurustub, moodustavad need kelme, mis vees enam ei lahustu. Lateksvärv on tervislik. Kelme on painduv ja kuivab kiiretsi. Sise- ja välisvärvid. Värvitud pind ei talu kulumist. Hingamist võimaldav pind. Talub väikesi veekoguseid. Välisvärvides kasutatakse lisaneid seente ja hallituse vältimiseks. 8. 47. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid 9. 1) TULEKAITSEVÄRVID: 10. a) tulelevikut tõkestavad värvid ­ tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld . Nii välis- kui sisevärvid. 11. b) Vahtutekitavad värvid ­ tuleohutuse seisukohalt põhilised. Saab tõsta konstruktsioonide tuleohutuskategooriat. Vahtutekitavad värvid paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla. Mõned neist on tundlikud niiskuse ja vee suhtes, pind ei ole eriti sile ja neid on raske pinnale kanda. 12. 2)KORROSIOONIVASTASED VÄRVID: kasutatakse nn korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Nt: baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi ja seatinatolm jms. kasutatakse alusvärvina. 13. 3) PUIDUKAITSEVÄRVID ­ puiduliike, mis pole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad puidu sisse ja kaitsevad teda. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärvi peale kandmist. On olemas ka puidu ilmastikukindlust parandavaid värve. Värvina pealekandvate puidukaitsevahendite mõju on üsna väike, seetõttu kasutatakse rohkem teisi vahendeid. 14. 48. Tapeedid - pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 15. TAPEEDID ­ seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse nt paberi, riide v klaaskanga alusel. 16. PABERTAPEET ­ muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. a) Tapeet , mis on ettenähtud siseruumidesse ­ paberalusel, värske liim on kergesti ärapühitav, mittepestavad. b) Pestavad pabertapeedid ­ kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainega c) Värvitavad tapeedid ­ paberalusel, kareda v reljeefse pinnaga, vajavad värviga katmist 17. VINÜÜLTAPEET a) Tapeet, mis on paberalusel valmistatud ja PVC-ga kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, kasutatakse niisketes ruumides b) Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka niisketes ruumides (vannitoad). 18. TEKSTIILITAPEEDID ­ kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 19. 49. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid 20. Klaasi toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse jm omaduste andmiseks . 21. Klaasi tootmine: 1. klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500C 2. klaasile kuju andmine a. klaasi puhumine b. lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasmassist c. klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas d. lõikamine 3. tooriku lihvimine ja poleerimine 4. klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine. 22. 1. KLAASPAKETID ­ valmistatakse 2st v enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas v kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. valguse läbilaskvus on 69-81% olenevalt klaaside arvust. 23. 2. SELEKTIIVKLAAS ehk valikuliselt valgustpeegeldavad klaasid ­ peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirguse tagasi. Läbi laseb lühikese lainepikkusega päikese ja soojuskiirguse. Klaasi pinnal on metallioksiidi kiht, mis annavad klaasile värvuse. Valguse läbivus 56-65% 24. 3. KLAASPLOKID ­ tehakse kahest kausikujulisest poolest, mis vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendatakse klaasliimiga. 25. 50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas ( termiline , keemiline karastamine ) 26. LEHTKLAAS on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. 27. FLOATKLAAS ­ Lameklaasi valmistamine: sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta jahtub. Siis läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse, lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamine). 28. KARASTATUD KLAAS: a) Termiline karastamine: Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti sururõhuga. Pindmises kihis tekivad surve- ja seesmises kihis tõmbepinged. Püsivam temperatuurile, purunedes puruneb peenteks kildudeks, kriimustatav, lõigata ei saa. b) Keemiline karastamine: Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata, kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.