Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid , avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS ­ materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS ­ materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust . Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS ­ materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS ­ materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS ­ materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS ­ materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS ­ materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS ­ materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ­ ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad ­ süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad ­ Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS ­ materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS ­ materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS ­ kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P- purustav jõud (N v kg), A- proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS ­ tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS ­ proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS ­ materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Moshi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS ­ materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS ­ materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) ­ iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm , paljud plastmassid , puit jms. 7. PLASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium ). 8. HAPRUS ­ materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest ( kivimaterjalid , malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS ­ enamikel puuliikidel valge, kollakas , pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR ­ muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad . Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS ­ puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus ­ asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus ­ asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit. Niiskuse järgi jagatakse puit: 1) toores puit (niiskust üle 30% massist) 2) poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE ­ kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS ­ puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED ­ praod , puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed ­ radiaalsed, levinuim lõhede tüüp, tekivad puidu ebaühtlasel kuivamisel. B) Siselõhed ­ säsi või ringlõhed, harvem esinevad ja võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu kuivamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikust ja vähendavad kvaliteeti. Joonis: a) välislõhed, b) säsilõhed, c) ringlõhed. 2. OKSAD ­ arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad: a. TERVE OKS ­ on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem b. SURNUD OKS ­ puidus lahti või kinni c. SARVOKS ­ muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem d. VÄLJALANGEV OKS ­ puus koos koorega ja kukub õhematest laudadest kuivamisel välja e. TUBAKOKS ­ pehme ja kõdunenud ja pudeneb puidust tükkhaaval välja. 3. MÄDANEMINE - puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puu osast. Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene. Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED ­ peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED ­ kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED ­ kõige ohtlikumad , lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen , valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD ­ rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv
6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED ­ luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad. KEEMILISED VÕTTED ­ puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega. Ideaalset antiseptikut pole olemas, aga Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid:
1) peab olema mürgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega metallosi 3) peab hästi imbuma puitu 4) vesi ei tohiks teda puidust minema uhtuda 5) ei tohiks olla inimesele ohtlik 6) ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga 7) mürgisus peaks säilima võimalikult kaua 8) ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikuid jagatakse 4 rühma: 1. VEESLAHUSTUVAD antiseptikud ­ pulbrikujulised ained. Pulbritest tehakse vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulber antiseptikud on küllalt mürgised, imbuvad hästi puitu ega määri, kuid kergelt väljauhtuvad niiskuse toimel. 2. ÕLIANTISEPTIKUD ­ tumedad venivad vedelikud. Vesi neid välja ei uhu, aga määrivad puitu ja on terava lõhnaga. Eestis toodetakse põlevkiviõlist antiseptikut Ligno 3. ANTISEPTILISED PASTAD ­ koosnevad mingist antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu tugevalt. Peamiselt kasutatakse pinnasega kokkupuutuval puidul 4. ANTISEPTILINE VÄRV ­ kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Nt Pinotex Antiseptimise meetodid: 1) VÕÕPAMINE, PRITSIMINE ­ antiseptik kuigi sügavale ei imbu 2) VANNIS IMMUTAMINE ­ asetatakse puit kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Siis asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE ­ puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE ­ puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID ­ saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ­ ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID ­ kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD ­ paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD ­ neljast küljest saetud 5. PRUSSID ­ neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID ­ neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID ­ rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED ­ valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM ­ (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall , teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM ­ (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ­ ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse. Sulametallis olev süsinik põletatakse välja. 18. Terase tootmise meetodid: 1. KONVERTER JA BESSEMERMEETOD ­ kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt. Tootlikus on suur kuid protsess raskelt reguleeritav. 2. MARTÄÄNMEETOD ­ terase toormaterjal võib olla nii sulas kui tahkes olekus. Süsiniku väljapõletamine toimub metalli pinnalt. Protsess on aeglasem, kuid paremini reguleeritav. 3. ELEKTERSULATUSMEETOD ­ metalli sulatamine toimub kaarleekahjus. Protsess hästi reguleeritav ja saadakse kõrge kvaliteediga teras. 19. LEGEERTERASED ­ sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi. Nt: 1) Nikkel ­ suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 2) Kroom ­ suurendab tugevust, kulumiskindlust, vastupanu korrosioonile, halvendab karastamist 3) Mangaan ­ vähendab haprust, suurendab tugevust, sitkust, vastupanu korrosioonile 4) Räni ­ suurendab tugevust, vetruvust, soodustab karastamist 5) Vask ­ suurendab korrosioonikindlust 6) Volfram ­ annab väga kõva terase. 20. Legeerivate lisandite järgi jagatakse terased: 1) SÜSINIKTERASED ­ süsinikku 0,2-0,6% ja legeerivaid lisandeid pole 2) MADALLEGEERTERASED
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #1 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #2 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #3 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #4 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #5 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #6 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #7 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #8 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #9 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #10 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #11 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #12 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #13 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #14 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #15 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #16 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #17 Ehitusmaterjalide kordamisküsimused #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 217 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellluke Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

suletud poorid, veeimavus, gaasitihedus, mõõtühikuks, mõõtühik, väikese soojamahtuvusega, survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus, proovikehade mõõdud, hõõrdekindlus, suure elastsusega, haprus, haprad, või laigulisus, tekstuur, niiske puit, puidu vead, oksad, terve oks, seente arenguks, metsaseened, laoseened, majaseened, konstruktiivsed võtted, keemilised võtted, veeslahustuvad antiseptikud, pulber antiseptikud, antiseptilised pastad, antiseptiline värv, valumalm, toormalm, erimalmid, ehitusterased, tootlikus, martäänmeetod, elektersulatusmeetod, legeerterased, keemiline korrosioon, tardkivimid, süvakivimid, purskekivimid, tsementeerunud tardkivimid, tsementeerunud setted, keemilised setted, orgaanilised setted, sisetööd, murtud kivimaterjalid, killustik, tehisliiv, kasutatakse terrasiit, korrapärased kivimaterjalid, soklikivid, vooderdusplaadid, põrandaplaadid, trepiastmed, äärekivid, sillutuskivid, keraamika tootmine, savi ettevalmistus, kuivatamine, glasuurimine, savitellised, auktellis, šamott, porotherm kärgtellised, kergkruus, kergkruus, lubisideained, lubi, kipssideained, keetmisel soolalahuses, ehituskips, vormikips, kõrgtemperatuursed kipssideained, kuulveski, klinkri jahvatamine, mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass, tsemendi eriliigid, põlevkivitsement, aluminaattsement, betoonisegu plastsust, betooni tugevus, betooni tõmbetugevus, kasutuskohad, polümeerbetoon, raudbetoonkonstruktsioonid, raudbetooni puudusteks, suurplokk, väiksemateks taladeks, müürimördid, krohvimördid, autoklaavitud poorbetoontooted, põhitooraineteks, nõrk veekindlus, betoonkivid, betoontellised, marmoroc, bituumenmaterjalid, emulsioonid, emulgaator, otsesteks, pöördemulsioonideks, bituumenist katusekattematerjalid, keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, lihtplastmass, liitplastmassi puhul, puhtad polümeerid, keemiline püsivus, eps, xps, pur, 200, seinakattematerjalid, katusekattematerjalid, sünteetilised kiled, polüeteenkile, kasutatakse hüdro, geomembraanid, soojustusmaterjalid, tselluvill, mullpolüuretaani, veeaurupidavus, mullpolüstüreen, mineraalvilla tooraineteks, akustilised plaadid, mineraalvärvid, lubivärv, parim omadus, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid, lateksvärv, eriotstarbelised värvid, tapeedid, pabertapeet, tekstiilitapeedid, klaaspaketid, selektiivklaas, klaasi pinnal, värvuseid, floatklaas

Meedia

Kommentaarid (2)

age12 profiilipilt
age12: aitas natukene
13:18 25-12-2012
marily.lok profiilipilt
marily.lok: Jah , aitas
17:13 13-09-2012


Sarnased materjalid

74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
33
docx
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
472
pdf
EHITUSMATERJALID
50
docx
Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
32
doc
Eksami küsimuste vastused
27
pdf
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
31
doc
Ehitusmaterjalid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun