"nurgakivi" - 287 õppematerjali

Egiptuse püramiidide ehituskäik

Egiptuse püramiidide ehituskäik Teooriad 1) Liiva niisutamine 2) Kaldtee 3) Nurgakivi 4) Cheopsi püramiidi 1. teooria 5) Cheopsi püramiidi 2. teooria Liiva niisutamine Kahandab oluliselt pindadevahelist hõõrdumist Teadlased leidsid, et üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad Liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust, mistõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur

Tallinna Kaarli kirik

Sirly Salandi PTKK 10a Ø Neoromaanistiilis Ø Arhitektid: Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard Ø Vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõnnistamine

Kivimid

Õõnesplokk 250x240x192 60 960 20 17 Silikaattellis 250x120x88 300 1560 40 40 Silikaattellis 250x120x65 420 1630 55 42 Silikaattellis 250x85x65 650 1725 55 29 Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275 Klombitud silikaattellis 250x100x65 84 290 55 35 Klombitud nurgakivi 225x100x65 84 260

Silikaat

Õõnesplokk 250x240x192 60 960 20 17 Silikaattellis 250x120x88 300 1560 40 40 Silikaattellis 250x120x65 420 1630 55 42 Silikaattellis 250x85x65 650 1725 55 29 Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275 Klombitud silikaattellis 250x100x65 84 290 55 35

Pärnu Eliisabeti kirik

Pärnu Eliisabeti kirik Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11.

Historitsism

Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4. advendil 1670 ning nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale ­ Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele. Võib oletada, et kabel ja selle ümber kujunenud kalmistu olid määratud Toompea kogukonna mittesakslasest elanikkonna tarbeks. Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil

Pärnu Eliisabeti kirik

eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güterbock . Torni ehitajaks peetakse Wülberni, kes oli samuti Riiast pärit. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. 1893. aasta kevadest sügiseni valmis G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiibhoone. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nii-öelda uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1893. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele

Nullindate kultuur

Rahutused X noorte laulu- ja tantsupidu 29.06.2007 ­ 01.07.2007  2008 Ülemaailme finants- ja majanduskriis MASU 8. jaanuaril Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast" Pronkssiga 8. veebruaril võttis Tallinna Keskraamatukogu kasutusele Tallinna esimese raamatukogubussi 2. aprillil sai Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone omale nurgakivi 27. mail pandi alus meelelahutuskompleksile Solaris 16. augustil võitsid sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson paarisaerulisel kahepaadil Pekingi olümpiamängudelt hõbemedali 19. augustil võitis Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudel kuldmedali 20. septembril pandi nurgakivi Vabadussõja ausambale  2009 PISA (the Programme for International Student Assessment) ­ rahvusvaheline

Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna,

Aleksander Tõnisson

divisjoni komandöriks Eestis. 4) Ida-Virumaaga seovad teda Vabadussõja lahingud Viru rindel, mille juhtimise eest sai ta I järgu Vabadusristi. 5) Oli kolmes valitsuses kaitseminister, sõjanõukogu liige, samuti riigikogu liige. 6) 1920- aastal oli ta sõjaminister. 7) 1932-1933 ­ oli ta kaitseminister. 8)1934-1939. tartu sõjaväe major ja 1939-1940 aastal tallinna ülemlinnapea. 9) 1937. aasta sügisel asetas Aleksander Tõnisson nurgakivi uuele teatrihoonele. 10) Aleksander Tõnisson sai enda surmaotsuse teada 28. juunil kell pool kaksteist öösel. 12) hukati 2. oktoobril 1942 Kirovi oblastis.? 13)tema haua asukoht on teadmata.

Euroopa liit foorum 2

1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga. Acquis Communautaire- EL-s kehtiv õiguskord. Terminit kasutatakse EL kõikide õigusaktide üldnimetajana

Referaat Vanapagan eesti rahvausundis

Ei ole aga enne ehitust õppinud: töö ei taha hästi edeneda. Siiski ei hooli Vanapagan sellest; ehitab ja ehitab. Tuulispask näeb, mida Vanapagan teeb. Tuulispask mõtlema: "Oot, oot, tahan Vanapaganale natuke vingerpussi mängida. Näitan, et mitte ainult tema vägev mees ei ole, vaid veel teisi jõumehi leida." Tuulispask võtab jõu kokku, tormab Vanapagana pooleli valmis veski kallale, raputab kõigest jõust. Korraga prigin-pragin. Palgid lendavad kus seda-teist. Veskist ainult suur nurgakivi kesk jõge järel. Tuulispask aga tormab naerdes edasi. Vanapagan tuleb veskit edasi ehitama. Mida enam ehitad, kui ainult üks nurgakivi jões veel järel! Vanapagan vihastab nii, et Lääniste veski ehitamise pooleli jätab ja ka enam Taevakojas ei taha elada. Otsib mujal enesele uue elukoha. 38 6 Veski ehitamisest jõkke järelejäänud nurgakivi hakkasid kohalikud elanikud Tondikiviks kutsuma

Mesopotaamia ajaloost

Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ­ ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse s...

Artur Kappi elulugu

Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult h...

Kaarli kirik

Kaarli kirik 1670 aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka risti kujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule ­ 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel tä...

Ugala Teater

kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 ­ 1928 Eduard Lemberg 1928 ­ 1932 Alfred Mering 1932 ­ 1933 Valter Soosõrv 1933 ­ 1934 Karl Merits 1934 ­ 1936 Alfred Mering 1936 ­ 1941 Eduard Tinn

Jumalaema kirik Pariisis

Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo  Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne.  Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum Objekti külastus: 15.10.2015 Koostajad: Klaid Melnikov, Indrek Tõkke Tartu 2015  Üldandmed • Aadress: Narva mnt 173a, Tartu/Tila küla, Tartu vald • Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250  Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan  Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd

8. klassi karjääriõpetus: oskused

7  Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8  Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9  Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid

Mis teeb inimesi tugevaks?

Mis teeb inimesi tugevaks? Inimene võib olla tugev füüsiliselt ja vaimselt. Füüsiline jõud peitub tervises ning lihastes. Soovides olla füüsiliselt tugev pole vaja teha muud, kui alustada treeningutega ning mõnel juhul alustada ka tervisliku toitumist. Üldjuhul kui inimene vähekenegi igapäevaselt ennast liigutab siis on ta lihased piisavalt tugevad, et kanda ära oma keha ilma valudeta - olla füüsiliselt tugev. Ilma füüsilise tugevuseta on raske olla vaimselt tugev. Kogu aeg lähtudes füüsilistest probleemidest ning takistustest ei saa inimene otsustada kõike nii nagu ta seda võib-olla tahaks või sooviks. Minu arvates peitub vaime tugevus füüsilises tugevuses, enesekindluses, mõjutamatuses ning tuleviku eesmärkide olemas olus. Kui inimene ei ole enesekindel, siis ei saa ta ju olla ka vaimselt tugev. Ta ei suuda vastu võtta otsuseid ning liigub kaasa niiöelda hallimassiga. Inimene, kes ei suuda is...

FILOSOOFIA

ROSSEAU  1712-1778  16. aastaselt põgenes laia maailma  Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja  1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni.  II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom  Tagasi loodusesse!  ''Emilé''  Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk.  Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762  Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu  Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES  peateos ''Leviathan''  Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu  Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu  Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule.  Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...

Guggenheim

Guggenheim Omanimelise kunstimuuseumi rajamiseks asutas Sveitsi päritolu USA tööstusmagnaat ja filantroop Solomon Robert Guggenheim (1861­1949) 1937. aastal sihtasutuse. Moodsa kunsti muuseum avati 1959. aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150­200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Ob...

Riia- Läti pealinn

veeteel, mis ühendab Daugava jõge Riia lahe ja Balti merega, on linn alati olnud tähtis transpordisadam ning teerist, kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14

Tallinna Teletorni kokkuvõte

Tallinna Teletornis ning Teletorni turundamine rahvusvahelise vaatamisväärsuse ja elamusturismi sihtkohana. Teletorni renoveerimist toetasid siseministeerium ja EAS riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest, kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Teletorni renoveerimise kogumaksumuseks kujunes 6,6 miljonit eurot. Teletorn taasavati 4. aprillil 2012. 30. september 1975 – nurgakivi panek.Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet.Projekteerijate ees seisis kaks keerulist ülesannet: valida teletorni konstruktsioon ja ehitus koht. Mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17 500 tonni betooni ja 330 kg armatuuri. 13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314 m. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab imetabase kõverjoone. 30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine

Narva Aleksandrikirik

Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal

Arvo Pärdi keskusest ja kõnede analüüs

üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea. Arvo Pärt rääkis, kuidas nelikümmend aastat tagasi vanamuusikat õppides kuulas ta tohutult muusikanäiteid mis olid tehtud nagu tema ütleb anonymos'te poolt. Teda paneb imestama, et nii imelisted teosed, kuid autorit pole kirjas. Tal oli kõnes ka lugu tema enda salaaednikust, keda ta saab ka anonymos'eks. See inimene istutab ta maja ette igal aastal lillepeenra, kuid

Babüloonia

Bablüloonia Babüloonia Babüloonia oli oma tsivilisatsioonilt sarnane talle eelnenud sumerite omale. Babüloonias valitses kuningas. Tema käes oli nii seaduslik, kohtu, kui ka täidesaatev võim. Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat ...

Vana Vene arhitektuur ja maalikunst

Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b  TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7

Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond?

Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv

Maailma huvitavaimad kirikud

Maailma huvitavaimad kirikud Annika Allik TkoG 11b 2011  Milano katedraal Asub Milanos, Itaalias Gooti stiilis katedraal, mille ehituse lõpetamiseks kulus pea kuus sajandit (nurgakivi 1386, ehituse lõpp 1965) Suuruselt neljas katedraal maailmas, suurim Itaalias Viimane värav õnnistati sisse 6. jaanuaril 1965 157m pikk, 92m lai, peatorn 109m kõrge  Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel Asub Mechernichis, ...

Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele

taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi ­ Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud ­ Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood.

Arhitektuuri analüüs Tallinna Ehituskool Johanna Vaida Valisin analüüsiks Tallinna Ehituskooli hoonetekompleksi, mille aadress on Pärnu mnt 162. Koolihoone valmis 1962 aastal. Nüüdseks oli kool amortiseerunud ning vajas põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone. Lisaks kaasajastati täielikult kooli peahoone. Uue praktikamaja arhitekt on Veiko Tein. Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja Mall OÜ, ehitustöid teostas Bauschmidt OÜ. 2014 aasta novembris alustati õppetööd uues renoveeritud koolihoonete kompleksis. Kompleks koosneb Tallinna Ehituskooli peahoonest, praktikahoonest ja kolmest ühekorruselisest õppehallist. P...

Rahvusarhiiv

aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Asutuse tegevus on suunatud avalik-õiguslik juriidilistele isikutele, asutustele ja iskikutele, kes

Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918

edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte, kus saadi aru, et lauluga on võimalik Eesti vabadusele kaasa aidata. 1910. aastal peetud VII üldlaulupidu andis tunnistust eestluse selgroo tugevusest - pidustuste kava sisaldas vaid eesti heliloojate loomingut, kokku tuli juba 527 koori ja puhkpilliorkestrit ligi 10 000 esinejaga (sealhulgas esmakordselt ka lastekoorid), ning peo korraldajad pühendasid oma ettevõtmise "Estonia" seltsi teatrimajale nurgakivi panemisele. Peale Eesti iseseisvumist ning rahvusvahelist eestlaste rahvusena tunnustamist muutus hulgalise ühislaulmise eesmärgiks rahvusterviku loomine ja eesti muusika propageerimine. Eesti Vabariigi aegsete laulupidude organiseerijaks ja koorilaulu-harrastuse edendajaks oli 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liit, alates VIII üldlaulupeost 1923. a. otsustati suurejoonelisi ühislaulmisi korraldada iga 5 aasta tagant. Nüüdseks on jaotatud laulupeod üldlaulupeoks, noorte laulu- ja

Industriaalühiskonna kujunemine

vannitoad,WC,teatrid,raamatukogud PROLETARIAAT JA KODANLUS Tekkisid uued sots.kihid proletariaat ja kodanlus Tööstuslikult arenenud riikides oli töölist osakaal 50-70% Kujunes töölisaristrokraatia Kujunes töölisliikumine, kes võitles tööliste olukorra parandamise eest Ühiskonna mõtestamine Rev lammutas senise süst Tähtsaks hakkati pidama alalhoidlukust Säilitada kõike mis on mõistlik J.de Maistre- konservantismi isa, Õigel teel aitab püsida usk, see on K-> nurgakivi Edmund Burke vastu kajad Pr rev-ile-> rev uuendustele võib järgneda majanduslik krahh, terror Konservantismi põhitõed Ühiskonna struktuur on pühenenud pika aja jooksul Valitsevaks 19 saj sai K, erakonnad= konservatiivne partei tekkis inglismaal 1830 aastal Kõigil inimestel ei ole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimis õigust, naistel ei ole vaja meestga võrdsaid võimalusi Oluline on tugev riik, riigi võimu ei või kritiseerida, kaitsta turgu väliskaupade eest

Alatskivi loss

Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880­1885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal  Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv.  Lossi restaureerimine

Eesti muusika 20. saj. esimesel poolel

näiteks Mozarti, Beethoveni, teosed. Aastatel 1904-1908 tegi Tartus Lätega koostööd Rudolf Tobias, kes on esimene eesti heliloomingu suurkuju. Tallinnast oli kujunenud majanduselu keskus, kus 20. sajandi algul andsid tooni veel balti-sakslased. Eestlaste vaimuelu koondas 1965. aastal asutatud laulu- ja mänguselts Estonia. Isamaalise liikumise üheks suuremaks sündmuseks kujunes kutselise teatri „Estonia“ asutamine ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906. aastal. 1913 toimus uue teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. Esialgu olid repertuaaris vaid sõnalavastused, kuid peagi etendusid ka esimesed ooperid. (Oma eesti ooperiteni läks veel paarkümmend aastat.) Jätkus 1869. Aastal algatatud laulupidude traditsioon. Üheks kultuurielu suursündmuseks oli VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal. Sellel peol kõlasid juba ainult eesti heliloojate laulud. Meie esimesed heliloojad, kes alustasid 19. sajandi lõpus, piirdusid oma

Peeter I visiidid

Kuigi Balti provintsid olid ta jaoks olulised, lasi ta 1708. aastal Narva ja Tartu elanikud küüditada ja Tartu hävitada. Tartu kindlustused ja enamik hoonetest lasti õhku ja linna hakati taastama alles aastate pärast. Peeter I Tallinnas Tsaar huvitus Tallinnas eelkõige mereväebaasist, sest ta soov oli jõuda välja merele ja siis oli tal juba vaja mereväebaasi. 1714. aastal saabus tsaar uuesti Tallinnasse, et osaleda meresadamale nurgakivi panemisel. Samal aastal ostis ta ka krundi Lasnamäe nõlva all, mis sai hiljem tuntuks Kadrioruna, kuhu rajati nii park kui ka loss. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist

Mereväebaas

Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt. Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes. Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust. 1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit, sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele. 13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist

Poliitilisi ja kultuurilisisündmusi 2006-2011

esietendus Rahvusooper 2007 Eesti Raudtee taasriigistamine draamafilmi Kuldgloobuse 2008 suri Urmas Ott Estonias 2008 MASU 2008 vabadussammas sai nurgakivi 2008 Gruusi sõda 2008 öölaulupidu «Märkamisaeg» 2008 USA presidendiks sai esimene 2008 prügikorjamiskampaania mustanahaline- Obama «Teeme ära» 2009 Euroopa Parlamendi valimised 2009 Üldlaulupidu

Columbia Kivid ning selle kasutamine.

Samuti on võimalik saada vastavaid nurgakive. Murtud kive saab kasutada fassaadide, soklite ja aiapostide ladumiseks ning siseviimistluses. Soliidkive ja täisplokke toodetakse nii sileda kui murtud pinnaga, viimaseid on võimalik saada ka soonilise pinnaviimistlusega. 90mm laiused täisplokid sovivad näiteks vaheseinte, vundamendisoklite ja välisfassaadide ladumiseks. Soliidkivi Murtud soliidkivi Murtud kivi Murtud nurgakivi Murtud täisplokk Murtud poolplokk Murtud nurgaplokk Murtud sooneline plokk Kasutusala · Fassadi plokid 95x190x390 sobivad eelkõige kandvate vaheseinte ning soklite ja välisseinte fassaadide ladumiseks, tugimüüride ja mürabarjääride fassaadi ilmestamiseks. · Pigmentide kasutamine annab võimaluse valida sobiva värvitooni.

Magneesium meie elus.

"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Mg reguleerib noradrenaliini ja adrenaliini (stressihormoonid) taset. Ta osaleb ainevahetuses 300 erineva ensüümi töös, olles nende aktiveerija.. Parandab rakus hapniku omastamist, mis on väga oluline südame- ja vererõhuhaigetele. 75% inimestest tarbib alla normi Mg ja Eesti pinnases leidub teda vähe. Kui kehas on Mg vähe, kannatab eelkõige raku energeetika. Kui on häiritud Ca ja Mg suhe Ca kasuks, tekivad veres kergesti ...

Johannes Tõrs

Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama. Eksponaate otsis ta ajalehtede kaudu, samuti metsas uidates ja veekogudesse sukeldudes. 1989. aasta 1. juulil sai muuseumihoone nurgakivi. "Tõmbasime sinimustvalge masti ja kuulutasime saare Nõukogude võimu alt vabaks," mäletab Tõrs. "See saar on kaks aastat kauem vaba olnud kui Eesti Vabariik." Ametlikult avas vabadusvõitluse muuseum uksed 1994. aastal. Selle juurde pääseb üle valvetorniga rippsilla. Maja ees ilutsevad kahurid ja tankid, näiteks Teise maailmasõja aegne Soomest pärit õhutõrjekahur, naabruses asuvast järvest välja tõmmatud

VALIMISED

ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine

Raimond Kaugver - Pariisi kõbusad naised

Veronikaga rääkida. Kuna Veronika oli võidust väsinud, lükkas ta selle jutuajamise homse peale. Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika. Õhtul tuli külla ka metsaülem Hardi, ainult esialgu oli ta näärivana rollis. Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja Veronika olidki iseloomult ühesugused, ainult mõni iseloomujoon oli ühel pisut tugevam kui teisel. Mõlema puhul oli tegu ka vanatüdrukuga. Üks erinevustest oli see, et Klaral oli poeg. Mõlemaid

Paide kirik

a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnistati sama aasta 12. juulil Paide kreisi praosti Peetri õpetaja J. Fr. Rinne poolt. Nii kiriku kui ka torni müürid tehti paekivist. Lagi oli puust ja lame, võlvimata. Torni ülemine osa oli puust (torni kõrgus praegu 47,5 m). Erinevalt kirikuarhitektuuri traditsioonidest ehitati Paide kiriku torn kiriku lõunaküljele, see on väljakupoolse pikikülje ette. Seda tingis taotlus

Katedraalid

Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 - 1499). Paavsti kui Rooma piiskopi ametlik residents on Basilica di San Giovanni in Laterano. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330­1345) olid tornid 69 m kõrged. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19

Võimude lahusus

1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim ­ olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus ­ tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus ­ üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ­ ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused

Ühiskonnaõpetus kokkuvõte

2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem)  Seaduste  Seaduste elluviimine  Seaduskuulekuse väljatöötamine ja  Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine  Võimus seadusliku  ...

Audi ajalugu

Audi Nelja rõnga sünd Audi sünnilugu ulatub tagasi autoehituse algusaegadesse. 1899. aastal asutas insener August Horch oma esimese töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile. Tänasele automobiilsele maailmale mõeldes on raske ette kujutada, kuidas kõik algas. Mingem ajaloos enam kui 100 aasta taha, mil tänavatel liikusid algelised motovankrid ja märkisid nii tööstusharu pöörase arengu algust. Uus tehniline leiutis, auto, andis esmalt tõuke suurejoonelisteks uuendusteks ning seejärel ka määratu tootevaliku sünniks. Nii algas ka nelja rõnga lugu. Neli Saksamaa autofirmat - Audi,